2-11-22978/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-22978 Tsiviilasi

T. K. hagi A. K. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

532 eurot 08 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. K. (isikukood *, elukoht *, e-post: *) Hageja seaduslik esindaja: A. T. (isikukood *, elukoht *, e-post: *) Hageja lepinguline esindaja: Helge Salusoo, e-post: * Kostja: A. K. (isikukood *, elukoht *) Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Lääne Maakohtu 21.01.2004. a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-335/03. Suurendada alates 17. maist 2011. a kostjalt A. K. hageja T. K. kasuks väljamõistetud elatist 59,12 euro võrra ning mõista A. K. T. K. kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, kuni hageja T. K. täisealiseks saamiseni *. Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A. T. Swedbank AS-i arvele nr *.

3. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik 17.05.2011 esitas hageja T. K. kohtule hagi A. K. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. 05.07.2011. a kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat A. K. teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on * allkirja vastu üle antud 14.07.2011. a.

17.10.2011 määrati tsiviilasi kohtunik Ruth Sild menetlusse.

Kostja seisukoht

05.08.2011 esitas kostja A. K. kohtule vastuse hagiavaldusele, millega kinnitab, et on nõus Pärnu Maakohtu poolt esitatud nõudega T. K. elatisraha tasumisega. Kohtukulud on nõus tasuma vastavalt Pärnu Maakohtu poolt esitatud arvele.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja Lääne Maakohtu 21.01.2004. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-335/03 väljamõistetud elatise 1250 krooni (79,89 eurot) suurendamist ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus kuni hageja T. K. täisealiseks saamiseni *.

Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks: T. K. sünnitunnistuse /tlk 3/ ning 21.01.2004. a Lääne Maakohtu kohtuotsuse ärakirja tsiviilasjas nr 2-335/03 /tlk 4-5/.

Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud vastuses hagile elatise suurendamise nõude õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 459 kohaselt on poolel õigus uues hagis pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel suurendada kostjalt A. K. hageja T. K. kasuks Lääne Maakohtu 21.01.2004. a kohtuotsusega väljamõistetud elatist igakuiselt 59,12 euro võrra ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 139,01 eurot kuus, alates 17. maist 2011. a kuni T. K. täisealiseks saamiseni, s.o *. a. Igakuine väljamõistetud elatis kanda hageja seadusliku esindaja A. T. Swedbank’i pangaarvele nr *.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätetel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik