2-11-53374/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2011.a, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-53374

Tsiviilasi

Tallinna

Linna

(Tallinna

Linnavalitsuse

kaudu)

avaldus NP pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja Tallinna Linnavalitsus (asukoht Vabaduse väljak

7, 15199 Tallinn)

Võlgnik NP(sünd. XXX, surnud XXX) pärandvara

Ajutine pankrotihaldur Ingrid Proos

Kohtuistungi toimumise kuupäev

22. november 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Tallinna Linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu) avalduses NP(sünd.

XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Vabastada Ingrid Proos NP pärandvara ajutise halduri kohustustest.

3. Määrata ajutise halduri Ingrid Proosi töötasuks 415,41 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 137,08 eurot, kokku 552,49 (viissada viiskümmend kaks eurot) 49

senti.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust

397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Ingrid Proosi arvelduskontole .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Tallinna Linn (Tallinna Linnvalitsuse kaudu) esitas 02.11.2011 avalduse NP pärandvara

pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja XXX surnud NP seaduslikuks pärijaks. Pärandvara

inventuuri käigus on selgunud, et pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja pärija ei ole

nõus nõuete rahuldamisega oma vara arvelt.

Harju Maakohtu 04.11.2011 määrusega võeti avaldus menetlusse ja nimetati NP pärandvara

ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid Proos.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Ingrid Proos esitas 21.11.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku ainsaks varaks kohustusliku kogumispensionikontol olevad osakud väärtusega

2 907,53 eurot. Kogumispensioni osakuid ei saa aga pankrotivara hulka arvestada. Kohustusi

lasub pärandvaral 4 516,83 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku pärandvara

on püsivalt maksejõuetu, kuna selle arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Ajutisele haldurile saadetud päringute

vastustest tulenevalt ei nähtu võlgniku poolt tehtud tehinguid või sõlmitud kokkuleppeid, mis

kuuluksid tagasivõitmisele. Kuna NP pärandvaras ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude

katteks, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et NP pärandvara pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungile avaldaja ei ilmunud ja palus asja arutada tema osavõtuta. Ajutine pankrotihaldur

jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada NP pärandvara

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palus

määrata ajutise halduri tasuks 415,41 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 137,08 eurot, kokku

552,49 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu 397 eurot riigi vahenditest.

Avaldaja ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, ajutise halduri Ingrid Proosi arvamust

ja hinnanud neid kogumis, leiab, et NP pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema

vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul

kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS §

1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on

tuvastanud, et NP puudus vara, mida saaks pankrotivara hulka arvestada, ning pärandvaral

lasuvad kohustused ulatuvad 4 516,83 euroni. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja

kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et NP pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et NP pärandvara ei kata tema kohustusi ja pärijad ei ole

nõus võlgniku kohustusi oma vara arvelt täitma. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus

käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise

võimalusi.

Tulenevalt

eeltoodust

leiab

ajutine

pankrotihaldur,

et

NP

pärandvara

pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna

võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani koostatud pärandvara nimekirjast nähtub, et võlad

ületavad pärandvara. Seega ei kata vara väärtus varal lasuvaid kohustusi ning NP pärandvara on

püsivalt maksejõuetu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tuvastas kohtutäitur inventuuri käigus pärandvaral

kohustusi summas 4 516,83 eurot. Muu vara kuulumist või lisandumist NP pärandvara hulka ei

ole ajutisele haldurile teada. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt

pensionifondi osakud on päritavad. Pensionifondi osakuid saab pärandada üksnes füüsilisele

isikule. Kohus soostub ajutise halduri seisukohaga, et NP nimele registreeritud pensioniosakuid

summas 2 907,53 eurot ei saa lugeda pärandvara hulka ning need kuuluvad tühistamisele.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 22.11.2011

määrusega tegi kohus NP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda

NP pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot 10 päeva jooksul

kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud

Teadaanded. NP pärandvara pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.

Kohus leiab, et kuna NP teadaolevalt sellist vara, mille saaks pankrotivara hulka arvestada, ei

olnud, siis ei ole võlgnikul piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. NP pärandvara

pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole,

seetõttu on põhjendatud lõpetada NP pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti

väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud

pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra

kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või

kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks

kohtu poolt määratud summa.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 415,41 eurot, millele lisandub

sotsiaalmaks 137,08 eurot, kokku 552,49 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 63,91 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei

ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna

kohus lõpetab NP pärandvara pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul ei

jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole NP pärandvara pankrotimenetlusest

huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt

määratud summat.

Viivi Villemson