3-11-2486/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-2486

Haldusasi

M. R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse

29.07.2011

korralduse

nr

12.2-3/3879-24

tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Lugeda M. R. kaebus esitatuks pärast seaduses sätestatud

kaebetähtaja möödumist;

2. Jätta

rahuldamata

M.

R. taotlus

kaebetähtaja

ennistamiseks;

3. Lõpetada haldusasja 3-11-2486 menetlus.

Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest (HKMS § 12 lg 3).

ASJAOLUD JA KAEBAJA SEISUKOHT

1. 21.10.2011 saabus Tallinna Halduskohtule M.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse (edaspidi PMTK) 29.07.2011 korralduse nr 12.2-3/3879-24 tühistamiseks. Vaidlustatud

korraldusega kohustati kaebuse esitajat tasuma PMTK 12.07.2011 korralduse nr 12.2-3/3879-22

täitmata jätmise eest sunniraha summas 320 eurot.

2. Halduskohus jättis 15.11.2011 määrusega M.R. kaebus käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, muuhulgas kohtu teavitamiseks asjaolust, millal sai

kaebuse esitaja kätte Maksu- ja Tolliameti (MTA) 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4, et kohtul

oleks hiljem võimalik hinnata kaebuse esitamise tähtaegsust. Ka selgitas kohus kaebuse esitajale, et

kui kaebus ei ole esitatud halduskohtusse tähtaegselt, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise

taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused.

3. 14.11.2011 saabus kohtule kaebuse täiendus, samuti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

15.11.2011 määrusega võttis kohus M. R. kaebuse menetluse tähtaja küsimuse lahendamiseks ning

andis vastustajale tähtaja seisukoha esitamiseks.

TÄHTAJA ENNISTAMISE TAOTLUS

4. Kaebuse täienduses selgitas kaebaja, et sai MTA 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4 kätte

19.09.2011 ning esitas seepeale 03.10.2011 Tallinna Halduskohtule avalduse riigi õigusabi

saamiseks käesoleva vaidluse esemeks oleva haldusakti vaidlustamiseks kohtus.

Kaebaja lisab, et 17.10.2011 sai ta kätte Tallinna Halduskohtu määruse asjas nr 3-11-2353, millega

jäeti rahuldamata tema riigi õigusabi taotlus. Kaebuse esitaja selgitab kaebuse täienduses, et ta

arvestas asjaoluga, et saab riigi õigusabi, kuivõrd ta ei oma juriidilisi teadmisi, samuti puuduvad tal

rahalised vahendid advokaadi võtmiseks. Kuna riigi õigusabi taotlus jäi rahuldamata, pidi kaebaja

esitama kohtule kaebuse ise, mistõttu võiks kaebaja hinnangul ka kaebuse esitamise tähtaega

pikendada. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kaebus on kohtule esitatud

mõjuval põhjusel peale kaebetähtaja möödumist. Samuti on kaebaja kaebuse täienduses esitanud

taotluse kaebetähtaja ennistamiseks seoses esmalt riigi õigusabi taotluse esitamisega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ja taotlus kaebuse tähtaegseks lugemiseks

või kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et puudub objektiivne

põhjus tähtaja ennistamiseks. Maksuhaldur selgitab, et kuigi riigi õigusabi taotluse menetluse kulgu

isik omalt poolt mõjutada ei saanud, puudusid siiski eeldused, mis oleksid võinud viia kaebaja

eksitusse kaebetähtaja kulgemise või selle peatumise osas taotluse menetlemise ajaks. Vastustaja

leiab, et kaebaja pidi arvestama asjaoluga, et riigi õigusabi taotluse lahendamine võib võtta kauem

aega kui on seadusega ettenähtud tähtaeg haldusakti vaidlustamiseks. Samuti lisab vastustaja, et

kaebajal oli võimalik esitada ka riigi õigusabi rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest käesolev

kaebus kohtule tähtaegselt, võimalik, et küll puudustega, samas halduskohtu uurimisprintsiibist

tulenevalt oleks kohus kaebajat vajadusel puuduste kõrvaldamisel aidanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab esiteks, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebuses on kaebaja kinnitanud,

et sai MTA 14.09.2011 vaideotsuse nr 6-1/442-4 kätte 19.09.2011. HKMS § 9 lg 1 kohaselt tuleb

kaebus halduskohtule esitada 30-päevase tähtaja jooksul. Kolmekümnes päev vaidlustatud

haldusakti kättesaamisest oli 19.10.2011. Kaebus kohtule on esitatud 21.10.2011, seega on kaebus

esitatud pärast HKMS § 9 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kohus selgitab lisaks, et

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõike 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise

taotlus seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist. Seega asjaolu, et kaebaja esitas eelnevalt

kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määruse riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta

sai ta kätte 17.10.2011, ei peata seaduses sätestatud 30-päevase tähtaja kulgemist. Veelgi enam,

TsMS §187 lg 6 sätestab, et seaduses sätestatud tähtaja (käesoleval juhul kaebetähtaeg) järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

7. Kaebuse esitaja esitas kaebuse täienduses kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus leiab, et

käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamise aluseid ei esine. HKMS § 10 lõikes 4 sätestatakse, et kui

kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses

esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus saab ennistada

kaebetähtaja vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab olla

ennekõike mingisugune kaebuse esitaja tegevusest sõltumatu objektiivne asjaolu, mis takistas

kaebuse tähtaegset esitamist. Kohtupraktikas sisustatud objektiivseid takistusi, nagu kaebaja või

tema esindaja võimatus tähtaegselt kaebust esitada näiteks haiguse või muude takistuste tõttu,

käesoleval juhul ei esine. Kaebuse esitaja on küll märkinud, et kuivõrd tema taotlus riigi õigusabi

saamiseks jäeti rahuldamata ning tal tuli ise esitada kohtule kaebus, mis oli tema jaoks keeruline,

siis tuleks kaebetähtaega pikendada või tähtaeg ennistada, kuivõrd see lasti mööda mõjuval

põhjusel. Esmalt märgib kohus, et kohtul ei ole võimalik pikendada seaduses sätestatud

menetlustähtaegasid, seda on võimalik teha kohtu määratud tähtaegade puhul. Samuti märgib kohus,

et nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et kaebaja ootas riigi õigusabi taotluse lahendamist ning

sellest keeldumisel oli tal keerulisem kaebust koostada, ei saa pidada objektiivseks asjaoluks, mis

vabandaks kaebetähtaja möödalaskmist. Riigikohus märkis oma 19.01.2010 määruses asjas nr 3-3-

1-50-00, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või

ebamugav, kuid siiski võimalik. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kuivõrd kaebaja sai määruse

riigi õigusabi andmisest keeldumise kohta kätte 17.10.2011, oli tal aega esitada käesolev kaebus

kohtule siiski tähtaegselt, s.o hiljemalt 19.10.2011. Asjaolu, et kaebajal puuduvad õigusalased

teadmised ning ta lootis saada riigi õigusabi korras esindaja, kes koostaks kohtule korrektse

kaebuse, ei takistanud siiski tal esitada ka ise, kasvõi puudustega kaebus. Veelgi enam nõustub

kohus vastustajaga ka selles osas, et halduskohtul tuleneb uurimisprintsiibist kohustus puudustega

kaebuse esitamise korral aidata kaebajat esinevad puudused kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et kaebuse esitaja ei ole kaebetähtaega mööda lasknud mõjuval põhjusel ning kaebetähtaja

ennistamiseks puudub alus.

8. HKMS § 12 lõikes 3 sätestatakse, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Eeltoodut arvestades tuleb

M. R. kaebuse menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel lõpetada.

Kadriann Ikkonen

kohtunik