2-10-470/34 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Kaupo

Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.11.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-470

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Confor Group OÜ hagi Mobelent Invest OÜ vastu

töövõtulepingust

tuleneva

põhivõlgnevuse

koos

viivisega väljamõistmiseks

37 974.94 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.02.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Confor Group OÜ apellatsioonkaebus

09.11.2011

Hageja/apellant

Confor

Group

OÜ

(registrikood

11465050, asukoht Linnu tee 33-4 Tallinnas), lepingulised

esindajad Martin Gasman ja vandeadvokaat Enno

Heringson

Kostja/vastustaja Mobelent Invest OÜ (registrikood

10783374, asukoht Tolli t 1 Tallinnas), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vadim Filimonov

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.02.2011 otsus tühistada osaliselt. Teha tühistatud osas uus ostus,

millega rahuldada hagi osaliselt.

2. Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Hagi rahuldada osaliselt;

2) Mõista Mobelent Invest OÜ-lt välja Confor Grupp OÜ kasuks põhivõlg 24 872.40

(kakskümmend neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks eurot 40 senti) eurot;

3) Mõista Mobelent Invest OÜ-lt välja Confor Grupp OÜ kasuks ringkonnakohtu

otsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 13 310.80

(kolmteist tuhat kolmsada kümme eurot 80 senti) eurot ja alates 24.11.2011

sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude

24 872.40 eurot täieliku täitmiseni;

4) Menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta 35% ulatuses hageja kanda ja

65% ulatuses kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi asjaolud

1. 06.01.2010 esitas Confor Group OÜ hagi Harju Maakohtusse Mobelent Invest OÜ vastu

100 000 krooni väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mobelent Invest OÜ tellijana ja OÜ Interfor Group

töövõtjana 07.11.2007 töövõtulepingu hoone asukohaga Tallinnas Pikk t 69

rekonstrueerimistööde

teostamiseks.

Hinnapakkumise

kohaselt

oli

lammutus-,

allavundeerimis- ja kaevetööde hinnaks 1 578 300 krooni, katuse rekonstrueerimise ja

renoveerimise hinnaks 2 007 464.10 krooni ning puitvahelagede lammutuse ja

betoonvahelagede ehituse hinnaks 1 181 650 krooni. Läbirääkimiste käigus vähendas

töövõtja hinda ning lepingu maksumuseks lepiti kokku 4 660 000 krooni (käibemaksuta).

Hilisemalt lepiti eraldi kokku paekivitöödes 192 000 krooni (käibemaksuta). Algselt

planeerituga jäid mõned tööd ära ning tööde üleandmisel vähendas töövõtja hinda 100 000

krooni võrra betoonlagedelt ja 260 000 krooni võrra keldri töödelt. Sellest tulenevalt

kajastusid

lõppaktis:

lammutus-,

allavundeerimis-

ja

hoonealused

kaevetööd

maksumusega 1 300 000 krooni, katuse rekonstrueerimine ja renoveerimine maksumusega

2 000 000 krooni, puitvahelagede lammutus ja betoonvahelagede ehitus maksumusega

1 000 000 krooni ning paekivitööd maksumusega 192 000 krooni.

3. OÜ Interfor Group lõpetas ehitustööd planeeritult 2008. aasta oktoobri lõpus ning edastas

posti teel kostjale üleandmise lõppakti. Kostja keeldus täiendava raha maksmisest ning

esitas tehtud töödele vastuväited. Kostja tasus tööde eest 3 880 000 krooni

(käibemaksuta). Sellest tulenevalt jäi kostja töövõtjale võlgu 722 160 krooni

(käibemaksuga). 17.02.2009 loovutas OÜ Interfor Group nõude hagejale.

4. Töövõtja saavutas töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse. Osad tööd jäid töövõtjast

sõltumatutel põhjustel tegemata ning selle võrra töövõtja ka lepingu hinda vähendas.

Tõendamata on kostja väited, et kaevetööd ja lammutustööd on suures osas tegemata.

Tellija esindaja saatis e-kirja, milles kinnitas, et osasid ruume, mis on kaevamata, ei

pidanudki kaevama. Kostja esitatud OÜ Ehitusekspert arvamuses ei ole arvestatud, et

kaevetööde maht sisaldas ka keldri koristamist. Samuti on OÜ Ehitusekspert andnud

kontrollimatu hinnangu selle kohta, et lammutustöid on tehtud vaid 30% lepingu mahust.

Kostja väide, et katus jookseb läbi, on tõendamata. Kostja on väitnud ka, et vaheplaadid

P-2 ja P-3 on valatud projektis toodust 10 cm kõrgemad. Tegemist on projekteerija veaga.

Projektis ei ole arvestatud asjaoluga, et talad ei ole ühel kõrgusel.

5. Kostja 28.11.2008 ja 25.02.2009 kirjad ei ole käsitletavad hinna alandamise avaldusena.

Hinna alandamisele viitas kostja alles kohtumenetluses. Seega ei ole kostja alandanud

hinda mõistliku aja jooksul. Samuti ei ole kostja suutnud nimetada mittekohase täitmise

väärtust. Tulenevalt töövõtulepingu p-dest 6.4 ja 8.3 on kostja minetanud vastuväidete

esitamise õiguse, kuna ta ei esitanud vastuväiteid tööde üleandmise lõppaktile kahe nädala

jooksul lõppakti saamisest.

6. Kuna töö tuleb lugeda vastuvõetuks, siis on tellija rikkunud tööde eest tasumise kohustust.

Lepingu p-s 6.8 on pooled leppinud kokku viivise määras 0,05% tähtaegselt tasumata

summalt päevas.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnistanud. Arvestades, et lepingu sõlmimisel vähendati töövõtu tasu

hinnapakkumisega võrreldes ca 2,25% võrra, tuleb lugeda, et selle võrra on vähenenud ka

allavundeerimis-, lammutus- ja kaevetööde, katuse rekonstrueerimise ja renoveerimise

ning puitvahelagede lammutuse ja betoonvahelagede ehitamise lepingujärgne tasu.

8. Kostja ei ole kaeve-, allavundeerimis- ja lammutustöid teostanud lepingujärgses mahus

osaliselt arheoloogiliste leidude avastamise tõttu: seoses keskaegse kaevu avastamisega

ruumist nr 0.505 jäid teostamata ruumides 0.403, 0.501, 0.502, 0.504 ja 0.505

allavundeerimistööd maksumusega 157 196.09 krooni, kaevetööd 286 287.79 krooni ja

lammutustööd 46 293.72 krooni; seoses keskaegse hoovisillutise avastamisega ruumist

0.503 jäid ruumides 0.503 ja 0.504 tegemata allavundeerimistööd 58 268.20 krooni ja

kaevetööd 27 137.27 krooni; seoses kanalisatsioonitorustiku avastamisega ruumist 0.506

jäid teostamata ruumides 0.506, 0.6 ning ruumide 0.1 ja 0.506 ning 0.403 ja 0.506 vahel

allavundeerimistööd 69 793.78 krooni, kaevetööd 160 337.74 krooni ja lammutustööd

30 862.48 krooni. Töövõtja jättis omavoliliselt ruumides 0.3, 0.202, 0.401 (spinkler),

0.402 (soojuskeskus), LS (liftiruum) ning ruumide 0.1 ja L2, 0.201 ja 0.202, 0.3 (baar) ja

0.1 vahel teostamata allavundeerimistööd maksumusega 78 758.12 krooni, kaevetööd

36 873.54 krooni ja lammutustööd 61 724.96 krooni. Sellest tulenevalt alandas kostja

lepingu hinda 1 013 533.69 krooni võrra (käibemaksuta).

9. Kostja alandas hinda 28.11.2008 avaldusega. Kui nimetatud avaldus ei ole mingil põhjusel

käsitletav hinna alandamise avaldusena, siis alandas kostja hinda 25.02.2009 avaldusega.

Alternatiivselt on 28.11.2008 avaldus käsitletav ka nõudena lepingu muutmiseks

võlaõigusseaduse (VÕS) § 97 lg 1 mõttes.

10. Seoses

katuse

rekonstrueerimise

ja

renoveerimistöödega

tuvastati

järgmised

mittevastavused: 1) katusekivid on katki, mille parandamise maksumuseks on 6500

krooni; 2) katuse ehitamisel on katuse aluskile jäetud otsaviilude müüri peale, millest

põhjustatuna valgus vesi seina sisse, puuduse parandamise maksumuseks on 22 000

krooni; 3) katusele on paigaldamata kaks katuseakent, paigaldamine maksumus 18 000

krooni.

11. Tulenevalt katuseakende paigaldamata jätmisest alandas kostja hinda 18 000 krooni võrra.

Alternatiivselt on 28.11.2008 hinna alandamise avaldus käsitletav ka nõudena kahju

hüvitamiseks ning tasaarvestusavaldusena. Katkiste katusekivide ja vee seina sisse

valgumise tõttu alandas kostja hinda 28 500 krooni võrra.

12. Seoses puitvahelagede lammutusega ja betoonvahelagede ehitusega tuvastati järgmised

mittevastavused: töövõtja valas vahelaeplaadid P-2 ja P-3 projektis toodust 100 mm

kõrgemad ja paksemad. Selle tulemusena vähenes korteri 4.2 ruumi kõrgus, olles ca 190

cm, mis jääb alla eluruumidele kehtestatud normidele. Mittenõuetekohaselt ehitatud

vahelagede tõttu alandas kostja hinda 42 000 krooni võrra.

13. Tulenevalt vajadusest säilitada vana puitvahelagi korteris 3.2 alandas kostja hinda

156 449.37 krooni. Tööde tegemise käigus selgus, et puitvahelagi oli heas seisukorras ning

seetõttu jäi puitvahelagi lammutamata ja betoonvahelagi P-6 välja ehitamata. Arvestades,

et betoonvahelagi P-6 moodustas ca 13,5% nii ehitatavate vahelagede pindalast kui ka

tööde mahust, siis on tegemata jäänud töö maksumus 156 449.37 krooni (käibemaksuta).

14. Töövõtja lõplikuks tasunõudeks (koos paekivide ladumisega) jäi 3 593 516.94 krooni

(käibemaksuta). Kostja tasus kokku 3 880 000 krooni (käibemaksuta). Seega on hageja

tasunõue lõppenud.

15. OÜ Interfor Group ajutine pankrotihaldur ei olnud teadlik nõude loovutamise lepingust.

Sellest võib järeldada, et nõude loovutamise leping sõlmiti pärast pankrotimenetluse

lõppu. Seega on nõude loovutamise leping tühine, kuna osaühingu endisel juhatuse liikmel

Martin Gasmanil ei olnud sel ajal osaühingu esindamise õigust. Ebaõige on hageja

seisukoht, et kostja ei esitanud vastuväiteid töövõtja 07.11.2008 kirjale õigel ajal. Kostja

sai töövõtja kirja kätte 26.11.2008 ning vastas sellele 28.11.2008.

16. Hageja viivisenõue ei vasta hea usu põhimõttele, kuna kostjat ei informeeritud nõude

loovutamisest. Kostja sai sellest teada alles hagiavalduse kättesaamisel. Enne seda oli

hageja hoidnud kostjat veendumuses, et töövõtja nõue on lõppenud seoses tema

likvideerimisega.

Esimese astme kohtu otsus

17. 22.02.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

18. 07.11.2007 sõlmisid OÜ Interfor Group ja kostja töövõtulepingu Tallinnas aadressil Pikk t

69 asuva hoone rekonstrueerimistööde tegemiseks. Lepingu p 6.1 kohaselt oli tööde

maksumus

4 660

krooni

(käibemaksuta).

Seega

vähendati

töövõtutasu

hinnapakkumisega võrreldes ca 2,25% võrra. Vaidlus puudub, et hiljem lepiti kokku

paekivitööde tegemises hinnaga 192 000 krooni (käibemaksuta). Töövõtja poolt esitatud

lõppakti kohaselt on lammutustööde, allavundeerimistööde ja hoonetealuste kaevetööde

maksumus 1 300 000 krooni, katuste rekonstrueerimise ja renoveerimise maksumus

2 000 000 krooni, puitvahelagede lammutuse ja betoonvahelagede ehituse maksumus

1 000 000 krooni ja paekivitööde maksumus 192 000 krooni. Vaidlus puudub selles, et

kostja võttis tööd vastu.

19. Kohus leidis, et allavundeerimis-, kaeve- ja lammutustööde osas ei ole lepingujärgne

tulemus saavutatud. Arvestades, et hinnapakkumises märgitud töövõtutasu vähendati ca

2,25%, siis tuleb kokkulepitud hinnaks allavundeerimis-, kaeve- ja lammutustööde osas

1 542 788.25 krooni (käibemaksuta). OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt ei ole

allavundeerimistöid teostatud järgmistes ruumides: 0.3 (baar), liftiruum, 0.504, 0.505,

0.501, 0.403 ja 0.6. Pinnast ei ole keldrist välja kaevatud projektijärgse kõrgusmärgini -

3,90m, vaid seda on välja kaevatud vähem. Kaevetöid on teostatud 40,1%. Seina on tehtud

üks ava kümnest. Kõrvaldatud on ka keldris olnud kiviseintega soojatrassi kanalid.

Arvamuse kohaselt võib hinnanguliselt lugeda teostatud lammutustööde maksumuseks

61 500 krooni (käibemaksuta).

20. OÜ Ehitusekspert arvamusest nähtuvalt on betoneerimistööde mahu kohta arvamuse

aluseks olnud AS Geomark poolt teostatud mõõdistamised. Töövõtja ei ole tellijale

betoneerimistööde kohta teostusjooniseid esitanud ning puuduvad fikseeritud andmed

tegeliku rajamissügavuse kohta. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 1 kohaselt peab ehitamist

teostav isik ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerima. Töövõtja ei ole seda teinud.

Hageja ei tõendanud, et teostatud betoneerimistööde maht oleks suurem. Sellest tulenevalt

ei ole hageja vastuväide OÜ Ehitusekspert arvamusele põhjendatud.

21. Hageja väitis, et Tolli tänava poolne sisehoov üleskaevamisele ei kuulunud, mida tõendab

tellija esindaja Kalli Hollandi 09.10.2008 e-kiri. Kohus leidis, et tegemist on tellija ning

tellija esindaja omavahelise kirjavahetusega, kiri ei saa muuta tellija ja töövõtja vahelist

lepingut. Hageja möönis, et eelprojekti järgi pidi Tolli tänava poolne sisehoov kuuluma

üleskaevamisele. Sellest tulenevalt ei ole hageja väide, et Tolli tänava poolne sisehoov ei

kuulunud üleskaevamisele, põhjendatud.

22. Kohus leidis, et töövõtja hinnapakkumises ei ole koristustöid eraldi välja toodud. Seega

olid koristustööd kaevetööde osa ja koristustööde maksumus sisaldub kaevetööde

maksumuses.

23. OÜ Ehitusekspert leidis, et lammutustööde mahtu ei ole võimalik täpselt hinnata. Töövõtja

ei ole tehtavaid töid dokumenteerinud. Hageja ei tõendanud, et tegelikult teostatud

lammutustööde maht oleks suurem kui 30%.

24. OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt on reaalselt teostatud allavundeerimistööde

maksumus 112 500 krooni (käibemaksuta), reaalselt teostatud kaevetööde maksumus

355 205.80 krooni (käibemaksuta) ning lammutustööde maksumus 61 500 krooni

(käibemaksuta). Kohus leidis, et neid võib pidada mittekohase täitmise väärtuseks.

25. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,

võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse

mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega saab alandatud

hinda arvestada järgmise valemi teel: alandatud hind = mittekohase täitmise väärtus x

kokkulepitud hind: kohase täitmise väärtus. Kokkulepitud hind allavundeerimis-, kaeve- ja

lammutustööde osas on 1 542 788.25 krooni (käibemaksuta). Poolte vahel puudub vaidlus,

et kohase täitmise väärtus ja lepingu hind on samad. OÜ Ehitusekspert arvamusega on

tõendatud, et mittekohase täitmise väärtus on 529 205.80 krooni (käibemaksuta). Seega on

alandatud hind ehk summa, mida kostja pidi töövõtjale allavundeerimis-, kaeve- ja

lammutustööde eest tasuma, kokku 529 205.80 krooni (käibemaksuta).

26. Arvestades, et hinnapakkumises märgitud töövõtutasu vähendati ca 2,25%, siis tuleb

kokkulepitud hinnaks katuse rekonstrueerimise ja renoveerimistööde osas lugeda

1 962 296.16 krooni (käibemaksuta). Kostja alandas hinda katkiste katusekivide tõttu 6500

krooni (käibemaksuta). Selle tõttu, et katuse ehitamisel oli aluskile jäetud otsaviilude

müüri peale, mistõttu valgus vesi seina sisse, on kostja alandanud hinda 22 000 krooni

(käibemaksuta). Kohus leidis, et väide, et katusekivid olid katki, on tõendamata. OÜ

Ehitusekspert järeldas seda üksnes OÜ Bennur objektijuhi Riivo Gendriksoni selgitusest ja

ei ole seda vahetult ise tuvastanud. Tõendatud on kostja väide, et katuse aluskile oli jäetud

otsaviilude müüri peale. Nimetatu nähtub OÜ Ehitusekspert arvamusele lisatud fotodest.

Asjaolu, et selle tõttu toimus vee läbijooks, on tõendatud OÜ Ehitusekspert arvamusega.

Samas ei ole kostja tõendanud kohustuse mittekohase täitmise väärtust. Kohustuse

mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 järgi ei ole töövõtulepingu puhul kindlaks

tehtav sel teel, et töö kokkulepitud hinnast lahutatakse töö kokkulepitud seisukorda

viimiseks vajalike kulutuste väärtus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hinna alandamine selles

osas põhjendatud.

27. OÜ Ehitusekspert arvamusega on tõendatud, et töövõtja jättis katusele paigaldamata kaks

katuseakent ning et paigaldamine läheb maksma 18 000 krooni (käibemaksuta). Selle

summa võrra kostja alandas ka hinda. Ka siin ei ole kohustuse mittekohase täitmise

väärtus VÕS § 112 lg 1 järgi töövõtulepingu puhul kindlaks tehtav sel teel, et töö

kokkulepitud hinnast lahutatakse töö kokkulepitud seisukorda viimiseks vajalike kulutuste

väärtus ja hinna alandamine selles osas ei ole põhjendatud. Paigaldamata jäänud

katuseakende puhul on tegemist kostjale tekkinud kahjuga. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 197 lg 1

kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja poolt 18 000 krooni

(käibemaksuta) tasaarveldamine hageja nõudega on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjal tasuda katuse rekonstrueerimise ja renoveerimistööde eest 1 944 296.16

krooni (käibemaksuta; 1 962 296.16 – 18 000).

28. Arvestades, et hinnapakkumises märgitud töövõtu tasu vähendati ca 2,25%, tuleb

kokkulepitud hinnaks puitvahelagede lammutuse ja betoonvahelagede ehitustööde osas

lugeda 1 155 062.87 krooni (käibemaksuta). OÜ Ehitusekspert arvamusega on tõendatud,

et vaheplaadid P-2 ja P-3 valati projektis toodust 100 mm kõrgemad ja paksemad.

Vahelagede lammutamine koos uute vahelagede ehitamisega maksab arvamuse kohaselt

348 009 krooni (käibemaksuga). Hageja ei tõendanud, et töövõtja juhtis projektis olevale

vastuolule kostja tähelepanu ning et kostja nõustus vaheplaatide valamisega sellisel viisil.

Seega vastutab töövõtja eelnimetatud puuduse eest. Kostja alandas hinda vaheplaatide

mittevastavuse tõttu 42 000 krooni (käibemaksuta) võrra. Ka siin ei ole kostja tõendanud

kohustuse mittekohase täitmise väärtust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hinna alandamine

selles osas põhjendatud.

29. Seoses vajadusega säilitada vana puitvahelagi korteris 3.2 on kostja alandanud hinda

156 449.37 krooni (käibemaksuta) võrra. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et tegemata

jäänud betoonvahelagi P-6 moodustas ca 13,5% ehitatavate vahelagede pindalast ja tööde

mahust. Seega moodustab mittekohase täitmise väärtus 86,5% tööde mahust ehk

999 129.38 krooni. Puitvahelagede lammutustööde ja betoonvahelagede ehitustööde

lepinguline maksumus oli 1 155 062.87 krooni (käibemaksuta). Pooled ei vaidle, et kohase

täitmise väärtus võrdub lepingu hinnaga. Sellest tulenevalt on alandatud hind VÕS § 112

lg 1 järgi 999 129.38 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tasuda puitvahelagede

lammutuse ja betoonvahelagede ehitustööde eest 999 129.38 krooni (käibemaksuta).

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et paekivitööde eest tuleb kostjal tasuda 192 000

krooni (käibemaksuta). Seega tuleb kostjal kokku tasude tööde eest 3 664 631.34 krooni

(käibemaksuta). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on töövõtjale tasunud kokku

3 880 000 krooni (käibemaksuta). Kuna kostja on tasunud töövõtjale rohkem, kui ta oli

kohustatud, siis puudub hagejal nõue kostja vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

30. Mõnel juhul on kostja väitnud, et hinna alandamise avaldust tuleb alternatiivselt käsitleda

lepingu muutmise avaldusena VÕS § 97 alusel. Kohus märgib, et lepingu muutmiseks

VÕS § 97 alusel ei piisa avalduse esitamist teisele lepingu poolele. Kui pooled kokkulepet

ei saavuta, siis tuleb lepingu muutmiseks esitada hagiavaldus kohtusse. Kostja

hagiavaldust esitanud ei ole.

31. Väljaandest Ametlikud Teadaanded nähtub, et 25.02.2009 teavitati võlausaldajaid

osaühingu Interfor Group likvideerimismenetluse alustamisest. Likvideerijaks määrati

Kaupo Meier. Maakohtu 09.03.2009 määrusega algatati pankrotimenetlus ja ajutiseks

pankrotihalduriks nimetati Aet Liivand, 18.05.2009 määrusega lõpetati pankrotimenetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aet Liivand vastas kostja esindaja

järelepärimisele, et ajutisele haldurile ei olnud nõude loovutamise lepingut esitatud.

Tunnistaja Kaupo Meieri ütluste kohaselt oli nõude loovutamise leping temale üleantud

dokumentide hulgas ning halduril oli võimalus sellega tutvuda. Arvestades tõendeid

kogumis, ei ole kostja väide, et nõude loovutamise leping sõlmiti pärast pankrotimenetluse

lõppu, tõendatud.

32. Kostja 28.11.2008 avaldust ei saa käsitleda hinna alandamise avaldusena. Selles puudub

tahteavaldus hinna alandamiseks. Avalduses on üksnes kirjeldatud tegemata tööde mahtu

ja tegelikult teostatud tööde maksumust. Küll aga saab hinna alandamise avaldusena

käsitleda kostja 25.02.2009 avaldust. Selles avalduses on kostja esitanud töövõtjale nõude

enammakstud töövõtutasu tagastamiseks. Kostja ei esitanud hinna alandamise avalduse

hilinenult. Töövõtja saatis kostjale tööde üleandmise lõppakti 2008. aasta novembris,

hinna alandamise avaldus on tehtud 25.02.2009, seega on avaldus tehtud mõistliku aja

jooksul tööde vastuvõtmisest alates.

33. Kohus leidis, et kostja ei ole kaotanud vastuväidete esitamise õigust. Lepingu p 8.3

kohaselt peab tellija kahe nädala jooksul üleandmise akti saamisest esitama kirjalikult oma

põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu p-st 6.4 tuleneb, et kui tellija

seda ei tee, loetakse tööd tellija poolt aktsepteerituks. Hagiavalduse kohaselt saatis

töövõtja esimese lõppakti 07.11.2008. AS Eesti Post veebilehe väljatrükist nähtuvalt sai

kostja selle kätte 26.11.2008. Vastuväited esitati 28.11.2008, seega tähtaegselt. Ebaõige on

hageja seisukoht, et lõppakt tuleb kostjale kätteantuks lugeda 10.11.2008, kuna selleks

ajaks pidi kiri kohale jõudma ning kostjal oli võimalus sellest ajast alates lõppaktiga

tutvuda. AS Eesti Post veebilehe väljatrükk, kust on näha kirja liikumine, ei kinnita väidet,

et kiri oleks kostjani jõudnud 10.11.2008.

Apellatsioonkaebus

34. Confor Group OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada või

saata asi tagasi arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

35. Apellant leiab, et puudub hinna alandamise avaldus, see tähendab formaalne eeldus hinna

alandamiseks. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja tegemist peab olema otsese

tahteavaldusega, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja asus

alles vastuses hagile hinna alandamisele viitama, kusjuures leidis, et hinna alandamise

avaldusena tuleb käsitleda just 28.11.2008 kirja, 25.02.2009 dokumendist ei ole juttu.

Esimest korda teeb kostja viite sellele, et 25.02.2009 kiri võiks ka olla hinna alandamise

avaldus, alles ligi kaks aastat pärast vastava kirja väljasaatmist ja seda alternatiivselt.

Seega leiab kostja, et 25.02.2009 kiri on käsitletav hinna alandamise avaldusena vaid

juhul, kui 28.11.2008 kiri mingil põhjusel ei sobi. Märgitust tulenevalt ei ole kostja ise ka

kindel, millal ta hinda alandas. Apellant leiab, et antud juhul ei saanud kohus valida kostja

poolt esile toodud alternatiivide vahel, vaid pidi tuvastama selle, kas kostja on mingil

ajahetkel avaldanud selget tahet hinna alandamise osas või mitte.

36. Maakohus leidis õigesti, et kostja 28.11.2008 avaldust ei saa käsitleda hinna alandamise

avaldusena, kuna selles puudub tahteavaldus hinna alandamiseks. 28.11.2008 kirjas on

üksnes kirjeldatud tegemata tööde mahtu ja väidetavalt tegelikult teostatud tööde

maksumust. Samas on kohus täiesti ebaõigesti leidnud, et hinna alandamise avaldusena

saab käsitleda kostja 25.02.2009 avaldust. Selles avalduses sisaldub vaid väide, et kostja

olevat maksnud teostatud tööde mahtu arvestades rohkem – ühtegi arvutust või muud

põhjendust dokumendile lisatud ei olnud. Seega ei tulene vastavast dokumendist otsesõnu

selge ja ühemõtteline hinna avaldamise avaldus. Kostja leiab 28.11.2008 kirjas, et

kõnealuste tööde lõplikuks lõpetamiseks läheb tellijal (ilmselt mõeldud töövõtjat) vaja

veel 2-3 lisakuud, järelikult on kostja seisukohal, et tööd ei ole lõpetatud ega seega ka

vastuvõetud, mis välistab hinna alandamise. 25.02.2009 dokumendis viidatakse, et kostja

jääb kõigi oma 28.11.2008 dokumendis toodud seisukohtade juurde – järelikult ka selle

juurde, et tööd ei ole lõpetatud ega vastu võetud. Kuna tööd ei olnud kostja meelest veel

lõpetatud, siis ei ole usutav, et kostja tahteks oleks olnud hinna alandamine

õiguskaitsevahendina. Eeltoodut arvestades on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostja on

hinda alandanud ja seetõttu on kohus ebaõigesti jätnud ka hagi rahuldamata.

37. Lisaks on kostja oma vastuväited esitanud hilinenult. Nimelt sätestab lepingu p 8.3, et

tellija ja tema tehnilised esindajad kohustuvad töövõtja poolt esitatud üleandmis-vastuvõtu

akti kahe nädala jooksul esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul

esitama kirjalikult oma põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Lepingu p 6.4

on sätestatud, et juhul, kui tellija või tellija tehniline esindaja (OÜ Vana Tallinn)

põhjendamatult ei võta töid vastu ega kirjuta alla üleandmise-vastuvõtmise aktidele, on

töövõtjal

õigus

vastavad

aktid

vormistada

ning

need

loetakse

tellija

poolt

aktsepteerituteks, kui tellija või tema tehniline esindaja ei esita kirjalikult põhjendatud

vastusväiteid kahe nädala jooksul alates vastavate aktide saamisest. Antud juhul esitas

töövõtja tellijale vastava akti tähitud kirjaga 07.11.2008 ning mõistlik võimalus sellega

tutvumiseks oli tellijal vähemalt 10.11.2008, kuivõrd tellija seadusliku esindajaga oli akti

saatmine posti teel kokku lepitud. Samuti on igati õiguspärane eeldada, et juriidiline isik

saab posti oma registriaadressilt kätte. Käesoleval juhul oli toimetatud vastav akt kostja

asukohta, kellele oli teada, et selline dokument on saabumas. Kohus aga ei ole

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 tähele pannud ega kohaldanud.

38. Täidetud ei ole ka hinna alandamise materiaalsed eeldused. Poolte suhet tuleb analüüsida

töövõtulepingu regulatsiooni silmas pidades. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Kostja ei ole kordagi töövõtjale teada andnud, milline on tema nägemus tööde

mahust. Kuna tegemist on äärmiselt vana ning täiendavalt muinsuskaitse alla kuuluva

objektiga, siis ei saanud mahtude arvestus olla nii täpne kui uusehitiste puhul. Tulenevalt

töölepingu olemusest lepitakse üldjuhul kokku tulemuses, mitte selle saavutamiseks

kulutatavas ressursis – juhul, kui mahud oleksid prognoositust suuremaks läinud, ei oleks

ilmselt ka kostja olnud nõus enam maksma, vaid see oleks olnud töövõtja riisiko. Seega ei

ole mingit põhjust analüüsida tulemuse saavutamiseks kulunud ressursse ja töö mahte,

vaid analüüsida tulebki üksnes tulemust. Seda ei ole maakohus aga sisuliselt teinud,

millest tulenevalt jääb selgusetuks, kuidas on kohus kohaldanud VÕS § 635 lg-s 1

sätestatut. Võrreldes esialgselt planeerituga jäidki mõned tööd ära ja nende eest töövõtja

arvet ei esitanud.

39. Kohus leidis, et töid tehti veelgi vähem, et allavundeerimis-, kaeve- ja lammutustööde

osas ei ole lepingujärgne tulemus saavutatud. Märgitud seisukohale jõudmiseks rikkus

kohus menetlusnorme, jättes asjas hindamata olulised tõendid ja lähtus vaid kostja poolt

tellitud ja esitatud ekspertiisist. Kuna tegemist ei ole erapooletu ekspertiisiga, puuduvad

igasugused tagatised, et ekspert ei oleks olnud kostja poolt mõjutatud.

40. Kohus ei mõistnud, et pooltel oli kokku lepitud tulemuseks teatud kõrguseni kaevatud

ruumid ning allavundeeritud müürialused, mitte töö ja materjali maht, mis selleks kulub.

Ekspert aga asus kindlaks tegema töö ja materjali mahtu, mis on esiteks väär ja teiseks ei

ole see ka õnnestunud. Kui palju pidi tulemuse saavutamiseks risu ja pinnast välja

veetama, oli algselt pea võimatu välja arvutada. Samuti ei olnud teada, kui palju kulub

betooni allavundeerimiseks – seinte alla tuli kaevata minimaalselt nõutavas koguses

rennid, kuid faktiliselt ei olnud seda võimalik täpselt ettenähtud suuruses teha ning rennid

olid seega suuremad ja betoon täitis suuremad pinnad. Ekspertiisi lisa 6 jooniselt võib aru

saada, et labidaga müüride alla 0,45 m x 0,3 m läbilõiget mahutava süvendi tegemiseks

tuleb pinnast eemaldada oluliselt rohkem. Kuna müüride alla saalungite rajamine on

kulukam ja lisaks ohtlik, siis on otstarbekas kogu süvend betooni täis pumbata. Ülaltoodud

väljavõttelt nähtub, et süvendi ristlõige on kordades suurem kui projektijärgne 0,45 m x

0,3 m läbilõige. Lisaks ei tule igale poole süvend ühesugune, millest tulenevalt ei olnud

praktiliselt võimalik välja arvutada betooni koguseid ja seetõttu lepiti kokku vaid

tulemuses – allavundeeritud müürialused. Jooniselt on näha, et siseseinte osas on

allavundeerimisele kuuluv pind oluliselt suurem – märgitut ei ole ekspert üldse

arvestanud. Seega tuleb arvestuse aluseks võtta ruumide pindala, mis tuli puhastada,

saavutada vastav sügavus ja müüride alused allavundeerida – palju selleks kulub tööd ja

betooni ning palju pinnast välja viiakse, ei oma tähtsust – oluline oli vaid tulemus, mis on

saavutatud ja millega tellija oli väga rahul. Kohus lähtus ekslikust kostja poolt tellitud

ekspertiisist, mis samuti lähtub mingil põhjusel kuupmeetritest, mis ei olnud aga poolte

kokkuleppeks. Poolte kokkulepet ei ole ehitusekspert pädev hindama.

41. Äärmiselt suur viga, mille teeb ekspert ja millest lähtub kohus, on see, et keldrist ei ole

pinnast välja kaevatud projektijärgse kõrgusmärgini -3,90 m. Märgitu on ilmne kohtu

eksitamine, mis kinnitab kostja esitatud eksperthinnangu kallutatust. Mitte kuskilt

projektist ei nähtu põranda kõrgusmärgiks -3,90 m, joonistelt nähtub, et vastavaks

kõrgusmärgiks oli hoopis -3,40 m. Ekspertiisi lisas 4 olevalt AS Geomark plaanilt (töö

nr 7593) nähtub, et vastav sügavus on saavutatud ning seda reeglina ka vajaliku varuga (ca

10 cm). Ka kostja hinnaküsimise p 03 kohaselt tuli põrandataset keldrikorrusel süvendada

u 300 mm, see on 0,3 m – kuidas saab nüüd, pärast tööde tegemist väita, et süvendamata

on veel kokkulepitust 0,5 m vähem. Sellise matemaatika alusel jääb mulje, et töövõtja on

algseid pindasid hoopis 0,2 m võrra tõstnud (hinnaküsimise kohaselt oli vaja süvendada

0,3 m, eksperdi hinnangul on süvendamata 0,5 m, see tähendab, et pind on vahepeal 0,2 m

tõusnud, mis ei ole ilmselgelt tõsi). Kõigis oma arvutustes on kostja poolt tellitud ekspert

lähtunud just nimetatud väärast ja projektile ning poolte kokkuleppele mittevastavast 0,5

m sügavamast mahust ning sellest on ekslikult lähtunud ka kohus, kes on sellise vea teinud

menetlusnorme rikkudes, kuna ei ole igakülgselt ja põhjalikult hinnanud kõiki tõendeid.

Sellisest väärast eeldusest, et kaevata tuli sügavusele -3,9 m lähtuvalt ongi ekspert

jõudnud selleni, et tehtud on vaid 40% tööde mahust.

42. Maakohus, jättes analüüsimata hageja vastavad väited, on lähtunud üksnes erapoolikust

ekspertiisist ja lugenud sellega tõendatuks, et lepingujärgset tulemust ei ole kaevetööde

osas saavutatud.

43. Lepingust tulenevalt ei lepitud kokku betooni mahus vaid tulemuses – tulemus on

saavutatud ja tellija sellega rahul. AS-i Geomark plaanilt (töö nr 7593) ei nähtu mitte

üheski osas, et AS Geomark oleks mõõdistanud betoneerimistööde mahtu. AS Geomark

mõõtis ruumide kõrgusi, mis vastavad projektis etteantule. Allavundeerimistööd aga

toimusid märgitud pinnast madalamale, müüride alla rajatud süvenditesse ja nende

mahtude mõõtmine ei nähtu kuidagi AS Geomark tööst. Ekspertiisi p-s 3.5.6 on märgitud,

et ehitise omanikujärelvalve poolt teostatud mõõtmiste tulemusel saadi betoonikuluks

keldris allavundeerimisel 30 m³. Seega on ekspert ja ka kohus tuginenud sisuliselt kostja

enda mõõtmistele, mida aga ekspertiisile lisatud ei olnud. Ülaltoodust nähtuvalt ei ole

kohtu selgitused asjakohased ja mõõtmistulemused on jätkuvalt teadmata, millest

tulenevalt ei saa neid ka kontrollida ega hinna alandamise põhistamisel aluseks võtta.

44. Ainetud on kohtu etteheited teostusjooniste puudumisele. Ülaltoodud selgitustest ei olnud

mõistlik rajada ristküliku läbilõikega vundamenti, vaid rajati 1,5 m kaupa etteantud

ristküliku läbimõõdule vastavad süvendid, mis olid suuremad ning valati need siis betooni

täis. Kuivõrd tegemist oli sisuliselt labidaga tehtava käsitööga, siis ei olnud mõistlik ega

võimalik süvendeid teha igal pool ühesuguselt. Ekspertiisi lisast nr 6 nähtub, et ka

olemasoleva vundamendi joonised võeti orienteeruvalt, mitte ei joonestatud täpselt üles.

Ka ehituse käigus ei esitatud kostja poolt vastavas osas mingeid pretensioone, sest oli

selge, et teostusjooniste tegemine ei ole otstarbekas.

45. Mitte ühestki pooltevahelise lepingu punktist ei tulene, et sisehoov oleks olnud lepingu

osa. Lepingu p-s 1.2 viidatakse, et tööde nimekiri määratakse lepingu lisades esitatud

hinnapakkumiste alusel. Hinnapakkumistes ei ole mitte kuskil määratud, millise osa kohta

keldris need käivad – isegi mahud on kaevetööde osas antud eeldatavates päevades, mitte

ruutmeetrites. Seega on põhjendamatu kohtu seisukoht mingi lepingulise kokkuleppe osas.

Kuna lepingus vastavat punkti ei eksisteeri, siis tuleb lepingut tõlgendada. Poolte tahe

tuleb välja selgitada, lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest, tuleb arvestada ka

poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Antud juhul on hageja kohtu ette

toonud esiteks Kalli Hollandi e-kirja, mis on vaieldamatult dokumentaalseks tõendiks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 272 lg 2 mõttes. Kohus ei põhjendanud, miks

asjaolu, et kõnealune kiri on kostja ja tema lepingulise esindaja kirjavahetus, muudab selle

tõendi väärtust või selles toodud väite võiks hindamata jätta. Vastavast e-kirjast tuleneb

selgelt, et Tolli tänava poolne sisehoov üleskaevamisele ei kuulunud. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendamatu kohtu seisukoht, et lepingu osaks oli ka sisehoovi osas tööde

teostamine.

46. Ainetuks tuleb lugeda ka kohtu seisukohad, mis tunnustavad kostja poolse hinna

alandamise materiaalseid eeldusi. Sisuliselt kõigile on hageja vastu vaielnud, kuid

menetlusnorme rikkudes ei ole maakohus põhjendanud, miks ta vastavate vastuväidetega

ei nõustu. Hea näide sellest, kuidas kostja ei oma mingit kindlat positsiooni, vaid pakub

kohtule valikuks erinevaid variante, puudutab kahte paigaldamata jäänud katuseakent –

kostja väidab esiteks, et on nende osas hinda alandanud, aga kui see ei sobi, siis olevat tal

kahjunõue. Kohus pidas sobivaks kahjunõuet – millise kahjuga on tegemist, ei selgu.

Kuidas kahju on aga üldse võimalik nõuda lähtuvalt sellest, et osundatud katuseaknad

KA4 ja KA5 jäid paigaldamata tellija enda soovi tõttu, jääb arusaamatuks. VÕS § 101 lg 3

sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot

ta kannab. Seega oli kohtu poolt põhjendamatu lugeda kostja sisutu kahjunõue 18 000

krooni (mis on ebareaalne hind 2 katuseakna paigalduse eest) tasaarvestatuks hageja

nõudega. Mis puutub vahelaeplaadi P 6, siis selle valamata jätmise tõttu väheneski tööde

maht ning selle võrra vähendati ka hinda endiselt 1 181 650 kroonilt 1 000 000 kroonini,

mis sisuliselt ongi sama summa, mida toob esile ka kostja, see on 998 577 krooni.

Töövõtja ümardas vastavate summade vahe 1422.60 krooni ülespoole, kuivõrd

tegelikkuses ta juba oli valmis vastavaid töid tegema ja oli teinud selleks ettevalmitusi,

sealhulgas koristanud vastava ruumi.

47. Kokkulepitud hinnaks allavundeerimis-, kaeve- ja lammutustööde osas oli 1 542 788.25

krooni (hinnapakkumine miinus 2,25% hinna vähendamine lepingu sõlmimisel,

käibemaksuta). Apellandist sõltumatutel põhjustel (arhitektuurilised leiud) jäid osad

ruumid kaevamata ning sisehoov ei olnudki lepingu sõlmimise hetkel selle osaks. Hoone

keldrikorruse plaanilt näeme, et kogu pind on ca 390,58 m2, millest tuleb välja arvata hoov

32,62 m2. Järelikult kogu lepingu mahuks oleva pinna suurus on 357,96 m2. Plaanile on

märgitud, et lisaks sisehoovile on kaevamata ja allavundeerimata 68,35 m2, mis tuleb

maha arvata kogu lepinguliste tööde mahust, see on lepinguliste tööde mahust oli tehtud

289.61 m2 ehk ca 80,9%. Märgitud arvestusest lähtuvalt on kostjalt nõutavaid summasid

ka vähendatud. Seega oleks hageja nõue 1 542 788.25 krooni : 100 x 80,9 = 1 248 115.69

krooni (käibemaksuta). Märgitu juures ei ole arvestatud töövõtja poolt topelt teostatud

töid, mida menetluses oleme kirjeldanud ja mille tõttu esitati lõppakt summale 1 300 000

krooni.

48. Katuse tööd olid kokku lepitud summas 1 962 296.16 krooni (hinnapakkumine miinus

2,25% hinna vähendamine lepingu sõlmimisel, käibemaksuta). Isegi kui nõustuda

ulmevaldkonda kuuluva hinnaga 18 000 krooni kahe katuseakna paigaldamise eest, tuleks

ikkagi kostjal tasuda 1 944 296.16 krooni käibemaksuta.

49. Puitvahelagede lammutustööd – isegi kui nõustuda kohtu poolt esile toodud summaga

999 129.38 krooni, oleks see vaid 870.70 krooni väiksem summa, kui töövõtja enda poolt

vähendatud hind.

50. Paekivitööde hinnaks oli 192 000 krooni käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt oleks

käibemaksuta tööde summaks 4 383 541.23 krooni. Tasutud on 3 880 000 krooni. Seega

tasuda tuleks isegi ülaltoodud mööndusi arvestades 503 541.23 krooni, mis koos

käibemaksuga teeks nõude summaks ikkagi 594 178.65 krooni – vastavas summas

kuuluks nõue igal juhul rahuldamisele.

Vastustaja seisukoht

51. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

52. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja

materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada tõendite ebaõige

hindamise tõttu, mis viis osaliselt ebaõige lahendi tegemiseni. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha ise uue lahendi.

53. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata täies ulatuses. Maakohtus oli hageja palunud

põhinõudena mõista kostjalt välja 700 000 krooni (alates 01.01.2011 vastab 44 738.15

eurole), lisaks viivised. Apellatsioonkaebuses palub hageja hagi rahuldada 37 974.94 euro

ulatuses, lisaks viivised.

54. Vaidlusaluse lepingu puhul puudub poolte vahel vaidlus, et kokkulepitud tulemuse (töö)

määratlemisel tuleb lähtuda lepingu p-dest 1.1, 1.2, 12.4 ja 12.5. Viidatud

lepingutingimustest nähtub, et pooled olid leppinud töö objektiks kokku Pikk t 69

Tallinnas renoveerimistööd sellises ulatuses, millised otseselt ja üheselt on nimetatud

hinnapakkumistes. Seega oli kokkulepitud tööks asja muutmine VÕS § 635 lg 1 mõttes

sellises ulatuses, nagu see oli kirjas hinnapakkumistes. Lepingu sõlmimisel oli lepingu

lisadeks hinnapakkumised vastavalt 03.08.2007 lammutus-, allavundeerimis- ja

hoonealusteks kaevetöödeks ning katusetöödeks (t I kd lk 116-119) ja 31.08.2007

puitlagede lammutuseks ja betoonvahelagede ehituseks (samas lk 120). Puudub vaidlus, et

lepingu täitmise käigus täiendati lepingu objekti hinnapakkumisega 01.08.2008 (t II kd lk

19) paekivide paigaldamiseks. Samuti puudub vaidlus, et töövõtja esitas lepingu täitmise

käigus uue (vähendatud) hinnapakkumise ka allavundeerimis- ja kaevetööde kohta (samas

lk 20). Hinnapakkumise koostanud hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et

selle pakkumisega asendati samade tööde kohta 03.08.2007 esitatud pakkumine, kuna

nimetatud tööde tegelik maht oli kujunenud väiksemaks, kui algselt planeeritud.

Hinnapakkumise asendamist kinnitas ka tellija vastuse p-s 7.2 30.08.2010 (t II kd lk 7).

Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et hinnapakkumiste (03.08.2007 ja 31.08.2007)

esitamise aluseks oli remont-restaureerimistööde hinnaküsimine (t I kd lk 123-147) ja

projektdokumentatsioon (samas lk 148-164).

55. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas tellijal on õigust nõuda tasu vähendamist, lähtudes

asjaolust, et tööde tegemise käigus ilmnes, et algselt planeeritud mahus (mis nähtus

projektdokumentatsioonist ja hinnaküsimisest ning millest lähtuvalt tegi töövõtja

hinnapakkumised) töid teha vaja ei olnudki ehk faktiliselt tegi töövõtja vähem tööd, kui

see maht, mille alusel olid hinnapakkumised koostatud. Töövõtja on seisukohal, et tellijal

selline õigus puudub, kuna tellitud tulemus on saavutatud ja vähenenud mahtu on töövõtja

lõpparve esitamisel arvestanud. Seega tegelikkuses saavad pooled lepinguobjektiks olnud

tulemusest sarnaselt aru – töövõtja pidi tegema tellitud tööd kokkulepitud mahus ja kui

vähenesid mahud, siis tehti ka vähem tööd ja järelikult pidi tellija algselt kokkulepitust ka

vähem maksma. Poolte vahel on sisuline vaidlus, kuidas vähemtehtud mahtu arvestada ja

kas kostja vastuväited vähemtehtu (kohustuse mittekohase täitmise) väärtuse kohta on

tõendatud.

56. Kolleegium nõustub hinnapakkumiste alusel töövõtjaga, et tööde maksumuse arvestamisel

(hinnapakkumiste koostamisel) lähtuti vastava tulemuse saavutamiseks vajalikest

materjalide, töötundide jmt orienteeruvast (keskmisest) arvestusest, see tähendab, et

hinnapakkumistel ei ole esitatud arvestust konkreetsete ruumide kaupa. Küll aga ei välista

see asjaolu iseenesest võimalust tööde mahu vähenemisel ka tasu vähendada.

Hinnapakkumine on eelarve VÕS § 639 mõttes. Viidatud sätte mõtte kohaselt kujutab

eelarve endast igasugust töövõtja poolt koostatud töö kalkulatsiooni ehk kajastab

eeldatavat töövõtjale makstava tasu suurust. Töövõtjal on õigus saada tasu tehtud töö eest.

Kuna töövõtja vähendas lepingu täitmise käigus teatud töö (allavundeerimine) osas ise

tasu (pakkumine 19.06.2008), siis järelikult sai töövõtja ka ise aru selliselt, et

kalkulatsiooni koostamisel aluseks olnud asjaolude muutumisel lepingu täitmise käigus

(tööde mahu vähenemisel) on tal õigus saada ka vähem tasu, kui algselt kokku lepiti.

Selles osas on töövõtja/apellandi seisukohad vastuolulised – ühelt poolt rõhutatakse, et

võrreldes esialgselt planeerituga jäidki mõned tööd ära ja nende eest arvet ei esitatud, kuid

teisalt ollakse seisukohal, et ei ole mingit põhjust analüüsida tulemuse saavutamiseks

kulunud ressursse ja töö mahtu (apellatsioonkaebuse lk 6). Kuna tellija on seisukohal, et

töövõtja tegi veel vähem tööd, kui väljendub vähemnõutud tasus, siis tuli maakohtul seda

väidet kontrollida.

57. Poolte vahel puudub vaidlus, et tellija võttis tööd vastu ja seega on tasunõue muutunud

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 kohaselt. Samuti puudub vaidlus, et töö võeti vastu

töövõtja poolt tellijale posti teel saadetud akti alusel (t I kd lk 42). Kuigi tellija esindaja

poolt allkirjastatud lõppakti kohtule ei esitatud, on kostja kinnitanud, et ta võttis tööd

tehtud mahus vastu, kuid esitas omad vastuväited hinnale 28.11.2008 avaldusega (alandas

hinda). Poolte vahel on vaidlus kuupäeva osas, millal tellija sai või pidi saama töövõtja

poolt saadetud lõppakti kätte, sest lepingu p 8.3 kohaselt olid pooled leppinud kokku, et

tellija kohustub töövõtja poolt esitatud üleandmise-vastuvõtu akti 2 nädala jooksul

esitamisest läbi vaatama ja allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama kirjalikult oma

põhjendused töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Maakohus nõustus kostja seisukohaga,

et akti kättesaamise päevaks tuleb lugeda 26.11.2008, mil tellija esindaja sai akti sisaldava

postisaadetise postiasutusest kätte. Nimetatud kuupäev on tõendatud väljatükiga AS-i

Eesti Post veebilehelt saadetise liikumise kohta. Kolleegium nõustub maakohtu

käsitlusega ega pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Kindlasti ei saa kolleegium

nõustuda apellandi väitega, et tema poolt tähitud kirjaga 07.11.2008 postitatud akt tuleb

lugeda adressaadi poolt kättesaaduks TsÜS § 69 lg 2 alusel vähemalt 10.11.2008. Viidatud

sätte teise lause kohaselt loetakse eemaleviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see

on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Postisaadetise liikumiste kirjeldusest (t I kd lk 168) nähtub, et 07.11.2008 vastuvõetud

saadetis jõudis alles 14.11.2008 Tondi postkontorisse, kust see samal päeval lähetati

sorteerimiskeskusesse, sealt edasi Põhja-Tallinna kandekeskuse kaudu jõudis 18.11.2008

uuesti Tallinna postkontorisse, kust see väljastati 26.11.2008. Sellisest liikumisest saab

järeldada saadetise jõudmist kostja asukohta Kotka t 14-12 mitte enne 18.11.2008. Samas

on kolleegium seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel vastuväidete esitamise

tähtajalisus lepingu p 8.3 mõttes tähtsust ei oma, sest kostja on korduvalt kinnitanud, et ta

võttis lõppaktis kajastatud tööd tegelikult tehtud mahus vastu. Lepingus kokkulepitud

tähtaeg oli aga ette nähtud juhuks, kui keeldutakse töid vastu võtmast.

58. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega tellija poolt hinna alandamise avalduse

esitamise kohta 25.02.2009 ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi siinkohal korrata.

Vastuseks apellandile selgitab kolleegium, et nõustub vastustaja poolt vastuses kaebusele

(selle p-des 140-144) esile toodud Riigikohtu lahenditele toetudes vastustaja seisukohaga,

et hinna alandamise avaldust kui tahteavaldust on võimalik teha ka kaudsena TsÜS § 68

lg 3 mõttes, mille kohaselt väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada

tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seaduses puudub nõue, et hinna alandamise avaldust

saab esitada vaid otsese tahteavaldusena. Ka ei sisaldu viidet konkreetsele seadusesättele

apellatsioonkaebuses. Kaudse tahteavalduse puhul tuleb hinnata seda tegu, mille kaudu

tahteavaldus võiks väljendatud olla ja seda, kas teistel isikutel, keda see puudutab

(konkreetsel juhul töövõtjal), oli mõistlikult võimalik vastavast tegevusest nii aru saada.

Tellija 25.02.2009 avalduse tekstist (t I kd lk 59-60) oli töövõtjal võimalik üheselt aru

saada, et tellija ei soovi tehtud tööde eest enam juurde tasuda ja on seisukohal, et vastavalt

tehtu mahule on ta ka eelnevalt tasunud liiga palju.

59. Järgnevalt analüüsib kolleegium poolte väiteid iga vaidlusaluse töö kohta eraldi. Seejuures

lähtub ringkonnakohus TsMS § 230 lg-st 1, mille kohaselt peavad pooled hagimenetluses

oma väiteid ja vastuväited tõendama. Tellija võttis tööd vastu, seega eelduslikult vastas

töövõtja tehtud tööde maht lepingule, välja arvatud osas, milles töövõtja on vähemtehtu

omaks võtnud. Kui tellija väidab, et tegelikult tehti vähem, kui lepingus kokku lepitud ehk

et osaliselt ei vasta töö lepingutingimustele, pidi tellija oma väiteid tõendama ja töövõtjal

oli võimalik vastavad väited/tõendid ümber lükata.

60. Lammutus-, allavundeerimis- ja kaevetööde osas vaidlustas tellija tööde vastuvõtmisel

kaevetööde mahu (tehtud 43,1%), lammutustööde mahu (täies ulatuses tegemata) ja

betoneerimistöödel kasutatud betoonimahu (130m3 asemel 30m3). Kohtumenetluses lähtus

kostja esitatud asjatundja arvamusest ja leidis, et kaevetöödest tehti 40,1%,

lammutustöödest 30% ja betooni kasutati 30m3. Esmalt nõustub kolleegium apellandiga,

et nende tööde osas tuleb vaidluse lahendamisel aluseks võtta lepingu täitmisel esitatud

vähendatud hinnapakkumine 19.06.2008, milles töövõtja oli vastavalt lepingu täitmisel

kujunenud olukorrale vähendanud allavundeerimiseks kasutatava betooni mahtu 90m3-le

ja vastavalt sellele ka lepinguhinda. Kostja väide, et juba siis ei saavutanud pooled

kokkulepet tegelike allavundeerimistööde mahu üle, on paljasõnaline. Ühtki tõendit selle

asjaolu kohta (näiteks pooltevahelist kirjavahetust, väljavõtteid ehituspäevikust vmt)

esitatud ei ole. 19.06.2008 alandatud hinnapakkumisega töövõtja tunnistas, et algselt

planeeritud mahus allavundeerimistöid ei tehtud.

61. Kolleegium nõustub analüüsitud tõendite kogumi alusel kostja vastuväidetega osaliselt

lammutustööde osas. Vastavalt hinnapakkumisele oli lammutustööde hinnaks 145 000

krooni, kusjuures leping ega selle lisad ei sisaldanud vastavate tööde kirjeldust

(hinnapakkumises märgitud vaid koguseks 1tk). Samuti ei nähtu detailsemat kirjeldust

hinnaküsimisest ega projektdokumentatsioonist. Seega pidi lepingu sõlmimisel olema

pooltele üheselt arusaadav, mida nad lammutustöödeks pidasid. Poolte vahel puudub

vaidlus, et lammutustööde all oli lepingus mõeldud ukseavade seintesse lõhkumist ja

silikaatkividest vanade rennide (kiviseintega soojatrassi kanalite) lõhkumist, kuid kostja

vaidleb vastu hageja seisukohale, et sinna kuulus veel keldrite puhastamine prahist. Lisaks

puudub poolte vahel vaidlus, et kõiki ettenähtud ukseavasid projektimuudatuste tõttu

hageja ei teinud, kuid kõik rennid keldrites lõhuti. Tõendeid, millised toetaksid hageja

seisukohta koristustööde kuulumise kohta lammutustööde hulka pooltevahelise lepingu

mõttes, kohtule ei esitatud. Samuti ei lükanud hageja ümber kostja poolt asjatundja

arvamusega tõendatud väidet, et tehti üks ava, kuid lõhutud rennide tegeliku mahu kohta

dokumendid puuduvad. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et mõistlik ja

tuvastatud asjaoludega kooskõlas on lugeda lammutustöödest tehtuks 30%. Konkreetseid

vastuväiteid lammutustööde osas tuvastatule apellant kaebuses ei esitanud. Maakohtu

menetluses esitatud seisukohtadele on kohus vaidlustatud otsuses vajalikus ulatuses

vastanud.

62. Küll aga ei saa kolleegium nõustuda maakohtu poolt seonduvalt allavundeerimis- ja

kaevetöödega tuvastatuga. Maakohus on otsuse tegemisel lähtunud asjatundja arvamusest.

Samas tuleb TsMS § 232 lg 1 kohaselt asjaolude tuvastamisel lähtuda kõigi esitatud

tõendite

kogumist.

Poolte

vahel

puudub

vaidlus,

et

algselt

planeeritud

allavundeerimismaht

tööde

käigus

erinevatel

põhjustel

vähenes.

19.06.2008

hinnapakkumisega vähendas ka töövõtja eeldatavat betoonikulu 90m3-ni. Projekti

seletuskirja kohaselt tuli allavundeerimist teostada vastavalt vajadusele keldrikorrusel u

90cm kõrguse ulatuses ja sügavusega u 30cm. Muinsuskaitselise järelevalve aruande (t II

kd lk 33, 34) kohaselt valati vastavalt konstruktiivsele lahendusele 300mm ulatuses

olemasoleva vundamendi alla projekteeritud põranda kõrgusest 450mm allapoole

betoonist vundament. Lisaks tõdes järelevalve teostaja, et allavundeerimistööde tegemine

keldrikorrusel õnnestus arvatust paremini, tööde kvaliteet on hea. 28.11.2008 kirja

kohaselt lähtus tellija tegeliku betoonikulu arvestamisel „mõõtmise tulemustest“,

täpsustamata, milliseid mõõtmisi ta silmas peab. Asjatundja arvamuse kohaselt on tema

võtnud aluseks ehitise omanikujärelevalve (esindaja vastavalt t II kd lk 46 J.Kallo)

mõõtmise tulemused, kuid nimetatud mõõtmisi arvamuse lisana kohtule esitatud ei ole.

Arvamusest tuleneb, et asjatundja ise mingeid mõõtmisi/uuringuid ei teinud ega

allavundeerimistööde (betoonitööde) mahus vastavate vaatluste abil ei veendunud.

Arvamuse p-st 3.5.6 tuleneb, et projektijärgsed vundamendi uued rajamissügavused on

orienteeruvad, olemasolev vundament on kaetud konstruktsioonina ning liivakivi

tegelikult kandva osa kõrgusmärgid kõiguvad (asuvad planeeritud pinnaga võrreldes

sügavamal või madalamal). P-s 3.5.8 tõdeb asjatundja, et täpset arvamust ta anda ei saa –

selleks oleks vaja kelder kogu sise- ja välisseinte ruumide kaupa lahti kaevata ja tagasi

täita, kuid tegemist on kuluka ettevõtmisega, mis lõppkokkuvõttes ei anna oluliselt

suuremat täpsusastet. Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et tellija ei suutnud

veenvalt tõendada, et töövõtja oleks rikkunud allavundeerimistööde osas lepingutingimusi

ning et ka selles osas oleks hinna alandamise avaldus olnud põhjendatud ehk et neid töid

oleks tehtud veel väiksemas mahus, kui töövõtja 19.06.2008 pakkumisest nähtub.

63. Kaevetöödesse puutuvalt möönis hageja juhatuse liige 09.09.2008 e-kirjas, et tegemata

jäid soojasõlm 18m² ja kontoriruum 28m², samuti mõni ruutmeeter elektriruumist ning et

kaevuruumi pannakse hetkel täis (t I kd lk 36). Kohtumenetluses võttis hageja omaks, et

kaevamata jäid kontor 27m² (vastavalt plaanile I kd lk 148 ruum 0.501 28m²), trepialune

ruum 12m² (vastavalt 0.403 11m²), võlviga ruum 3,85m² ja 2 ruumi 18m² (sealhulgas

vastavalt soojuskeskus ja sprinkler) + 7,5m² (vastavalt osa 0.3-st) (t II kd lk 156 keldri

plaan, värviliselt esitatud ringkonnakohtus), seega kokku 68,35m², tehti ruume kokku

suurusega 289,61m², keldri pind kokku moodustas 390,58m². Kostja on seisukohal, et

kaevetööd jäid tegemata järgmistes ruumides (t II kd lk 8 ja 17; suurused asjatundja

arvamuses samas lk 51): 0.504 (12) 11m², 0.503 (12) 9m², 0.401 sprinkler 2,7m², 0.402

soojuskeskus 4,1m², 0.403 (15) 11m², liftiruum (2) 10,5m², 0.3 (1) 20m² 50% ulatuses,

0.501 (14) 28m², 0.502 (13) 13,5m², 0.505 (13) 7m², 0.506 (16) 13,5m² ja 0.6 (16) 15,5m².

Seega kokku 135,8m². Täiendavalt selgitas kostja (t II kd lk 6), et ruumides 0.504 ja 0.503

tuli kaevamise käigus välja hoovisillutis ja edasi ei olnud võimalik töid teha; ruumides

0.502 ja 0.505 leiti kaev, mis tõttu neid ruume ei tekkinud ja seetõttu ka mitte läbimurret

0.504 ja 0.505 ruumide vahele; samuti ei olnud vaja 0.403 ja 0.501 tühjendamist.

64. Seega puudub vaidlus ruumide 0.501 28m², 0.403 11m² 0.3 (50% ulatuses) 10m² ja 0.401

koos 0.402-ga (kokku trepialusega 18m²) osas, kokku 67m², millele lisandub 3,85m²

suurune ruum hageja enda arvestuse kohaselt, seega kokku 70,85m². Kohtule esitatud

tõendite alusel ei saa nõustuda kostja vastuväidetega, et tegemata jäid ka ruumid, kust leiti

kaev ja sillutis, samuti, et lepingujärgsete tööde hulgas oli arvestatud ka hoovi tühjaks

kaevamisega (0.506 13,6m² ja 0.6 15,5m²). Tellija esindaja ehitusplatsil OÜ Vana Tallinn

esindaja K.Holland on 09.09.2008 selgitanud oma e-kirjas tellija juhatuse liikmele (t I kd

lk 40, tõlge lk 41), et ruumis, kus avastati munakivisillutis, oli erakordselt madal lagi, mis

takistas sissepääsu ega olnud mõõdetav ning enne arheoloogiliste tööde algamist

eemaldasid ehitajad ruumi põrandalt prahi, misjärel kaevasid arheoloogid ruumi 60cm

augu ja avastasid sillutise. Muinsuskaitselise järelevalve aruandest (t II kd lk 32) nähtub,

et tegemist oli ruumi katva u paarikümne cm prahikihiga ning et sillutise kaevasid välja

arheoloogid. 03.08.2007 hinnapakkumises eraldi prahikihi koristust tööna välja ei olnud

toodud, seega pidi see sisalduma kaevetööde sees ja sellest tulenevalt on mõistlik ruumide

0.504 ja 0.505 osas lugeda töö tegemata 50% ulatuses (10m²). Kaevuruumide (0.502 ja

0.505) kohta nähtub eelnimetatud aruandest (samas lk 33), et kaev leiti kaevetööde käigus,

et kaevetööd toimusid arheoloogide järelevalve all ning et kaev on vajalik põhjani

puhastada. Seega on tellija esindaja ehitusplatsil kinnitanud töövõtja väidet, et

kaevuruumi(de)s kaevetöid siiski tehti. Asjaolu, et kaevu leidmine tingis projekti

muutmise vajadust ja neid ruume ei saanud tellija algselt plaanitud eesmärgil kasutama

hakata, ei olnud töövõtja, vaid hoone omaniku risk. Töövõtjal on õigus tellitud ja tehtud

töö eest kokkulepitud tasu saada. Seonduvalt hooviga ei nõustu kolleegium maakohtu

hinnanguga K.Hollandi e-kirjale 09.09.2008, milles tellija esindaja ehitusplatsil selgitas

tellija juhatuse liikmele, et lepingu sõlmimise ajaks olid juba teada probleemid seoses

sisehoovi kaevamise ja ventilatsioonisüsteemi ehitusega, mistõttu ei olnud sisehoovi

maapinnast allpool asuva osa kaevamine ja ehitamine lepingu osa. See kiri ei muutnud

lepingut, kuid kuna lepingust ei nähtu kaevetööde osas konkreetsed ruut- ega kuupmeetrid,

siis on see ainsaks tõendiks, mis aitab poolte tahet lepingu sõlmimisel tuvastada. Eeltoodu

alusel on kolleegium seisukohal, et töövõtjal jäid võrreldes lepingus kokkulepituga

tegemata kaevetööd ruumides kokku pindalaga 80,85m². Keldrite üldpind (sisehoovita)

vastavalt asjatundja arvamusele moodustas 318,8+48,5=367,3m². Seega tegi töövõtja

kokkulepitust vähem 22%.

65. Kostja on seisukohal, et vähemtehtut tuleb arvestada väljakaevatud/väljakaevamata jäänud

pinnase kuupmeetritega. Asjatundja on hinnanguliselt vähemtehtud kuupmeetrid välja

arvestanud, lähtudes eeldusest, et pinnast on liiga vähe välja veetud võrreldes projektis

toodud konstruktiivse lahendusega. Kolleegium sellise lähenemisega ei nõustu. Lähtuda

tuleb poolte tahtest lepingu sõlmimisel ja selle täitmisel. Kaevetöödesse puutuvalt oli

hinnaküsimise kohaselt ette nähtud A-B-C hoonete keldrikorrusel süvendada olemasolevat

põrandakõrgust -3.10 kõrguseni -3.40; D-hoone ruumid 0.203, 0.503 ja 0.504 süvendada

ning ruumid 0.501 ja 0.502 tühjendada pinnasest. Ei hinnaküsimine ega -pakkumine ei

sisalda muid eesmärke. Puudub vaidlus, et tehtud ruumides oli töövõtja poolt saavutatud

kõrgusmärk -3,40 (vastavalt AS Geomark mõõtmisele 04.11.2008 kõikusid keldrikorruse

liivapinna kõrgused -3,47 ja -3,58 vahel; t II kd lk 65). Seega olid mõõtmised tehtud enne

tööde vastuvõtmist ja kui tellija tahe oleks olnud tõepoolest saavutada kaevetööde

tulemusel kõrgus -3,90, siis oleks ta sellisest ilmselt olulisest lepingurikkumisest

28.11.2008 vastuväites ka teada andnud ja andnud tähtaja ka selle töö lõpetamiseks. Kirjas

nõuti vaid rea lõpetamata parandustööde (parandamata katus, liivaga täitmata vana kaev,

purunenud aknaklaaside vahetus, poolikult teostamata koristustööd) tegemist. Vastupidi –

kirjas 25.02.2009 toonitas tellija, et on väga rahul töövõtja poolt teostatud keldritöödega

(t I kd lk 59). Samuti ei sisalda ühtegi viidet ebapiisavas mahus tehtud pinnase

väljakaevamisele (projektis ettenähtud kõrguse mittesaavutamisele keldriruumides)

muinsuskaitselise järelevalve

aruanne, mille koostaja K.Holland oli vastavalt

pooltevahelise lepingu p-le 12.3 ühtlasi tellija esindajaks ehitusplatsil.

66. Eeltoodust tulenevalt saab asjatundja poolt välja arvestatud mittekohast maksumust

arvestada vaid lammutustööde puhul (61 500 käibemaksuta), kuid allavundeerimistööde

puhul tuleb tellijal tasuda lähtuvalt 19.06.2008 pakkumisest ja kaevetööde puhul on

töövõtjal õigus saada lepingus kokkulepitust 22% vähem.

67. Katuse rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde osas nõustub kolleegium maakohtuga, et

kostja väide, nagu olid osad katusekivid katki, kohtumenetluses tõendamist ei leidnud.

Samuti, et tõendatud on küll vee läbijooks seoses katusekile asetsemisele otsaviilude

müüri peale, kuid et selles osas ei ole mittekohase täitmise väärtus tõendatud ega hinna

alandamine põhjendatud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjenduste ja

järeldustega seonduvalt paigaldamata katuseakendega ja sellega, et puitlagede lammutus

ja betoonvahelagede ehitustööde osas vastutab töövõtja ilmnenud puuduse eest, kuid hinna

alandamine selles osas põhjendatud ei olnud. Samuti nõustub kolleegium maakohtu

põhjenduste ja järeldustega seonduvalt tööde mahu vähenemisega korteris 3.2. Nendes

osades ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi siinjuures korrata. Ka on

hageja apellatsioonkaebuses vähendanud hagetavat rahasummat (menetlusdokument

14.04.2011) ja seeläbi sisuliselt nõustunud maakohtu seisukohaga kahe katuseakna ja

puitlagede lammutustööde osas hinna alandamisega.

68. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist, et tellija oli 07.11.2007 lepingu alusel

kohustatud töövõtjale tasuma (kõik summad käibemaksuta ja arvestades lepingu

sõlmimisel võrreldes hinnapakkumistega kokkulepitud 2,25% suurust hinna alandamist):

61 500 (lammutustööd) + 337 500 (allavundeerimistööd) + 675 378.21 (kaevetööd) +

1 944 296.16 (katuserenoveerimine ja rekonstrueerimine) + 999 129.38 (puitvahelagede

lammutus ja betoonvahelagede tööd) + 192 000 (paekivitööd) = 4 209 803.75 krooni.

Puudub vaidlus, et tegelikult tasuti 3 880 000 krooni. Seega tuleb lisaks tasuda 329 803.75

krooni, millele lisandub käibemaks 18%, seega kokku 389 168.43 krooni, mis alates

01.01.2011 vastab 24 872.40 eurole.

69. Lepingu p-s 6.8 olid pooled leppinud kokku, et tellija kohustub tasuma tähtajaks tasumata

summade eest viivist 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud

päeva eest. Hageja esitas viivise nõude nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise osas. Kostja vaidles viivisenõudele vastu järgmistel

põhjendustel (t II kd lk 168-169): nõue ei vasta hea usu põhimõttele, kuna hageja ja

töövõtja ei informeerinud kostjat hagi esemeks oleva nõude loovutamisest hagejale, kostja

sai sellest teada alles hagiavalduse kättesaamisel ja kuni selleni oli kostja hoidnud teda

veendumuses, et nõue on lõppenud seoses töövõtja likvideerimisega pankrotimenetluse

tulemusena. Vastuses apellatsioonkaebusele jäi vastustaja oma seisukoha juurde, lisades,

et igal juhul esineb alus viiviste vähendamiseks vastavalt VÕS § 113 lg-le 8. Apellant

vaidles taotlustele vastu, selgitades, et tegemist on mõistliku viivisemääraga.

70. Kolleegium on seisukohal, et vastustaja taotluste rahuldamiseks alused puuduvad. Viiviste

vähendamise taotlus on esmakordselt esitatud alles vastuses apellatsioonkaebusele.

Tegemist on vastuväitega hagile ja uue vastuväite esitamine apellatsiooniastmes reeglina

ei ole lubatud. Seega jätab kolleegium selle vastuväite tähelepanuta. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-24-11 selgitanud, et olukorras, kus võlgnik taotleb viivise vähendamist

esimest korda alles apellatsioonimenetluses, saaks ringkonnakohus viivise suurust

vähendama asuda alles siis, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui

võlgnik uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt põhjendab. Käesolevas asjas

vastustaja vastavaid asjaolusid esile ei toonud.

71. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-07 selgitanud, et kuigi pikema aja jooksul õiguse

kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse, ei

saa üldjuhul seaduses sätestatud aegumistähtaja sees määrata veel täiendavat hea usu

põhimõttest lähtuvat uut tähtaega, mille jooksul isik võib oma õiguste kaitseks hagi

esitada. 27.11.2008 oli töövõtja esitanud tellijale arve lepingujärgsete summade

tasumiseks (t I kd lk 95). Novembrist 2008 veebruarini 2009 vaidlesid pooled lepingu

hinna üle ja tellija oli teadlik tasumata arvest. 17.02.2009 loovutas töövõtja nõude hagejale

(t I kd lk 26-27). 06.01.2010 pöördus töövõtja eriõigusjärglane kohtusse muuhulgas

viivisenõudega. Kostja sai hagiavalduse koos nõude loovutamise lepinguga kätte

01.02.2010 (t I kd lk 96). Sellistest asjaoludest ja konkreetsest ajateljest tulenevalt ei näe

kolleegium hageja poolset õiguse kuritarvitamist või õiguse teostamist õigusvastasel viisil

viivise nõude esitamisel.

72. Ringkonnakohtu otsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis

13 310.80 eurot (põhivõlg 24 872.40 eurot; viivitatud päevi 1070; viivis päevas 12.44

eurot). TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue tulevikus sissenõutavaks

muutunud viivise osas.

73. Apellatsioonimenetluses vähendas hageja nõutavat põhivõlgnevust 37 974.94 euroni.

Eelnevalt leidis kolleegium, et rahuldamisele kuulub sellest 24 872.40 eurot, seega 65%.

Seega on mõistlik ja põhjendatud jaotada nii maa- kui ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga ehk hageja kanda

jäävad kuludest 35% ja kostja kanda 65%.

Ulvi Loonurm Kaupo Paal Imbi Sidok