3-11-1269/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-11-1269

Otsuse kuupäev

11.11.2011.a

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

VJ Grupp OÜ esindaja vandeadvokaat Priit Lätt kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

Ida

maksu-

ja

tollikeskuse

21.04.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4683-24 tühistamiseks.

Menetlusvorm

Kohtuistung 06.09.2011

Menetlusosalised

Kaebaja: VJ Grupp OÜ

Kaebaja seaduslik esindaja Viljar Lond

Kaebaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt

Vastustaja:

Maksu-

ja

Tolliameti

Ida

maksu-

ja

tollikeskuse esindaja Jana Kaup

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulu poolte endi

kanda.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest,

so

arvates

11.11.2011.a.

Tartu

Ringkonnakohus

võib

lahendada

apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

21.04.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/4683-24 (edaspidi maksuotsus) kohustas IMTK kaebajat

vähendama 2010.a märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu

summas 5 682,13 eurot (88 906 krooni); jättis tagastusnõue summas 4 241,24 eurot (66 361

krooni) rahuldamata; määras tasumisele käibemaksu 1 440,89 eurot (22 545 krooni); määras

tasumisele tulumaksu summas 6 067,32 eurot (94 933 krooni). Maksuotsustes leiti, et

maksuhalduri kontrolli käigus ei leidnud kinnitust see, et VJ Grupp OÜ oleks

maksustamisperioodil 2010. a märts kuni aprill saanud Juniperus OÜ nimel vormistatud arvetel

kajastatud

kaupa

just

sellise

sisuga,

sellises

koguses

ja

mahus

ning

just

käibemaksukohustuslasest äriühingult Juniperus OÜ (vt maksuotsuse lk 9, p 2) ning et „Seega

toimis VJ Grupp OÜ teadlikult ettevõtjana, kes valeandmete esitamisega üritas saada

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse“ (vt maksuotsuse lk 9 keskel). Seega kaebuse esitaja

raamatupidamises kajastatud tehingud Osaühinguga Juniperus ei ole toimunud ning kaebuse

esitaja ei ole tegelikult soetanud kaupu Osaühingult Juniperus, mistõttu ostuarvetel näidatud

käibemaksu mahaarvamine on olnud lubamatu; kaebuse esitaja tehtud väljamaksed Osaühingule

Juniperus kokku summas 357 127,20 krooni on ettevõtlusega mitteseotud kulu, mille osas

puudub nõuetekohane algdokument ning mis kuulub seetõttu maksustamisele tulumaksuga.

24.05.2011 esitas VJ Grupp OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud maksuotsuste

tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt rikkus maksuhaldur oluliselt uurimisprintsiipi, olulised asjaolud on jäetud

kõrvale, sest pole arvestatud kaebaja poolt esitatud tõendeid- müüja ja ostja seaduslike esindajate

seletusi ning pole nõutud selliste dokumentaalsete tõendite nt saatelehed, kirjalikud lepingud

esitamist, mille olemasolu ei ole kohustuslik ega ka tavaline taoliste tehingute puhul.

Maksuotsuses IMTK ei ole teinud vahet käibemaksu- ja tulumaksuarvestusel ning on selle tõttu

vääralt määranud täiendavalt tasumisele tulumaksu, pole põhjendusi, mis makseid on kaebaja

teinud, kui need ei ole olnud tasu vaidlusalustel arvetel märgitud kaupade eest.

Kaebuse esitaja raamatupidamises kajastatud tehingud Osaühinguga Juniperus on toimunud ning

kaebuse esitaja on käitunud kaupade soetamisel heauskselt.

Arutatavas asjas puudub vaidlus, et kauba müüja (Osaühing Juniperus) on käibemaksu

kontrollitud perioodil deklareerinud (vt maksuotsuse lk 4 keskel). Seetõttu annaks IMTK

seisukoha aktsepteerimine käibemaksuga maksustamisele karistusliku iseloomu ja põhjustaks

maksukumulatsiooni, mis on Riigikohtu arvates taunitav (Riigikohtu Halduskolleegiumi 7.

detsembri 2006. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-63-06) Sisendkäibemaksu mahaarvamise

piirangud on sätestatud seadusega, mida maksuametnik ei tohi laiendavalt tõlgendada; kaebuse

esitaja on vaidlusalustel arvetel kajastatud kaubad soetanud (vt maksuotsuse lk 9 ja lk 15 keskel,

kontrollakti lk 14 all).

Seega on ainsaks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kaubad (hakkepuit ja saepuru) on ostetud

arvetel näidatud äriühingult (Osaühingult Juniperus) või kelleltki tundmatult kolmandalt isikult.

Maksuotsuses viidatud asjaolud Osaühingu Juniperus majandustegevuse puudumise kohta

perioodil märts ja aprill 2010. a on ilmselgelt ebapiisavad vastavasisulise järelduse tegemiseks.

Maksuotsuse põhjal ei saa järeldada, et Osaühing Juniperus on äriühing, mille asutamise

eesmärgiks ei ole olnud teostada iseseisvat majandustegevust, ning et äriregistrisse kandmise ja

käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks on olnud õigusvõime tekitamine, mille

kaudu on võimalik arendada näilikku majandustegevust ning näidata arvetel tehinguid, mida

tegelikkuses ei ole toimunud.

Osaühing Juniperus on 2006. a asutatud äriühing, mille müügikäive oli 6 836 073 krooni 2008. a,

nähtuvalt äriregistrist kättesaadavast 2008. a majandusaasta aruandest. 8. juulil 2010. a koostatud

protokollis kolmanda isiku suuliste seletuste kohta on kajastatud Üllar Toomsalu seletus, mis

kinnitavad Osaühing Juniperus reaalset tegevust vaidlusalusel perioodil: kaupade (saepuru ja

hakkepuit) edasimüügi ja vahendamisega tegeleval äriühingul ei pea olema töötajaid – sellega

saab edukalt tegeleda ka juhatuse liige. Osaühingu Juniperus juhatuse liige Üllar Toomsalu on

ka kohtuistungil kinnitanud, et põhitegevustega (kaupade ostmine ja müük) ning

tugifunktsioonidega (nt raamatupidamine) tegeles tema ainuisikuliselt. Sellises ärivaldkonnas

puudub vajadus laoruumide ja sõidukite järele; tänu pikaajalisele kogemusele vastavas

valdkonnas omab Üllar Toomsalu suurt tutvusringkonda, sealhulgas saepuru ja hakkepuidu

müügiga tegelevaid isikuid, ning seepärast pöörduski kaebuse esitaja, mis oli alles alustanud oma

majandustegevust, tema kui Osaühingu Juniperus juhataja poole sooviga kõnealust kaupa osta;

kauba transpordi korraldamisega Osaühing Juniperus ei tegelenud ning ostetud kauba

transporditeenuse tellis ostja (kaebuse esitaja). Seepärast transporditeenuse pakkujad ei saanud

ega pidanudki teadma midagi Osaühing Juniperus ja selle esindaja kohta; Üllar Toomsalu on

selgesõnaliselt kinnitanud, et saepuru osteti Läti Vabariigist ning seda on kinnitanud ka

autojuhid. Lisaks on Üllar Toomsalu avaldanud mitmeid müüja isikuid oma 7. septembri 2010. a

e-kirjas IMTK-le (kirjapilt muutmata): „Kõik saepuru on ostetud Aluksnest (Lätist) vanast

silohoidlast Ivars`i käest (tel. +371 26 594 344). Hakkepuidu olen vahendanud erinevatest

kohtadest, Kadilast Hr Mooseri kinnistult, mis ei olnud rahaline tehing kuna korrastasime

kinnistu võsast ja kergmetsast. Suureme koguse hakkepuitu vahendasime Rõngu Õunaaiast.

Müüjaks oli Valiser Trade OÜ (kontaktisik Aivo Hobolainen). Ida-Virumaa kinnistu omanikku

ma ei mäleta” .

Saepuru ja hakkepuidu müügitehingute tegelikku toimumist ja seetõttu ka sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigsust kinnitavad järgmised asjaolud ja kogutud tõendid kogumis: vaidlusalused

arved vastavad vorminõuetele ja neil oli müüjana märgitud käibemaksukohustuslasteks

registreeritud äriühing; kaebuse esitaja on kaupade ostjana tasunud kaupade eest

pangaülekandega, mis samuti kinnitab tehingute toimumist; transporditeenuse osutajate

(Osaühing Nigula Veduk ja Osaühing MAKSIREL) arved saepuru ja hakkepuidu vedamise eest

kinnitavad, et kaebuse esitaja tellis vaidlusaluste kaupade veo; nii kaebuse esitaja seaduslikud

esindajad kui ka Osaühingu Juniperus seaduslik esindaja on maksumenetluses üheselt ja

korduvalt kinnitanud tehingute toimumist. Kõnealuste tehingute tegemise ajal puudus kaebuse

esitajal igasugune alus eeldada, et kaupa ei müünud arvetel märgitud äriühing. Kõik arvetel

märgitud kaubad olid tegelikult soetatud. Kuivõrd arvete alusel tehti kõik maksed

pangaülekannetena, siis puudus kaebuse esitajal ka vajadus ja kohustus arveid osutanud isikute

esindusõiguse kontrollimiseks nagu Riigikohus on osundanud oma lahendites (vt haldusasjad nr

3-3-1-21-04 ja 3-3-1-34-06). Samuti puudus igasugune muu õigusaktidest või tavast tulenev

kohustus

müüjate

isikusamasuse

tuvastamiseks

või

muude

eriseadustest

tulenevate

hoolsusnõuete täitmiseks. Sellegipoolest kontrollis kaebuse esitaja tehingute tegemisel:

Osaühingu Juniperus olemasolu ja tema seaduslikku esindajat, kes oli koostanud ja edastanud

arved, äriregistrist (Interneti vahendusel) ja kõnealuse äriühingu käibemaksukohustuslasena

registreeritust käibemaksukohustuslaste registrist. Eraõiguslik isik (kaebuse esitaja ) ei saa

vastutada riikliku registri ebaõigsuse eest või müüja käibemaksukohustuse mittetäitmise eest.

Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, kuid kaebuse esitaja ei ole osalenud maksupettuses. Ka

maksuotsuses ei ole ühelegi konkreetsele tõendile viidatud, mis võiks osundada kaebuse esitaja

või temaga seotud isiku sellisele osalusele. Kaebuse esitaja puhul ei ole ükski sellistest

asjaoludest leidnud tõendamist. Kaebaja palub kohtul tühistada vaidlusalune maksuotsus ja välja

mõista menetluskulu koos riigilõivuga summas 1612 € ja 47 senti.

Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus jääb 21.04.2011 maksuotsuses nr

12.2-3/4683-24 ja kaebuse kohta Tartu Halduskohtule 15.07.2011 esitatud seletuses toodud

vastuväidete juurde ja leiab, et maksuotsuste tühistamiseks puudub alus ( lk 41 jj).

Maksuhalduri poolt täiendavate maksude määramise tingis asjaolu, et kaebaja ei ole teinud

tehinguid OÜ-ga Juniperus. OÜ Juniperus rekvisiitidega arved olid vaid kaebaja

sisendkäibemaksu vähendamiseks aluseks. Tegelikult oli kaup soetatud tundmatutelt

kolmandatelt isikutelt. OÜ Juniperuse kui äriühingu analüüs viitab sellele, et OÜ Juniperus ei

osuta reaalselt teenuseid ega müü kaupu, vaid talle kuuluvaid pangakontosid kasutatakse

erinevatest äriühingutest rahaliste vahendite väljaviimiseks. Äriühingu arvelduskontodele

laekunud summad võetakse peamiselt deebetkaardiga sularahas 10 000 krooni kaupa

sularahaautomaatidest välja ning pangakontodelt ei nähtu tavapäraseid, ettevõtlusele

iseloomulikke kulusid (nt tööjõule, transpordile, rendile, sidekuludele, edasimüügiks vajalikele

kaupadele ja teenustele, materjalidele jm taolistele ettevõtte toimimiseks vajalikele kaupadele ja

teenustele). Kaebaja leiab, et kuna OÜ Juniperus on käibedeklaratsioone esitanud ja käivet

deklareerinud, siis on ka järelikult tuvastatud, mida on OÜ Juniperus deklareerinud. Kuid

maksuhaldur ei ole saanud kontrollida käibemaksudeklaratsioonides kajastatud andmete õigust,

seega ei ole ka tuvastatud, kas need andmed on kajastatud tegelikult toimunud

majandustehingute alusel või on deklaratsioonidel märgitud suvalised arvud. Pelgalt

deklaratsioonide esitamine, neid kontrollimata, ei tõenda nendel märgitud andmete õigsust.

Kaebaja nõustub kaebuses (lk 3 pöördel), et OÜ Juniperus oli vaid vahendaja rollis. Kuid kõik

raamatupidamise dokumendid olid vormistatud ostu – müügina. Kui kaebaja leidis, et tegemist

oli vahendusega, siis oleks pidanud ka dokumendid vormistama vastavalt.

Vahendustegevuse vormistamisele on KMS-s sätestatud kindlad tingimused. VJ Grupp OÜ ei

esitanud maksuhaldurile maksumenetluse käigus KMS § 2 lg-s 11 tingimustele vastavaid

dokumente.

OÜ VJ Grupp ei ole maksumenetluse käigus suutnud esitada ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ

Juniperus ja OÜ VJ Grupp vaheliste tehingute reaalset toimumist märtsis-aprillis 2010.

Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja teadis, et OÜ Juniperus pole tegelikult kauba

müüja.

Kaupade ja teenuste soetamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui

majandustehing, mille alusel taotletakse käibemaksu tagastamist, on seotud maksumaksja

maksustatava käibe ja ettevõtlusega, on tegelikkuses aset leidnud ja see on tehtud arvel näidatud

isikuga.

Kaebaja leiab, et IMTK on vääralt määranud juurde tulumaksu. IMTK on seisukohal, et on

tulumaksu määranud õigesti. Käesolevas maksumenetluses on leidnud kinnitust, et kaebaja oli

teadlik, et OÜ Juniperus ei ole arvetel näidatud kaupade tegelik müüja. Asjaolu, et on raha

makstud krediidiasutuste vahendusel sularahata ülekannete teel pangakontode kaudu, ei tõenda

tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel ega välista kaebaja pahausksust.

Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja

põhjendatud, sest maksuotsuses on selgelt toodud, millistele tõenditele ja millistele õiguslikele

alustele maksuhaldur on toetunud maksuotsuse koostamisel. Samuti on maksuhalduri poolt

järgitud haldusmenetluse ja maksumenetluse põhiprintsiipe. Riigikohtu Halduskolleegiumi

lahendis nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis

läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses

määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust

maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik määrata tasumisele kuuluv

maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma

määramisel.

Käesolevas vaidluses kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksusumma

määramisel. Vastustaja palub jätta OÜ VJ Grupp kaebus rahuldamata ning jätta kohtukulud

kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult

isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine.

Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse, vastustega ning täiendavate selgitustega, kuulanud ära

menetlusosaliste esindajate seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungitel, uurinud asjas kogutud

kirjalikke tõendeid haldustoimikus 3-11-1269, on tõendite kogumise hindamisel seisukohal, et

kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi

alusel rahuldamata, kuna vaidlusalused haldusaktid ei ole õigusvastased ja ei riku kaebuse esitaja

õigusi ega piira tema vabadusi.

Käesoleva vaidluse põhjuseks oleva maksuotsusega on VJ Grupp OÜ-d kohustatud vähendama

2010.a märtsi- ja aprillikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu summas 5

682,13 eurot (88 906 krooni); kaebaja tagastusnõue summas 4 241,24 eurot (66 361 krooni) on

jäetud rahuldamata; kaebajale määrati tasumisele käibemaksu summas 1 440,89 eurot (22 545

krooni) ja tulumaksu summas 6 067,32 eurot (94 933 krooni).

Haldusasjas käib sisuline vaidlus jätkuvalt selle üle, kas kaebaja poolt perioodil märts-aprill

2010 ostetud kaup s.o saepuru ja hakkepuit, on ikka ostetud arvetel näidatud äriühingult OÜ

Juniperus või kelleltki kolmandalt isikult.

Maksuhalduri järelduste kohaselt on kaebaja maksukohustuse suurendamise põhjuseks asjaolu,

et kaebaja ei ole teinud tehinguid OÜ-ga Juniperus. Viimane ei ole arvetel näidatud kaupa

müünud, seega kajastavad kaebaja poolt kontrollimiseks esitatud arved tegelikkuses mitte

toimunud tehinguid. OÜ Juniperus rekvisiitidega arved olid vaid kaebaja sisendkäibemaksu

vähendamise aluseks. Tegelikult oli kaup soetatud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt.

Kaebaja on arvamusel, et vaidlusaluses otsuses viidatud asjaolud OÜ Juniperusel

majandustegevuse puudumise kohta märtsis-aprillis 2010 on ebapiisavad, kaebaja ja OÜ

Juniperus , samuti ka OÜ Nigula veok ja OÜ Maksirel on kinnitanud tehingute toimumist.

Kaebaja väitel ta pole maksupettuses osalenud. Ka tunnistaja Ü.Toomsalu on kinnitanud OÜ

reaalset tegevust vaidlusalusel perioodil. Kaebaja on küll kaebuses nentinud, et OÜ Juniperus

oli vahendaja rollis.

Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja teadis, et tehinguid ei tehtud OÜ-ga Juniperus s.o

kaebaja oli teadlik tehingu tegelikest asjaoludest, seega kaebaja käitus pahauskselt.

Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-32-09 on märgitud: “Müüjatel reaalse

majandustegevuse puudumise tuvastamisel on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, kas

ostja teadis või pidi teadma, et müüjatel tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi

ostja olema teadlik ka asjaolust, et müüjad ei saa olla talle teenuse osutajateks. Kui isik teadis või

pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust

fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski maksukohustust vähendavana oma

maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega, sest toimumata tehingu kajastamine

maksudeklaratsioonis saab oma iseloomult olla üldjuhul tahtlik tegu. Sellisel juhul ei pea kohtud

tuvastama n-ö erilist sidet ostja ja müüja vahel näiteks selle näol, et müüjad olid ostja kontrolli

või juhtimise all või et müüja seaduslikul esindajal on perekondlikud, töö- või muud sarnased

suhted müüjate esindusõiguslike isikutega“.

Maksumenetluses ja ka väärteomenetluses küsitletud inimesed on andnud ütlusi, millest kohus

järeldab, et OÜ Juniperus ega tema nimel väidetavalt tehinguid sooritanud Üllar Toomsalu ei ole

tehinguid VJ Grupp OÜ-ga sooritanud.

Haldustoimiku järgi OÜ Juniperus juhatuse liikme nii maksumenetluses 08.07.2010, kui ka

väärteomenetluses 05.11.2010 antud seletuste järgi toimus hakke vedu vabast loodusest,

eraisikutelt ja ettevõtetelt.

Tunnistaja Ü. Toomsalu ei suutnud meenutada mitte ühtegi füüsilist isikut, juriidilist isikut ei

Eestist ega Lätist, kellega ta on tehinguid teinud, mille tulemusena müüdi saepuru ja haket OÜ-le

VJ Grupp. Samuti ei tea ta ühtegi autojuhti ega hakkepuidu juhti, kes tegid töid VJ Grupp OÜ-

le. OÜ Juniperus juhatuse liikme Üllar Toomsalu antud 08.07.2010 seletuste järgi, tuli kaebaja

ise kohale ja hakkis materjali hakkuriga ja vedas ise välja. Samade seletuste järgi hakkimise

juures olid Ü.Toomsalu, isik, kes müüb ja ka VJ Grupp OÜ esindaja. Samuti tellimus esitatakse

kaebaja poolt, kaebaja käib vaatab kauba üle.

Ü.Toomsalu ütleb 05.11.2010 väärteomenetluse ülekuulamise protokollis, et OÜ Juniperus ei ole

puiduhakkimist organiseerinud ning ei nõustu VJ Grupi OÜ väitega, et ka OÜ Juniperus on

hakkimist organiseerinud.

IMTK-le antud 12.08.2010 seletustes ütleb kaebaja, et saepuru on toodud Lätist, võsa haket –

Ida-Virumaalt ja Lasila ja Levala vahepealt, täpseid kohti öelda ei oska, hake on olnud teeääres

ja sealt on saadud. OÜ VJ Grupp juhatuse liikmete Viljar Lond ja Janek Bikejev maksuhaldurile

antud 21.06.2010.a seletuste järgi:

OÜ-lt Juniperus on soetanud hakkepuitu ja saepuru, samuti ise tellivad transpordi ja veavad

Püssi. Enne soetamist kaubaga ei tutvu ja vaatamas ei käi. Põhivara puudub, töötajad puuduvad.

12.08.2010 kaebaja antud seletuste järgi kohti, kust konkreetselt toodi kaupa, nimetada ei osanud

(p.12), kuigi p-s 9 ütleb, et OÜ Juniperus ütles, kus kaup on ja kaebaja saatis sinna transpordi.

Hiljem, väärteomenetluse raames tuleb nii kaebajale kui ka Üllar Toomsalu`le meelde, et OÜ

Juniperus vahendas materjali Rõngu Õunaaiast.

Kuid väärteomenetluse raames üle kuulatud OÜ Maksirell autojuhi Aarne Vainola ütluste järgi

märtsis – aprillis teostas ta Reinpauli tellimust, kuna VJ Grupp OÜ-l polnud tööd anda. Kaebaja

poolt maksuhaldurile antud 30.06.2010 seletuste järgi (p.8) ei ole kaebaja OÜ Juniperus

tegevuskohas käinud.

OÜ Juniperus on metsa ja võsa ülestöötaja ning ka vahendaja. Väärteomenetluse raames üle

kuulatud 06.10.2010 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütles Janek Bikejev, et märtsis

– aprillis ostetud hakkepuit on OÜ Juniperus poolt hakitud ning OÜ Juniperus hakkis eraisikutelt

ostetud metsa, mis ladustati äärtesse. Kaebaja ütles maksuhaldurile 12.08.2010 seletuste p-s 13,

et OÜ VJ Grupp ei ole kontrollitaval perioodil hakke teenust ostnud, hakkimise juures ei ole

olnud, kuid on käinud koguseid vaatamas. Kuid väärteomenetluse käigus üle kuulatud

06.10.2010 menetlusaluse isiku portokollis Viljar Lond ütleb, et VJ Grupp OÜ on ostnud

hakketeenust NLLW OÜ ja Imavere Rool OÜ-lt.

VJ Grupp OÜ esitas maksumenetluses pangakonto 221048607626 väljatrüki kontrollitava

perioodi kohta, millest selgub, et märtsis-aprillis 2010 ei ole VJ Grupp tasunud hakke teenuse

eest NLLW OÜ-le ja Imavere Rool OÜ-le. Seega on OÜ Juniperus ja kaebaja ning kaebaja enda

antud ütlused nii maksumenetluses kui ka väärteomenetluses segased ja vastuolulised. OÜ VJ

Grupp suhtes alustatud väärteomenetluse raames üle kuulatud hakke ja saepuru vedu teostanud

autojuhtide tunnistuste järgi on nad kontrollitaval perioodil osutanud veoteenuseid VJ Grupp

OÜ-le ning teostanud saepuru vedu Lätist ja saepuru ning hakkepuidu vedu Eesti saekaatritest

ning saeveskitest Luunjas, Sojamaal, Uhtnas, Lasilas, Katelas. Ühelegi ütlusi andvatest

autojuhtidest ei meenunud, et nad oleksid 2010.a märtsis-aprillis vedanud haket vabast loodusest,

samuti ei meenunud ühtegi kohta, kus nad oleksid olnud oma autoga hakkuri all kuskil metsa või

langi ääres või tee servas. Seega selgub autojuhtide ütlustest, et saepuru ja hakkepuitu on küll

veetud Lätist ja Eesti saekaatritest, mitte aga eraisikute või äriühingute kinnistutelt. Aarne

Vainola ütlustest selgub, et hakkimine Rõngu Õunaaias toimus hoopis Reinpauli tellimusel, kuna

VJ Grupil ei olnud tööd anda. Samuti väitsid 05.11.2010 tunnistajate ülekuulamise protokollides

Arvo Noormaa, Aarne Vainola, Ents Raudla ja 11.11.2010 - Veljo-Argo Raaga, et ei tunne ega

tea Üllar Toomsalu’t ja pole midagi kuulnud OÜ-st Juniperus. Samuti ütlesid tunnistajad, et töid

koordineeris Janek Bikejev. Väärteomenetluse raames üle kuulatud Illar Mäesepp (OÜ

Maksirell) 20.10.2010 ütluste kohaselt, Bikejev suhtleb otse autojuhtidega, annab neile

korraldusi ja juhendab tööd. Väärteomenetluse raames üle kuulatud Heli Soomer (OÜ Nigula

Veduk juhatuse liige, pearaamatupidaja) 20.10.2010 ütluste järgi ei ole ta OÜ-st Juniperus

midagi kuulnud, kuigi koostab arveid autojuhtide poolt esitatud saatelehtede alusel. Kaebaja

30.06.2010 antud seletuse p-s.11 - annavad nad autojuhile kaasa oma saatelehe; 12.08.2010

seletus p.5 – saatelehed kirjutab autojuht.

Kaebaja OÜ VJ Grupp ei esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks veose- ja saatelehti.

Raamatupidamise seaduse § 4 p 5 järgi raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama

raamatupidamise dokumente. MKS § 58 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud säilitama

tehingute ja väljamaksetega seotud dokumente vähemalt 7 aasta jooksul dokumendi koostamise

või saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Juhul, kui ühte majandustehingut tõendab mitu

algdokumenti, tuleb maksumaksjal säilitada kõiki dokumente, mis on vajalikud kogu

majandustehingu kui kulu tõendamiseks. Kaebaja leiab, et kuna OÜ Juniperus on

käibedeklaratsioone esitanud ja käivet deklareerinud, siis on ka järelikult tuvastatud, mida on OÜ

Juniperus

deklareerinud.

Maksumenetluses

pole

maksuhaldur

saanud

kontrollida

käibemaksudeklaratsioonides kajastatud andmete õigust, seega ei ole ka tuvastatud - kas need

andmed on kajastatud tegelikult toimunud majandustehingute alusel või on deklaratsioonidel

märgitud suvalised arvud. Pelgalt deklaratsioonide esitamine, neid kontrollimata, ei tõenda

nendel märgitud andmete õigsust.

Vaidlust ei ole selles, et kõik raamatupidamise dokumendid olid vormistatud ostu – müügina.

Juhul kui kaebaja leidis, et tegemist oli vahendusega, siis oleks ta pidanuid ka dokumendid

vastavalt vormistama. Halduskohus viitab KMS § 2 lg 11, mille kohaselt vahendamisteenuse

osutamine on maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel. Teise isiku nimel ja

arvel tegutsemiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused:

1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse

vahendamiseks sõlminud lepingu;

2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse

osutaja;

3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud

või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel;

4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu;

5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või

teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.

Kirjeldatu alusel on vahendustegevuse vormistamisele KMS-s sätestatud kindlad tingimused.

Oluline on, et kaebuse esitaja VJ Grupp OÜ ei esitanud maksuhaldurile maksumenetluse käigus

KMS § 2 lg-s 11 tingimustele vastavaid dokumente.

Seega OÜ VJ Grupp ei ole maksumenetluse käigus suutnud esitada ühtegi tõendit, mis kinnitaks

OÜ Juniperus ja OÜ VJ Grupp vaheliste tehingute reaalset toimumist märtsis-aprillis 2010.

Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et kaebaja teadis, et OÜ Juniperus pole tegelikult kauba

müüja. Kaupade ja teenuste soetamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui

majandustehing, mille alusel taotletakse käibemaksu tagastamist, on seotud maksumaksja

maksustatava käibe ja ettevõtlusega, on tegelikkuses aset leidnud ja see on tehtud arvel näidatud

isikuga. MKS § 92 lg 1 p 2 kehtestatu annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv

maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal

näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem

sellest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. MKS § 46 lg 2 kohaselt haldusakti

adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning

põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 p 5 järgi haldusaktis peavad sisalduma haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus nii, et maksukohustuslasel oleks võimalik haldusaktiga tutvudes üheselt

veenduda, millistel motiividel ja millest juhindudes on täiendavaks tasumiseks kuuluvad

maksusummad määratud. Vaidlustatavast maksuotsusest nähtub, millistel alustel ja kuidas on

täiendavad maksusummad määratud. Maksumenetluses kogutud tõendite alusel on IMTK

tuvastanud, et kaebaja esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel jäi

riigieelarvesse laekumata käibemaksu ja tulumaksu.

Kaebaja leiab, et IMTK on vääralt määranud juurde tulumaksu. Halduskohus on seisukohal, et

tulumaks on määratud õigesti. Ettevõtlusega mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 1 tähenduses on

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides

ettenähtud nõuetele vastav algdokument (TuMS § 51 lg 2 p 3). Tulumaksuarvestuse põhinõue on

see, et kuludokument peab võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist poolte vahel.

Käesolevas maksumenetluses ja kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et kaebaja oli teadlik, et

OÜ Juniperus ei ole arvetel näidatud kaupade tegelik müüja.

Asjaolu, et raha on makstud krediidiasutuste vahendusel sularahata ülekannete teel

pangakontode kaudu, ei tõenda veel tehingute toimumist arvetel näidatud poolte vahel ega

välista kaebaja pahausksust. Riigikohtu Halduskolleegiumi 09.01.2009 lahendi nr 3-3-1-69-08

järgi “Tulumaksuga maksustatakse kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS §

51 lg 2 punktis 3 sätestatud väljamakse puhul ei ole vaja tuvastada väljamakse seotust

maksumaksja ettevõtlusega, sest sellised väljamaksed kuuluvad nii või teisiti maksustamisele”.

Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-74-09 p-16 on märkinud: “Kui aga ostja teadis

või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, siis oleks maksuhalduril õigus lugeda

sellisele müüjale makstud tasu tahtlikuks maksu tasumisest kõrvalehoidumiseks ja maksustada

see kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus (3-3-1-47-06, p-d 9-11).“

Käesolevas maksumenetluses on ka tuvastatud, et kaebaja ei teatanud kõiki talle teadaolevaid

asjaolusid maksuhaldurile, seega ei ole kaebaja täitnud kaasaitamiskohustust.

Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-04 on öeldud: ”Sõltuvalt sellest, kas maksukohustuslane on täitnud

maksustamise seisukohast tähendust omavate dokumentide säilitamise kohustust, on

uurimispõhimõttest

tulenevate

maksuhalduri

kohustuste

ja

maksukohustuslase

kaasamiskohustuste maht erinev. Kui nõutavad dokumendid olid olemas, kuid need pole

säilunud, tuleb maksuhalduril anda maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhalduri

määratud

tähtpäevaks

dokumendid,

mis

asendavad

mittesäilunud

dokumente.

Kui

maksukohustuslane

on

dokumentide

säilitamise

kohustust

rikkunud,

siis

suureneb

maksukohustuslase tõendamiskohustus, s.t et ta peab hoolimata sellest, et dokumendid pole

säilunud, esitama maksuhaldurile dokumentaalsed tõendid maksuarvestuse õigsuse kohta.

Maksuhalduril on õigus neid tõendeid hinnata ja vajadusel teha ka maksuotsus.”

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja

põhjendatud, sest maksuotsuses on selgelt toodud, millistele tõenditele ja millistele õiguslikele

alustele maksuhaldur on toetunud maksuotsuse koostamisel.

Samuti on maksuhalduri poolt järgitud haldusmenetluse ja maksumenetluse põhiprintsiipe.

Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-34-07 on märgitud, et kui maksuotsus on

nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150

lg

kohaselt

lasub

maksuotsuses

määratud

maksusumma

vaidlustamise

korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri

kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning on võimalik

määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri

ekslikkust maksusumma määramisel. Käesolevas vaidluses kaebaja ei ole tõendanud

maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel.

Kohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ja äriühingu vahel tehtud tehingute kohta kogutud tõendid

kogumis asjaolu, et tegelikult mingeid tehinguid kaebaja ja äriühingu vahel reaalselt toimunud ei

ole. Kuna kaebaja on saepuru ja hakkepuitu soetanud kolmandatelt isikutelt, keda pole võimalik

tuvastada, siis on äriühingule tehtud maksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksetega, mis kuuluvad maksustamisele. Kuna kaebuses vaidlustatud Maksu- ja

Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 21.04.2011 maksuotsus nr 12.2-3/4683-24 kaebaja

subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1

alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik