2-10-36020/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-36020

Tsiviilasi

EEAS-i

hagi

MP

vastu

võlgnevuse

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

418,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: EEAS (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja volitatud esindaja: Erik S (XXX)

Kostja: MP(isikukood XX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MP EEAS-i kasuks poolte vahel 15.07.2005 sõlmitud võrgu- ja

elektrilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 559,84 eurot, mis tasuda EEAS-i

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga 2710115191900014.

3. Välja mõista MP EEAS-i kasuks viivis 0,1% päevas põhinõudest (418,23 eurot)

alates 08.12.2010 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui

põhinõude summa.

4. Jätta menetluskulud MP kanda.

5. Välja mõista MP EEAS-i kasuks menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv

89,48 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Asjaolud

EEAS esitas 27.07.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse MP võlgnevuse saamiseks.

Võlgnik on esitanud makseettepanekule tähtaegselt vastuväite ning avaldaja ei ole

väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamiseks, mistõttu jätkas kohus

asja menetlemist hagimenetluses. 07.12.2010 esitas EEAS kohtule hagi MP vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Nõue tuleneb poolte vahel 15.07.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust

nr XXXXXXXXXXXXX. Nimetatud lepingu alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 28.09.2011 kostjale isiklikult üle antud. Kostja vastust tähtajaks ei

esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Poolte vahel 15.07.2005 sõlmitud võrgu- ja elektrilepingust nr XXX nähtub, et hageja ja

kostja vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite

põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

lepingust tulenev põhivõlg summas 418,23 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 141,61 eurot, kogusummas 559,84 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates hagi esitamisest, so

07.12.2010 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,1% päevas põhinõudelt 418,23

eurot, kuid mitte rohkem, kui põhinõude summa.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas

1 400 krooni, s.o 89,48 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista menetluskuluna 89,48 eurot.

Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Tiia Mõtsnik

Kohtunik