2-11-3981/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaupo Paal, Imbi Sidok, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.november 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-3981

Tsiviilasi

Oy Karl Fazer Ab hagi OÜ Makro Trade

Baltic vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse

osaliselt lõppenuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.aprilli 2011 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste liik

OÜ Makro Trade Baltic apellatsioonkaebus

Oy Karl Fazer Ab apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25.oktoober 2011, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Hageja

Oy

Karl

Fazer

Ab

(registrikood

0202669-3), esindajad advokaat Viive Kaur ja

advokaat Liina Jents

Kostja OÜ Makro Trade Baltic (registrikood

10617776), esindaja advokaat Reet Saks

1595 eurot

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.aprilli 2011 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik esimese astme kohtu ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte enda kanda.

TAOTLUSE LAHENDAMINE

Jätta rahuldamata Oy Karl Fazer Ab taotlus protokolli parandamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Oy Karl Fazer Ab esitas 31.01.2011 Harju Maakohtule hagi OÜ Makro Trade Baltic

vastu, paludes tunnistada lõppenuks kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’

(reg nr 39472) järgnevate kaupade osas: klass 29: ulukiliha ja sellest valmistatud

puljongid, puljongikontsentraadid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor,

võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete

tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised;

klass 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool;

jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; šokolaad; jäätis,

jäätisepulber; makaronitooted; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained;

vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.

2. Patendiamet andis 06.07.2004 õiguskaitse kostja kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg

nr 39472). Registratsiooni loetelu sisaldab alljärgnevaid kaupu: klass 29: liha, kala,

linnuliha,

ulukiliha

ja

nendest

valmistatud

tooted:

konservid,

puljongid,

puljongikontsentraadid, pasteedid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor,

võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete

tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja

köögivili, puu- ja köögiviljamahlad, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, tarretised,

keedised. Klassis 30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao;

suhkur; sool; jahu, jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted;

maiustused; šokolaad; jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; mesi; siirup; pärm;

küpsetuspulber; äädikas; maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep;

tomatipasta, tomatikastmed, ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed.

3. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 17 lg 1 sätestab kaubamärgiomaniku kohustuse

kaubamärki tegelikult kasutada registreeringus märgitud kaupade ja teenuste

tähistamiseks. Kostja ei ole kasutatud kaubamärki ‘MINU (+kuju)’ 5 aasta jooksul

alates selle registreerimisest kõikide registratsioonis märgitud kaupade osas.

4. Oy Karl Fazer Ab näol on tegemist rahvusvahelise kontserni emaettevõttega.

Kontserni kuuluvad lisaks Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu, Taani ja Norra

firmadele ka eestimaine Fazer Eesti AS, kes tõi 2010. aasta sügisel Eestis turule uue

röstsaiabrändi ‘Mmm… Minu Röst’. Sellega seoses esitas hageja 15.09.2010 ka

taotluse kaubamärgi ‘Mmm... Minu Röst’ (nr M201000995) registreerimiseks ja seda

järgnevate kaupade osas: klass 30: kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago,

kohvi aseained; jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted; pagaritooted, sh leib, sai

ning leiva- ja saiatooted, kuklid; kondiitritooted ja maiustused, jäätis; mesi, siirup;

pärm, küpsetuspulbrid; sool, sinep; äädikas, vürtsikastmed; vürtsid; jää.

5. Kostja võttis 20.10.2010 e-kirja teel ühendust hageja Eesti tütarfirmaga ning leidis, et

viimase tegevus eelmainitud röstsaiabrändi turuletoomisel on vastuolus KaMS § 14

lg 1 p-ga 2 ja rikub kaubamärgiregistratsioonist ‘MINU (+kuju)’ tulenevaid õigusi.

Hagejale teadaolevalt on kostja oma kaubamärki ‘MINU (+kuju)’ kasutanud

järgnevate registratsioonis märgitud kaupade osas: klass 29: liha, kala, linnuliha ja

nendest valmistatud tooted: konservid, pasteedid; konservitud, kuivatatud, keedetud

puu- ja köögivili, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, keedised; klass 30: jahu;

maiustused;

mesi;

tomatipasta,

tomatikastmed,

ketšupid,

majonees,

muud

vürtsikastmed.

6. Vastava kaubamärgi registreering on aga laiem, hõlmates ka muid kaupu. Hageja

arvates ei kasuta kostja oma kaubamärki: klass 29: ulukiliha ja sellest valmistatud

puljongid, puljongikontserntraadid; kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor,

võikreemi rasvased võileivakatted, juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete

tööstusele, toiduõli, toidurasvad, margariin; puu- ja köögiviljamahlad, tarretised; klass

30: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool;

jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; šokolaad; jäätis,

jäätisepulber; makaronitooted; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas; maitseained;

vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.

7. EÜ 21.12.1988 direktiiv kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta sedastab preambulas, et ühenduses registreeritud ja kaitstavate

kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide

arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb

tegelikult kasutada või kui neid ei kasutata, siis tuleb nad tühistada. Ainuõiguse

lõppenuks tunnistamise juures ei saa mõistet “asjast huvitatud isik” tõlgendada

kitsendavalt, sest see ei ole kooskõlas direktiivi eesmärgiga, kuna ei võimalda

mittekasutatavate

kaubamärkide

tühistamise

läbi

vähendada

registreeritud

kaubamärkide koguarvu ja seega ka kaubamärkidevahelisi konflikte. Hageja

õigustatud huvi väljendub käesoleval juhul muuhulgas huvis tuvastada kostja

ainuõiguse puudumine relevantsete kaupade osas, et jätkata oma majandustegevust

ning välistada loodud brändi „Mmm… Minu Röst“ kahjustamine.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale kuulub alates 21.02.2003 kaubamärk ´MINU +

kuju` (edaspidi MINU). Kaubamärgi registreeringu kohaselt (registri tunnistus 59472)

ei sisalda kaubamärk mittekaitstavat osa. Kostja on kasutanud MINU kaubamärki

alates 2003. aastast ning on sellest ajast saadik tegelenud tootearendusega ning igal

aastal toob turule uusi MINU tooteid. Kostja kasutab MINU kaubamärki käesoleval

ajal 148 tootel, sealhulgas lihakonservidel, kalatoodetel ja kalakonservidel, linnuliha

konservidel,

pasteetidel,

konservitud

köögiviljadel,

konservitud

puuviljadel,

kuivatatud puuviljadel, köögiviljasalatitel, kompottidel, keedistel, jahul, muudel

kondiitritoodetel (kreekerid, kuivikud, küpsised, präänikud, padjakesed, rõngikud),

maiustustel, meel, tomatipastal, tomatikastmetel, ketšupil, majoneesil, muudel

vürtsikastmetel jpt toodetel. Kaubamärgi MINU kasutamine nähtub MINU

tootesortimendi loetelust.

9. Kaubamärgiga MINU tähistatud kaupu müüvad kõik suuremad Eesti jaekaubaketid

(va Rimi). 2009. aasta jooksul müüs kostja tooteid kokku 83,2 miljoni krooni eest,

millest MINU kaubamärgiga toodete müük moodustas 25-30%. Kostja on MINU

sarja tootearendust läbi viinud järk-järgult vastavalt võimalustele ning jätkab

kaubamärgi registreeringus märgitud toodete kasutusele võtmist pidevalt. Kostja

turustab ja tutvustab MINU tooteid MINU kaubamärgiga varustatud sõiduautodega

ning ka kostja müügitööd tegevad töötajad kannavad MINU kaubamärgiga rõivaid.

Kostja on kaubamärgi MINU arendusega soovinud luua sellist kaubamärki, mis katab

ühe toidukaupade poe sortimendi täies ulatuses ning võimaldaks poodi pidada ka

ainult koostöös ühe tarnijaga.

10. Hageja ei ole asjast huvitatud isik KaMS § 53 lg 1 tähenduses suuremas osas kaupade

suhtes, mille ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude ta on esitatud. Hageja huvi

MINU kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks on jätkata oma

igapäevast majandustegevust leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel

ja turustamisel. Viisil, kuidas hageja tähistab röstsaia nimetusega „Minu“, peab kostja

oma MINU kaubamärgiomaniku õiguste rikkumiseks. Hageja ei saa oma tähise

„Mmm ... Minu röst + kuju“ identifitseerimiseks kasutada toote nimetusena tähist

Minu. Nimetatud asjaolu ei saa kaasa tuua põhjendatud huvi kaubamärgiomaniku

ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõude esitamiseks. Asjast huvitatud isik peab oma

huvi põhjendama selliselt, et sellest selguks hagi alus ehk siis asjaolu, mis takistab tal

tähist kasutamast. Kuivõrd kostja ei takista hageja majandustegevust, siis peab hageja

oma huvi põhjendama selliste asjaoludega, mis reaalselt eksisteerivad.

11. Hageja on huvitatud oma kaubamärgitaotluses toodud tähise „Mmm ... Minu röst +

kuju“ registreerimisest Eestis. Kaubamärgitaotlus on esitatud üheaegselt tähise

kasutuselevõtuga, ootamata ära Patendiameti poolt teostatava kaubamärgiekspertiisi

tulemusi. Kostja varasem kaubamärk takistab hagejal oma tähisele õiguskaitse

saamist kaubamärgina. Hageja on ennetavalt pöördunud kohtu poole ainuõiguse

lõppenuks tunnistamiseks, kuivõrd on igati alust eeldada, et tema poolt kasutusele

võetud tähise registreerimismenetluses tuleb Patendiametile esitada kostja kui

varasema kaubamärgiomaniku nõusolek hageja tähise registreerimiseks. Vastasel

korral puudub hagejal igasugune huvi kostja kaubamärgi õiguskaitse ja selle ulatuse

suhtes.

12. Asjast huvitatud isikuks on reeglina isik, kellel Patendiamet on kaubamärgiekspertiisi

käigus palunud esitada varasema kaubamärgiomaniku nõustumus tema kaubamärgi

registreerimisega või isik, kelle kaubamärgi registreerimise otsuse on vaidlustanud

varasema kaubamärgi omanik, kes seda ise ei kasuta. Käesoleval juhul ei ole selliseid

asjaolusid tuvastatud, millest selguks isiku huvi kaubamärgiomaniku ainuõiguse

osaliselt lõppenuks tunnistamiseks.

13. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamise õigus on piiratud kitsalt huviga,

mis võib takistada teisel isikul oma kaubamärke kasutada. Mitte iga isik, kes märkab,

et üks või teine kaubamärgiomanik ei kasuta kaubamärki kõigi kaupade suhtes,

millele ta on saanud õiguskaitse, ei ole õigustatud nõudma õiguskaitse äravõtmist.

Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud ning

mistahes kitsendused sätestab seadus. Seega on selliste hagide esitamise võimalused

väga piiratud ning seda saavad teha vaid asjast huvitatud isikud, kelle huvi tuleb välja

selgitada ning seda iga kauba suhtes eraldi, mille ainuõiguse lõppenuks

tunnistamiseks on hagi esitatud. Hageja ei ole põhjendanud oma huvi kostja omandi

äravõtmiseks.

14. Hageja palus tunnistada kostja MINU kaubamärgi ainuõigus lõppenuks klassis 29

märgitud kaupadele osaliselt. Klassi 29 kuuluvad peamiselt loomset päritolu

toiduained, samuti tarbimiseks või konservimiseks ettevalmistatud köögiviljad ja

muud aiasaadused. Hageja ei ole esitanud kaubamärgitaotlust klassis 29 mistahes

kaupade suhtes ning hageja enda poolt avaldatu kohaselt on ta tegev leiva-, saia- ning

muude sääraste toodete valmistamisel ja turustamisel. Seega ei oma hageja puutumust

mistahes loomset päritolu toiduainete, köögiviljade ja muude aiasaaduste tootmisega.

Hageja ei ole millegagi põhjendanud või tõendanud oma huvi kostja MINU

kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks klassi 29 kaupade suhtes.

15. Hageja on turule toonud röstsaia. Samas taotleb ta kostja ainuõiguse lõppenuks

tunnistamist kaupade suhtes, mida ta ei kasuta ning mille kohta ta ei taotle ka

kaubamärgi registreeringut - kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber,

makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained, kohv, tee, kakao, suhkur,

riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja muud teraviljasaadused ning –tooted,

pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja saiatooted, kuklid, kondiitritooted ja

maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm, küpsetuspulbrid, sool, sinep, äädikas,

vürtsikastmed, vürtsid, jää. Hageja taotleb oma tähisele õiguskaitset märkide

registreerimisel

kasutatava

kaupade

ja

teenuste

rahvusvahelise

(Nizza)

klassifikatsiooni klassi 30 päises toodud kõigi kaupade suhtes, kuigi kasutab tähist

„Mmm ... minu röst“ vaid röstsaiadel. Klasside päistes on loetletud kaupade

põhiliigid, mis sellesse klassi kuuluvad. Seega soovib hageja tulevikus saada

õiguskaitset kogu klassi 30 ulatuses, tuues eraldi välja teraviljatooted, pagaritooted,

leiva- ja saiatooted, kuigi ta ei ole millegagi põhjendanud, miks ta soovib

registreeringut kõigile pagaritoodetele ja kondiitritoodetele.

16. MINU omab kehtivat registreeringut mitte lihtsalt kõigi klassi 30 päises toodud

kaupade suhtes, vaid registreeritud on kaubad, kus kostja soovib tegelikult

kaubamärki kasutada ja kus ta seda ka teeb, sealhulgas jahutooted, leib, sai, muud

kondiitritooted. Põhjendatud ei ole hageja nõue kostja ainuõiguse lõppenuks

tunnistamist kaupade suhtes, mis hageja on märkinud küll oma kaubamärgitaotluses,

kuid mida ta ei kasuta ning mille kasutusele võtmist tulevikus ta ei ole millegagi

tõendanud nagu kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm,

küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, sinep.

17. Sisuline vaidlus on selles, et hageja väidete kohaselt ei kasuta kostja MINU

kaubamärki jahutoodetel, saial, leival ja kondiitritoodetel. Kostja selle väitega ei

nõustu ning leiab, et ta on kasutanud MINU kaubamärki kreekeritel, rõngikutel,

präänikutel, kuivikutel jm toodetel, mis on samasugused jahutooted ehk pagaritooted

nagu sai, leib ja muud kondiitritooted ja seda juba 2006. aastast alates.

18. Kui kohus asub seisukohale, et röstsai on pagaritoode, mis ei ole sama kui küpsised,

kreekerid, rõngikud, präänikud, kuivikud ja rukkikuivikleivad, siis rõhutab kostja, et

ta on huvitatud tulevikus leiva ja saia turuletoomisest. Tootearendus, toote

valmistamiseks vajalike koostööpartnerite leidmine, disain, ladustamise korraldamine

ja sissevedu, turustamine ning müük võtab iga kaubagrupi osas piisavalt kaua aega.

Kostja arvestas oma kaubamärgi registreerimisel, et registreering kehtib kümme

aastat ning selle aja jooksul suudab ta välja lasta MINU kaubamärgiga tähistatud

kaubad

kogu

registreeringu

ulatuses.

Mõjuvad

põhjused

kaubamärgi

mittekasutamiseks on eeskätt majanduslikku laadi, käesoleval juhul tooteportfelli

väljatöötamise ja realiseerimise võimalused ja selleks vajalik aeg, mis on kostja

hinnangul pikem kui viis aastat.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

19. Kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU

(+kuju)’ (reg. nr 39472) lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohv, kohvi aseained, tee,

kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep.

Menetluskulud jättis kohus poolte kanda.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kombineeritud kaubamärgi MINU

omanik. Patendiamet on 06.07.2004 andnud õiguskaitse Makro Trade Baltic OÜ

(kostja) kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472). Registratsiooni loetelu

sisaldab alljärgnevaid kaupu: klass 29: liha, kala, linnuliha, ulukiliha ja nendest

valmistatud

tooted:

konservid,

puljongid,

puljongikontsentraadid,

pasteedid;

kanamunad; piim ja piimatooted, või, vahukoor, võikreemi rasvased võileivakatted,

juustud, määrdejuustud; rasvained toiduainete tööstusele, toiduõli, toidurasvad,

margariin; konservitud, kuivatatud, keedetud puu- ja köögivili, puu- ja

köögiviljamahlad, püreed, köögiviljasalatid, kompotid, tarretised, keedised. Klass 30:

kohv, kohvijoogid, kohvi aseained; tee, teejoogid; kakao; suhkur; sool; jahu,

jahutooted; teraviljasaadused; leib, sai, muud kondiitritooted; maiustused; šokolaad;

jäätis, jäätisepulber; makaronitooted; mesi; siirup; pärm; küpsetuspulber; äädikas;

maitseained; vürtsid; toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep; tomatipasta, tomatikastmed,

ketšupid, majonees, muud vürtsikastmed.

21. KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi

kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui

registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta viie

järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.

22. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on esitanud 15.09.2010 taotluse kaubamärgi

‘Mmm... Minu Röst’ (nr M201000995) registreerimiseks ja seda järgnevate kaupade

osas: klass 30 kohv, tee, kakao, suhkur, riis, tapiokk, saago, kohvi aseained, jahu ja

muud teraviljasaadused ning –tooted, pagaritooted, sh leib, sai ning leiva- ja

saiatooted, kuklid, kondiitritooted ja maiustused, jäätis, mesi, siirup, pärm,

küpsetuspulbrid, sool, sinep, äädikas, vürtsikastmed, vürtsid, jää. 2010. aasta

oktoobrist võttis hageja kasutusele kaubamärgiga ‘Mmm… Minu Röst (+kuju)’

tähistatud röstsaia.

23. Euroopa Kohus on kohtuasjas Arsenal FC vs Reed, C-206/01 ning kohtuasjas

Hölterhoff vs Freiesleben C-2/00 rõhutanud, et kaubamärgi kasutamiseks saab pidada

kaubamärgi kasutamist kaupadel ja toodetel, mille suhtes see on registreeritud, st

kaubamärki tuleb kasutada tema põhifunktsioonis, et see eristaks ühe tootja kaupu

teistest. Samale seisukohale on oma juhendis asunud ka Euroopa Liidu Kaubamärkide

ja Disainlahenduste Registreerimise amet oma juhendis „Opposition Guidlines“.

Sellise nõude täitmiseks on vajalik, et kaubamärgiga oleks tähistatud vastav kaup.

Igasugune muus vormis, nagu näiteks äriühingu logol, domeeninimes, reklaamidel,

kaupa transportivatel autodel jm moel kaubamärgi kasutamine on kaubamärgi

omaniku ainuõigus ja sellist tegevust saab kaubamärgi omanik teistel isikutel keelata.

Samastatav ei ole siiski kaubamärgi kasutamine kaubamärgi põhifunktsioonis ja

teistel isikutel oma ainuõiguse kasutamise takistamine.

24. KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt, sest sätte alusel

vaidlustatakse teise isiku olemasolevat intellektuaalse omandi õigust. KaMS § 53

tuleb tõlgendada selliselt, et hageja ei ole huvitatud isikuks nende kaupade osas, mille

suhtes tal endal puudub soov saada õiguskaitset. Hageja ülesandeks ei ole avalikku

huvi kaitsta ja puhastada kaubamärgiregistrit kaubamärkidest, mida ei kasutata.

Hageja viidatud Nõukogu 21.12.1988 direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis on kodifitseeritud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/95/EÜ, 22.10.2008, kaubamärke käsitlevate

liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta preambula p-s 9 märgitakse, et

Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt

ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada

nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või kui neid ei kasutata,

siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa

kaubamärki tühiseks tunnistada seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei

kasutata. Samas jääb liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi

registreerimise suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes

algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse

kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel juhtudel

kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid.

25. Direktiivi preambulas märgitud protseduurireeglite kehtestamine on riigi kohustus,

mis on KaMS § 53 näol ka täidetud. Direktiiv ei ole siin otsekohaldatav selliselt, et

see tekitaks hagejale üldistes huvides hagemise õiguse. TsMS § 3 lg 1 järgi saab

hageja pöörduda kohtusse vaid oma õiguste ja vabaduste kaitseks. Seega klassi 29

esitatud nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei saa olla puudutatud

isikuks kaupade osas, mille suhtes tal puudub huvi, st mille suhtes ta oma tulevast

kaubamärki registreerida ei soovi.

26. Klassis 30 märgitud kaupade suhtes on hagejal õigus esitada hagi, sest teda saab

lugeda huvitatud isikuks. Hageja on esitanud taotluse oma kaubamärgi

registreerimiseks klassis 30. Kaubamärgi õiguse puhul on tegemist absoluutse

õigusega, mis tähendab, et kaubamärgi omanik on õigustatud isik ning kõik teised

kohustatud isikuteks. Seega peab isik, juhul kui ta soovib välja töötada oma

kaubamärki, arvestama juba olemasolevate kaubamärkidega. Käesoleval juhul on

hageja asunud välja töötama oma kaubamärki ja tulnud tähisega turule oktoobris

2010. Hagejale pidi olema teada, et kostja on vaidlusaluse kaubamärgi omanik,

samuti pidi hagejale teada olema kostja kaubamärgi kasutuse ulatus.

27. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on oma kaubamärki kasutanud osadel klassis 30

nimetatud kaupade tähistamisel. Pooled on üksmeelel, et kostja on vaidlusalust

kaubamärki kasutanud jahu, maiustuste, mee, tomatipasta, tomatikastmete, ketšupi,

majoneesi ja muude vürtsikastmete tähistamisel. Hageja arvates ei kasuta kostja oma

kaubamärki järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid,

kakao, suhkur, sool, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted,

šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas,

maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep. Vaidluse all on eelkõige

asjaolu, kas kostja kasutab oma kaubamärki jahutoodetel, teravilja- ja pagaritoodetel,

saia- ja leivatoodetel ning muudel kondiitritoodetel ning kas sai ja leib tuleb arvata

pagaritoodete alla.

28. Kostja kaupade loetelust nähtub, et kostja kasutab kaubamärki rõngikutel,

präänikutel,

rukkileivakuivikutel

ja

kreekeritel.

Vahetegu

jahutoodetel

ja

teraviljatoodetel ning kondiitritoodetel, sh leiva- ja saiatoodetel ei saa olla niivõrd

detailne. Kaubamärgi tajumisel ja kaupade eristatavusel tuleb lähtuda tarbija

seisukohast

ja

kaupade

asendatavusest

tarbija

jaoks.

Tarbija

jaoks

on

teraviljatoodeteks nii hommikusöögihelbed kui ka jahu, pagaritoode ja kondiitritoode

on samuti tavatarbija jaoks samastatav. Neid kaupu müüakse kauplustes üldjuhul

lähestikku ning need on omavahel asendatavad (leiva asemel leivakuivikud). Kohtule

esitatud fotodest nähtub, et kostja kasutab oma kaubamärki ka näiteks jahul, mida ei

ole GSI andmebaasis nimetatud.

29. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud oma kaubamärki

järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur,

sool, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm, küpsetuspulber,

äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.

30. Hageja ei taotle oma kaubamärgi registreerimist järgmiste kaupade suhtes:

kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu

aroomi- ja lõhnaained. Seega ei saa hageja olla ka huvitatud isikuks nende kaupade

suhtes ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes.

31. KaMS § 53 lg 1 p 3 märgitud mõjuva põhjuse tõendamine on kostja kohustuseks.

Mõjuv põhjus peab olema objektiivne põhjus, mille tekkimine, kestmine ja lõppemine

ei sõltu kaubamärgi omanikust. Kostja on menetluse käigus välja toonud, et mõjuvaks

põhjuseks tuleb pidada tema tootearendust. Tootearendus on kaubamärgi omaniku

tegevusest tulenev ning seda ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks KaMS § 17 mõttes.

32. Kostja ainuõigus kaubamärgile `MINU (+kuju)` (reg nr 39472) tuleb tunnistada

lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohv, tee, kakao, jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm,

küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep.

Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

33. Hageja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt osas, millega kohus jättis osaliselt

hagi rahuldamata ja kostja ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472)

lõppenuks tunnistamata järgmiste klassis nr 30 nimetatud kaupade suhtes:

kohvijoogid, teejoogid, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted,

šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained

ning teha selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus,

millega hagi selles ulatuses rahuldada ja tunnistada kostja ainuõigus kaubamärgile

‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) lõppenuks ka järgmiste kaupade osas: klass 30:

kohvijoogid, teejoogid, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud kondiitritooted,

šokolaad, jäätisepulber, makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained

ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

34. Hageja ei ole väitnud, et Nõukogu 21.12.1988 direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta oleks otsekohaldatav, vaid et

direktiiv on abiks mõiste „asjast huvitatud isik“ sisustamisel. Nõustuda ei saa kohtu

seisukohaga, et nimetatud huvi tuleb tõlgendada kitsendavalt. Nagu direktiivi

preambulast nähtub, on nimetatud regulatsiooni vajaduse üheks põhjenduseks

kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamine. Arvestades kostja ründeid

hageja vastu, milles kostja süüdistas hagejat oma kaubamärgi ‘MINU (+kuju)’ (reg nr

39472) õiguste rikkumises ja nõudis kompensatsiooni, on hageja igal juhul huvitatud

isikuks kõigi klassis 30 märgitud kaupade suhtes.

35. Kostja ei ole täitnud oma kaubamärgi kasutamise kohustust kõigi hageja poolt

vaidlustatud kaubamärgi registreeringu klassi 30 kaupade suhtes. Seega tunnistas

maakohus vääralt kostja ainuõiguse lõppenuks vaid osade vaidlustatud klassi 30

kaupade suhtes.

36. Kaubamärgiomanikul on KaMS § 17 lg 1 kohaselt kohustus kasutada kaubamärki

kõigi kaubamärgi registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamisel. Tegemist

on faktilise küsimusega – milliste registreeringus märgitud kaupade ja teenuste

tähistamiseks kaubamärki kasutatakse ja milliste mitte. Seetõttu on seaduseandja

näinud ette KaMS §-s 56 sisalduva võimaluse ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks

ka osa registreeringus märgitud kaupade või teenuste suhtes, kui tähist tegelikult

nende kaupade ja teenuste tähistamiseks ei kasutata. Maakohus leidis ekslikult, et

tegemist ei ole faktilise küsimusega ja et antud küsimuses tuleb hinnata kaupade

samaliigilisust.

37. Antud küsimuses ei tule hinnata kaupade samaliigilisust, vaid seda, kas konkreetset

kaupa või teenust tähistatakse selle tähisega või mitte. Euroopa Üldkohus on

17.10.2006 otsuses T-483/04 GALZIN p-s 27 sedastanud: „kui kaubamärk on

registreeritud kauba- või teenusekategooria jaoks, mis on piisavalt lai, et võimaldada

kategooria sees eristada mitut iseseisvana vaadeldavat alamkategooriat, toob

vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine üksnes osade

kaupade või teenuste suhtes kaasa kaitse vaid selle või nende alamkategooriate jaoks,

mis hõlmavad kaupu või teenuseid, mille jaoks kaubamärki on tegelikult kasutatud.

Kui kaubamärk oli seevastu registreeritud nii täpselt ja piiritletult kindlaks määratud

kaupade või teenuste jaoks, et kategooria sees ei ole võimalik teha olulisi jaotusi,

hõlmab vastulausemenetluses kaubamärgi tegeliku kasutamise tõendamine nimetatud

kaupade ja teenuste suhtes tingimata kogu seda kategooriat.

38. Kaubamärgi kasutamiseks saab pidada kaubamärgi kasutamist kaupadel ja toodetel,

mille suhtes see on registreeritud st kaubamärki tuleb kasutada tema põhifunktsioonis,

et see eristaks ühe tootja kaupu teistest. Samas soovib hageja juhtida veelkord

tähelepanu Euroopa Üldkohtu 06.10.2004 otsusele T-356/02 VITAKRAFT, mille

p 28 kohaselt: „/.../ kaubamärgi tegelikku kasutamist ei saa tõendada tõenäolisuste või

oletustega, vaid see peab tuginema usaldusväärsetel ja objektiivsetel tõenditel

kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta asjaomasel turul/.../“.

39. Maakohus jättis arvestamata, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid

tõendeid kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta klassis 30 nimetatud

kaupade tähistamisel. Ainsad usaldusväärsed tõendid, mida kostja on esitanud,

puudutavad selliseid kaupu nagu kommid, konserveeritud kurgid, marineeritud

šampinjonid, kurgi-tomati assortii jmt. Nende kaupade suhtes kaubamärgi

mittekasutamist hageja kostjale ette heitnud ei ole ning need ei ole ka käesoleva

vaidluse esemeks.

40. Maakohus jättis arvestamata selle, et kaupade hulk, mille kasutamiseks kostja

tõendeid ei ole esitanud, on suur. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei ole esitanud

ühtegi usaldusväärset ja objektiivset tõendit selle kohta, et ta kasutaks kaubamärki

MINU (+kuju) järgmistel toodetel: jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai, muud

kondiitritooted. Ainsad tõendid, mida kostja on esitanud väidetavalt klassis 30

kasutatud kaupade osas on valgel taustal järgmiste toodete pakid: rõngikud, kreekerid,

präänikud, hommikueine padjakesed. Teiste toodete osas (mis ei ole aga käesoleva

vaidluse esemeks) tähise kasutamise tõendamiseks on kostja esitanud fotod kaupluste

müügisaalidest ja poodide reklaamlehed. Juhul, kui kostja oleks tegelikult kasutanud

tähist MINU (+kuju) kaubamärgi põhifunktsioonis ka järgmistel toodetel: rõngikud,

kreekerid, präänikud, hommikueine padjakesed, siis oleks tal olnud võimalus nende

toodete koos vaidlusaluse tähisega fotografeerimiseks analoogiliselt teiste kaupadega

kaupluste müügisaalides ja seega ka võimalus usaldusväärsete tõendite esitamiseks.

Fotodelt nähtub, et kaubapakendid on asetatud kunstlikult suvaliselt kontorilauale, so

neid ei ole esitatud müügisituatsioonis. Lisaks ei ole võimalik pakenditelt välja

lugeda, kas neil näidatud andmed (tootemärgistus) üldse kattub kilepakendis olevate

kaupadega. Kostja ei esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid kaubamärgi

tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta järgmistel toodetel: rõngikud, kreekerid,

präänikud, hommikueine padjakesed, mistõttu ei oleks kohus saanud lugeda tähise

kasutamist nende kaupade suhtes tõendatuks.

41. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et kostja ainuõigus

kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) tuleb lõppenuks tunnistada vaid

järgmiste kaupade osas: kohvi, tee, kakao, jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm,

küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep. Kohus hindas ebaõigesti käesolevas

tsiviilasjas esitatud tõendeid. Kostja on oma 25.02.2011 vastuses märkinud, et

„Saamaks ülevaadet kogu MINU sarja toodetest, on lisatud fotod 22.02.2011 Tartu

Maksimarketis müügil olnud kaupadest (lisa 5)“. Seega on kostja selgelt märkinud, et

ta on oma vastuse lisas 5 andnud ülevaate kogu MINU sarja toodetest. Kostja vastuse

lisades ei ole ühelgi fotol järgmisi kaupu: klass 30: Kohv, kohvijoogid, kohvi

aseained, tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, jahutooted, teraviljasaadused, leib, sai,

muud kondiitritooted, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted, siirup, pärm,

küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja lõhnaained, sinep.

42. Kostja oma tõenditega selgelt ära piiritlenud, milliseid kaupu ta MINU (+kuju)

kaubamärgiga tähistab ehk milliste kaupade osas kaubamärki kasutab. Ühtegi klassis

30 märgitud kaupa hageja nimekirjas ei ole. Maakohus on jätnud kostja sellekohase

kinnituse põhjendamatult tähelepanuta ja arvestamata. Hagejale jääb arusaamatuks ka

see, et kuigi maakohus on märkinud, et hageja on asjast huvitatud isikuks klassi 30

kaupade suhtes ja et vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks

kasutanud oma kaubamärki järgmistel kaupadel: kohv, kohvijoogid, kohvi aseained,

tee, teejoogid, kakao, suhkur, sool, šokolaad, jäätis, jäätisepulber, makaronitooted,

siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, maitseained, vürtsid, toidu aroomi- ja

lõhnaained, sinep, siis sellele vaatamata on kohus tunnistanud MINU (+kuju)

kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks vaid osade kaupade suhtes, so kohv, tee, kakao,

jäätis, suhkur, sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep.

Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole kohus ülejäänud kaupade osas MINU (+kuju)

kaubamärgi ainuõigust lõppenuks tunnistanud.

43. Kaubamärgi kasutamine konkreetsete kaupade tähistamisel on faktiline küsimus ja

nimetatud kohustuse täitmist peab vaidluse korral tõendama kaubamärgi omanik.

Kostja ei ole tõendanud kaubamärgi kasutamist mitte ühegi kauba osas, mille

ainuõiguse lõppenuks tunnistamist on hageja hagiavalduses palunud. Seega oleks

kohus pidanud tunnistama MINU (+kuju) kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks kõigi

hagiavalduses märgitud klassi 30 kaupade suhtes.

44. Kohus leidis vääralt, et kostja on esitanud usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid

kaubamärgi tegeliku ja küllaldase kasutamise kohta niisugustel kaupadel nagu

rõngikud, kreekerid, präänikud ja hommikueinepadjakesed. Samuti on kohus ekslikult

leidnud, et nimetatud kaupade tähistamisega tuleb lugeda kaubamärgiga tähistatuks

ka järgmised kaubad: jahutooted, teravilja- ja pagaritooted, saia- ja leivatooted ning

muud kondiitritooted.

45. Euroopa

Üldkohtu

29.04.2009

otsuses

T-430/07

MONTOBELLO

RHUM

AGRICOLE oli vaidlusalune kaubamärk registreeritud veinide ja teiste alkohoolsete

jookide osas. Kuna kaubamärki oli 5-aastase perioodi jooksul kasutatud ainult kauba

veinid osas, järeldati, et see omab ka õiguskaitset ainult kauba veinid osas. Euroopa

Üldkohtu 17.10.2006 otsuses T-483/04 GALZIN oli vaidlusalune kaubamärk

registreeritud kaupade ravimipreparaat, täpsemalt kaltsiumil põhinev ravimipreparaat

osas. Kuna kaubamärki kasutati tegelikult vaid kaupade kaltsiumil põhineva

ravimipreparaadi suhtes, loeti ka selle õiguskaitse piirnevaks üksnes samade

kaupadega, st kaltsiumil põhinev ravimipreparaat.

46. Kostja ei ole kaubamärki kasutanud kategooriate: jahutooted, teravilja- ja

pagaritooted, saia- ja leivatooted ning muud kondiitritooted tähistamiseks. Isegi kui

nõustuda sellega, et kaubamärki on läbi rõngikute, kreekerite, präänikute ja

hommikueinepadjakeste kasutatud kategooria kondiitritooted osas, ei võimalda

taoline kasutamine säilitada ainuõigust kogu kategooria ulatuses, vaid ainult selle

samanimelis(t)e alamkategooria(te) osas. Antud tõlgendust toetab ka Euroopa Kohtu

praktika. Isegi juhul, kui rõngikud, kreekerid, präänikud ja hommikueinepadjakesed

lugeda kondiitritoodete hulka kuuluvateks (seda seisukohta hageja aga ei toeta), ka

siis ei oleks olnud ühelgi juhul põhjendatud see, et maakohus jättis ainuõiguse

lõppenuks tunnistamata jahutoodete, teraviljasaaduste, leiva ja saia osas. Kasutamine

kuivikute osas algas pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist. Maakohus luges

vääralt kaubamärgi kasutamise tõendatuks kuivikute osas, kuigi nende osas algas

tähise kasutamine pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist ja vähem kui kolme

kuu jooksul enne hagi esitamist. Kostja poolt esitatud tõendite ja info kohaselt algas

kaupade kuivikud müük 19.01.2011. Kostja vastuse punktis 1.4 on märgitud

"19.01.2011 on lisandunud MINU kuivikud rosinaga 200 g, MINU kuivikud

vaniljemaitselised 200 g ja MINU rukkikuivikleivad 3,5 kg". Kuna vastavat

kasutamist alustati pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist, täpsemalt enam kui

2 kuud hiljem, kuid kolme kuu jooksul enne hagi esitamist, siis kaubamärgi väidetav

kasutamine kauba kuivikud osas ei ole käesoleval juhul KaMS § 53 lg 3 järgi

arvestatav ega võimalda nende kaupade osas ainuõigust säilitada. On kahtlus, et

kuivikute osas ei alustatud kaubamärgiga tähistatava kauba reaalset kaubastamist

isegi mitte 19.01.2011, nagu väidab kostja, vaid tunduvalt hiljem. Hagiavalduse

vastuses märgitu kohaselt anti vastaval kuupäeval tootele vaid seda identifitseeriv

vöötkood. Antud tegevust ei saa võrdsustada ajahetkega, millisest arvates kostja

müüb nimetatud tooteid kauplustele. Vöötkoodi andmist võiks pidada momendiks,

mis on käsitatav ettevalmistuste tegemisena kaubamärgi kasutama hakkamiseks.

47. Maakohus rikkus oluliselt ka menetlus- ning protsessiõiguse norme asja menetluse

liigi valiku osas. Maakohtu 11.02.2011 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja

nimetatud kohtumääruse p 1 kohaselt toimus asja arutamine ebaõigesti

lihtmenetluses. Hageja ei ole esitanud varalist nõuet ning seega ei oleks kohus

tohtinud menetleda käesolevat tsiviilasja TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

48. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi,

samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks

saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud

tervikuna hageja kanda.

49. Maakohus kohaldas vääralt KaMS § 53 lg-t 1 ja jõudis seetõttu väärale järeldusele, et

hageja on asjast huvitatud isikuks, kes võib nõuda kostja kaubamärgi ainuõiguse

lõppenuks tunnistamist. Ainuüksi kaubamärgi registreerimise taotluse esitamine ei ole

piisav selleks, et taotlejal tekiks õigus nõuda kaubamärgiomanike ainuõiguste

lõppenuks tunnistamist ja ta oleks asjast huvitatud isikuks KaMS § 53 tähenduses.

Maakohus leidis vääralt, et hageja on huvitatud isikuks nende klassi 30 kaupade

suhtes, mida kostja ei kasuta ja mille suhtes on hageja esitanud kaubamärgi

registreerimise taotluse.

50. KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada veelgi kitsamalt, kui maakohus seda

tegi, kuivõrd KaMS § 53 nõude rahuldamise tagajärjeks on teise isiku omandi kaotus

ning see riivab isiku põhiseaduslikku õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja

käsutada (PS § 32). Seega saab selliste isikute ring, kes võivad asjast huvitatud

isikuna ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitada, olla väga piiratud. Hageja on

oma huvi asja vastu põhjendanud sellega, et ta soovib jätkata oma igapäevast

majandustegevust leiva-, saia- ning muude sääraste toodete valmistamisel ja

turustamisel, kuid kostja ei ole kuidagi takistanud hagejat leiva- ja saiatoodete

valmistamisel.

51. Juhul, kui kostja pöörduks kohtu poole nõudega keelustada hagejal röstsaia „Mmm…

Minu Röst“ tootmine ja müük, oleks põhjendatud teise poole hagi KaMS § 59 lg-st 1

tulenevalt MINU kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise nõudes

kaubale „sai“. Kostja ei ole pöördunud kohtusse MINU kaubamärgi ainuõiguste

kaitse hagiga ega ole pöördunud mistahes järelevalveorganite poole hageja tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks.

52. Asjast huvitatud isik peab oma huvi põhjendama selliselt, et sellest selguks hagi alus

ehk siis asjaolu, mis takistab tal tähist kasutamast. Selliseid asjaolusid antud asjas ei

esine.

53. Hageja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse tähisele „Mmm… Minu

Röst“. Patendiamet ei ole nimetatud taotluses veel teostanud kaubamärgiekspertiisi,

mistõttu ei ole tuvastatud, et kostja varasem kaubamärk MINU võiks saada

takistuseks hageja taotluse registreerimisel. Kaubamärgi registreerimistaotlusest võib

taotleja igal ajal loobuda, mistõttu ainuüksi taotluse esitamine ei saa anda alust teiselt

isikult omandi äravõtmiseks. Juhul, kui Patendiamet kaubamärgiekspertiisi käigus

leiab, et hageja taotluse registreerimist takistab kostja varasem kaubamärk, siis

sellisel juhul oleks hagi esitamine põhjendatud ja ka siis vaid nende kaupade osas,

mida taotleja kavatseb reaalselt kasutusele võtta.

54. Kaubamärgi kaitsmisel on reegliks, et kaubamärki kaitstakse kõigi nende kaupade ja

teenuste suhtes, mida ka tulevikus selle kaubamärgi all pakkuda soovitakse, kuna

kaubamärgi registreeringut ei saa hiljem täiendada uute kaupade ja teenustega, vaid

tuleb kaitsta uut kaubamärki, mis on aega nõudev ja kulukas. Kostja on oma MINU

kaubamärgi kaitsnud klassides 29 ja 30 kõigi nende kaupade suhtes, mida ta soovib

kasutusele võtta oma majandustegevuses.

55. Hageja soov puhastada kaubamärgiregistrit kaubamärkidest, mida ei kasutata, peaks

kõigepealt

kajastuma

tema

enda

kaubamärkide

registreeringutes

ning

registreerimistaotlused tuleks esitada vaid neile kaupadele, mille kasutamine on

taotleja poolt üldse võimalik, mitte aga kõigile kaupadele ühes klassis. Hageja ei

hakka kunagi kasutama tähist „Mmm… Minu Röst“ nendel kaupadel, milles kohus

luges kostja ainuõiguse lõppenuks, kuivõrd hageja nende toodete segmentides ei

opereeri. Hageja pakub pagaritooteid, maiustusi ning toitlustusteenuseid ja ei ole

tõenäoline, et ta hakkaks tootma soola, sinepit või teisi kaupu, mille ainuõiguse kohus

kostjalt ära võttis.

56. Maakohus tõlgendas vääralt KaMS § 53 lg 1 p 3 ja jõudis seetõttu väärale järeldusele,

et mõjuv põhjus kaubamärgi mittekasutamiseks peab olema objektiivne põhjus, mis ei

sõltu kaubamärgi omanikust.

57. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/95/EÜ, 22.10.2008, kaubamärke

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art 12 p 1 kohaselt võib

kaubamärgi lõppenuks tunnistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta

jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja

kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

58. Kaubamärgi MINU mittekasutamisel osade kaupade suhtes on mõistlikuks

põhjenduseks asjaolu, et kogu kaubamärgi MINU tootesarja arendamiseks kulub aega

enam kui viis aastat. Kostja on huvitatud kõigi klassides 29 ja 30 registreeritud

kaupade suhtes MINU kaubamärgi kasutuselevõtmisest. Tootearendus, toote

valmistamiseks vajalike koostööpartnerite leidmine, disain, ladustamise korraldamine

ja sissevedu, turustamine ning müük võtab iga kaubagrupi osas piisavalt kaua aega.

Kostja registreeris oma kaubamärgi, teades, et registreering kehtib kümme aastat ja

selle aja jooksul suudab ta välja lasta MINU kaubamärgiga tähistatud kaubad kogu

registreeringu ulatuses.

59. Kohus ei selgitanud, miks ta leidis, et mõjuv põhjus peab olema objektiivne, mille

tekkimine, kestmine ja lõppemine ei sõltu kaubamärgi omanikust. Mõjuvad põhjused

kaubamärgi mittekasutamiseks võivad olla ka majanduslikku laadi, nagu käesoleval

juhul tooteportfelli väljatöötamiseks ja täies mahus realiseerimiseks vajalik aeg, mis

on pikem kui viis aastat. Kostja on kasutusele võtnud 148 erinevat nimetust MINU

kaubamärgiga tooteid ning ettevalmistamisel on kogu aeg vähemalt kümne erineva

nimetuse sortimenti lisamine. Kõik kaubad, mille ainuõiguse kohus lõppenuks

tunnistas, on kostja kaupade sortimendis, kuid seda seni teiste kaubamärkide all, kuni

saavutatakse vajalikud müügikogused ja kokkulepped erinevate tootjatega hakata

tootma nimetatud tooteid MINU kaubamärgi all. Samuti on kostja suhkrutootja

Diamant ametlik esindaja Eestis ning suhkru sortiment on hästi suur. Sortimendis on

ka sool, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, ja sinep. Kostja soovib kõiki nimetatud

kaubagruppe hakata tähistama kaubamärgiga MINU.

60. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on põhjenduste osa esimeses lõigus

tulnud järeldusele, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele osaliselt.

Kohtu selline põhjendus on aga vastuolus resolutsiooniga. Kui hagi ei ole

põhjendatud, siis ei ole võimalik tema osaline rahuldamine.

61. Kohus leidis ekslikult, nagu ei selguks GS1 andmebaasist, et kostja kasutab MINU

kaubamärki ka jahul. GS1 andmebaasi 2. leheküljel alt 8. real on selgelt kirjas Minu

Nisujahu 2 kg alates 07.08.2009 kell 14.22.41, kuid vaidluse on ta lahendanud õigesti.

Kui vaidlus oli jahutoodete kasutuse üle ja asjaolu üle, kas sai ja leib on pagaritooted,

siis kuidas jõudis kohus vaidlust lahendades järeldusele, et kostjalt tuleb ära võtta

ainuõigus kaubamärgile MINU kaupadele kohv, kohvi aseained, tee, kakao, suhkur,

sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas, vürtsid, sinep.

62. Kohus lahendas vääralt menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud poolte endi

kanda. Hagi jäeti suures osas rahuldamata. Hagi osalisel rahuldamisel peaks kohus

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamata osaga välja mõistma teiselt poolelt.

Hageja nõudis ainuõiguse lõppenuks tunnistamist 43 kaubakategooria ulatuses, kuid

hagi rahuldati 13 kaubakategooria ulatuses. Seega jäi hagi rahuldamata 70% ulatuses

ning ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine täies ulatuses poolte endi kanda.

Vastused apellatsioonkaebustele

63. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need

rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

64. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata kostja

ainuõiguse kaubamärgile ‘MINU (+kuju)’ (reg nr 39472) lõppenuks tunnistamiseks

klassi 29 kaupade osas. Muus osas on kohtuotsust vaidlustatud. Vastavalt TsMS

§ 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

65. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised, tutvunud apellatsioonkaebuste ja

asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kohtuotsuse

tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

66. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuste

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised

asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise

menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

67. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse

norme õigesti ja ei rikkunud oluliselt menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendava osa

alguses märgitu, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele osaliselt, on

eksitava sõnastusega, kuid arvestades ülejäänud põhjendavas osas märgitut ja

kohtuotsuse resolutsiooni, on võimalik aru saada, mida kohus silmas pidas. Samuti

on põhjendatud väide, et kohtuotsus on vormistatud lohakalt ja seal on palju

kirjavigu, kuid olulises osas vastab kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8

sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma

järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega

ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

68. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu seisukohaga, et KaMS §-s 53 nimetatud huvi tuleb tõlgendada

kitsendavalt. Nimetatud sätte alusel saab vaidlustada teise isiku olemasolevat

intellektuaalse omandi õigust ja asjast huvitatud isikute ring ei saa olla väga lai.

Nõukogu 21.12.1988 direktiiv 89/104 EMÜ ei ole otsekohaldatav ja selle preambulas

märgitu ei ole aluseks asjas huvitatud isiku määratlemisel, nagu hageja leiab.

Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole isik, kellel on üldistes huvides hagemise

õigus.

69. Ekslik on hageja väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et ta on asjast huvitatud isik

kõigi klassis 30 märgitud kaupade suhtes. Kohus leidis õigesti, et hageja on asjast

huvitatud isik nende kaupade suhtes, mida kostja ei kasuta ja mille osas on hageja

esitanud kaubamärgi registreerimistaotluse. Kaubamärgi registreerimistaotluse

esitamine võimaldab hagejat pidada osade klassis 30 märgitud kaupade osas - kohv,

kohvi aseained, tee, kakao, suhkur, sool, jäätis, siirup, pärm, küpsetuspulber, äädikas,

vürtsid, sinep - asjast huvitatud isikuks. Seda, kas hageja võtab nimetatud kaupade

osas kaubamärgi ka tegelikult kasutusele, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel

võimalik kindlaks teha ja see ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest ka kostja ei

kasuta oma kaubamärki nende kaupade osas.

70. Kohus põhjendas, miks ta ei tunnistanud vaidlusaluse kaubamärgi ainuõigust

lõppenuks järgmiste kaupade osas: kohvijoogid, teejoogid, šokolaad, jäätisepulber,

makaronitooted, maitseained, toidu aroomi- ja lõhnaained. Kuna hageja ei taotlenud

oma kaubamärgi registreerimist nimetatud kaupade suhtes, leidis kohus õigesti, et ta

ei ole asjast huvitatud isik nende kaupade suhtes ainuõiguse lõppenuks tunnistamise

osas. Kuna hageja ei ole eeltoodud osas asjas huvitatud isik, ei oma tähtsust, kas

kostja kasutab eelnimetatud kaupade tähistamiseks kaubamärki MINU või mitte.

71. KaMS § 56 sätestab, et kui ainuõiguse tühiseks tunnistamise või ainuõiguse

lõppenuks tunnistamise alused kehtivad ainult osa kaubamärgiga tähistatavate

kaupade või teenuste suhtes, tunnistatakse ainuõigus tühiseks või lõppenuks selle osa

suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja lahendamisel tuli muu

hulgas samas klassis registreeritud kaupade puhul arvestada kaupade samaliigilisust,

st lähtuda kaubamärgi tajumisel ja kaupade eristatavusel tarbija seisukohast ja

kaupade asendatavusest tarbija jaoks.

72. Kui arvestada, millisele kategooriale rõngikud, kreekerid, präänikud ja kuivikud

klassis 30 vastavad, siis on see „jahutooted, teraviljasaadused, mille alamkategooriaks

on leib, sai ja kondiitritooted“. Eesti Leivaliidu poolt kinnitatud pagari- ja

valikpagaritoodete klassifikatsiooni järgi on pagaritooted muu hulgas kuivikud,

kõrsikud, barankad ja rõngikud ning valikpagaritooted muu hulgas kreekerid ja

täidisega

präänikud.

Ringkonnakohus

ei

nõustu

hageja

seisukohaga,

et

teraviljasaaduste all tuleb eraldi käsitleda alamkategooriaid leib ja sai ning et

jahutooted on liiga lai kategooria kostja poolt kasutatud kaupade suhtes. Maakohus

leidis õigesti, et tavatarbija jaoks on jahutoode, pagaritoode ja kondiitritoode

samastatavad.

73. Ebaõige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole esitanud

usaldusväärseid ja objektiivseid tõendeid suure hulga kaupade kohta, milliseid ta

MINU kaubamärgiga tähistab. Maakohus hindas tõendina õigesti muu hulgas kostja

kaupade loetelu. Fotod kreekerite, rõngikute ja kuivikute kohta ei ole iseenesest selle

tõttu ebausaldusväärsed, et need ei ole tehtud kaupluse müügisaalis. Fotodelt on näha

nii kostja nimi kui ka EAN kood, mille võrdlus GS1 andmebaasi ja kostja toodete

nomenklatuuriga on piisav ja usaldusväärne tõend kaubamärgi kasutamise kohta

nimetatud toodetel. Maakohus luges õigesti tähise kasutamise tõendatuks muu hulgas

rõngikute, kreekerite, präänikute ja kuivikute suhtes.

74. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, et kuivikute osas hakkas kostja

vaidlusalust kaubamärki kasutama pärast viie aasta möödumist kaubamärgi

registreerimisest ja kolme kuu jooksul enne hagi esitamist, so 19.01.2011. Samas ei

ole tõendatud, et kostja oleks alustanud ettevalmistusi kaubamärgi kasutamiseks

kuivikutel alles pärast hagi esitamise kavatsusest teadasaamist. Käesoleva asja

lahendamisel ei oma aga eeltoodu tähtsust, kuna on tõendatud, et barankad ja

rõngikud kui samaliigilised tooted olid müügil juba alates 2005.-2006. aastast.

75. Ekslik on kostja seisukoht, et kaubamärgi omaniku ainuõiguse lõppenuks

tunnistamise hagi on võimalik esitada vaid vastuhagina selle sama kaubamärgi suhtes

ainuõiguse kaitse hagi menetlemisel. KaMS § 53 sellist piirangut ei sätesta. Kostja

viide KaMS § 59 lg-le 1 on ebaõige, sest nimetatud säte reguleerib üksnes vastuhagi

esitamise võimalust isiku poolt, kelle vastu on õiguskaitset omava kaubamärgi

omanik esitanud ainuõiguse kaitse hagi ja see ei ole iseseisvaks aluseks kaubamärgi

omaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise hagi esitamisel.

76. Maakohus leidis õigesti, et KaMS § 53 lg 1 p-s 3 sätestatud mõjuv põhjus kaubamärgi

mittekasutamiseks peab olema objektiivne põhjus, mis ei sõltu kaubamärgi

omanikust. Tootearendus ja selleks kuluv aeg ei ole mõjuvaks põhjuseks nimetatud

sätte tähenduses, sest tegemist on asjaoludega, mida kostja saab oma tegevusega

mõjutada. Kostja väited kavatsuse kohta võtta vaidlusalune kaubamärk kasutusele

kõigi klassis 30 registreeritud kaupade suhtes ei võimalda teha teistsugust otsust, kui

tegi maakohus, sest KaMS § 53 lg 1 p-s 3 sätestatud ajaline kriteerium on kostja poolt

ületatud.

77. Maakohus leidis otsuses ebaõigesti, et kostja kasutab vaidlusalust kaubamärki jahul,

mida ei ole GS1 andmebaasis nimetatud. Tegelikult on kostja kaubamärgiga jahu

nimetatud andmebaasis nimetatud, kuid see eksimus ei muuda asja lahendamise

tulemust.

78. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevat asja ei

võinud kohus menetleda TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Antud juhul on

tegemist varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa 2000 eurot.

79. Kuna apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha

teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse

muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.

80. Maakohtul oli TsMS § 163 lg 1 järgi õigus jätta hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse

ei ole ringkonnakohtul õigust sekkuda, kuna diskretsiooni piire ei ole ületatud. Kuna

ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata, kannavad TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud pooled

ise.

Taotluse lahendamine

Hageja esitas 27.10.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes

protokolli teksti lisada hageja esindaja sõnad, mis peaks tema arvates protokollis olema.

Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel

määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokoll ei ole kohtuistungi

stenogramm. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli

parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.

Kaupo Paal Imbi Sidok Ande Tänav