3-11-2358/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-2358 Määruse kuupäev

01. november 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškin’i kaebus Aleksandr Romanenkov’i vastu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

01. november 2011 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškin’i kaebus haldusasjas nr 3- 11-2358;

2. Kohtumääruse koopia tõlkega vene keelde saata kaebuse esitajale;

3. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 04.10.2011 saabus Tartu Halduskohtusse Nikolai Lilitškin’i kaebus politseiametnik Aleksandr Romanenkov’i vastu kahju hüvitamise nõudes. N. Lilitškin leiab, et A. Romanenkov andis 07.08.2009 õhtul Tartus Pikk tn 48 toimunud sündmuste osas teadvalt valeütlusi, mille tõttu võeti ta vahi alla ja määrati vangistus 9,7 aastaks. Vangistamisega võeti aga kaebajalt ära kõik põhiõigused ja -vabadused. N. Lilitškin leiab, et politsei versioon 07.08.2009 toimunust on hästi läbi mõeldud, kuid laiba, relva, kindlate tõendite puudumises on näha rõõna, võltsimist ja laimu. N. Lilitškin leiab, et temalt võeti meelevaldselt vabadus Romanenkov’i valeütluste alusel. Vale tõttu on meelevaldne arest tihedas seoses tema teiste õiguste jämedate rikkumistega ja on nende otsesteks tagajärgedeks. Sageli järgnesid need vägivaldsetele meetoditele, piinamistele ja muule ebaseaduslikule ja väärikust alandavale kohtlemisele ja karistamisele kinnipidamiskohas, kus kaebaja on märgatavalt kaotanud ka kehakaalu. Samuti ei saanud realiseeruda paljud N. Lilitškin’i majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused, sh õigus perekonna kaitsele ja pere abi osutamisele, küllaldasele elatustasemele, tervisele, haridusele, tööle. Romanenkov’i võltsingu, vale ja laimu tõttu kadusid kaebaja isiklikud asjad, vara, seltsinguvara. Isiklik vallasvara summas 6538,16 €, seltsingu oma umbes 10 000€. Vara koosnes elektri-, mehaanilistest, mootoriga, professionaalsetest, lukksepa ja ehitustööriistadest. Samuti on võetud ära temalt õigus alates 07.08.2009 üürida välja tema eluruume Tartus Pikk tn 48 eesmärgiga saada üüriraha ning samuti saada tulu seadmete ja tööriistade rentimise eest. Samuti ei ole N. Lilitškin saanud tasu seoses majandustegevusega läbi Saksamaa, Itaalia, Kreeka ja Venemaa. Kaebaja leiab, et põhjuslik seos on ilmne – Romanenkov’i laimu tõttu on ta vanglas.

N. Lilitškin palub võtta tema kaebus menetlusse ning mõista A. Romanenkov’ilt välja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahjuhüvitis. Otsene kahju on 6538,16 eurot, seltsingu oma 10 000 eurot, saamata jäänud tulu 490 eurot igakuiselt alates 07.08.2009. Pikk tn 48 majast kaduma läinud seadmete, tööriistade, tööpinkide eest 2000 eurot. Vangla meditsiinikaardis märgitud tervise rikkumine. N. Lilitškin’i nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks on 100 eurot igakuiselt alates 07.08.2009. Au ja hea nime teotamise eest 1000 eurot. Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

N. Lilitškin on esitanud politseiametnik A. Romanenkov’i vastu kahju hüvitamise nõude seoses viimase poolt valeütluste andmisega, millest tulenevalt mõisteti kaebaja süüdi ning talle on seeläbi saabunud erinevaid kahjulikke tagajärgi.

3. Kohus on seisukohal, et käesoleva N. Lilitškin’i kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebuse kohaselt on kahju põhjustanud tegevuseks politseiametnik A. Romanenkov’i poolt antud valeütlused. Kohus selgitab, et politseiametniku poolt kriminaalmenetluse käigus antud ütluste õiguspärasus ei allu halduskohtulikule kontrollile.

Kriminaalmenetluses uurimisasutuse tegevuse peale kaebamise korda reguleerivad kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 228–232, millest tulenevalt uurimisasutuse, s.o politseiametniku tegevus on vaidlustatav maakohtus ning kriminaalmenetluse käigus tehtud otsuse edasikaebamise kord on reguleeritud KrMS 11. ja 12. peatükis. Kohus selgitab, et politseiametniku poolt ütluste andmise tulemiks on kriminaalmenetluses kasutatav tõend, mis on juba läbinud vastava kriminaalasja arutamise käigus kohtuliku kontrolli, s.o maakohus on hinnanud muuhulgas politseiametniku poolt antud ütluste vastavust tegelikele asjaoludele. N. Lilitškin’il oli võimalus vaidlustada kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust, kui ta leidis, et teda süüdi mõistev kohtuotsus on tuginenud politseiametniku poolt antud valeütlustele. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist on N. Lilitškin kriminaalasjas 1-10-1282 (N. Lilitškini süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 1, 2 ja KarS § 113 järgi selles, et tema, 07.08.2009 kella 23:59 paiku Tartu linnas Pikk tn 48 asuva elumaja hoovis asetseva kuuri kõrvale ehitatud väliduširuumi eraldusriide vahelt tulistas tahtliku tapmise eesmärgil jahipüssist kaks lasku tööülesandeid täitva Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Aleksander Romanenkovi suunas) esitanud nii maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse kui ka ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse. Seega on N. Lilitškin oma edasikaebeõigust ka realiseerinud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd halduskohtu pädevusse ei kuulu kriminaalmenetluse käigus antud ütluste õiguspärasuse kontroll, ei kuulu halduskohtu pädevusse ka nimetatud ütluste andmisega seostatud kahjunõude läbivaatamine.

4. HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Eeltoodust tulenevalt puudub halduskohtul pädevus N. Lilitškin’i kaebuse menetlemiseks ning juhindudes HKMS § 11 lg-st 4 tagastab kohus N. Lilitškin’ile tema kaebuse.

Eda Muts kohtunik