2-09-29257/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi nr 2-09-29257

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

28. oktoober 2011, Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasi

J. I. hagi J. H. 1004 krooni ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

64,17 eurot (1004 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ J. I. – registrikood xxxxxxxx, asukoht

xxxxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxx, e-post:

Kostja: J. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-x xxxxxx,

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. H. .08.2004 lepingu alusel põhivõlg 1 004,00 krooni (64,17 eurot) ja

viivis 266,64 krooni (17,04 eurot), kokku 1270,64 krooni, s.o 81,21 eurot OÜ J. I. .

3. Välja mõista J. H. J. I. viivis alates 11.06.2009 kuni 30.06.2011 summas 166,50 krooni,

s.o 10,64 eurot.

4. Välja mõista J. H. J. I. viivis alates 01.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõuded

kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada põhinõuet.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

6. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv J. H. ; jätta muudest OÜ J. I. 60% J. H.

kanda ja 40% OÜ J. I. kanda; jätta J. H. menetluskulud tema enda kanda.

8. Välja mõista J. H. 1 900,00 krooni, s.o 121,43 eurot (ükssada kakskümmend üks eurot ja

nelikümmend kolm senti) OÜ J. I. .

9. J. H. tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

10. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

2/3

11. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415).

12. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule

või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik (TsMS § 416 lg 2).

13. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks

oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (TsMS § 142

lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

14. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

15. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

16. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa.

17. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist:

16.1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja,

kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 2 kohaselt võib hageja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse

esitada ka hagiavalduses. OÜ J. I. TsMS § 407 lg 1 nimetatud taotluse hagiavalduses (tl 4).

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul

teha kohtuistungit pidamata.

3/3

16.2. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt

nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud

suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus sätestatud määras ehk

0,1% päevas.

VÕS § 94 lg 1 järgne viivis perioodil 01.07.2006-31.12.2006 oli 3,5% + 7% ehk 11,5%

aastas; perioodil 01.01.2007-30.06.2007 4% + 7% ehk 11% aastas; perioodil 01.07.2007-

31.12.2007 4% +7% ehk 11% aastas; perioodil 01.01.2008-30.06.2008 4% + 7% ehk 11%

aastas; perioodil 01.07.2008-31.12.2008 2,5% + 7% ehk 9,5% aastas; perioodil 01.01.2009-

30.06.2009 1% + 7% ehk 8% aastat; Kostja võlgneb hagejale hagi esitamise seisuga viivist

953 päeva eest summas 266,64 krooni s.o 17,04 eurot.

16.3. Jooksev viivis tuleb välja mõista seaduses sätestatud ulatuses ehk VÕS § 113 lg 1 teises

lauses

sätetetaud

määras

(Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav

viimane

intressimäär

+

7%

aastas).

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.07.2009-

31.12.2009 1% + 7% ehk 8% aastat; perioodil 01.01.2010 – 30.06.2010 1% + 7% ehk 8%

aastas; perioodil 01.07.2010-31.12.2010 1% +7% ehk 8% aastas; perioodil 01.01.2011 –

30.06.2011 1,25% + 7% ehk 8,25% aastas. J. H. OÜ-le J. I. viivist perioodil 11.06.2009 –

30.06.2011 summas 166,50 krooni ehk 10,64 eurot.

16.4. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest

menetluskuludest tuleb jätta 60% kostja kanda ja 40% hageja kanda; kostja menetluskulud

tuleb jätta tema enda kanda.

16.5. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulu kokku 1 900,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

1 000,00 krooni hagiavalduse eest ja 60% hageja menetluskuludest ehk 1500,00 x 60%=

900,00 krooni). Hageja on juba hagiavalduses palunud kostja kanda jätta kõik menetluskulud.

Hageja õigusabikulu on 1500,00 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi

ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 900,00 krooni (TsMS § 175 lg 1). Kuna

kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 60%, tuleb kostjal hüvitada

hagejale õigusabikulu 900 krooni.

Epp Tombak

Kohtunik