2-09-27400/58 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-09-27400

Tsiviilasi

AS Brick hagi Puka Vallavalitsuse vastu regressnõudena

177 611,24 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7 018,85 eurot (109 821,12 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. augusti 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Puka Vallavalitsuse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2011

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja) – Puka Vallavalitsus, esindaja Janar Kuus

Vastustaja (hageja) – AS Brick (registrikood: 10080448),

esindaja advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Tartu Maakohtu 10. augusti 2010 otsus

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamta.

Menetluskulude jaotus

Jätta maakohtus kantud hageja kulud 50 % ulatuses

Puka

Vallavalitsuse

kanda.

Ülejäänud

osas

jätta

maakohtus kantud kulud poolte endi kanda.

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Puka

Vallavalitsuse kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Brick esitas 09.06.2009 kohtule hagiavalduse Puka Vallavalitsuse vastu, milles palus,

juhindudes ehitusseaduse § 3 p-st 8; §-st 4; § 12 lg-st 1; § 18 lg-test 1-4; § 29 lg-test 1-5; § 30

lg-st 1; §-dest 48-50 ning VÕS § 641 lg-st 3; § 642 lg-st 2 ja § 155 lg-test 1-5, mõista kostjalt

regressi korras hageja kasuks välja Puka rahvamaja I korruse põrandate garantiiparanduse

maksumus 177 611,24 krooni ja töövõtulepingust tulenev viivis 48 301 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.09.2007 töövõtulepingu Puka rahvamaja

renoveerimistööde teostamiseks hinnaga kuni 10 900 000 krooni. Lepingu p-de 1.2, 4.2.3, 7

kohaselt tuli tööd teostada vastavuses ehitusprojekti ja hea ehitustavaga. Rahvamaja

rekonstrueerimistööde projekti koostas kostja tellimusel OÜ K&M Projektbüroo, kostja

esindajaks ehitusjärelevalve küsimustes oli OÜ Tarvas Ehitus (Mati Kulli isikus). 06.06.2008

vormistasid pooled objekti üleandmise ja vastuvõtmise akti, millega anti tehtud töö tellijale

üle. Objekti üleandmisel kinnitas kostja, et tööd on teostatud vastavalt nõuetele ning mingeid

pretensioone ei ole. 31.07.2008 koostasid pooled rahvamaja parkettpõrandate ülevaatuse akti,

milles tuvastati, et I korruse saalides on paigaldatud tamme liistparkettkate suures ulatuses

paisumise tõttu üles kerkinud. 21.08.2008 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles osundas

asjaolule, et rahvamaja I korruse saalide parkettpõrandad on muutunud kasutuskõlbmatuks,

ning nõudis põrandate korrastamist. Hageja leidis, et ehitas parkettpõrandad hea ehitustava

kohaselt vastavalt projektlahendusele ning probleem võis tuleneda kostja minetustest ruumide

ekspluateerimisel (kütte- ja ventilatsioonitingimuste rikkumine). 23.12.2008 esitas kostja

AS-le Swedpank nõude garantiisumma 218 000 väljamaksmiseks. Seetõttu ning lähtudes

töövõtulepingu p-st 9.5 otsustas hageja teostada rahvamaja saalide parkettpõrandate täiendava

paigalduse. 09.02.2009 koostas OÜ KM Projektbüroo rahvamaja saalide parkettpõrandate

projektlahenduse korrektuuri. Hageja korraldas peatöövõtjana garantii korras projektijärgsete

tööde teostamise, tasudes alltöövõtjale Teket AP OÜ-le 177 611,24 krooni.

Hageja leidis, et rahvamaja saalide põrandate aluskihi rajamine ning parkettpõrandate

paigaldamine toimus vastavuses projektlahendusega ja tööde teostamisel järgiti ehitusnorme

RYL-2000. Põrandate paigaldamisel kasutati kvaliteetseid ja aktsepteeritud materjale ning

õigeid töövõtteid. Kogu tööprotsess toimus ehitusjärelevalvet teostanud OÜ Tarvas Ehitus ja

projekteerija OÜ K&M Projektbüroo kontrolli all. Nii ehitusjärelevalve kui projekteerija

aktsepteerisid tööprotsessi täies mahus. Seega puudus põrandate deformeerumises ehitaja süü

ning

kostja

on

kohustatud

hüvitamata

hagejale

põrandate

asendamise

hinna

177 611,24 krooni. Kuna hageja nõude rahuldamise eelduseks on hageja süü puudumine, siis

kirjeldas hageja parkettpõrandate paigaldamise ettevalmistustöid ja paigaldamist 2007-2008,

garantiitöö käigus toimunud põrandate asendamist 2009. a ning põrandate kerkimisel

teostatud uuringuid perioodil juuni 2008 – detsember 2008.

Lisaks eeltoodule soovib hageja esitada kostja vastu töövõtulepingu p 10.5 alusel

viivisenõude. Perioodil 05.11.2007-06.06.2008 viivitas kostja korduvalt akteeritud tööde eest

tasumisega ning seisuga 31.07.2008 oli viivise kogusummaks 48 301 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja töövõtulepingu täitmise kvaliteet ei vastanud

lepingus ja seaduses ettenähtud tingimustele. Kostja tugines hagejaga lepingut sõlmides

eeldusele, et töövõtja on tegutsev majandus- ja kutsetegevuses kui ehitusettevõtja ning tal on

piisavalt kogemusi ja eriteadmisi, et ehitada kvaliteetseid põrandaid. Lepingu p-st 12.6

tulenevalt oli hageja kohustatud ise koostama töö- ja teostusjoonised ning kasutama selliseid

töövõtteid, mis oleksid taganud kvaliteetse töö valmimise ja säilimise pikema aja jooksul. Kui

hagejal tekkisid kahtlused mingi lahenduse osas, siis oli tema kui eriteadmisi omava isiku

kohustus pakkuda välja selline lahendus, mis oleks taganud töö valmimise kasvõi keskmise

kvaliteediga. Hageja ei ole informeerinud kostjat võimalikest riskidest ja nende vältimiseks

vajalikest lahendustest. Hageja tunnistab oma 30.10.2008 kirjas, et enne parketi paigaldamist

betooni niiskuse mõõtmisi ei teostatud (mida näeb ette parketi paigaldus- ja hooldusjuhis).

Kostjale ei ole esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, kas põrand oli parketi paigaldamise ajal

loodis ja puhastatud. Kostja arvates oli hageja juba parketi aluse ettevalmistanud

ebakvaliteetselt, sest garantiitööde teostamisel nähtus, et aluspõrand oli üles kerkinud ja vajas

lihvimist. Ka ekspertarvamusest nähtub, et hageja ei teostanud tööd vajaliku hoolsuse ja

õigete töömeetoditega. Ekspert leidis, et temperatuur ei vastanud ühelgi tööde teostamise

päeval parketi paigaldamiseks vajalikule temperatuurile, ei selgu parketilaudise tarnimise ning

ladustamise tingimused, pole koostatud dokumenti, millest nähtuks soojustuse alla jäänud

liivballasti tihedus ja niiskuse sisaldus, ehitustööde ajal toimus kärutranspordi ja

montaažiredelite kasutamine jne, mis võisid tekitada olukorra, kus plaatsoojustust kattev kile

sai kahjustada, parketi liimikiht oli jäigastunud, mitte elastne, eemaldunud ja deformeerunud,

deformeerunud parketilaudade liimkiht ei sisaldanud peaaegu üldse betoonpõranda osiseid,

millised normaalse liimi nakke korral oleksid pidanud eemalduma betoonpõranda ülemisest

kihist ja jääma liimi, seega parketilaudade külge, kõrvuti asuvates töötsoonides oli parketi

paigaldamiseks kasutatud liim erineva värvusega. Seega hakati kostja arvates parketti

paigaldama siis, kui betoon ei olnud vajalikul määral kuivanud, samuti võidi kasutada töö

teostamisel erinevaid liime. Ekspertarvamusest nähtub ka, et hageja on muutnud saali põranda

projektijärgset lahendust, milline on kooskõlastamata, projektijärgne betoonimark C 25/30 on

asendatud fiiberbetooniga, ära on jäetud põrandate sarrusvõrk, vundamendi soojustuse

rajamissügavus on projektijärgsest ca 2 korda väiksem. Hageja ei ole andnud kostjale kõiki

sertifikaate ning ei kooskõlastanud kostjaga materjalide kasutamist vastavalt lepingu p-dele

5.2 ja 5.9. Hageja ei esitanud kostjale põranda kasutusjuhendit ning ei viinud põranda

hooldamise või kasutamise osas läbi koolitust vastavalt VÕS § 641 lg-le 1 ja lepingu p-le 5.3.

Järelikult ei saa hageja tugineda sellele, et kostja on hooldanud ja kasutanud põrandat valesti.

Hageja ei informeerinud kostjat sellest, et ruumide osas kehtivad mingisugused erilised

ekspluatatsiooninõuded. Põrand ei tohi olla ehitatud selliselt, et materjal ei sobi kasutamiseks

tavapärases sisekliimas. Seega on selge, et garantiiremont oli tingitud mitte ruumi kütmisest

või ventileerimisest, vaid hageja valedest töömeetoditest ja vähesest hoolsusest.

Viivisenõudel puudub õiguslik alus, kuna nõue ei olnud arve esitamise hetkeks muutunud

sissenõutavaks. Samuti on pooled lepingu p-s 10.5 leppinud kokku leppetrahvis, mitte

viivises, kuna „viivist“ arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte võlgnetavalt summalt.

Kuna hageja viivitas leppetrahvi nõudega rohkem kui üks kuu, siis on ta VÕS § 159 lg 2

alusel leppetrahvi tasumise nõude minetanud. Pooled saavutasid 04.08.2008 kokkuleppe, et

hageja ei rakenda viiviseid, kui võlgnevus tasutakse augustikuu jooksul. Kostja tasus arve

25.08.2008, seega on hageja nõue leppetrahvi tasumiseks vastuolus ka hea usu põhimõttega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. augusti 2010 otsusega, juhindudes EhS § 3 p-st 8; §-st 4; § 12

lg-st 1; § 18 lg-test 1-4; § 29 lg-test 1-5; § 30 lg-st 1 ning VÕS §-dest 48-50; §-st 113; §-st

162; § 641 lg-st 3; § 642 lg-st 2 ja § 155 lg-test 1-5, hagi osaliselt ning mõistis välja Puka

Vallavalitsuselt regressnõudena 88 805,62 krooni ja viivise summas 21 015,50 krooni

AS Brick kasuks. AS Brick nõuded Puka Vallavalitsuselt regressnõude 88 805,62 krooni ja

viivise summas 21 015,50 krooni väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud

jättis kohus 50% ulatuses kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tellis kostja projekti OÜ-lt K&M Projektbüroo.

Projektijärgselt tuli paigaldada liistparkett lihvitud betoonile ilma mingi spetsiaalse

aluskatteta. Asjas on tõendamist leidnud, et toodud projektlahendus on riskantsem, kuid

samas majanduslikult soodsam, mis oli ka aluseks pakkumuse edukamaks tunnistamisel.

Ekspert Kaarel Sahk leidis oma ekspertarvamuses, et selline projektlahendus on lubatav.

Kohus märkis, et ehituskäigu dokumenteerimise osas määratleb valitsuse määrus ära need

dokumendid, mille koostamise tagab küll töövõtja, kuid just omanik vastutab nende

olemasolu eest pärast ehitise kasutuselevõttu. Seetõttu peab tellija õigeaegselt, juba enne

lepinguläbirääkimistele asumist, lülitama sisse kõik sellised nõuded, mis tagaksid vajalike

dokumentide tähtaegse ja korrektse vormistamise ning tellijale üleandmise.

Hea ehitustava on ehitiste püstitamine, muutmine ja korrashoid nii, et need oleksid

lahenduselt ja teostuselt heal tasemel, tagaksid kasutajate heaolu ning sobiksid keskkonda.

Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada muuhulgas sellega, et tellija ei olnud tööde tellimisel

spetsialist nagu tööettevõtja. Samas võib ehitaja kohustuste rikkumise tuvastamisel langeda

osa vastutust siiski tellijale, kui ta ei korraldanud tööde suurt mahtu ja hinda arvestades

piisavalt tõhusalt omanikujärelevalvet ehitusobjektil. Ehitise kvaliteedinõuete ja ehitaja

vastutuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas TsÜS §-ga 108, mis kohustab isikuid

tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus. Töövõtjal ei ole

õigust teha ebakvaliteetseid ja riskantse lahendusega töid isegi mitte põhjendusel, et tellija

seda käskis. Tellija konkreetsete juhiste puudumisel pidi töövõtja juhinduma kehtivatest

standarditest ja tavadest või nõudma täpseid juhiseid, vajadusel tegema ise või taotlema

tellijalt ekspertarvamust. Kostja, olles võtnud endale kohustuse teha omanikujärelevalvet

ehitustööde üle, võttis endale ka sellega kaasneva vastutuse. Kohtule esitatud tõendite põhjal

on ilmne, et kostja näitas end omanikujärelevalve tegemisel asjatundmatu isikuna. Seega

kostjal lasub kaassüü, kuna ta ei teinud ehitusjärelevalvet piisava hoolsusega. Samas on

vastuvõtmatu, et hageja põhjendab oma ebakvaliteetset tööd sellega, et talle saab tagantjärele

ilmseks, et projekt oli riskantne ja kostja ei järginud parkettpõranda hooldusnõudeid.

Kohus leidis, et mõlemad osapooled on süüdi võrdsetes osades, mistõttu rahuldas kohus

hageja regressnõude kostja vastu pooles ulatuses, s.o summas 88 805,62 krooni.

Hageja on süüdi projektile mittevastavas ehitamises, muudatuste kooskõlastamata jätmises

ning äärmiselt puudulikus ehitustööde dokumenteerimises. Hageja on rikkunud järgmisi

ehitusettevõtja kohustusi: tagada ehitusprojekti kohane ehitamine ja tehtavate tööde

dokumenteerimine, säilitada täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised

dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras

arhiivi üleandmiseni, paigaldada ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid, tagada ehitamise

nõuetekohane kvaliteet, teatada ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule

ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest.

Ekspert on leidnud, et sadevete riba hoone perimeetril omab vajumistunnuseid, mille

tulemusena hoone fassaadile sattuvat ning sealt maapinna ja vertikaalsete seinaosade piirile

kogunevat sadevett ei juhita hoonest eemale, vaid see valgub seina ja maapinna piiri poole.

Töösse ei olnud lubatud järgnevaid asendusi: välisseinte soojustuse asendus kivivill

v.s vahtpolüstereen; betooni mark C25/30 asendamine fiiberbetooniga (mille omadused ei ole

küll

halvemad);

aluspõrandatest

sarrusvõrgu

ärajätmine;

vundamendi

soojustuse

projektijärgsest ca 2 korda väiksem rajamissügavus. Ekspert leidis ka, et temperatuur ei

vastanud ühelgi tööde teostamise päeval (nädalal) parketi paigaldamiseks vajalikule

temperatuurile, ei selgu parketilaudise tarnimise ning ladustamise tingimused, pole koostatud

dokumenti, millest nähtuks soojustuse alla jäänud liivballasti tihedus ja niiskusesisaldus.

Arvestades liivballasti tihedust, ei saanud seda paigaldada ilma kihti tihendamata. Ehitustööde

päevikust nr 0460802 ei nähtu, milline oli põrandaaluse liiva tihedus enne betoneerimist.

Põranda paigaldamise käigus ei saavutatud korrektset naket betoonpõranda ja parketilaudade

vahel, kuivõrd liimikiht ei olnud peale parkettlaudise survestamist jaotunud ühtlaselt.

Projekteerija on projektlahenduse korrektuuris märkinud, et parkettpõranda riknemise põhjus

pole täpselt teada, oletatavalt võib selleks olla liimi kvaliteet, kuna pärast parketi eemaldamist

selgus, et liim ei olnud kogu pinnal ühtlaselt elastne, vaid esines pindasid, kus liim oli kõva ja

rabe, samuti võib põhjuseks olla mitme teguri ebasoodne koosmõju. Betoonpõrandal

sisselõigatud deformatsioonivuukide juures esines betoonpõrandal ebatasasusi, suure saali

välisukse juures esines betoonis pragusid. Parketi laudise paigaldamiseks kasutati kahte

erinevat liimi, tellijat sellest ei informeeritud. Puuduvad tõendid tellija instrueerimise kohta

parkettpõrandate hooldamisel, hoone sisetemperatuuri, niiskuse nõutava määra osas.

Riigikohus on märkinud, et keskset tähendust ei oma, kui teadlik oli kostja ehitusest, kuna

hageja tegutses lepingut sõlmides ja täites oma majandustegevuse raames ning kostja

väljaspool seda. Hageja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada kostjapoolse

puuduliku omanikujärelevalvega. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- või

kutsetegevuses, ei saa temalt nõuda ka puuduste detailset kirjeldamist VÕS § 644 lg 2 järgi.

Kostja on süüdi eelkõige hoone renoveerimisjärgses hooldamises ning selles, et projekti

muudatuste otsustamisel ei peetud vajalikuks piisavalt analüüsida riske, mis algse projekti

muudatustega võivad kaasneda. Kostja pidas vajalikuks lihtsustada kulude kokkuhoiu mõttes

ventilatsiooniprojekti,

mistõttu

võeti

kasutusele

mehhaanilised

soojusvahetiteta

väljatõmbesüsteemid. Kuna nimetatud süsteemid olid käsitsijuhitavad, siis sõltus hoone

sissekliima tagamine ainult rahvamaja vastava töötaja hoolsusest. Mingit ekspertiisi, arvamust

ümberehitamise osas ning selle võimaliku mõju kohta parkettpõrandale ei peetud vajalikuks

ning ei tellitud. Ka algsele projektile ei pidanud kostja vajalikuks ekspertiisi tellida. Hageja

viitab sellelegi, et 2007 detsembris leidis aset rahvamaja katuses ulatuslik sadevee läbijooks.

Hageja tagas renoveerimistööde teostamisel objektil kaloriiferite ja niiskuskogujate

rakendamisega stabiilse sisekliima (õhuniiskus, temperatuur). Objekti üleandmisel 06.06.2009

selgitati kostjale, et edasi tuleb juba kostjal tagada hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide

töö. Kostja neid tingimusi ei täinud. Ruumide üleandmise järgselt lülitati välja hoone kütte- ja

ventilatsioonisüsteemid. Nimetatud asjaolude koosmõju ilmselt tingis ruumide niiskustaseme

hüppelise tõusu, mis mõjutas parkettpõrandate seisundit. Profloors OÜ on hageja tellimusel

08.04.2008

teostanud

niiskussisalduse

mõõtmist

ning

leidnud,

et

õhuniiskus

ja

õhutemperatuur on ruumis normaalsed, võib alustada parketi paigaldusega; paigalduse käigus

ja peale paigaldust jälgida ruumi õhutemperatuuri ja õhuniiskust. OÜ Profloors 11.07.2007

niiskussisalduse mõõteprotokolli nr 2036 kohaselt oli saali temperatuur 18,8 C, õhuniiskus

64,8% ja betooni niiskussisaldus 2,5 CM, 31.07.2008 niiskussisalduse mõõteprotokolli nr

2037 järgi oli saalides temperatuur 19,7 C, õhuniiskus 65% ja betooni niiskussisaldus parketi

all 2,35 CM. OÜ Profloors esindaja märkis, et ruumides on vajalik kasutada

ventilatsiooniseadmeid. 11.08.2008 mõõteprotokollist tuleneb ruumide temperatuur 23,2 CM,

niiskussisaldus 53,2% ja betooni niiskussisaldus 2,3 CM. Rahvamaja hoones 2008 suvel

esinenud liigniiskusest annab tunnistust ka asjaolu, et septembris 2008 selgus, et OÜ Marpee

Puit valmistatud rahvamaja siseuksed on punsunud ja ei sulgu. OÜ Marpee Puit esindajad

mõõtsid uste niiskussisaldust ning tuvastasid, et kui siseuste valmistamise puiduniiskuse

protsent on 8-10%, siis rahvamaja siseuste puidu niiskusprotsendiks oli 18%. Oma vastuses

pretensioonile märkis OÜ Marpee Puit, et rahvamajas on niiskus ülikõrge, kuna siseuksed

paisuvad nii palju 65-75% õhuniiskuse juures. OÜ Marpee Puit arvamus kattub OÜ Profloors

mõõtmistulemustega. Probleemi ilmnemisel 11.07.2009 lülitas kostja rahvamaja kütte- ja

ventilatsioonisüsteemid tööle, kuid alles 11. augustiks 2008 jõudis ruumide niiskussisaldus

lubatu piiridesse. 11.09.2008 teostas Tera Parkett OÜ hageja taotlusel rahvamaja põrandate

ülevaatuse

ning

vormistas

16.09.2008

ekspertarvamuse,

märkides,

et

liistparketi

paigaldamisel betoonile soovitab Tera Parkett OÜ kasutada vahekihina niiskuskindlat vineeri,

kuid samas ei keela ehitusnormid RYL-2000 parketi liimimist otse betoonile. Osundati ka

asjaolule, et valitud parketimuster oli niiskuse osas kõige tundlikum, ning viidati sellele, et

juhtunut võis mõjutada ehitusniiskus. Projekteerija leidis oma kirjalikus arvamuses, et „otsest

alust ehitustööde teostajale midagi ette heita pole, sest massiivparketi puhul näevad tootjate

tehnilised tingimused ühe võimalusena ette parketi vahetu liimimise betoonalusele, liimimine

on teostatud korrektselt ja betooni kvaliteet on nõuetekohane.” Edasi viitas projekteerija

asjaolule, et parketi deformeerumise põhjuseks võis olla rahvamaja sisekliima.

Hageja on 30.07.2008 esitanud kostjale pretensiooni koos viivisearvestusega, mille järgi on

seisuga 31.07.2008 kostja lepingujärgne viivisevõlgnevus 48 031 krooni. Kohus leidis,

viidates VÕS § 158 lg 1; § 159 lg 2; § 76 lg 1, 2; § 108 lg 1; § 635 lg 1; § 101 lg 1 p-de 1, 3,

4, 6 ja § 113 lg 1 sätetele, et kostja seisukoht, mille kohaselt on tegemist leppetrahviga, on

väär. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks lepingu p 10.5 – 0,05% viivitatud summalt

päevas. Kostja on allkirjastanud akteeritud tööd ja maksmisega hilinenud. Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Töövõtja tasunõue

muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö

vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4

esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija

on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause

järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle

selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Lepinguliste kohustuste täitmise oluline põhimõte on mõistlikkus, mis tähendab muuhulgas

seda, et lepingupoolte sooritused peavad olema tasakaalus. Kohus leidis, et esineb alus VÕS

§ 113 lg-s 8 viitega § 162 lg-le 1 sätestatu kohaldamiseks ning viivise vähendamiseks. Kohus

pidas otstarbekaks ja õiglaseks vähendada väljamõistetava viivise suurust pooles ulatuses.

Objekti üleandmine ja vastuvõtmine toimus 06.06.2008. Ehituse tähtpäevaks oli lepitud

kokku 30.05.2008 ning sellest tähtpäevast pidi juhinduma ehitaja (lepingu p 3.3). Tööde aja-

ja maksegraafik lepiti kokku lepingu p-s 3.2. Tegelikkuses arvete esitamine ja tasumine tööde

teostamise käigus ei ühtinud lepingu p-s 3.2 kokkulepituga (tl 120). Kostja on veenvalt

põhjendanud tasumisega viivitamise põhjusi (tasumine toimus kultuuriministeeriumi poolt

eraldatud ja pangalaenust saadud vahenditest ning mõningatel juhtudel võttis rahade

laekumine rohkem aega). Arve 2 950 582 krooni suuruses summas pidi kostja tasuma kuni 14

päeva jooksul arve saamisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2008, ning selleks ajaks olid

tekkinud probleemid põrandate osas. Kohus on leidnud, et mõlemad osapooled on selles süüdi

võrdsetes osades. Parkettpõrandate ehitustööd anti üle ja võeti vastu alles 27.02.2009, mis

tähendab, et tellijal ei olnud võimalik kaheksa kuud hoonet sihtotstarbeliselt kasutada.

Kohus märkis, et kostja on oma vastuses hagile juhtinud kohtu tähelepanu valele

kohtualluvusele, samuti esitanud vastuväite menetlussätte rikkumise osas TsMS § 331 lg 1

alusel. Kohus lahendab vastuväite määrusega, kuid juhtis otsuses kostja tähelepanu

töövõtulepingu 19.01.2009 muudatusele, milles hageja ja kostja leppisid kokku järgmises

„Kui pooltel ei õnnestu käesolevast lepingust tulenevaid vaidlusi lahendada läbirääkimiste

teel, lahendatakse lepinguga seotud vaidlused Tartu Maakohtu Valga kohtumajas.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Puka Vallavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. augusti

2010 otsuse tühistamist osas, millega mõisteti Puka Vallavalitsuselt regressnõudena AS Brick

kasuks välja 88 805,62 krooni ja viivis summas 21 015,50 krooni, ning uue otsuse tegemist,

millega jätta AS Brick hagi regressnõude saamiseks täies ulatuses rahuldamata ja kõik

menetluskulud asjas AS Brick kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tuleneb VÕS § 635 lg-st 1, et töövõtja on kohustatud tegema nõuetele vastava töö ning

kandma töö kvaliteediga seonduvat riisikot. VÕS § 642 lg 3 järgi vastutab töövõtja ka töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja

kahjustamise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste

rikkumisest tulenevalt. Riigikohus on rõhutanud, et täitjal lasub nõuetekohase täitmise

tõendamise kohustus, sealjuures peab täitja end varustama tõenditega täitmise kohta. Seega

peab vastustaja esitama kõik vajalikud dokumendid, et tõendada tööde nõuetekohast täitmist;

2) tuli töövõtulepingu p 7.1 järgi töö teostada vastavuses lepinguga, hea ehitustavaga, Eestis

kehtivate õigusaktide, normide ja standarditega ning muude nõuete ja ettekirjutustega. Isegi

kui ehitajaga poleks kokku lepitud hea ehitustava kasutamist, on siiski üldteada asjaolusid,

kus ehitajapoolne lohakus ja rikkumine on ilmne ning mingisugust tõendamist ei vaja. Siia

kuulub ka käesolev Puka rahvamaja põrandate juhtum. Hea ehitustava aluseks võivad olla ka

teiste maade ehitusvaldkonnas regulatsioone loovad dokumendid. Nimetatud põhimõtet on

rõhutanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04. Poolte õigused ja kohustused töö

teostamise, selle kvaliteedi ja vastutuse osas tulevad eelkõige võlaõigusseadusest. Vastustaja

pole tõendanud, et väidetava ehitusseaduse rikkumise tõttu on käesolev probleem tekkinud;

3) ei ole vastustaja teinud töid kokkulepitud kvaliteedi, hoolsuse ja õigete materjalidega.

Rahvamajas 28.01.2009 toimunud töönõupidamise protokolli p-st 1.1 nähtub, et suure saali ja

väikese saali parketiliistud on deformeerunud, toimub betoonaluspõrandalt liimijääkide

mahalihvimine. Protokolli p-st 1.2 nähtub, et parketilippide liimimisel on kasutatud kahe

erineva elastsusastmega liimi (roosa ja beež), roosat värvi liim on tunduvalt elastsem kui

beeži

värvi.

Betoonpõrandal

sisselõigatud

deformatsioonivuukide

juures

esineb

betoonpõrandal ebatasasusi, betoonpõrandal suure saali välisukse juures esineb betoonis

pragusid. Tunnistaja M. Kulli väide, et kui põrand võeti üles, siis osa liimi oli korralik roosat

värvi ja elastne, osa pruun, tõendab, et vastustaja ei kasutanud vähemalt osaliselt õiget liimi;

4) nähtub parketi paigaldus- ja hooldusjuhisest, et parketti tohib paigaldada enamikule

põrandatele tingimusel, et need on loodis, puhtad ja kuivad. Enne parketi paigaldamist tuleb

mõõta aluspõranda niiskust ja tagada, et see vastab materjali valmistaja nõuetele.

Valmisparketti tuleb alati kaitsta aluspõrandast tuleva niiskuse eest. Vastustaja tunnistab oma

30.10.2008 kirjas, et enne parketi paigaldamist betooni niiskuse mõõtmisi ei teostatud. Seega

jääb arusaamatuks, kuidas saavad tunnistajad väita, et tegelikult ikka tehti betooni niiskuse

mõõtmisi. Samas ei saa tunnistaja ütlustega tõendada neid asjaolusid, mille kohta peaks olema

koostatud mõõtmise protokoll ehk dokumentaalne tõend. Aluspõrand võis juba parketi

paigaldamise ajal olla niiske. Liigniiske aluspõranda korral tuleb otse aluspõrandale asetada

aurutõke. Ka tunnistaja A.P. väitis, et nemad panevad alati vineeri betoonpõranda ja parketi

vahele ja toovad riskid välja. Seega pidi vastustaja teadma, et kui jätta vineer panemata, siis

võib parkett deformeeruda. Sellest apellanti ei informeeritud;

5) ei julgenud tunnistaja A. P kindlalt väita, et põranda deformeerumises on süüdi liigne

õhuniiskus. Seega on vastustaja väide, et põranda deformeerumise põhjustasid niiske õhk või

katuse väidetav läbijooks, alusetu ja paljasõnaline. Kui niiskus oleks tulnud katuse kaudu, siis

oleksid seinad, mis on ehitatud kipsist, samuti rikutud, seinad on aga väga heas seisukorras.

Samas toimus väidetav läbijooks detsembris 2007 või jaanuaris 2008, kuid tunnistaja M.P.

väitel paigaldati parkett märts-aprill 2008. Järelikult ei oleks saanud katuse läbijooks, mis

toimus väidetavalt mitu kuud parketi paigaldamisest varem, mõjutada parketi deformeerumist.

Tunnistaja ise väitis, et enne parketi paigaldamist vastas betooni niiskussisaldus nõuetele.

Õhuniiskus on kogu majas ühesugune, samas ei ole II korruse parkett deformeerunud. Kui

parketi deformeerumine olnuks tingitud ebaõigest õhuniiskusest, siis ei oleks vastustaja poolt

2008 juulis osaliselt vahetatud parkettpõrand enam üles kerkinud;

6) on ekspert ekspertarvamuses leidnud, et ükski projekteeritud või püstitatud ehitis või selle

osa ei tohi olla kavandatud sellisel moel ja viisil, et tavapärased sise- ja väliskliima

tingimused kutsuksid esile ehitise või selle osade algse kvaliteedi vähenemist ja nende sisulise

olemuse degradeerumist. Kui vastustaja leidis, et projekteeritud lahendus ei ole sobiv, siis

oleks ta pidanud juhtima sellele apellandi tähelepanu. Vastustaja on esitanud kohtule

niiskussisalduse mõõteprotokolli, kuid see puudutab aega, mil parkett oli juba deformeerunud.

Mõõtmise juurde ei kaasatud apellanti või ehitusjärelevalvet ning protokollist ei nähtu, kas

mõõteseadel oli olemas mõõteseaduse kohaselt tüübikinnitus ja kas see oli taadeldud. Seega

puuduvad usaldusväärsed tõendid mõõtude täpsuse kohta ka peale põranda deformeerumist;

7) on majandus- ja kommunikatsiooniminister 27.12.2002 määrusega nr 71 „Eri liiki ehitiste

ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ kehtestanud ammendava loetelu

dokumentidest, mis peavad andma piisava kirjelduse kavandatud ja realiseeritud kvaliteedi

osas. Vastustaja poolt ehitamise käigus koostatud tehnilised dokumendid on ilmselgelt

puudulikud. Ehitustööde käigus on muudetud saali põranda projektijärgset lahendust, mis on

kooskõlastamata, ära on jäetud põrandate sarrusvõrk, projektijärgsest lahendusest on

vundamendi soojustus 2 korda väiksem, rajamislahendus on kooskõlastamata. Ehitustööde

päevikut on peetud nädalate lõikes (kuigi seda tuleb teha iga päev), sissekanded algavad

19.10.2007, kuid selleks ajaks olid põranda tööde kvaliteetsust kontrollida võimaldavad tööd

juba tehtud. Ekspert leiab, et ühelgi tööde teostamise päeval ei vastanud temperatuur parketi

paigaldamiseks vajalikule temperatuurile jms. Tööde teostamise päevikust ei selgu parketi

tarnimise, ladustamise tingimused ega tööde teostamise aeg. Mõõdetud ei ole parketi enda

niiskussisaldust. Järelikult pole välistatud, et enne paigaldamist hoiti parketti niiskes kohas.

Kaetud tööde aktide hulgas ei ole akti, millega oleks fikseeritud soojustuse alla jäänud

liivballasti tihedus ja niiskuse sisaldus, puudub informatsioon selle kohta, kas liivballasti

tihendati nõuetekohaselt, puuduvad vahtpolüstereeni, kasutatud kile ning kile ühendamiseks

kasutatud teibi sertifikaadid. Seega pole teada, milliseid materjale vastustaja kasutas ja kas

neid võis kasutada. Puuduvad igasugused märkmed betoonpõrandate kvaliteedi osas. Lisaks

on ekspert leidnud, et parketiliimi osas on esitatud toote ohutuskaart, mille alusel on võimatu

määrata vastava materjali kasutusse lubamist Eesti Vabariigis. Järelikult võisid ka ebaõiged

materjalid põhjustada parketi deformeerumise. Ekspert on leidnud, et RYL kvaliteedinõuete

täitmise järgselt ei saa esineda sellises mahus parketilaudade üles kerkimist. Apellant on

kohtule esitanud Kiilto OY soovitused parketi kinnitamiseks aluspõrandale, kust nähtub, et

RYL nõuete kohaselt peab parketi kinnitamiseks kasutatav liim olema ette nähtud parketi

paigaldamiseks ning parketi valmistaja ja liimi valmistaja poolt sobivaks tunnistatud.

Vastustaja pole esitanud dokumenti, millest nähtuks, kas liim on valmistaja poolt sobivaks

tunnistatud. Seega pole vastustaja tõendanud parketi paigaldamist RYL nõuete kohaselt.

Kuna vastustaja pole enamust dokumente apellandile üle andnud ja dokumentide üleandmise-

vastuvõtmise akt puudub, ei ole õige süüdistada apellanti dokumentide puudumises;

8) ei ole vastustaja järelikult pidanud kinni kohustusest teostada tööd RYL nõuetele vastavalt.

Ekspert rõhutab, et põranda paigaldamise käigus ei saavutatud korrektset naket

betoonpõranda ja parketilaudade vahel, kuivõrd liimikiht ei olnud peale parketilaudise

survestamist jaotunud ühtlaselt; liimikiht oli jäigastunud ja mitte elastne, eemaldunud ja

deformeerunud parketilaudade liimikiht ei sisaldanud peaaegu üldse betoonpõranda osiseid,

millised normaalse liimi nakke korral oleksid pidanud eemalduma betoonpõranda ülemisest

kihist ja jääma liimi, seega parketilaudade külge. Järelikult võis betoonpõrand enne parketi

paigaldamist olla niiske. Ehitustööde päevikus puuduvad märkmed parketi paigaldamise

protsessi kohta, ruumi sisekliima parameetrite kohta, materjali vastavuse kohta kehtestatud

nõuetele parketi paigaldamise eelsete kvaliteediparameetrite osas, vajaliku liiminakke kohta

ning millise tehnoloogilise vaheaja järel alustati paigaldatud parketi viimistlust. Ehitustööde

päevikus puuduvad märkmed põrandate lihvimise ja horisontaalsuse kontrolli osas ning

järelevalve aktsept parketi paigaldamise alustamiseks;

9) ei saa seaduses nõutud kirjalikke dokumente (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid)

asendada tunnistajate ütlustega. Kohtul tulnuks ka suhtuda äärmiselt kriitiliselt tunnistajate,

kes olid vastustajaga tööde teostamise ajal tööõigussuhetes, ütlustesse, kuna nende ütlusi ei

saa pidada objektiivseteks. Lisaks ei saa tunnistaja M. P ütlusega, et puurisime augud ühes

kohas keset saali, tõendada seda, et kõikjal oli olemas kile, vahtpolüstereen, betoon ja paksus

vastas nõutule. Selliste ütlustega pole võimalik tõendada ka materjalide vastavust kehtestatud

nõuetele, sest sertifikaate pole esitatud ei kile ega vahtpolüstereeni osas;

10) on tähtsusetud ja tõendamata vastustaja väited, et apellant ei hoidnud hoones nõutud

sisekliimat. Ekspert on leidnud, et ehitaja ei saanud ehitada selliseid konstruktiivseid

lahendusi, milliste sihtotstarbeline kasutus on seotud ehitise kui terviku siseklimatoloogia

homogeensusega kogu kasutusperioodi vältel. Keskset tähendust ei oma see, kui teadlik oli

apellant ehitusest, kuna vastustaja tegutses lepingut sõlmides ja täites oma majandustegevuse

raames ning apellant väljaspool seda. Vastustaja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd

õigustada ka apellandipoolse puuduliku omanikujärelevalvega (3-2-1-80-08). Siit tulenevalt

on väär kohtu seisukoht, et ehituse kvaliteedi ja ehitaja töö eest kannab kaassüüd apellant,

kuna ta ei teostanud ehitusjärelevalvet piisava hoolsusega;

11) ei ole vastustaja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, sest kutsealast pädevust

omades oli tal kohustus juhtida apellandi tähelepanu võimalikele riskantsetele lahendustele

ehitusprojektis. Vastustaja on käitunud vastuoluliselt, sest töid teostades ei esitanud ta ühtegi

pretensiooni projektlahenduse osas, nüüd aga leiab, et tegemist oli riskantse lahendusega.

Lepingu p 5.1.5 kohaselt pidi vastustaja informeerima apellanti lahenduse puudusest, vastasel

korral minetas ta õiguse sellele hiljem tugineda;

12) oli vastustaja tulenevalt lepingu p-st 12.6 kohustatud ise koostama töö- ja teostusjoonised

ning kasutama põranda ehitamisel selliseid töövõtteid, mis oleksid taganud kvaliteetse töö

valmimise ja säilimise pikema aja jooksul. Järelikult ei oma tähtsust vastustaja ja kohtu

etteheited võimaliku kehva ventilatsiooni, mehaanilise soojustuse ja küttesüsteemide ning

rahvamaja kehva sisekliima kohta. Kui vastustajal tekkisid kahtlused mingi lahenduse osas,

siis oli tema kui eriteadmisi omava isiku kohustus pakkuda välja selline lahendus, mis oleks

taganud töö valmimise kasvõi keskmise kvaliteediga;

13) ei andnud vastustaja apellandile kõiki sertifikaate ning ei kooskõlastanud materjalide

kasutamist vastavalt lepingu p-dele 5.2 ja 5.9. Seega ei võimaldanud vastustaja apellandil

kaasa rääkida materjalide valiku osas. Kui vastustaja soovis kasutada sellist ehitamise stiili,

siis peab ta kui majandustegevuses tegutsev ettevõtja vastutama ebaõige materjali valiku eest;

14) on VÕS § 641 lg 1 järgi töövõtja kohustatud tellijale üle andma ka kogu ehitusega seotud

dokumentatsiooni (joonised, kasutusjuhendid, ehituspäevikud jms). Vastustaja ei esitanud

apellandile põranda kasutusjuhendit ja ei viinud põranda hooldamise või kasutamise osas läbi

koolitust. Ka 20.06.2006 aktist ehitusjärgse tehnilise dokumentatsiooni üleandmise kohta

tellijale ja tellija instrueerimise läbiviimise kohta nähtub, et põranda kasutamise instruktsiooni

pole apellandile antud. Järelikult ei saa vastustaja tugineda sellele, et apellant on hooldanud ja

kasutanud põrandat.

Vastustaja on oma 03.08.2009 arvamuses kirjutanud, et kinnitab sertifikaatide ja

hooldusjuhendite üleandmist apellandile. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei

ole vande all antud. Järelikult on ebaõige kohtu järeldus, et kostja on rikkunud

hooldusjuhendit ja nõudeid, sest vastustaja pole mingitest hooldusnõuetest apellanti

informeerinud. Kui vastustaja leidis, et põranda lahendus on riskantne, siis oleks ta võinud

informeerida apellanti kõrgendatud nõuetest selle ventileerimisel. Kuna vastustaja pole seda

teinud, siis puudub põhjuslik seos apellandi käitumise ja saabunud kahjuliku tagajärje vahel;

15) on hea usu põhimõtte vastane vastustaja väide, et apellant pidi tegema ehitusprojektile

ekspertiisi. Vastustaja ei juhtinud apellandi tähelepanu asjaolule, et projektile tuleb teha

ekspertiis. Samas ei muuda ekspertiisi tegemata jätmine vastustaja kohustust teha tööd

vastavalt lepingus kokkulepitule. Ekspert on selgelt öelnud, et projektlahendus ei ole keelatud

lahendus. Seega ei oleks ekspertiisi tegemine mõjutanud hilisemalt tekkinud probleeme;

16) on vastustaja oma käitumisega aktsepteerinud, et tema ebaõigete töömeetodite tõttu tekkis

põrandaga probleeme, sest vastasel korral ei oleks ta tohtinud ülesvõetud parketti endale

võtta. Vastustaja ei ole apellandi käest küsinud luba deformeerunud parketi endale jätmiseks;

17) selleks, et vastustaja saaks nõuda viivist, peab nõue olema muutunud sissenõutavaks

(VÕS § 113 lg 1). Pooled ei leppinud kokku selliselt, et kui apellant tasub lõppakti nr 107

osaliselt, siis loetakse töö vastu võetuks. See, et nõue ei olnud arve esitamise hetkeks

muutunud sissenõutavaks, nähtub vastustaja poolt apellandile 30.07.2008 saadetud

pretensioonist, milles vastustaja leiab, et kuna apellant on arve osaliselt tasunud, siis on ta töö

vastu võtnud. Selline seisukoht on vastuolus lepingus kokkulepituga ning kohtupraktikaga.

Kui pooled leppisid lepingu p-s 10.3 kokku, et arve saab esitada peale aktide allkirjastamist,

siis ei saa vastustaja esitada enne nimetatud sündmuse saabumist arvet. Sel juhul ei asenda

konkreetset sündmust (akti allkirjastamist) mõni muu dokument, sh osaline arve tasumine.

Sama põhimõtet on rõhutanud Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05. Töö vastuvõetuks

lugemise tagajärg saabub VÕS § 638 kohaselt üksnes siis, kui töövõtja on saanud valmis

töövõtulepingus kokkulepitud töö ja tellija on ka peale täiendava tähtaja määramist mõjuva

põhjuseta keeldunud tööd vastu võtmast. Seega puudub viivise nõudel õiguslik alus.

Pooled on lepingu p-s 10.5 leppinud kokku leppetrahvis, mitte viivises, kuna „viivist“

arvestatakse kindlaksmääratud summalt, mitte võlgnetavalt summalt. Leppetrahvile on

iseloomulik, et tegemist on lepingulise kohustuse rikkumise korral tasumisele kuuluva

summaga, mis on määratud kas kindlaksmääratud summana või protsendina teatud kindlast

summast, nagu käesoleval juhtumil. Kuna vastustaja viivitas leppetrahvi nõudega rohkem kui

üks kuu, siis on ta VÕS § 159 lg-st 2 tulenevalt leppetrahvi tasumise nõude minetanud.

Apellandi 13.08.2008 kirjast nähtub, et pooled saavutasid 04.08.2008 kokkuleppe, et

vastustaja ei rakenda viiviseid, kui võlgnevus tasutakse augustikuu jooksul. Apellant tasus

vastustaja arve 25.08.2008 ehk kokkulepitud tähtaja jooksul. Hea usu põhimõttega pole

kooskõlas käitumine, kus lubatakse kohustuse täitmisel leppetrahvi nõudest loobuda, kuid

hiljem ei peeta kokkuleppest kinni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas

nr 3-2-1-69-08 ei saanud vastustaja esitada leppetrahvi nõuet enne täiendava tähtaja

möödumist;

18) on kohus oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Lepingu p-s 17.2 leppisid pooled

kokku, et vaidlused lahendatakse Tallinna Linnakohtus. Kohus oleks pidanud lähtudes TsMS

§ 76 lg-st 1 tegema määruse asja üleandmiseks Harju Maakohtule. Kohtu põhjendus, et ta ei

loe kostja vastuse p-s 3.1 esitatud nõuet kohtualluvuse üleandmiseks eraldi taotluseks, on

väär, kuna TsMS ei ütle, et kohtualluvuse üleandmise nõude peaks esitama eraldi taotluse

vormis. Vastustaja tegi küll 19.01.2009 apellandile ettepaneku kohtualluvuse muutmiseks,

kuid apellandi keeldumise tõttu see ei jõustunud.

Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kohus ei ole käsitlenud otsuses kõiki

hagiavalduse olulisi väiteid. Kohus on jätnud arvesse võtmata ekspertarvamuse seisukoha,

mille kohaselt ei teostanud vastustaja töid vajaliku hoolsuse ja õigete töömeetoditega. Nimelt

leidis ekspert, et temperatuur ei vastanud ühelgi tööde teostamise päeval parketi

paigaldamiseks vajalikule temperatuurile, ei selgu parkettlaudise tarnimise ja ladustamise

tingimused, samuti soojustuse alla jäänud liivaballasti tihedus ja niiskuse sisaldus, ehitustööde

ajal toimus kärutranspordi ja montaažiredelite kasutamine jne, mis võisid kahjustada

plastsoojust katvat kihti. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et TsMS § 436

lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas seda, et

kohtuotsus ei või olla vastuoluline. Vaidlustatud kohtuotsus on vastuoluline, mitmed kohtu

järeldused on otsuse eri lõikudes vastuolus. Nii leiab kohus, et vastustaja on süüdi

ehitusdokumentatsiooni puudulikus olemasolus ja täitmises, kuid teises kohas paneb kogu süü

apellandile, leides, et viimane peab kandma vastutust ehitusdokumentide olemasolu eest,

vaatamata sellele, et ehitaja pole neid talle üle andnud. Samuti on kohus ära märkinud asjaolu,

kus vastustaja tunnistab dokumentaalselt, et niiskussisaldust pole mõõdetud, kuid teises kohas

leiab, et betooni niiskussisaldus vastas nõuetele. Ka tõlgendab kohus vastuoluliselt hea

ehitustava olemust, kus ühest küljest on ehitaja kohustuseks head ehitustava igal viisil järgida,

kuid teisalt langeb kogu vastutus ehitajapoolse hea ehitustava järgmise eest ühtäkki tellijale.

5. AS Brick vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub apellatsioonimenetluse

menetluskulud jätta Puka Vallavalitsuse kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) jääb vastustaja nii hagiavalduses kui kohtule esitatud kirjalikes teesides toodud väidete ja

õiguslike põhistuste juurde. Kohtuotsus on põhimõtteliselt aktsepteeritav, kuigi sisaldab

mõningaid ebatäpsusi, seda eriti ehitus-tehnilistes küsimustes;

2) lisaks võlaõigusseadusele kohaldub ehituse töövõtulepingu järgi tehtud tööle ka

ehitusseadus ning lõpptulemi eest vastutavad nii projekteerija, tellija kui ehitaja. Ehitusseadus

reglementeerib nii ehitaja, projekteerija kui tellija kohustused, mille järgimine tagaks ehitise

kvaliteedi ja vastavuse ehitusnormidele. Ehitusseaduse § 21 lg 2 kohaselt on ehitusekspertiis

kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega soetud ehitise ehitusprojektile. Puka

rahvamaja on kahtlemata selliseks ehitiseks. Apellant jättis projekti ekspertiisi teostamata;

3) kui võrrelda renoveerimisprojekti esialgset I korruse saalipõranda lahendust 2009 jaanuaris

koostatud korrektuuriga, siis on hilisem lahendus esmasest oluliselt erinev ja detailiseeritud.

Nii menetlusosalised kui ekspert on tõdenud, et I korruse saalipõranda projektlahendus oli

lubatud ja vastas ehitusnormidele, kuid sisaldas riske. Töövõtulepingu p 1.2 kohaselt pidi

tehtud töö vastama lähteülesandele, ehitusprojektile ja muudele lepingust tulenevatele

nõuetele. Ehituse teostamisel lähtus ehitaja ehitusprojektist ja kuna põranda projektlahendus

oli lubatud ning vastustaja ka varasemalt edukalt analoogilisi põrandaid paigaldanud, siis

puudus ehitajal alus seada projektlahendust kahtluse alla. Ka projekteerija esindaja kinnitas

kohtuistungil, et nad on analoogilist lahendust kasutanud ja probleeme pole tekkinud;

4) tunnistajate M. P, M. Kulli ja A. P ütlustest tuleneb, et rahvamaja I korruse

parkettpõrandate paigaldus toimus vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ning kooskõlas hea

ehitustavaga.

Omanikujärelevalvet

teostanud

M. Kull

osales

pidevalt

põrandate

paigaldusprotsessis ning on allkirjastanud vallavalitsuse esindajana alumise saali põrandatega

seonduvate tööde osas vormistatud ehitustööde päeviku. Vallavalitsuse esindaja on

aktsepteerinud nii põranda aluskihi rajamise kui parketi paigaldamise ilma ühegi märkuseta,

kinnitades eeltooduga tööde vastavust projektile ja ehitusnormidele. Lõppakt allkirjastati

06.06.2008 ning see ei sisalda viiteid töö mittevastavusele või mõne lepingulise kohustuste

täitmatajätmisele vastavalt töövõtulepingu p-le 6.5. Seetõttu on asjakohatud apellandi viited

sellele, et vastustaja pole üle andnud materjalide vastavussertifikaate, kasutusjuhendeid,

teostanud instruktaaže jms. Vastavussertifikaadid olid tööde lõppakti vormistamisel apellandi

käsutuses, kasutusjuhendite üleandmine ja instruktaažide teostamine toimus lepingu p-s 5.22

sätestatud korras. Praktikas ei dokumenteerita neid toiminguid reeglina eraldi üleandmisaktide

vormistamisega ning sellist nõuet ei kehtesta ka töövõtuleping;

5) oli parkettpõranda aluskiht paigaldatud projektijärgselt ja vastavalt heale ehitustavale. Kõik

tunnistajad möönsid, et aluskiht oli nõuetekohane ja katte eemaldamisel korras ning parketi

üleskerkimise eeldatavaks põhjuseks oli niiskus. Aluspõranda vastavuse tuvastamiseks freesiti

põrandasse avad. Ekspert K. Sahk ei tuvastanud I korruse saalipõranda kerkimise põhjuseid.

Neid ei sedastatud ka põrandakatte hilisemal eemaldamisel ning uue parketi paigaldamisel.

Asjatundmatu on apellandi viide, et II korruse põrandatega probleeme ei olnud. Kui I korrusel

paigaldati parkett betoonile, siis II korrusel puitlaakidele kinnitatud puitlaastplaadile.

Õhuniiskus ei toimi võrdsel määral niivõrd erineva konstruktsiooni ja materjali korral;

6) tellis vastustaja enne parketi paigaldamist OÜ-lt Profloors betoonaluspõrandate

niiskussisalduse

mõõtmise.

Mõõtmisprotokollist

nähtuvalt

oli

08.04.2008

betooni

niiskussisaldus 2 cm sügavusel 2,1 CM% ning mõõtja arvamuse alusel võis alustada parketi

paigaldamisega. Protokoll sisaldub tsiviilasja materjalides. Seega on alusetu apellandi viide

mõõtmise puudumisele. Põrandakahjustuste ilmnemisel teostati ruumide niiskussisalduse

mõõtmist 11.07.2008, mil ruumi õhuniiskus oli 64,8 CM%, 31.07.2008 tuvastati saali

õhuniiskuse määr 65 CM%. Mõõtmised teostas OÜ Profloors ja mõõtmistel osales apellandi

esindajana M. Kull. Septembris 2008 likvideeris rahvamaja siseuste paisumisega seonduvaid

probleeme OÜ Marpee Puit. Marpee Puit OÜ kirjast nähtub, et uste selline niiskussisaldus ja

mahuline paisumine sai olla tingitud ainult ruumide niiskusest, kusjuures niiskussisaldus õhus

pidi olema vahemikus 65-75%. Parketi puhul on lubatud toaõhu niiskusemääraks 40-60%.

Seega on üheselt selge, et parketi paisumine oli tingitud ruumide liigniiskusest, s.o apellant ei

taganud rahvamajas tööde vastuvõtu järgselt mõistlikke ekspluatatsioonitingimusi;

7) oli fiiberbetooni kasutamine kooskõlastatud nii projekteerija kui tellijaga ning oli igati

põhjendatud. Fiiberbetoon sisaldab armeerivaid fiiberkiude ja seetõttu puudub vajadus

sarrusvõrkude kasutamiseks. Tegemist on Eestis sertifitseeritud tootega, mille omadused

ületavad tavabetooni näitajaid. Nimetatud asendus ei saanud halvendada aluspõranda

kvaliteeti. Vundamendi soojustuse rajamissügavusel parkettpõrandate kerkimisega seos

puudub. Iseenesest oli vundamendi soojustuse rajamissügavus tõepoolest projektijärgsest

väiksem, millest olid kõik osapooled teadlikud. Nimelt sõltub vundamendi soojustuse

rajamissügavus vundamendi kõrgusest. 1927. a ehitatud rahvamaja vundament oli aga

projekteerija poolt arvatust 2 korda madalam ning projektlahendus selles osas väär. Projekti

korrektne täitmine eeldanuks maja lammutamist ning uue vundamendi rajamist;

8) on maakohtu lahendi koostamise järgselt vaidlus kohtualluvuse üle sisutu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja

põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus

kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning kohaldanud materiaalõiguse normi

ning ükski apellandi esitatud väide ei anna alust asuda teisele seisukohale.

7. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

1) 24.08.2007 tunnistati Puka Rahvamaja renoveerimistööde teostaja riigihanke edukamaks

pakkujaks hageja (I kd lk 15);

2) 10.09.2007 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu hinnaga kuni 10 900 000 kr.

Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt oli ehitusgarantii kestuseks 36 kuud (I kd lk 17-29);

3) töövõtulepingu alusel teostatavad tööde tegemise aluseks oli kostja poolt K&M

Projektibüroo koostatud projekt;

4) kostja poolt teostas ehitusjärelevalvet OÜ Tarvas Ehitus Mati Kulli isikus;

06.06.2008 andis hageja lepingujärgsed tööd üleandmise- ja vastuvõtmiseaktiga üle. Tööde

vastuvõtmisel kinnitas kostja, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ning pretensioone ei ole;

5) 31.07.2008 teostasid hageja ja kostja parkettpõrandate ülevaatuse akti, milles tuvastati, et I

korruse saalides on parkett suures ulatuses paisumise tõttu üles kerkinud (I kd lk 77);

6) 21.08. 2008 esitas kostja hagejale pretensiooni, milles nõudis töö parandamist;

7) 17.10.2008 väljastas Hansapank garantiikirja nr 07-189159-GF kostjale kuni 218 000 kr

ulatuses garantiiaja kohustuse täitmise tagamiseks (I kd lk 101);

8) töövõtulepingu p 9.5 kohaselt „Garantiitööde tegemisega seotud vaidlused ei anna

töövõtjale õigust keelduda garantiitööde teostamisest või garantiitööde teostamisega viivitada,

kuid juhul kui töövõtja ei olnud lepingu kohaselt garantiitööde tegemiseks kohustatud, on tal

õigus nõuda tellijalt pärast garantiitööde teostamist niisuguste tööde teostamise eest tavalistel

asjaoludel maksmisele kuuluvat mõistlikku tasu.“.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli tekkinud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt

kohustus garantiitööde tegemiseks või mitte ja kas hagejal on tekkinud tagasinõudeõigus

lepingu p. 9.5 alusel kostja vastu.

9. Apellandi väited, et hageja ei teinud nõuetele vastavat tööd, et tehtud töö ei olnud hea

ehitustavaga kooskõlas ning hageja ei teinud töid kokkulepitud kvaliteedi, hoolsuse ja õigete

materjalidega, ei ole õiged.

Ringkonnakohus arvestab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel maakohtu poolt tuvastatud asjaoludega,

kuivõrd puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse faktiliste asjaolude uueks tuvastamiseks.

Maakohus on õigesti märkinud, et ükski asjas arvamuse andnud asjatundjatest ei jõudnud

järeldusele, et hageja töö ei oleks olnud nõuetele vastav.

Ain Vagula arvamuse kohaselt otseseid etteheiteid paigaldajale ei ole (lk 79).

OÜ Tera Parkett arvamuse kohaselt lubas RYL-2000 liimida parketi otse betoonile, ehitaja

kasutas nõuetekohast liimi ja parketilippide mõõtmistulemuste alusel võib väita, et lipid olid

enne paigaldamist lubatud niiskusega või alla selle. OÜ Tera Parkett antud arvamuse kohaselt

ei ole ühegi kehtiva normiga vastuolus see paigaldusviis, mida kasutati. Arvamuses leiti, et

põranda ülevaatusel ei tuvastatud ühtegi konkreetset puudust mis viitaks normidele

mittevastavusele või valedele kasutatud materjalidele ning valmis põranda ülespaisumine on

tingitud mitmete kahjulike tegurite koosmõjust (I kd lk 81).

Asjatundja Kaarel Saha antud arvamusest tuleneb, et eelkõige ei vasta projekt nõuetele.

K. Sahk on asunud seisukohale, et kasutatud projektlahendus ei ole otseselt keelatud

lahendus, kuid kindlasti on see sobimatu, arvestades teostatud tööde iseloomu ja hoone ning

selle asukoha iseärasusi. K. Sahk märgib, et talle teadaoleva informatsiooni põhjal on

naturaalsest puidust parketilaudise degradeerumine seotud komplekse ehitustehnoloogiliste

tingimuste ebaõige rakendamise kokkusattumistega (I kd 158).

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja tellis projekti, kostja ja tema poolt nimetatud

ehitusjärelevalvet teostav isik aktsepteerisid valitud projektlahendust, siis ei saa hagejale ette

heita tööde tegemist mittenõuetekohaselt.

10. Apellandi väide, et seaduses nõutud ehitusdokumentatsioon oli puudustega, ei ole

asjakohane. Asjatundjad ei ole esile toonud põhjuslikku seost puuduliku dokumentatsiooni ja

tööde ümbertegemise vajaduse vahel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja osa tööde ümbertegemise vajaduses õigesti

hinnanud. Käesoleval juhul puudub põhjus hagejale ette heita, et ta ei teavitanud projektist

tulenevatest võimalikest riskidest tellijat, kuna tellija tegi valiku lähtudes odavamast

võimalusest ning tellija poolt järelevalvet teostav isik oli eelneva kogemuse tõttu teadlik

võimalikest riskidest.

11. Apellandi väide, et tähtsusetud ja tõendamata on väited, et kostja ei hoidnud hoones

nõutud sisekliimat, ei ole õige.

Hageja esitas 3 niiskussisalduse mõõteprotokolli. Esimene protokoll oli koostatud 11.07.2008

ja lubatud 2 CM % oli niiskus suurem, mõõtmistulemuse kohaselt 2,5CM% (I kd lk 74).

Teise, 31.07.2008 koostatud protokolli kohaselt oli niiskus 2,35 CM% ja protokolli koostaja

J. Merila kommentaari kohaselt on ruumis õhuniiskus lubatust kõrgem, ruumis tuleks sisse

lülitada ventilatsioon. 11.08.2008 oli mõõtmistulemuse kohaselt niiskussisaldus veidi suurem

2,3 CM% (I kd lk 75, 76).

Samuti on asja juures Marpee Puit OÜ vastus Brick AS pretensioonile, milles muuhulgas

öeldakse, et Puka rahvamajas on niiskus ülikõrge (I kd lk 86).

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega viivise väljamõistmise osas.

13. Apellandi väide, et kostja esitas õigeaegselt vastuväite kohtualluvuse kohta, on õige.

Maakohus oleks pidanud selles osas võtma pärast kostja vastuse saamist seisukoha. Samas

TsMS § 631 lg 3 kohaselt ei saa apellatsioonkaebuses tugineda väitele, et asi ei allunud otsuse

teinud esimese astme kohtule.

14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 371 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi