2-11-7763/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

26. oktoober 2011.a, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-7763

Tsiviilasi

VK

hagi

LEAS

vastu

töölepingu

lõppenuks

tunnistamiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvatamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses summas 1 799,88 eurot

Hagi hind

1 799,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja VK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja esindajad vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee ja

jurist Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advokaadibüroo,

Rotermanni

8,

10111

Tallinn,

e-post:

menetlus@ee.maqs.com)

Kostja LEAS (registrikood XXX, XXX)

Kosja esindaja Andrei P (XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

05.10.2011 toimunud kohtuistungil

Kohtuistungil osalenud isikud

hageja VK

hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Evelin Pärn-

Lee ja jurist Katrin Sarap

kostja esindaja Andrei P

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt VK hagiavaldus LEAS vastu.

2. Lugeda VK ja LEAS vahel 29.05.2009 sõlmitud tööleping erakorraliselt

ülesöelduks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 20.12.2010 .

3. Tuvastada, et LEAS avaldus VK ja LEAS vahel 29.05.2009 sõlmitud töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine.

4. Välja mõista LEAS VK kasuks töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis kahe

kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 199,92 (tuhat sada üheksakümmend

üheksa eurot ja üheksakümmend kaks eurosenti) eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 33% ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga P mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

28.02.2011 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel

sõlmitud tööleping , mille kohaselt töötas hageja kostja juures tankla klienditeenindaja

ametikohal alates 01.10.2006. Hageja pidevat tööstaaži vastustaja juures arvestatakse alates

14.11.2005. Hageja tööülesannete täitmise kohaks oli LEAS P tanklad. Hageja täitis tavapäraselt

töökohustusi tankla hoones, mis asus XXX.

Alates 02.12.2010 oli hageja kohustatud ajutiselt täitma töökohustusi soojakus seni kuni valmib

uus tankla. Kostja arvestuste kohaselt oli soojakus töötamise perioodiks neli kuud. Kostja

töötajate (sh hageja) jaoks olid tingimused soojakus töötamiseks ebainimlikud. Soojakus valitses

ettenähtust madalam õhutemperatuur, puudus jooksev vesi ja tualettruum. Kuna hageja

töökohustuste hulka kuulus tankla klientidele söögi valmistamine (hamburgerid, võileivad) ja

müümine, siis oli jooksva vee olemasolu hügieenist ja sanitaarnõuetest lähtudes äärmiselt oluline.

Soojakus olev temperatuur oli päeval +14 kuni +16 kraadi ja öösel + 9 kraadi. Hageja pidi

töökohustusi täitma ka ööajal. Olukorras, kus töökohustuste täitmine oli oluliselt häiritud pöördus

hageja töökeskkonna kontrollimiseks Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni poole. 06.12.2010

saatis hageja inspektsioonile kirja töökeskkonna kirjeldusega ning palus abi olukorra

lahendamisel.10.12.2010 saatis Lääne Inspektsiooni tööinspektor Aivar N kirja, milles teatas, et

tööinspektsioon planeerib külastada LEAS P tanklaid, et kontrollida nende töökeskkonda.

13.12.2010 pöördusid V-P tankla operaatorid VK, K T , T I , G K , P S , E P LEAS juhatuse

poole. Kirjalikus pöördumises selgitasid töötajad järgmisi probleeme: Soojakus puudub

igasugune soojustus, kui väljas on temperatuur enam kui -10 kraadi ja tuul, on soojakus sees

öösel +9 kraadi ja päeval ei tõuse temperatuur üle + 15 kraadi. Teenindame kliente kasukad

seljas, mis ei ole väga normaalne. Kuigi lisati juurde üks puhur, külmetavad jalad ikkagi. Kuna

külmem aeg on alles ees, siis kardame, et meie tervised sellistes oludes vastu ei pea. Ronides

ülesse mahuti otsa puudub meil igasugune turvalisus seal kütust mõõta, kuna seal on väga libe.

Luuk, mille kaudu teenindame kliente ei käi kinni ja vahetevahel kukub üldse eest ära. Seoses

sellega puudub ka meil igasugune turvalisus. Viimastel aegadel on meie töötasu oluliselt

vähenenud ja antud olukorras, kus töötame soojakus, väheneb palk veelgi.

Tankla töötajate otsene juht ES vastas töötajate poolt 13.12.2010 edastatud kirjale järgmiselt:

Tahtsin seda öelda, et viriseme siin, et palk on väike ja tingimused kehvad jne. Aga tegemata on

ka kõige elementaarsed asjad. Vahetuse lõpetamisel lastakse välja ka panga-aruanne!

Kuupäevad on vaatamata juba mitu kuud jne. Küll on hea, et mina kõike jõuan, ei ole ma

väsinud, ei ole külm, ei taha koju minna ja kõik asjad pean meeles pidama! Võiksite siiski asjasse

rohkem pühenduda. Kõigil kergem. Või tuleb tõesti rakendada seda, et kellel töö tegemata astub

ise ära. Nagu teistes tanklates.

20.12.2010 andis hageja kostjale töölepingu ülesütlemisteate, milles palus lõpetada oma

tööleping TLS § 91 alusel põhjusel, et töö jätkamine on võimatu reaalse ohuga hageja tervisele.

23.12.2010 saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas veelkord oma töölepingu ülesütlemise

aluseks olevatele põhjustele. Hageja kirjutas reaalsetest ohtudest enda elule ja tervisele.

Nimetatud kirjas viitas hageja ka sellele, et on kartnud võtta töövõimetuslehte tööandjapoolsete

ähvarduste tõttu.

30.12.2010 saatis kostja personalijuht LK hagejale kirja, milles teatas, et hageja töölepingu

ülesütlemiseks TLS § 91 alusel ei ole alust. Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni inspektori

poolt 23.12.2010 läbiviidud kontrolli tulemusena selgus, et hageja poolt väidetud ohtu tervisele ja

elule ei ole. 20.01.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et hagejat ei õnnestu kätte

saada ning hageja on kuu aega tagasi saadetud L tanklasse tööle. Kirja kohaselt oli hageja

graafikujärgseks tööpäevaks reede, 21.01.2011. 21.01.2011 saatis kostja esindaja IH hagejale e-

kirja, milles teatas, et hageja töölepingut TLS § 91 alusel kostja ei lõpeta ja hageja on tema poolt

esitatud ülesütlemise avalduse alusel üle viidud L tanklasse. Kuna hageja ei ole esitanud

avaldust töölepingu ülesütlemiseks omal soovil, siis on hageja töökohustuste mitte täitmine

käsitletav tööluusina.

26.01.2011 saatis kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Teate kohaselt oli V-

P klienditeenindaja VK vormistatud korralisele puhkusele ajavahemikul 16.12.2010 kuni

05.01.2011. Tankla juhataja kutsus hageja puhkuselt tööle 17.12.2010 ja 18.12.2010 seoses tööl

oleva klienditeenindaja haigusega. Töö toimus ajutises konteineris, kuna tankla hoone oli

remondis. 20.12.2011 esitas hageja töölepingu ülesütlemise avalduse vastavalt TLS § 91 kuid ei

näidanud vastavat lõiget, mille alusel ülesütlemine pidanuks toimuma. Ülesütlemise avalduses oli

kirjutatud abstraktselt mingisugusest ohust töötaja tervisele ja elule. Regionaalmänedžer KK, kes

kureerib P tanklaid kutsus 23.01.20101 kohale Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni

tööinspektori AN, kes kontrollis töökeskkonna olukorda. Kontrollaktist ei tulenenud, et

töötajatele oleks mingit ohtu tervisele ja elule. 20.12.2010 tegi KK kirjaliku korralduse V -P

juhatajale paigutada hageja pärast puhkust ümber L tanklasse (vastavalt töölepingu punktile 3.4).

Puhkuse lõppemisel 08.01.2011 hageja tööle ei ilmunud. L tankla juhataja Irina Hunt sai

hagejaga meili teel ühendust 21.01.2010, milles tankla juhataja küsib, miks ta ei ole ühendust

võtnud. Hageja vastus oli, et tema loeb töösuhte lõppenuks LEAS . Arvestades eeltoodut, et

hageja puudub töölt põhjuseta ütles LEAS erakorraliselt üles hageja töölepingu alates 26.01.2011

tuginedes TLS § 88 lg 1 p 3 (on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlike korraldusi või

rikkunud töökohustusi).

Hageja on seisukohal, et hageja töösuhe lõppes erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 3 alusel

20.12.2010. Kostja avaldus töölepingu erakorraliselt ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on

tühine ja õiguslike tagajärgi mitte omav avaldus. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või

töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva

jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei

esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine

algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.

Hageja esitas kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise teate TLS § 91 lg 2 p 3 alusel

20.12.2010 ning luges töölepingu erakorraliselt lõppenuks samast päevast. Kostja kinnitab hageja

teate kättesaamist 20.12.2010. Seega oli kostjal võimalus esitada hagi/avaldus ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks hiljemalt 19.01.2011. Kostja ei esitanud avaldust seaduses sätestatud

korras ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Järelikult, tuginedes TLS § 105 lg 2 on hageja

töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud

ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval ehk 20.12.2010. Kuna hageja töösuhte lõpetamine TLS

§ 91 lg 2 p 3 alusel on algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud

tähtpäeval ehk 20.12.2010 on kostja poolt edastatud avaldus hageja töösuhte lõpetamiseks TLS §

88 lg 1 p 3 alusel tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslike

tagajärgi. Järelikult ei lõppenud hageja tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Hageja leiab, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on

põhjendatud. Hageja töösuhe lõpetamise põhjuseks oli töökeskkonnas valitsenud reaalne oht

hageja tervisele ja elule. Reaalne oht tervisele ja elule väljendus ebasobivas töökeskkonnas -

töökohustuste täitmiseks liiga madal õhutemperatuur ning turvameetmete puudumine.

Madal õhtutemperauur seisnes selles, et alates 02.12.2010 pidi hageja töötama soojakus, kus

õhutemperatuur päeval oli +14 kuni +16 kraadi ja öösel + 9 kraadi. Madal õhutemperatuur oli

reaalseks ohuks hageja tervisele. 2010 aasta detsembrist alates on Eestis valitsenud

õhutemperatuur olnud eriti madal. Hageja peamiseks töökohustuseks oli tankla klientide

teenindamine. See hõlmas kütuse müüki, esmatarbekaupade ja erinevate toidukaupade müüki

ning kiirtoidu valmistamist. Töökohustuste täitmine eeldas, et soojakus valitseb temperatuur, mis

võimaldab hagejal täita oma ülesandeid selliselt, mis ei häiri ega takista hageja tööd. Soojakus

olev temperatuur pidi olema selline, mis ei kahjusta hageja tervist ega loo vastavat ohtu hageja

tervisele. Madala temperatuuri tõttu külmetasid hagejal pidevalt jalad ja käed. Hageja oli

sunnitud soojakus kandma välisriideid (mantlit, jopet) ja kindaid. See omakorda takistas hagejal

töökohustuste täitmist nõutaval viisil.

Hageja üheks töökohustuseks oli väljas asuvates kütusemahutites kütuse mõõtmine.

Kütusemõõtmine toimus väljas mahutite peal, st hageja pidi redelit kasutades ronima mahuti

katusele. Redeli abil mahuti katusele ronimine oli ebaturvaline, mis oli reaalseks ohuks hageja

elule ja tervisele. Lisana esitatud fotolt on näha kuidas toimus mahuti katusele ronimine. Hageja

pidi metallist redeli toetama lumisele ja jäisele pinnale ning redelile astumine ja sellel

ülesronimine oli ohtlik. Redelit ei olnud võimalik kinnitada või toetada selliselt, mis oleks

taganud selle kindla paigaloleku. Redeli tasakaalust väljamineku oht oli reaalne, mille tagajärjena

oleks hageja saanud tõsiseid tervisekahjustusi. Mahutile ronimine ja kütuse mõõtmine toimus

ilma igasuguse julgestuseta. Seega oli kütuse ebaturvaline mõõtmine mahutitel reaalne oht hageja

elule ja tervisele.

Töötajatele (sh hagejale) kasutamiseks mõeldud tualett asus soojaku kõrval, mille kasutamine

eriti öisel ajal oli ebaturvaline. Tankla juures viibisid erineva taustaga inimesed ning hagejal

puudusid igasugused enesekaitse vahendid. Kuna hageja puhul on tegemist naisterahvaga, siis oli

tema hirm väljas asunud tualeti kasutamise osas põhjendatud.

Hageja üheks tööülesandeks oli tankla klientidele kiirtoidu valmistamine. Soojakus puudus

jooksev kraanivesi, kus hageja oleks saanud klientidele toidu valmistamise eel ja pärast pesta

käsi. Käte pesuks oli kostja soojakusse toonud ca 20 liitrise veetünni, mis kaalub ca 20

kilogrammi. Naisterahva jaoks sellise raskuse pidev tõstmine ei ole tavapärane.

Hageja tööülesandes hõlmasid muuhulgas sularahaarveldust. Hageja kohustuseks oli tagada

kostja vara säilimine. Hagejal ei olnud võimalik seda kohustust täita. Soojaku luuk, mille kaudu

toimus müük, ei olnud lukustatav. Kostja sularaha asus luugi vahetus läheduses. Lukustamata

luugi olemasolu oli reaalseks ohuks hageja elule kui ka kostja varale.

Hageja koos teiste töötajatega pöördus kostja poole teavitades põhjustest, mis on takistuseks

töökohustuste täitmisel. Töötajad palusid kostjal tegeleda probleemide lahendamisega, et

töökohustuste täitmine toimuks selleks ettenähtud tingimustes. Hageja otsese juhi ES kiri ei

sisaldanud vastuseid töötajate poolt adresseeritud töökeskkonna probleemidele. ES kirja põhjal

sai hageja aru, et töötajate poolt esile toodud probleemid ei ole kostja jaoks olulised.

Hageja pöördus tekkinud olukorras Tööinspektsiooni poole, kus teatati, et kontrollitakse kostjale

kuuluvaid tanklaid. Kostja on oma töölepingu ülesütlemise teates (esitatud 26.01.11) viidanud, et

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor A N kontrollis kostja tanklaid kuid koostatud

kontrollaktist ei tulenenud, et töötajatele oleks otsest ohtu tervisele ja elule. Kostja ei ole

nimetatud kontrollakti hagejale esitanud, seega ei saa hageja teada, milliseid ettekirjutusi

kontrollakt sisaldab.

Hageja palub lugeda hageja tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja tuvastada, et kostja

avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1

799,88 eurot.

12.07.2011 on hageja esitanud kohtule täiendavad seisukohad kostja 03.05.2011 vastusele. Oma

täiendavates seisukohtades hageja väidab, et kostja väite kohaselt oli uue tanklahoone tähtajaks 5

kuud, s.o 01.12.2010 kuni 30.04.2011. Hageja töötas V-P tanklahoones 01.12.2010. Seega uue

tanklahoone ehitus ei alanud nimetatud kuupäevast. Hagejale ei teavitatud perioodist, mis

planeeriti uue tanklahoone ehituseks.

Kostja väite kohaselt oli tankla personal nõus ajutiselt töötama uutes tingimustes, teades, et

tööandja ehitab töötamiseks uue ning mugava tanklaruumi. Hagejale, kui ka teistele töötajatele,

oli kuni 2010 aasta novembri keskpaigani teada, et seniks kuni ehitatakse uus tanklahoone, on

kõik tankla operaatorid puhkusel. Ajutises tanklas (soojakus) töötamisest sai hageja teada ca

nädal enne soojaku kohale toimetamisest. Kostja ei küsinud hageja ega teiste töötajate käest

nõusolekut või arvamust soojakus töötamise kohta. Seega on kostja sellekohane väide vale.

Kostja väite kohaselt ei osalenud hageja ajutise tankla parendustöödes. Hageja ei saanud soojaku

parendus-ja koristustöödes osaleda, sest 01.12.2010 töötas hageja V-P tanklas. Hageja täitis

töökohustusi soojakus alates 02.12.2010.

Kostja väite kohaselt väljendub hageja ebalojaalsus kostja suhtes hageja pöördumises Lääne

Tööinspektsiooni poole seoses muutunud töötingimustega. Kostja sellekohane järeldus jääb

hagejale arusaamatuks. Hageja pöördus tööinspektsiooni poole kõikide kostja töötajate nimel.

Tööinspektsiooni poole pöördumist töötingimuste kontrollimise eesmärgiga ei saa käsitleda

kostja suhtes ebalojaalsuse väljendamisega.

Ebaõige on kostja järeldus selle kohta, et tankla töötajate poolt 13.12.2010 saadetud pöördumise

põhisisu seisnes palves vaadata ümber töötajate töötasud. Ebaõige on kostja järeldus, et kirja

autor ei esitanud nõudeid tööandjale ega palveid ajutiste ebamugavuste kõrvaldamiseks.

13.12.2010 pöördumises LEAS juhatuse poole, esitasid töötajad esmalt kolm töökohutuste

täitmisega seotud probleemi. Probleemiks oli soojakus olev liiga madal temperatuur, turvalisuse

puudumine mahutitele ronides, turvalisuse puudumine tankla luugi mitte sulgumisega. Viidatud

probleemidele lisaks juhtisid töötajad kostja juhatuse tähelepanu oluliselt vähenenud palgale.

Nimetatud pöördumise lõpus jäid töötajad lootma mõistvale suhtumisele ning jäid ootama

juhatuse poolsele kiirele tagasisidele. Seega on arusaamatu ja ebaõige kostja väide nagu oleksid

töötajad pöördunud kostja poole vaid palga küsimuses ning, et töötajaid ei esitanud palveid

ajutise ebamugavuse kõrvaldamiseks. Iga mõistlik, heas usus ja töötajate huve arvestav tööandja

saab viidatud töötajate pöördumisest üheselt aru, et töötajad soovivad töökorralduse lahendamist

ning töötasu küsimus oli pöördumises teisejärguline. Kostja poolt viidatud hageja väidetav ütlus

telefonivestluses KK „oleks võimalik töötada ka samades ajutistest tanklaruumi tingimustest kui

töötasu tõstetakse“ on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja väite kohaselt on ta veendunud selles, et 2010 detsembriks otsustas hageja lõpetada oma

töösuhte kostjaga. Kostja sellekohane veendumus on kostja arvamus, mis ei tugine mitte ühelegi

tõendile. Kostja käsitlus hageja väidetavast plaanist lõpetada töösuhe seoses sooviga mitte

töötada P ei vasta tõele. Hageja omas elamispinda ka P , mistõttu ei olnud hageja jaoks

probleemiks töötada P . Ebaõiged on ka samas punktis kostja viited hageja lahkumisele seoses

kostja poolt põhitasu suurendamata jätmisega. Nimetatud kostja seisukohtade näol on tegemist

kostja arvamusega, mis ei tugine ühelegi faktilisele tõendile ning seega ei ole aluseks hagi

rahuldamata jätmiseks. Hageja põhjuseks töösuhte lõpetamiseks oli töötingimuste oluline

halvenemine, mis seadis ohtu hageja elu ja tervise, mis andis hagejale aluse töösuhe erakorraliselt

üles öelda TLS § 91 lg 2 p 3 alusel.

Kostja viitab hageja poolt esitatud ebapiisavalt põhistatud 20.12.2010 avaldusele töölepingu

lõpetamiseks TLS § 91 alusel, millega kostja ei nõustunud. TLS § 95 lg 2 alusel peab töötaja

erakorralist ülesütlemist põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt lõikes 2 nimetatud kohustuse

rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Hageja poolt esitatud ülesütlemise avalduses viitas

hageja sellele, et töö jätkamine on võimatu reaalse ohuga hageja elule ja tervisele. Kostja ise

viitab vastuses, et ei nõustunud hageja lahkumisavalduse hilisema (23.12.2010) põhjendusega.

Järelikult pooled ei vaidle selle üle, mis oli hageja põhjuseks töösuhte ülesütlemisel.

Kostja väite kohaselt sisutati ajutine tankla kostja poolt võimalikult mugavalt, paigaldades sinna

televiisori, raadio, bioWC jne. Hageja rõhutab, et hageja tõi soojakusse oma isikliku televiisori,

teine kostja töötaja tõi soojakusse isikliku raadio. Temperatuur soojakus olenes sellest kui külm

oli välisõhu temperatuur. Seoses külmade ilmadega külmus WC-s vesi, mistõttu ei olnud WC-d

võimalik ettenähtud korras kasutada.

Kostja väite kohaselt ei olnud kütuse mõõtmine ebaturvaline. Hageja oli seda tööd teinud alates

2005 aastast. Kostja arvates ei ole kütuse mahuti peale ronimine ca 2,8 m kõrgusele seotud ohuga

elule kui töötaja paigaldab redeli kohaselt ning eriti siis, kui teine isik hoiab redelit . Töövahendi

kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 12² lõike 2 kohaselt tuleb redel paigaldada nii,

et see kasutamise ajal seisaks kindlalt. Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul

alusel nii, et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis. Lõike 5 kohaselt tuleb redelit kasutada

nii, et töötaja saaks sellest kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Kostja selgitus viitab

üheselt sellele, et kostja ei järgi töövahendi kasutamiseks ettenähtud töötervishoiu ja tööohutuse

nõudeid. Hageja pidi kasutama redelit, millel ei olnud käsipuud ja metallredeli pulkade vahe oli

väga suur. Redel oli libe. Teise töötaja poolt redeli kinni hoidmine ei tee redelil ronimist

turvaliseks. Asjaolu, et hageja on sama tööd teinud alates 2005 aastast ei õigusta olukorda, kus

kinnituseta redeli kasutamine (eriti talvel) on iseenesest ebaturvaline ning äärmiselt ohtlik.

Kütusemahuti pind, kus toimus kütuse mõõtmine oli väga väike, Kumisoht palju suurem

võrreldes V-P tankla mahutiga, mis asus siseruumis ning mille pind oli suurem, mis võimaldas

selle peal vabalt käia. Ajutise mahuti pind oli libe ja mõõtmine toimus siis kui kostja seda määras

ning tihti toimus see öösel hageja poolt üksinda, paar tundi enne vahetuse üle andmist.

Kostja väite kohaselt oli soojak varustatud häirepuldiga, mis võimaldas ohu korral kutsuda

kohale patrulli. Hagejale teadaolevalt oli häirepult V-P tanklas kuid mitte soojakus. Seega on

kostja sellekohane väide ebaõige.

Kostja väite kohaselt loobus kostja soojakus toidu valmistamise teenuse osutamisest ning seetõttu

pidi mis iganes toidu müük toimuma ainult tootja poolt pakendatuna. Seega on kostjale

arusaamatu hageja väide pidevast käte pesemise vajadusest. Hageja kinnitab, et tema töösuhte

ajal soojakus oli hageja kohustuseks valmistada klientidele toitu. Hagejale teadaolevalt lõpetas

kostja soojakus toidu valmistamise pärast seda, kui hageja pöördus töölepingu ülesütlemise osas

kohtusse. Lisaks on käte pesemine oluline ja vajalik lähtudes isiklikust hügieenist.

KOSTJA SEISUKOHT

03.05.2011 esitatud vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.

Kostja märgib, et alates 2010.a novembri lõpust suleti rekonstrueerimiseks kostjale kuuluv „V-P"

tankla asukohaga XXX. Vastavalt kostja juhtkonna otsusele eesmärgiga säilitada töökohad V-P

tankla personalile ning ka olemasolevad kliendid tankla rekonstrueerimise perioodil paigaldati

ehitatava tankla ehitusplatsi kõrvale ajutine tankla. Töötajad viidi ajutiselt üle ajutisse ehitisse

(soojakusse), kütuse väljastamine toimus ajutiselt paigaldatud mahutist (konteinerist). Uue tanklahoone

ehitamise tähtajaks oli 5 kuud, s.o 01.detsembrist 2010 kuni 30.aprillini 2011a. Vaatamata sellele, et

müügimahu järsu vähenemise tingimustes ei olnud vajadust säilitada endist töötajate arvu ajutises

tanklas, antud tanklas säilitati rekonstrueerimise perioodil kõik töökohad. Nii tööandja kui ka töötajad

olid huvitatud selles, et kõik olemasolevad tankla kliendid ei läheks mujale. Tankla personal oli nõus

ajutiselt töötama uutes tingimustes, teades, et tööandja ehitab oma töötajate jaoks uue ning

töötamiseks mugava tanklaruumi. Ajutise tankla ruumi sisemise osa ettevalmistamine

tööprotsessiks lasus tankla personalil.

Hageja asus ajutise tankla tingimustes tööle alates 2.detsembrist 2010.a., mil suleti

lammutamiseks V-P tankla V hoone. Ajutise tankla töötingimuste parendustest hageja osa ei

võtnud üldse. Seejuures juba 6.detsembril 2010.a kirjutas hageja, kes ei teavitanud tööandjat oma

probleemidest või pretensioonidest seoses muutunud töötingimustega ega alustanud tööandja

esindajatega läbirääkimisi, anonüümse pöördumise Lääne Tööinspektsiooni aadressile kõikide

tankla töötajate nimel. Selle pöördumisega, millest kostja sai teada alles pärast tutvumist

käesoleva tsiviilasja materjalidega, näitas hageja välja oma ebalojaalsust tööandja suhtes ja tekitas

kahju tema ärimainele.

13 .detsembril 2010 a. saatis keegi tankla töötajatest tööandja esindajale KK faksile anonüümse

(kuna töötajate poolt allkirjastamata) „kollektiivse" pöördumise tööandja juhtkonna poole. Selle

dokumendi põhisisu seisnes palves vaadata ümber tankla töötajate töötasud. Loetledes raskusi,

mis olid seotud töötamisega ajutise tanklaruumi tingimustes, ei avaldanud kirja autor nõudeid

tööandjale ega palveid antud ajutiste ebamugavuste kõrvaldamiseks, vaid nähtuvalt pöördumise

sisust oli kirja autori peamiseks sooviks palga suuruse ümber vaatamine ning nimelt seda soovi

põhistatigi kirjas loetletud probleemide olemasoluga. Nagu hiljem selgus - antud kirja autoriks

oli hageja. Edaspidi aga - see oli juba pärast hageja poolt lahkumisavalduse esitamist, - rääkis ta

telefonikõnes tööandja esindajale –regionaalmänedžeri KK , et oleks võimalik töötada ka

samades ajutise tanklaruumi tingimustes kui töötasu tõstetakse.

Oma esindaja (regionaalmänedžeri) kaudu teavitas tööandja tankla kollektiivi sellest, et ajutise

tankla müügimahu sundvähenemise tõttu puudub firmal võimalus suurendada tankla personali

töötasufondi üheaegselt V-P uue kompleksi ehituse finantseerimisega. Eeldati, et pärast uue

tanklahoone käiku andmist kasvab ka V-P tankla käive ning klientide arvu suurenemisel

suureneb ka müügimaht, millega kaasnevad ka tanklatöötajate lisasissetulekud. Kahjutoova

ajutise tankla töötajatele säilitati põhipalk. Seejuures tööandja võimaldas ehituse perioodil

muutunud tingimuste leevendamiseks kõikidele tankla töötajatele kordamööda puhkust,

sealhulgas anti puhkust perioodil 16.12.2010 kuni 05.01.2011.a ka hagejale. Saanud teavet selle

kohta, et töötasu ei suurendata, võis iga töötaja 2010.a detsembris ise hinnata tööandjaga

töösuhete jätkamise otstarbekust ning soovi korral lõpetada töösuhted poolte kokkuleppel,

sealhulgas ka erakorraliselt TLS § 91 lg 1 alusel.

Kostja

on

veendunud,

et

2010.a

detsembriks

otsustas

hageja

lõpetada

oma

töösuhted

kostjaga.

Hageja

töökohaks

olid

töölepingu

kohaselt

P

tanklad

ning

tema, kes elas enne töölt lahkumist Raplas, s.t. 65-70 km kaugusel oma töökohast,

võib

olla

enam

ei

soovinudki

töötada

P

.

Kasutades

olukorda,

kus

V-P

tankla töötingimused ajutiselt muutusid (temale ebasoovitud poolele) ning tööandja ei

olnud nõus põhitasu suurendamisega, võinuks hageja töölepingu erakorraliselt üles

öelda TLS § 91 lg 1 alusel, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või

mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

Hageja aga, nähtavasti, soovides alusetult rikastuda kostjalt sissenõutava hüvitise arvelt,

teadlikult süüdistas kostjat selles, et viimane rikkus töötaja elu ja tervise eest vastutusega seotud

kohustusi. Viibides perioodil 16.12.2010a. - 07.01.2011a. korralisel puhkusel (mida peatati 17-

18 detsembriks 2010a. ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu), esitas hageja

kostjale ebapiisavalt põhistatud 20.12.2010.a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 91

rikkumise tõttu, väites et töö jätkamine on võimatu seoses reaalse ohuga tema elule ja tervisele.

Kostja ei nõustunud sellise avaldusega. Hageja ei ole nimetanud oma lahkumisavalduses,

milliseid TLS §-s 91 sätestatud hageja elule ja tervisele ohustavad tingimusi on tööandja

rikkunud tema suhtes, samuti ei ole hageja selgitanud, millised tegurid ohustavad töötaja elu- ja

tervist. Pärast seda, kui tööandja esindaja vestles hagejaga telefoni teel, sai ta hagejalt 23.12.2010

e-kirja selle kohta, et tema põhjendused töölepingu lõpetamiseks sisalduvad 13.12.2010.a

tööandja juhtkonnale esitatud tankla töötajate „kollektiivses" pöördumises.

Tööandjana ei nõustunud kostja lahkumisavalduse hilisema (23.12.2010) põhjendusega, millest

teavitati hagejat 30.12.2010 kirjaga. Samas kirjas pakkus kostja hagejale tema soovi korral asuda

tööle mõnes muus P regiooni tanklas. Hageja puhkusel oleku aja jooksul valmistati ette ka tema

üleminek P linna „L " tanklasse. Januaarikuus 2011 telefoniside hagejaga katkes, kuid teda

väljamineku puhkusest tööle ikkagi oodati ning seda kuni 25.01.2011a., kuid töötaja suhtumine

töösse tööandja juures ning tema ebalojaalsus tööandja vastu leidis aset tema 20.01.2011a. e-

kirjas „L " tankla juhatajale: „Ma andsin KK teada juba jaanuari alguses, et ma ei tule enam

tööle L, /.../". Ilmselt, suhtus hageja oma edasisse töösse juba ükskõikselt ning enam ei soovinud

üldse töötada L ilmselt ka sel põhjusel, et töökoht asus elukohast ~70km kaugusel.

Lahkumisavalduses toodud väidetavate ohutegurite leidmiseks ja väljaselgitamiseks kutsus

tööandja esindaja kohale Lääne Tööinspektsiooni inspektori, kes samal päeval, s.o 23.12.2010.a

teostas ajutise tankla töötingimuste sihtkontrolli ning küsitles kontrolli teostamise ajal tanklas

tööl olnud töötajaid. Läbi viidud kontrolli tulemusel ei leidnud inspektor ei 06.12.10 hageja poolt

Tööinspektsiooni saadetud anonüümses pöördumises, ega 13.12.10 hageja poolt kirjutatud

„kollektiivses" pöördumises kajastatud ohutegureid. Inspektor pööras tööandja tähelepanu vaid

vajadusele tagada ohutu sissekäik tankla soojakusse ja tualetti (Kumise ja komistamise oht).

Inspektori poolt määratud tähtajal oli see puudus likvideeritud. Hageja tervise- ja elule

ohustavaid faktoreid, millest V. K teavitas nii Lääne Tööinspektsiooni, kui ka tööandjat ei ole

kontrollaktis kajastust leidnud.

Hagiavalduses toodud hageja väited ei vasta tõele, need on väljamõeldud ja seega

ümberlükatavad. Kostja kinnitab, et soojakus olevad töötingimused olid sellised, mis ei saanud

kahjustada hageja tervist ega loonud vastavat ohtu hageja tervisele.

Ei vasta tegelikkusele hageja väited selle kohta, et töötingimused ajutises tankla ruumis olid

ebainimlikud. Hageja ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õhutemperatuur oli ajutises

tanklaruumis niivõrd madal (päeval +14 kuni +16 kraadi ja öösel +9 kraadi). Hageja poolt

tõendina esitatud fotodel, mis on tehtud talve perioodil on kujutatud tankla töötaja, kellel ei ole

seljas lisariietust, s.o. mütsi, kindaid, mis tähendab seda, et ruumi sees on töötamiseks

vastuvõetav temperatuur. Seega hageja poolt väidetud asjaolude kinnitamiseks tõendid

puuduvad. Vaatamata sellele, et ajutise tankla ruumis oli termomeeter hageja ei ole mingil

põhjusel seda pildistanud ega esitanud sellist fotot, millest oleks võimalik näha madal

temperatuur, mis väidetavalt oli ruumis. Samas möönab kostja, et esimesel kui teisel tööpäeval

ajutise tankla ruumis olev temperatuur võis olla madalam, sest äsja kohale toimetatud soojak pidi

läbi soojuma, kuid sellegi poolest ei saanud tööandja keelata oma töötajatele end soojemalt

riidesse panna.

Tankla personalile võimalikult mugavate töötingimuste loomiseks ajutises -30 m3 ruumis

(soojakus) sisustati ruumi elektriga, telefoni- ja internetiühendusega, sinna paigaldati televiisor,

mikrolaineahi, raadio, pandi üles kaks soojapuhurit kumbki võimsusega 1 kWh, lisaks nendele

osteti 3.detsembril 2010.a tankla juhataja poolt tööandja kulul täiendav soojapuhur. Ajutise

tanklaruumi sisekujunduse loomine tehti ülesandeks tankla juhatajale, keda vabatahtlikult aitasid

mitu töötajat. Hageja ei osutanud kolleegidele ajutisse ruumi kolimisel mingit abi ning ei võtnud

selles osa. Pärast ruumi sisustamist, millega tankla personal pidi teostama oma jõududega

(porivaipade ja lisa soojapuhuri paigaldus) tõusis ruumis õhutemperatuur isegi talvekuudel kuni

21-24 soojakraadini.

Seoses talvekülmaga otsustati, et ajutisse ruumi ei tehta ühisveevarustust ja kanalisatsiooni.

Ajutise tanklaruumi kõrvale paigaldati seest soojendatav bioWC kabiin; ajutise tanklaruumi ja

bioWC varustamine veega toimus selle kohale vedamise teel. Sellel põhjusel ei kuulunud hageja

kohustuste hulka tema ajutises tanklaruumis töötamise perioodil klientidele toidu valmistamine

(s.o. võileivad ja hamburgerid), nimetatud kaubad oli müügil tootja pakendites.

Kostja ei nõustu hageja väitega, et kütuse mõõtmine oli ebaturvaline ja julgestamata. Hageja

töötas tööandja juures sarnastes tingimustes (kus kütuse mõõtmine toimus V-P tankla

konteinerikatuse kaudu) alates 2005.a, s.o 5,5 aastat. Kütuse mõõtmine -2,8 m kõrgusel oli tema

jaoks harilik protseduur. Metallist redeliga ronimine 2,8m kõrgusele metallist konteineri katusele

ei ole seotud ohuga elule tingimusel, kui töötaja paigaldab redelit kohaselt ning eriti sel juhul, kui

teine isik hoiab redelit. Kütuse mõõtmiseks ei ole tööandja ette kirjutanud tankla personaalile

konkreetsemat aega, tavaliselt teostavad operaatorid seda vahetuste vastuvõtmisel, s.o ajal, kui

tanklas on vähemalt 2 töötajat. Seega ajutise tankla tingimustes võiks hageja, konteineri katusele

ronides, alati paluda kaastöötaja abi, kes hoiaks redelit.

Kostja ei ole nõus hagis toodud asjaoludega keskkonna ebaturvalisuse kohta. Nii tankla

põhihoones, kui ka ajutises soojakus olid töötajad varustatud häirepuldiga, mis võimaldaks ohu

korral kutsuda kohale patrulli. Töökoht oli varustatud telefonisidega ning kahtlase olekuga

isikute saabumise korral võinuks hageja alati pöörduda politseisse.

Kostja möönab, et jooksva kraanivee puudumine soojakus annab hagejale alust väiteks, et

sanitaartingimused soojakus olid madalamad võrreldes endise tanklahoonega. Tekkinud

tingimustes, kus puudus ühisveevarustus ja puudusid ka ruumikitsikusest tingitud muud

tehnilised võimalused, loobuski tööandja klientidele toidu valmistamise teenuse osutamisest.

Seetõttu pidigi mis iganes toidu müük toimuma ainult tootja poolt pakendatuna. Seega on

kostjale arusaamatu hageja väide pidevast käte pesemise vajadusest. Kostja arvates, tankla ajutise

ümberpaigutamise tingimustes jooksva vee puudumine kuid kohale toodava veega käte pesemise

võimaluse olemasolul ei saa see olla hageja poolt töölepingu erakorralise üles ütlemise aluseks

tööandja süül.

Kostja peab vajalikuks kinnitada ka seda asjaolu, et 2010/2011 talveperioodi jooksul ei ole keegi

V-P tankla töötajatest esitanud tööandjale ühtki haiguslehe, mis oleks vormistatud seoses ajutise

tankla tingimustes töötades saanud haigusega.

Seega hageja väited tema töötamisest ebainimlikes tingimustes, mis ohustavad hageja elu- ja

tervist on palja sõnalised ja ümberlükatavad. Sellepärast ei saa põhjendada nende tingimustega

kostja vastu esitatud hageja süüdistusi tööandja poolt töötingimuste tagamise kohustuste

rikkumises. Kostja püüdis luua ning lõi hagejale kõik võimalikud hageja töötamiseks

vastuvõetavad tingimused. Seega kostja leiab, et hageja nõue töölepingu lõpetamiseks TLS § 91

lg 2 p.3 on alusetu. Kostja seisukohast ei kuulu rahuldamisele hageja avaldus hüvitise osas.

Hageja käitumine kostja - tööandja suhtes oli ebalojaalne. Vastavalt TLS § 16 lg l töötaja peab

täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades

ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja ei näidanud vajaliku hoolsust

tingimustes, kus tankla personaal koos juhatajaga oli hõivatud tankla tegevuskoha kolimisega, ei

arvestanud ka tööandja vajadustega ning ajutiselt muutunud tingimustega ega aidanud uue

tegevuskoha ettevalmistamisel tööks. Tema ennetav, tööandjat eelnevalt teavitamata, otsene

pöördumine Tööinspektsiooni kus väidetakse, et tankla otsene juhataja „... võimetu L suuremate

ülemuste ees" ning „Soovime anonüümsust, kuna firma hakkab taga kiusama töötajaid, kes tema

vastu julgevad hakata. Oleme seda varem kogenud." — on oma olemuselt tööandja seisukohast

otseses mõttes kahjustatava ning laimatava informatsiooni levitamine.

Kostja tegi kõike, et välistada konflikti hagejaga, pakkudes hagejale paremat töökohta tingimustes, kus

oleks hagejale töötada meeldivam võrreldes soojaku tingimustega V-P tanklas ning oleks välistatud

igasugune eeldatav oht hageja tervisele (P linnas). Konflikti lõpetamise eesmärgiga otsis kostja

hagejaga läbirääkimiste pidamise võimalusi isegi 1 kuu aja möödudes pärast tema poolt

lahkumisavalduse esitamist.

Kostja arvates hageja motiivid on algusest peale olnud omakasupüüdlikud ning reaalsusega mitte

arvestavad. Kostja peab vajalikuks veel kord korrata, et juhul, kui arvestades mõlemapoolset huvi, ei

olnud hageja huvitatud 2010.a detsembris tööandjaga töösuhete jätkamisest, oleks ta võinud mõistlikult

töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 1 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHEJNDUSED

Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja hageja vande all, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid

igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et

hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle:

-

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping , mille kohaselt töötas hageja kostja juures tankla

klienditeenindaja ametikohal alates 01.10.2006.

-

Hageja tööülesannete täitmise kohaks oli LEAS P tanklad. Hageja täitis tavapäraselt töökohustusi

tankla hoones, mis asus XXX.

-

Alates 01.12.2010 oli hageja kohustatud ajutiselt täitma töökohustusi soojakus kuni valmib uus

tankla.

-

20.12.2010 saatis hageja kostjale avalduse, mille kohaselt palus töölepingu lõpetada TLS § 91

alusel.

-

Kostja ei lõpetanud hagejaga töölepingut TLS § 91 alusel.

-

26.01.2011 saatis kostja hagejale avalduse, mille kohaselt ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt

üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt töölepingu ülesütlemine on seaduslik või mitte.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõude osas tunnistada tööleping üles öelduks hageja poolt

TLS § 91 lg 2 p 3 alusel.

Hageja on seisukohal, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja leiab, et tööleping on

kostja poolt üles öeldud TLS § 91 lg 1 alusel.

TLS § 91 lg 1 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige

kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

TLS § 91 lg 2 p 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse

olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule,

tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab

põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna töölepingust tuleneva õigussuhte

puhul on tegemist ka võlasuhtega, kuuluvad vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) §-le 1

kohaldamisele võlaõigusseaduse üldosa normid (VÕS §-d 1-207) muuhulgas töölepingule.

Kuivõrd VÕS § 196 ei esita ülesütlemisavaldusele sisulisi nõudeid, oluline on vaid lepingut

ülesütleva poole tahte selgumine, on TLS § 95 lg 2 puhul tegemist erinormiga, mille eesmärgiks

on lihtsustada ülesütlemise vaidlustamist. Ülesütlemise põhjendamine võimaldab teisel poolel

hinnata, kas ülesütlemine on toimunud kooskõlas seadusega või mitte, mistõttu võib

põhjendamata jätmise tagajärjena eeldada, et ülesütlemist ei vaidlustata (vt Töölepinguseaduse

seletuskiri).

Kohus leiab, et kui töötaja esitab avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ta ei pea

teadma täpset seaduslikku alust, kuid ta peab oskama nimetada põhjuse, miks ta soovib töölepingut

lõpetada. Eeltoodu põhjendamine ei sõltu juriidilistest teadmistest. Seega töölepingu lõpetamisel TLS §

91 lg 2 p 3 alusel on vajalik tööandjale põhjendada, milles seisneb tööandja kohustuste oluline

rikkumine. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb tööandja

poolne kohustuse rikkumine. 20.12.2010 saatis hageja kostjale avalduse, mille kohaselt palus tööleping

lõpetada TLS § 91 rikkumise tõttu. Avalduse kohaselt töö jätkamine on võimatu seoses reaalse ohuga

hageja tervisele (tlk 31). 23.12.2010 saatis hageja kostjale e-kirja, milles viitas töötajate poolt

kostjale 13.12.2010 saadetud pöördumisele (tlk 29) ning täpsustas kostja poolset töölepingu

rikkumist, mis seisnes alljärgnevas: ronides ülesse mahutite otsa kütust mõõtma, puudub

turvalisus; öösel õue WC-sse minnes, puudub samuti turvalisus, kuna ei tea iialgi kes kusagilt

nurga tagant välja võib karata, samuti ei käi luuk, mille kaudu müüme, lukku, rahad on sahtlis

vabalt kättesaadaval, soojakus töötades on talvel külm, jalad külmetavad kogu aeg (tlk 63). Kohtu

hinnangul sisaldub ülesütlemisavalduses ning hageja poolt 23.12.2010 kostjale saadetud e-kirjas

põhjendus TLS § 95 lg 2 mõttes, sest on piisavalt määratletud ning arvestades osundatud normi

eesmärki on tööandjal võimalik aru saada, mis asjaoludel tööleping töötaja poolt erakorraliselt üles

öeldakse. Ka ei tooks ülesütlemisavalduse põhjenduse puudumine iseenesest kaasa avalduse tühisust,

vaid annaks juhul kui pool kaotas põhjenduse puudumise tõttu õiguse ülesütlemisavalduse edukaks

vaidlustamises, vastavalt TLS § 95 lg-le 3 aluse nõuda kahju hüvitamist.

Vastuseks hageja avaldusele saatis kostja personalijuht 30.12.2010 hagejale kirja, milles teatas, et

hageja töölepingu ülesütlemiseks TLS § 91 alusel ei ole alust. Nimetatud e-kirja kohaselt pärast hageja

avalduse saamist kutsus kostja Tööinspektsiooni Lääne Tööinspektori 23.12.2010 kohapeale olukorda

kontrollima ning kontrolli tulemusena selgus, et hageja poolt väidetud ohtu tervisele ja elule ei ole (tlk

34). Eelnimetud e-kirjast nähtub, et kostja sai aru, et hageja poolt esitatud töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks hageja hinnangul on oht hageja elu ja tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Sellest

tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on töölepingu üles öelnud TLS § 91 lg 1

alusel.

TLS kohaselt võivad vastavate asjaolude olemasolul töölepingu üles öelda mõlemad pooled, nii

tööandja kui töötaja. TLS § 95 lg 1 sätestab, et ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse esitamisega

teisele poolele. TLS § 105 lg 2 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse

saamisest ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi

või avalduse tähtaja esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemise avaldus kehtiv ja leping on

lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja 30.12.2010 kirjalik vastamine hageja

töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamine TLS § 105

mõttes. Käesoleval juhul kostja ei ole vaidlustanud ei töövaidluskomisjoni esitatud avaldusega ega

kohtusse esitatud hagiga hageja avaldust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. TLS §-st 105

tulenevalt on töölepingu ülesütlemine kehtiv kuni pole tuvastatud selle tühisus. Kuivõrd hageja on

töölepingu üles öelnud 20.12.2010 ja kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, siis on hageja

poolt töölepingu ülesütlemine selle vaidlustamata jätmise tõttu kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb

pooltevaheline töösuhe lugeda lõppenuks hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega

alates 20.12.2010, sest eelpool nimetatu alusel ei pea töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt töölepingu

erakorralisest ülesütlemisest ette teatama kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades

ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja

lõppemiseni.

Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist sisulise vaidlusega tuvastamaks erakorralise

ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, vaid tegu on kostja tegevusetusega ülesütlemisavalduse

saamisel TLS § 105 lg 1 mõistes, mille tulemusena hageja poolt esitatud avaldus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv TLS § 105 lg 2 mõistes, siis

kohtul puudub alus tuvastada, kas hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed

eeldused olid täidetud ehk kas hageja poolt ülesütlemine tugineb õiguslikule alusele. Sellest

tulenevalt kohus ei hinda hageja ja kostja poolt esitatud tõendeid hageja töötingimuste kohta

töötamisel 02.12.2010-20.12.2010 V-P ajutises tanklas ning ei võta seisukohta, kas kostja poolt

on oluliselt rikutud tööandjapoolseid kohustusi või mitte.

Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas tuvastada, et kostja avaldus töölepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on tühine.

Seadusest tulenevalt on vaidlustamata ülesütlemisavaldus kehtiv algusest peale. Seega lõppes

hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping 20.12.2010. Kostjal ei olnud võimalik 26.01.2011

tehtud omapoolse erakorralise ülesütlemisavaldusega enam töölepingut lõpetada. Sellest

tulenevalt on kostja poolt esitatud töölepingu ülesütlemise teade hagejaga töölepingu

ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühine.

Viimasena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis

TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 799,88 eurot.

Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tööandja kohustatud TLS § 100 lg 4 alusel

maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on palunud

kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1799,88 eurot.

Hageja on välja toonud, et tema keskmine töötasu oli 599,96 eurot (tlk 46) ja kolme kuu

keskmine töötasu on seega 1 799,88 eurot, mida kostja ei ole vaidlustanud.

TLS § 100 lg 4 teise lause kohaselt kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista

kolme kuu töötasu suurust hüvitist.

Hageja vande all antud ütluste kohaselt (tlk 101) enne lahkumisavalduse esitamist töötas hageja

konteinertanklas 6-7 päeva. Pärast lahkumisavalduse esitamist hageja enam ei töötanud ja tanklat

ei külastanud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KK ütlustega (tlk 96) on leidnud tõendamist,

et kohe pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist pöördus tööandja Lääne

Tööinspektsiooni poole, et välja selgitada, kas hageja poolt lahkumisavalduses esitatud väited

vastavad tõele. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni inspektori A N poolt 23.12.2010 läbi

viidud ajutise tankla töötingimuste kontrolli kohaselt on tuvastatud, et ajutisse konteinertanklasse

ja konteinertualetti sisenemisel ja väljumisel ei ole tagatud töötajate ohutus (Kumise ja

komistamise oht) (tlk 64). Tööinspektor muid 13.12.2010 kostja kollektiivses pöördumises

kajastatud ohutegureid tuvastanud ei ole. Samuti leidis tunnistaja KK ütlustega tõendamist, et

pärast hageja poolt töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist ja inspektori külastamist tegi

kostja pakkumise hagejale asuda tööle L tänava tanklasse (tlk 96).

Kuivõrd hageja töötamine ajutises konteinertanklas oli lühiajaline (6-7 päeva) ning kostja pakkus

hagejale võimalust asuda tööle teises tanklas, kus on paremad töötingimused võrreldes soojaku

tingimustega V-P tanklas ning kus oleks välistatud igasugune oht hageja elu ja tervisele, kuid

hageja ise ei olnud enam kostjaga töösuhte jätkamisest huvitatud, siis selles tulenevalt peab

kohus põhjendatuks ja õiglaseks kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kahe kuu keskmise

palga ulatuses, s.o. summas 1 199,92 eurot.

Järgnevalt lahendab kohus kostja taotluse protokolli parandamiseks.

Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 10.10.2011

esitas kostja taotluse 05.10.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub

parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalistel on õigus tutvuda

protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kohtule kolme tööpäeva jooksul, alates

protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 06.10.2011 ja edastati kostjale 07.10.2011,

seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei

ole stenogramm. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu, vastavalt mille lõikele 1

peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt peab

protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei

ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega peab protokollis olema kirjas vaid

kostja seisukohtade põhisisu, mitte kogu kostja esindaja poolt istungil räägitu. Kohus leiab, et

05.10.2011 toimunud istungi protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist ja kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb kostja taotlus

protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha

maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, käesoleval juhul 1 799,88 eurot.

TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on mittevaralise nõude puhul hagihind 1595 eurot

ning TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt juhul kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega

seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Eeltoodust tulenevalt

on hagihinnaks käesolevas asjas 1 799,88 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajadusel määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta

tehtud lahendi jõustumisest.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi 67% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 33%

ulatuses hageja kanda ja 67% ulatuses kostja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik