2-10-66450/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-66450

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-66450

Tsiviilasi

Danske Bank A/S hagi Kaido Varkeli vastu 27 039,53 euro

(423 076,71 krooni) nõudes

Tsiviilasja hind

19 050,57 eurot (298 076,71 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Danske Bank A/S (RK 61126228; asukoht Holmens

Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani Kuningriik), mis

tegutseb Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (RK

11488826; asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn);

-

hageja esindaja Ferenc Koso (OÜ Incure Inkasso Agentuur;

asukoht

Mustamäe

tee 16,

10617

Tallinn;

e-post

ferenc.koso@incure.ee);

-

kostja Kaido Varkel

Kohtuistungi toimumise aeg

27. september 2011

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Kaido Varkelilt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks 24 641,56 eurot

(385 556,57 krooni),

millest

16 652,60 eurot

(260 556,57 krooni)

on

põhinõue

ja

7988,96 eurot (125 000 krooni) viivisenõue.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja 9% ulatuses hageja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue (tl 2-6)

Hageja ja Ancober OÜ sõlmisid 16.05.2006 kasutusrendilepingu nr 260516AN, millega hageja

kohustus omandama Ancober OÜ ülesandel ja huvides kaatri Bayliner 652 hinnaga

543 900 krooni ja andma selle Ancober OÜ kasutusse. Viimane kohustus maksma hagejale

kaatri kasutamise eest tasu vastavalt maksegraafikule. Kasutusrendilepingust tulenevate

Ancober OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 16.05.2006

käenduslepingu

nr KÄ-260516AN,

kus

fikseeriti

käendaja

rahalise

vastutuse

maksimumsummana 572 726,70 krooni. Kuna Ancober OÜ ei tasunud hagejale lepingujärgseid

makseid nõuetekohaselt vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ning hageja poolt antud

täiendavale tähtajale, siis ütles hageja 06.04.2009 kasutusrendilepingu ennetähtaegselt üles ja

nõudis kaatri viivitamatut tagastamist. Käesoleva ajani ei ole põhivõlgnik ega käendaja kaatrit

tagastanud, samuti on tasumata lepingust tulenev võlgnevus.

Hageja nõuab kostjalt 260 556,57 krooni (16 652,60 euro) väljamõistmist põhivõlgnevuse (kaatri

jääkväärtus 235 834,23 krooni ja tasumata kuumaksed 24 722,34 krooni), 125 000 krooni

(7988,96 euro) väljamõistmist viivisenõude ja 37 520,14 krooni (2397,97 euro) väljamõistmist

kahjunõude katteks. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud lepingus kokkulepitud määrast 0,3%

võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta ja viiviseid on arvestatud alates 22.04.2009 kuni

28.12.2010 (hagiavalduse koostamiseni), saades võlgnetavaks summaks 480 726,87 krooni, mida

hageja vähendab 125 000 kroonini. Hageja kahju seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur

makstud teenustasus kaatri tagasisaamise ja võlgnevuse sissenõudmise eest kohtuvälises

menetluses.

Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 423 076,71 krooni (27 039,53 eurot) ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus (tl 46-47)

Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et sai hageja nõudest teada alles kohtu kaudu. Kostja ei ole

saanud hagejalt ühtegi vastavasisulist nõuet võlgnevuse olemasolu kohta. Vastavalt

käenduslepingule on hagejal kohustus teavitada käendajat põhivõlgniku vastu lepingust tuleneva

võlgnevuse sissenõudmise alustamisest. Selle kohustuse täitmata jätmisega on hageja lepingut

rikkunud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on hagi esitatud ainult tema kui käendaja vastu, sest

tegemist on solidaarvastutusega ja ennekõike peaks nõue olema suunatud põhivõlgniku vastu.

Samuti jääb kostjale arusaamatuks, millest on hagejale kahju tekkinud. Hagiga on kaasa pandud

vaid üks arve, millel puudub igasugune info tehtud tööde kohta. Võlausaldaja peab tõendama

kahju tekkimist. Kostja leiab veel, et sissenõudekulu ei ole käsitletav kahjuna, vaid nimetatud

summat võiks käsitleda menetluskuluna, kuna arve esitaja on ka hageja esindaja. Kostja on valmis

hageja ettepanekul asjas kompromissi sõlmima.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 49-50)

Hageja ei nõustu kostja poolt vastuses esitatud väidetega. Kostjale on 13.10.2010 saadetud

hageja esindaja poolt nõudekiri võlgnevuse tasumiseks. Samuti on kostjaga 15.10.2010 räägitud

võla tasumisest ja vara tagastamisest telefoni teel. Kostjale sai selgitatud, et temal lasub

käenduslepingust tulenev võlgnevuse tasumise kohustus, kuid kostja keeldus koostööst. Seega on

hageja kostjat nõudest teavitanud nii kirjalikult kui suuliselt. Käenduslepingu kohaselt on hagejal

õigus nõuda kohustuse täitmist kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Antud

juhul on hageja otsustanud nõuda kohustuse täitmist ainult kostjalt, sest hagejale teadaolevalt on

Ancober OÜ makseraskustes. Hageja on esitanud kohtule kahju tekkimist tõendava dokumendi,

mis ei ole käsitletav õigusabikuluna, vaid sisaldab endas eelkõige kohtuvälist menetlust ehk vara

otsimisteenust ja võimalusel selle tagastamist. Tegemist on kuluga, mis on hagejal tekkinud juba

enne hagi esitamist, mistõttu ei saa olla tegu menetlusseadustikus sätestatud menetluskuluga.

Hageja jääb enda juurde, et on kahjunõuet tõendanud ja põhistanud. Hageja ei ole nõus antud

menetluse staadiumis sõlmima kostjaga kompromisse.

Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

27.09.2011 kohtuistung

Hageja esindaja istungile ei ilmunud ja palus asja lahendada ilma hageja osavõtuta ning

rahuldada hagi täies ulatuses (tl 55).

Kostja Kaido Varkeli vande all antud seletuse kohaselt käendas tema Ancober OÜ kaatri laenu.

Firmal tekkisid raskused ja võlgnevus panga ees. Pank avaldas survet, olles oma seisukohtades ja

tähtaegades järeleandmatu. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid vaidleb vastu kahjunõudele.

Samuti leiab kostja, et viivisenõue on põhjendamatult suur, mistõttu palub kostja viivist

vähendada.

Kohtu seisukoht

1. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud:

-

hageja ja Ancober OÜ on 16.05.2006 sõlminud kasutusrendilepingu nr 260516AN (tl 7-

12, 13-14);

-

hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud 16.05.2006 (tl 15, 16);

-

kasutusrendileping on lõpetatud ennetähtaegselt 06.04.2009 lepingu rikkumise tõttu

(tl 18);

-

kasutusrendilepingust tulenevate Ancober OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise

tagamiseks on hageja ja kostja 16.05.2006 sõlminud käenduslepingu nr KÄ-260516AN

(tl 17),

mille

kohaselt

on

käendaja

vastutuse

rahaline

maksimumsumma

572 726,70 krooni;

-

lepingu objekti (kaater Bayliner 652 4,3 MPI MerCruiser Alpha) hagejale tagastatud ei

ole, samuti on hagejale maksmata lepingu alusel tekkinud võlgnevus vaatamata hageja

meeldetuletustele ning täiendavalt antud tähtajale (tl 18, 20, 21, 22-23).

3. Hageja ja Ancober OÜ vahel 16.05.2006 sõlmitud kasutusrendileping allub võlaõigusseaduses

(VÕS) sätestatud liisingulepingu regulatsioonile. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga

kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme

(liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma

liisingueseme kasutamise eest tasu. Juhul, kui ei toimu liisingueseme omandamist liisinguvõtja

poolt, siis tulenevalt VÕS § 363 p-st 3 on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama

liisingueseme liisinguandjale seisundis, milles liisinguese liisinguvõtjale üle anti, arvestades selle

tavapärasest kasutamisest tingitud kulumist ning sellega seotud eseme väärtuse vähenemist.

Selles punktis sisalduv regulatsioon kehtib ka lepingu ülesütlemise korral. VÕS § 367 lg 1

sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik

kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast

ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev

intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega (VÕS

§ 367 lg 2).

4. Kasutusrendilepingust tulenevate Ancober OÜ kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks

on hageja ja kostja 16.05.2006 sõlminud käenduslepingu nr KÄ-260516AN. VÕS § 142 lg 1

kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole eraldi kokku lepitud täiendavates

kriteeriumites, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada. Seega on automaatselt tekkinud käendaja vastutus alates põhivõlgniku poolt

kohustuse rikkumisest.

Käenduslepingu p 1 ja VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest

täies ulatuses, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete,

viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti

sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Kuna käenduslepingu p 2 ja VÕS § 65 lg 1 annavad võlausaldajale otsustamisvabaduse, millise

solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi, siis on võlausaldajal õigus otsustada, kas

esitada nõue põhivõlgniku, käendaja või mõlema vastu.

5. Hageja on esitanud kostja kui käendaja vastu kasutusrendilepingu rikkumisest tulenevad

nõuded kogusummas 423 076,71 krooni (27 039,53 eurot). Käendus on antud juhul piiratud

suurema rahasummaga. Lepingu p 1 järgi on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas 572 726,70 krooni (36 603,91 eurot).

6. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist,

kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi

teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

7. Hageja on esitanud kostja vastu kohustuse täitmise nõude summas 260 556,57 krooni

(16 652,60 eurot), sealhulgas on kaatri jääkväärtus 235 834,23 krooni (15 072,55 eurot) ja

tasumata kuumaksed 24 722,34 krooni (1580,05 eurot). VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud

kasutusrendilepingu alusel oli liisinguvõtjal raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

Samuti oli tal lepingu ülesütlemise korral kaatri tagastamise kohustus, mida ei ole samuti

täidetud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kostja

tunnistas

27.09.2011

kohtuistungil

hageja

nõuet

summas

260 556,57 krooni

(16 652,60 eurot), seega on kostja võtnud hageja põhinõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks

põhinõude ulatuses, siis tuleb selles osas hageja nõue rahuldada ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja 260 556,57 krooni (16 652,60 eurot) põhinõude katteks.

8. Hageja nõuab kostjalt viivist 125 000 krooni (7988,96 eurot). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuivõrd põhivõlgnik Ancober OÜ on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on

hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja märgib hagiavalduses, et on viivise arvutamisel

lähtunud lepingus kokkulepitud määrast 0,3% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta (tegelikult

on lepingujärgne viivis 0,5% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta) ja et viiviseid on

arvestatud alates 22.04.2009 kuni 28.12.2010 (hagiavalduse koostamiseni), saades võlgnetavaks

summaks 480 726,87 krooni, mida hageja vähendab 125 000 kroonini (7988,96 euroni).

Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud, kuid on leidnud, et viivisenõue on

põhjendamatult suur ja palub seetõttu viivist vähendada. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise

maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.

VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus

seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole

õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine.

Reeglina ei saa viivise kokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise eesmärgiks on

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Antud juhul ei ole põhivõlgnik ega käendaja oma kohustust pärast

kasutusrendilepingu ülesütlemist (06.04.2009) üldse täitnud. Hageja on sissenõutavaks

muutunud viivist ise vähendanud 125 000 kroonini (7988,96 euroni), mis on väiksem kui pool

põhinõuet (260 556,57 krooni ehk 16 652,60 eurot), kusjuures hageja ei nõua lisanduva viivise

väljamõistmist põhinõudelt kuni selle täieliku täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kuna kostja taotles

kohtult viivise vähendamist, siis on tema kohustus tõendada, et viivise suurus on

ebaproportsionaalne. Kostja on oma taotlust esitades jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole

esitanud kohtule ka tõendeid oma majandusliku seisundi kohta, et hinnata, kas hageja

viivisenõue on kostjat ebamõistlikult kahjustav.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul õiguslikku alust hageja

viivisenõuet vähendada. Kuivõrd viivise rakendumine on sõltunud võlgnikust enesest (lepingu

mittekohane täitmine), siis on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 125 000 krooni

(7988,96 eurot) viivisenõude katteks.

9. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 37 520,14 krooni

(2397,97 eurot). Kahju seisneb inkassofirmale käsunduslepingu alusel makstud teenustasus

nõude kohtuvälise menetluse eest (tl 24).

VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kahju

tekitanud isikult põhimõtteliselt ka inkassokulude hüvitamist nõuda, kuid selline nõue on

põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1

järgi, eelkõige kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

Kohus on seisukohal, et hagejale ei ole kahju summas 37 520,14 krooni (2397,97 eurot)

tekkinud. Ainuüksi asjaolu, et hageja sõlmis inkassofirmaga käsunduslepingu juriidilise teenuse

osutamiseks ja kohustus kohtuvälise menetluse eest maksma teenustasu 37 520,14 krooni

(2397,97 eurot), ei tõenda, et hagejale tegelikult nimetatud summas ka kahju tekkis.

Kohus leiab, et inkassokulude hüvitatavust tuleb jaatada eeldusel, et nad on mõistlikud VÕS

§ 128 lg 3 mõttes, s.t nad on võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja

põhjendatud ning ei riku VÕS § 139 lg-s 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust.

Kohus on seisukohal, et inkassofirma poole pöördumisel oli tegemist hageja täiesti vaba tahte

teostamisega, kuid sellega ei teinud hageja kohtu arvates omapoolselt mõistlikult vajalikku, et

väidetavat kahju ära hoida või vähendada, kui kaasas nõude maksmapanekuks inkassofirma,

kellel ei ole reaalset sunnijõudu. Üldjuhul võib mõistlikuks ja põhjendatuks pidada seda, et iga

tsiviilkäibes osalev mõistlik isik teostab oma õigusi riiklikku sunnijõudu omava kohtusüsteemi

kaudu. Seetõttu ei saa hageja inkassokulusid pidada mõistlikeks VÕS § 128 lg 3 tähenduses.

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 3 tuleb kahju hüvitada üksnes sellises ulatuses, mis oli lepingu

rikkujale ettenähtav lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tagajärjel. Kohtu hinnangul kostja ei teadnud ega pidanud teadma

käenduslepingu sõlmimise ajal, et hageja (krediidiasutus) sõlmib kasutusrendilepingu täitmisele

kohustamiseks omakorda lepingu kolmanda isikuga (inkassofirmaga), mis toob kostjale kaasa

kahjuhüvitamise kohustuse.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt kahju

37 520,14 krooni (2397,97 euro) väljamõistmiseks.

10. Kokkuvõttes

loeb

kohus

hageja

kasuks

väljamõistmisele

kuuluvaks

summaks

24 641,56 eurot (385 556,57 krooni), millest 16 652,60 eurot (260 556,57 krooni) on põhinõue ja

7988,96 eurot (125 000 krooni) viivisenõue.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja

nõude 91% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 91% ulatuse kostja ja 9% ulatuses

hageja kanda.

Kohtunik