Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-11-2467/3 AI generated

3-11-2467/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-11-2467/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi 18. oktoobril 2011. a E.A.ile kui riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutuse nr 1019767229 Eesti Vabariigist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 18. oktoobrist 2011. E.A. esitas 19. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada lahkumisettekirjutuse täitmine esialgse õiguskaitse korras kuni tema poja D.-D. I. tervenemiseni ning lastele Gruusiasse sõiduks viisade või muude dokumentide vormistamiseni.

Legislator headnote

AI generated

3-11-2467/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

Keywords

AI generated
medical care requirements entitlement condition for benefits procedural requirement special provisions for Luxembourg unfit notwithstanding health condition deportation despite health issues
AI generated
3-20-1559/17
X ja Y esitasid 21.08.2020 Tallinna Halduskohtule liitkaebuse taotlusega tühistada Politseija Piirivalveameti 10.08.2020 lahkumisettekirjutus nr 1052039642; tunnistada õigusvastaseks või alternatiivina tühistada Politseija Piirivalveameti 11.08.2020 otsus nr 15.3-10/345-1 ning kohustada Politseija Piirivalveametit uuesti läbi vaatama kaebajate 30.07.2020 taotlust VMS § 2103 alusel haldusmenetluse algatamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus Politseija Piirivalveameti 10.08.2020 lahkumisettekirjutuse nr 1052039642 kehtivuse peatamiseks ning Politseija Piirivalveameti keelamiseks teha täiendavaid toiminguid või anda täiendavaid haldusakte, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaebajate Eestist lahkuma sundimine.
3-09-1715/22
Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja regionaalosakonna Tallinna migratsioonibüroo (edaspidi KMA) tegi 29.07.2009 N.
3-15-2997/4
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2997 Haldusasi Menetlustoiming Z.B.i esialgse õiguskaitse taotlus.
3-21-1632/21
X (kaebaja) on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei-ja Piirivalveameti (PPA, vastustaja) 12.07.2021 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052244443 tühistamise nõudes, alternatiivselt muuta sissesõidukeelu osas tehtud otsust ja teha uus otsus. PPA 12.07.2021 ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1052244443 tehti Xile ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 22.07.2021, ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 23.07.2021. PPA hinnangul isik on ebausaldusväärne välismaalane ning tema edasine viibimine Eesti Vabariigis võinuks kaasa tuua isiku poolt avaliku korra rikkumisi. Lisaks puuduvad tal perekondlikud või majanduslikud sidemed Eestis. Samuti võttis PPA arvesse, et isik saabus Schengeni territooriumile seaduslikult. PPA andmetel ei ole isik varasemalt väärteoega kriminaalkorras Eestis karistatud. Tuginedes eelnevale ning juhindudes kaalutusõiguse põhimõttest kohaldas PPA Xile sissesõidukeelu Eesti Vabariigi territooriumile lühemaks ajaks, s.o 1. aastaks ja 6. kuuks. Kaebajale anti võimalus vastuväidete esitamiseks. Kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Lahkumisettekirjutuses PPA leidis, et kaebaja viibib Eesti Vabariigis ilma seadusliku aluseta, rikkudes sellega VSS § 2 lg 1 nõudeid (Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta) ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 (seadustamisettekirjutus) lg-s 1 loetletud tingimusi (kaebajale need ei laiene). Kohus on kaebuse asjaolude (sh nõuete) täpsustamiseks/selgitamiseks korduvalt pöördunud kohtunõudega (kokku 3 korda) kaebaja poole, kuid ühelegi kohtunõudele ei ole kaebaja vastanud. Kohus on asja läbivaatamisel muuhulgas hinnanud kohtule esitatud kaebuse sisu ja kaebuse lisana esitatud tõendeid (lahkumisettekirjutus, kaks teatist ning isikut tõendava dokumendi kontrollimiseks võtmise tõend). Kaebaja täiendavalt mingeid tõendeid ega selgitusi/täpsustusi kohtule ei ole kohtumenetluse käigus esitanud.
3-23-2661/9
X esitas 06.04.2023 tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning tähtajalise elamisloa taotluse lähedase sugulase juurde oma lastele. Taotlused registreeriti ja võeti Politseija Piirivalveametis (PPA) menetlusse 06.04.2023 numbritega 1063269328, 1063270607 ja 1063271413.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-2467 Haldusasi E.A.i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – E. A., lepinguline esindaja Jelena Karzetskaja RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus taotluse esitajale. Edasikaebamise kord Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 122 lg 5, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi 18. oktoobril 2011. a E.A.ile kui riigis seadusliku aluseta viibivale välismaalasele ettekirjutuse nr 1019767229 Eesti Vabariigist lahkumiseks. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 18. oktoobrist 2011.

2. E.A. esitas 19. oktoobril 2011 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada lahkumisettekirjutuse täitmine esialgse õiguskaitse korras kuni tema poja D.-D. I. tervenemiseni ning lastele Gruusiasse sõiduks viisade või muude dokumentide vormistamiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. HKMS § 122 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada koos kaebusega või pärast kaebuse või kohustuslikuks kohtueelses menetluses vaide esitamist. Lahkumisettekirjutuse vaidlustamisele ei ole ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning E. A. ei ole kohtule esitanud kaebust lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks. Taotluses mainitakse vaid, et kaebaja kavatseb seda tulevikus teha.

HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel kõigepealt tuvastada oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kohtumenetluse ajal tuua kaebuse esitajale kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine kaebuse rahuldamise korral osutuks ebamõistlikult raskeks või võimatuks. Kui puudub halduskohtusse esitatud kaebus (st ei ole teada, mille üle

2(2) pooled vaidlevad või kas vaidlust üldse on), ei saa kohus hinnata ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise võimalikke tagajärgi kaebajale.

Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta praegu rahuldamata.

4. Kohus selgitab, et lahkumisettekirjutuse vaidlustamise soovi korral tuleks E. A. esitada viivitamatult kaebus halduskohtusse ning taotleda vajadusel uuesti ka esialgset õiguskaitset.

Monika Laatsit