2-11-40673/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-40673

Tsiviilasi

OÜHpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik OÜH(registrikood XXX, asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige V Š

Võlgniku nõustaja Nadežda B

Ajutine pankrotihaldur Urmas Ustav

Kohtuistungi toimumise kuupäev

28. september 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜH(registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜH ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. OÜHlikvideerimine

ja

registrist

kustutamine

teha

ülesandeks

ajutisele

pankrotihaldurile Urmas Ustavile.

4. Pärast OÜH kustutamist äriregistrist vabastada Urmas Ustav ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata OÜH dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige V Š (isikukood

XXX).

6. Määrata ajutise halduri Urmas Ustavi töötasuks 1 920 (üks tuhat üheksasada

kakskümmend) eurot.

7. Välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt V Š (isikukood XXX) ajutise halduri

tasu 1 920 eurot, mis tasuda kolme kuu jooksul arvates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

OÜH esitas 31.08.2011 kohtule pankrotiavalduse. Võlgniku põhitegevusalaks oli elektri- ja

sidevõrkude ehitamine, üldehitus- ja remonditööd. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik

muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõpetatud. Maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks peab võlgnik endise juhatuse liikme RG tegevust, millega tekitati võlgnikule

varalist kahju.

Harju Maakohtu 01.09.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜH

ajutiseks pankrotihalduriks Urmas Ustavi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Urmas Ustav esitas 26.09.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

ajutise halduri kogutud esialgse info põhjal võlgniku varade mahuks 35 618,72 eurot, mille

moodustavad raha kassas ja nõuded kolmandate isikute vastu. Nõuded on ebatõenäoliselt

laekuvad. Ajutise halduri kogutud esialgse info põhjal on võlgniku kohustuste mahuks

esialgsete hinnangute kohaselt 66 943,97 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne ja

eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara olulises määras. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Püsiva maksejõuetuse tekkimise

ajaks on 2010. aasta lõpp. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimisele võis

kaasa aidata endise juhatuse liikme RG ebaseaduslik tegevus võlgniku vara oma kasuks

pööramisel. Samuti võis maksejõuetuse põhjustada majanduslangus ja sellega seonduv

tellimuste vähenemine. Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu

ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info

põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur on olemasoleva

info põhjal arvamusel, et antud olukorras ei esine arvestatavat võimalust võlgniku

majandustegevuse

jätkamiseks

ja

võlgniku

tervendamiseks.

Edasise

võimaliku

pankrotimenetluse käigus tuleb ajutise halduri hinnangul täiendavalt analüüsida võlgniku poolt

29.11.2010 sõlmitud müügilepingut, mille objektiks oli sõiduk Citroen Berlingo. Samuti tuleb

analüüsida võlgnikule kuni 22.12.2010 kuulunud korteriomandi asukohaga Kari tn 6-51,

Tallinn, võõrandamisega seonduvaid asjaolusid.

Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude

katteks on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud

ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜH pankrotiavalduse

menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜH pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 920

eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning

väljendas seisukohta, et võlgniku juhatuse liige V Š on valmis hüvitama ajutise halduri tasu

kolme kuu jooksul.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Urmas Ustavi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜH pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜH on kohustusi

66 973,97 euro ulatuses. Vara on võlgnikul 35 618,72 euro väärtuses, kuid vara koosneb

peamiselt ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest kolmandate isikute vastu. Vara tagasivõitmise

ja tagasinõudmise võimalused vajavad edasise menetluse käigus täpsemat analüüsimist.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost

maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine haldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud

kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Ajutine haldur on seisukohal, et äriühingu püsiva

maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2010. aasta lõpp. Kohus leiab, et võlgnik on jätnud täitmata

äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 tuleneva kohustuse, et kui osaühing on maksejõuetu ning

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus

viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama

kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed

teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras

on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud

hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille

tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse

liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

28.09.2011 määrusega tegi kohus OÜH pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda OÜHpankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 6 000 eurot 14 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜH pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei

ole.

Kohus leiab, et kuna OÜH ei ole piisavalt vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

OÜH pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud

ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜH pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele V Š le

(isikukood XXX).

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 920 eurot, mille palub

tasuda OÜ-le Advokaadibüroo LEXTAL. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole tasu suurusele vastu vaielnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik,

kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt

asjaolust, et võlgniku juhatuse liige V Š on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku

juhatuse liikmelt Urmas Ustavi kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 1 920 eurot.

Väljamõistetud tasu tuleb tasuda OÜ Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Viivi Villemson