3-11-1241/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1241

Haldusasi

OÜ Led Reklaamid kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 21. aprilli 2011 maksuotsuse nr

12.2-3/1255-5 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 23. septembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Led Reklaamid

Esindaja: v.adv. Toivo Viilup

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Kaie Kaju

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Led Reklaamid kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 21. aprilli 2011 maksuotsus nr 12.2-3/1255-5.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Led Reklaamid kasuks välja menetluskulud 3960

(kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest

arvates

esitada

apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4

ja lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. 23. jaanuaril 2011 esitas OÜ Prisma Meedia OÜ-le Saturnia arve nr 1101001 (tl.173) summas

350 000 eurot (sh. 58 333,33 euro suurune käibemaks). Arvel on kauba nimetusena märgitud Vastavalt

müügilepingule 25.01.2011 ning lepingu objektina on samal arvel loetletud järgmised asjad:

reklaamikandja prismatabloo Suktukas 20 000 mm x 3 000 mm;

Megascroller LORO 6000 mm x 3000 mm (4 tk);

LED-ekraani kandekonstruktsioon Foorum Kaubanduskeskuse fassaadil;

LED ekraan

Valguskastid Foorum Kaubanduskeskuse fassaadil (2 tk);

Kontorimööbel (2 töölauda ja 2 kummutit)

2. 21. aprillil 2011 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus maksuotsuse nr

12.2-3/1255-5, millega vähendas OÜ Saturnia 2011. aasta jaanuarikuu sisendkäibemaksu 58 333,33

euro võrra, jättis rahuldamata 58 254,42 euro suuruse tagastusnõude ning kohustas OÜ-d Saturnia

täiendavalt tasuma 78,91 eurot käibemaksu. Maksuhaldur asus nimetatud maksuotsuses seisukohale, et

OÜ Prisma Meedia ja OÜ Saturnia vahel 25. jaanuaril 2011 sõlmitud ostu-müügilepingu majanduslik

sisu on käsitatav ettevõtte osa üleandmise raames sooritatud tehinguna, kuna selle eesmärk oli võtta üle

osa OÜ Prisma Meedia ettevõtlusest, mis seisnes OÜ-lt Prisma Meedia omandatud konkreetsetel

reklaamikandjatel välireklaamiteenuse osutamises. Maksuotsuses põhjendatakse seda seisukohta

eelkõige järgnevate asjaoludega:

OÜ-le Saturnia läks juba 2010. aastal üle Foorumi kaubanduskeskuse fassaadi rendileping koos

sellega kaasneva OÜ Prisma Meedia võlakohustusega;

OÜ Prisma Meedia põhivara omandamisega võttis OÜ Saturnia üle Prisma Meedia OÜ

pangalaenu, mida jäi tagama kommertspant ning Rein Kärki ja Raul Suurhansu käendused;

OÜ Saturnia asus tegutsema samal tegevusalal, millel varem tegutses OÜ Prisma Meedia;

OÜ Saturnia omandas OÜ Prisma Meedia ettevõtluses kasutusel olnud vallas- ja kinnisvara;

Rein Kärk teeb OÜ Saturnia nimel vajalikke töid ise, samas olles 2010. aastal OÜ Prisma

Meedia juhatuse liige ja osanik, osutas ta OÜ-le Prisma Meedia LED-ekraani hoodlusteenuseid

juba Saturnia OÜ nimel;

OÜ-l Saturnia on võimalik edaspidi sama kliendibaasi kasutamine;

Prisma Meedia OÜ-l alates 2010. aasta augustist tavapärast käivet ei olnud ning maksuotsuse

tegemise ajaks oli peaaegu kogu vara võõrandatud; samas kui enne Foorum Invest OÜ-ga

lepingu sõlmimist OÜ-l Saturnia üldse tegevust ei olnud;

Rein Kärk on nii OÜ Saturnia kui ka OÜ Prisma Meedia juhatuse liige ja osanik;

Maksuhalduri hinnangul väljendavad OÜ Saturnia varjatud tahtele OÜ Prisma Meedia ettevõtluse

ülevõtmiseks järgmised asjaolud:

Rendileping Foorum Invest OÜ-ga sõlmiti OÜ-ga Saturnia just seetõttu, et viimane oli nõus

üle võtma Prisma Meedia OÜ võlakohustuse;

Rein Kärk ega Raul Suurhans ei avaldanud maksuhaldurile infot võlakohutuse ülevõtmise

kohta;

Prisma Meedia OÜ andis pärast reklaampindade lepingu lõpetamist Foorumi keskuse fassaadil

olevad valguskastid OÜ Saturnia tasuta kasutusse;

OÜ Saturnia ostis OÜ Prisma Meedia vallas- ja kinnisvara, kuigi tal puudusid selleks vahendid

ning ta pidi üle võtma ka pangalaenu koos kommertspandilepingu, samuti jäid kehtima ka

käendused;

Prisma Meedia OÜ vara enampakkumisel osales ainsana OÜ Saturnia, kuna muid huvilisi

varele tema laenukohustuse jäägi suuruse tõttu ei olnud;

OÜ Prisma Meedia ja OÜ Saturnia vahelised arveldused on ebaselged ning need äriühingud ei

dokumenteeri omavahelisi tehinguid nii, nagu sõltumatud ja mitteseotud ettevõtjad seda

tavapäraselt teevad;

Rein Kärk ja Raul Suurhans on andnud maksuhaldurile erinevate kontrollimenetluste käigus

vastuolulisi ütlusi;

Prisma Meedia OÜ ei ole 23. jaanuari 0211 väljastatud arvel nr 1101001 näidatud käibemaksu

riigieelarvesse tasunud.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. OÜ LED Reklaamid (endise ärinimega OÜ Saturnia) esitas 19. mail 2011 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, taotledes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21. aprilli 2011 maksuotsuse nr

12.2-3/1255-5 tühistamist. Esiteks ei nõustu kaebuse esitaja vaidlustatud maksuotsuses antud

hinnangutega, mis puudutavad Rein Kärki poolt maksuhaldurile antud seletusi ja nendes esinevaid

väidetavaid vastuolusid. Kaebuse esitaja selgitab, et omandas 2010. aasta aprillis õiguse Foorumi

kaubanduskeskuse fassaadipindade kasutamiseks ning sellest ajast puudus tal takistus seal paiknevate

kolmanda isiku reklaamkandjate demonteerimiseks ning iseseisvalt fassaadile uute reklaamkandjate

paigaldamiseks. Kaebuse esitaja ei nõustu ka maksuotsuse väitega, et Rein Kärk on maksuhalduri eest

faktilisi asjaolusid teadlikult varjanud ning peab põhjendamatuks väidet, et juba 2010. aastal oli kaebuse

esitaja eesmärk vaidlusaluste reklaamkandjate soetamine OÜ-lt Prisma Meedia.

4. Rein Kärki, Raul Suurhansu ja Tanel Aaviku vaheliste seoste kohta selgitab kaebuse esitaja, et neil

on olnud ainult üks ühine äriprojekt OÜ Prisma Meedia näol, kusjuures Tanel Aavik ei ole sellega

seotud alates 5. jaanaurist 2010, Rein Kärki ja Raul Suurhansu omavahelised suhted on väga halvad,

millele viitab asjaolu, et Rein Kärk on Raul Suurhansu vastu esitanud politseile kaks avaldust seoses

tapmisega ähvardamise ja kehavigastuste tekitamisega. Kaebuse esitaja selgitab, et Rein Kärk on

korduvalt avaldanud soovi OÜ Prisma Meedia osanike ringist ja juhtorganist lahkumiseks, ent see ei

ole seni enamusosaniku Raul Suurhansu vastuseisu tõttu õnnestunud, samas ei ole Rein Kärk juba

enam kui kaks aastat osalenud OÜ Prisma Meedia majandustegevuse korraldamises ega suhtle Raul

Suurhansuga.

5. Kaebuse esitaja ei nõustu väidetega, et tegutses OÜ-lt Foorum Invest fassaadipindasid üürides

Nortern European Outdoor Media OÜ (edaspidi NEO Media OÜ) huvides või et kaebuse esitaja ja

OÜ Prisma Meedia ning Tanel Aavik, Rein Kärk ja Raul Suurhans tegutsesid koordineeritult ühise

eesmärgi nimel, milleks oli Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipinna rendiõiguse ja vastava klientuuri

säilitamine,

vaatamata

OÜ

Prisma

Meedia

suutmatusele

majanduslike

raskuste

tõttu

reklaamitegevusega jätkata. Kaebuse esitaja toob välja, et võimalus selle fassaadipinna kasutamiseks

avanes talle ootamatult. Fassaadipinna allkasutusse andmist NEO Media OÜ-le selgitab kaebuse esitaja

sellega, et tal puudus 2010. aasta aprillis võimalus mõistlikel tingimustel reklaamkandjate koheseks

omandamiseks OÜ-lt Prisma Meedia või mistahes kolmandalt isikult. Kaebuse esitaja toob välja ka

selle, et OÜ Prisma Meedia ei soovinud tegelikult reklaamikandjaid kaebuse esitajale võõrandada ning

kaebuse esitaja omandas need OÜ Prisma Meedia võlausaldaja nõudmisel korraldatud

enampakkumisel.

6. Kaebuse esitaja heidab ette, et maksuotsusest tervikuna jääb ebaselgeks, mida konkreetselt käsitleb

maksuhaldur väidetavalt üle võetud ettevõtluse osana ning märgib, et kui sellena käsitatakse Foorumi

kaubanduskeskuse fassaadipinnale paigaldatud LED-ekraani ja valguskaste, siis jääb arusaamatuks,

kuidas on sellise ettevõttega seotud ülejäänud OÜ-lt Prisma Meedia omandatud vara.

7. Mis puutub OÜ Prisma Meedia arve sularahas tasumisse 6 545,66 euro ulatuses, siis selgitab kaebuse

esitaja, et kassaarvestuses ei kajastu see seetõttu, et tal puudus kassas raha ning arve osaline tasumine

on raamatupidamises kajastatud omanikulaenuna. Arve osalist tasumist kinnitab arvele tehtud

sellekohane märkus. Kaebuse esitajale on ka arusaamatu, kuidas tõendab kõnealuse arve võimalik

osaline tasumata jätmine maksuhalduri seisukohta ettevõtte ülemineku osas.

8. Maksukohustuse seisukohast asjakohatuks peab kaebuse esitaja ka maksuhalduri väidet, et

tõendatud pole, et kaebuse esitajal o 31. märtsi 2010 arvest nr 1 tulenev kehtiv nõue OÜ Prisma

Meedia vastu. Samas märgib kaebuse esitaja, et kõnealune nõue on tema raamatupidamisarvestuses

kajastatud ning selgitab, et tehingut finantseerinud krediidiasutuse nõudmiste tõttu ei olnud

kõnealusest arvest tulenevat nõuet võimalik arvestada OÜ-ga Prisma Meedia sõlmitud tehingutest

tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse täitmisel.

9. 21. aprillil 2010 sõlmitud kolmepoolse lepingu kohta selgitab kaebuse esitaja, et selle majanduslik

sisu oli täpselt see, mis lepingust nähtub: fassaadipinna üürilepingu sõlmimise eest ühekordse tasu

maksmine OÜ-le Foorum Invest, millega kaasnes ühelt poolt senise üürniku kohustuste likvideerimine

ning teiselt poolt OÜ Foorum Invest nõuete omandamine senise üürniku vastu kaebuse esitaja poolt.

10. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlusalused reklaamkandjad ei ole käsitletavad ettevõtte või selle

organisatsiooniliselt iseseisva osana ja seetõttu ei ole võimalik nende võõrandamist sisustada ettevõtte

üleminekuna VÕS § 180 tähenduses. Kaebuse esitaja hinnangul on konkreetne reklaamkandja

analoogiline näiteks transpordiettevõttele kuuluva üksiku veokiga, mille võõrandamine ei ole sisustav

iseseisva majandusüksuse üleandmisena. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-

1-105-09 ning leiab, et sarnaselt selles käsitletud juhtumiga on kaebuse esitaja omandanud avalikult

enampakkumisel osaliselt üksnes OÜ Prisma Meedia põhivara, omandamata aga käibevara või nõudeid

ega võtnud üle OÜ Prisma Meedia lepinguid. Kaebuse eistaja rõhutab, et 21. aprilli 2010 kokkuleppega

ei võtnud ta üle OÜ Prisma Meedia kohustusi kolmanda isiku ees, vaid omandas viimaselt varalise

nõude OÜ Prisma Meedia vastu ning selle kokkuleppe osapoolte tegelik ühine tahe ning kõnealuse

kokkuleppe majanduslik sisu ei olnud suunatud OÜ Prisma Meedia ettevõtte ülevõtmisele mistahes

osas, vaid tehingu eesmärgiks oli kaebuse esitaja poolt välireklaami eksponeerimise seisukohalt

atraktiivse fassaadipinna kasutusõiguse omandamine. Põhjendamatuks peab kaebuse esitaja ka

maksuhalduri järeldust seoses OÜ Prisma Meedia laenu ülevõtmisega. Kaebuse esitaja selgitab, et talle

anti Danske Bank AS-i poolt eraldiseisev uus investeerimislaen, mille sihtotstarbeks oli soetatud vara

ostuhinna tasumine ning tegemist ei olnud OÜ Prisma Meedia võlakohustuse ülevõtmisega.

11. Kaebuse esitaja märgib, et tema ja OÜ Prisma Meedia tegevusvaldkonnad ei ole kattuvad, kuivõrd

kaebuse esitaja majandustegevus seisnes algselt fassaadipinna allkasutusse andmises, mitte välireklaami

eksponeerimises ning alates 2011. aasta jaanuarist on kaebuse esitaja keskendunud välireklaami

eksponeerimisele LED-ekraani vahendusel ühes konkreetses asukohas, samas kui OÜ Prisma Meedia

tegevusvaldkond oli märkimisväärselt laiem ja hõlmas välireklaami eksponeerimist väga erinevalt

välireklaamikandjatel terves Tallinna linnas. Kaebuse esitaja toob ka välja, et 2011. aasta jaanuaris

moodustas kaebuse esitajale võõrandatud vara ebaolulise osa kogu OÜ Prisma Meedia poolt

ettevõtluseks kasutatud põhivarast. Ka märgib kaebuse esitaja, et võõrandatud vara realiseeriti

turutingimustel. Kaebuse esitaja selgitab samuti, et OÜ Prisma Meedia majandustegevus seiskus

sisuliselt juba 2010. aasta suvel, ent kaebuse esitaja alustas välireklaami eksponeerimisega seotud

tegevust alles 2011. aasta jaanuaris.

12. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole üle võtnud OÜ Prisma Meedia töötajaid, tõendamata on ka OÜ

Prisma Meedia klientide ülevõtmine ning asjaolu, et põhivara soetanud ettevõtja saab võimaluse vaba

konkurentsi tingimustes teenuse pakkumiseks muuhulgas ka põhivara võõrandaja endistele klientidele,

ei ole käsitletav klientide üleminekuna. Põhjendamatuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri väiteid

koostööpartnerite seoses ülevõtmisega, tuues välja, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et OÜ ABC

Metall oleks olnud OÜ Prisma Meedia äripartner ning liiatigi ei saa ühe eraldiseisva tehingu tegemine

selle äriühinguga olla käsitatav äripartnerite ülevõtmisena, samuti ei saa äripartnerite ülevõtmisena ei

saa käsitleda ka OÜ-ga Foorum Invest ja Danske Bank AS-iga lepingute sõlmimist, kuna fassaadipinna

kasutamiseks oligi võimalik leping sõlmida üksnes hoone omanikuga ning Danske Bank AS on üks

neljast suurimast Eestis tegutsevast kõiki tavapäraseid finantsteenuseid pakkuvast krediidiasutusest.

13. Pahatahtlikuks peab kaebuse esitaja maksuhalduri viidet sellele, et OÜ Prisma Meedia ei ole arvel

näidatud käibemaksu tasunud, kuna kaebuse esitaja ei vastuta ega saagi vastutada kolmanda isiku

suutmatuse eest enda kohustusi nõuetekohaselt täita.

14. Kaebuse esitaja leiab viimaks, et maksuhaldur on rikkunud tema ärakuulamisõigust sellega, et

kontrollakti kohta eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike. Samuti heidab

kaebuse esitaja ette uurimispõhimõtte rikkumist ning toob välja, et maksuhaldur on jätnud

tähelepanuta kõik asjaolud, mis ei toeta maksuotsuse meelevaldseid lõppjäreldusi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab OÜ LED Reklaamid kaebust

põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja märgib esiteks, et Rein Kärk märkis

sõnaselgelt, et kavatsetakse hakata tegelema reklaami müügiga, samas kui reklaamikandjaid kaebuse

esitajal veel ei olnud. Vastustaja möönab, et reklaamikandjate omandiõiguse puudumine ei välista

nende kasutamist, ent viitab siinkohal Raul Suurhansu 22. märtsi 2011 selgitustele, mille kohaselt võis

LED ekraanil reklaami eksponeerida Led Screen Media OÜ, millest saab järeldada, et LED ekraan oli

eelnimetatud ettevõtja valduses. Samuti tulenes Raul Suurhansu selgitusest, et valguskastid kui

reklaamikandjad olid kaebuse esitaja tasuta kasutuses. Vastustaja toob välja, et pärast reklaampinna

kasutusõiguse omandamist jäid sinna endise pinna kasutaja reklaamkandjad ning see, millal kaebuse

esitaja nende reklaamkandjate tegelikuks valdajaks sai, ei ilmne 25. jaanuari 2011 müügilepingust. Seda,

et 1. aprillil 2010 reklaamkonstruktsioonid kaebaja valduses olla ei saanud, kinnitab vastustaja

hinnangul samal kuupäeval kaebuse esitaja ja NEO Media OÜ vahelise lepingu punkt 1.3, milles

kohustatakse NEO Media OÜ-d sõlmima reklaamkonstruktsioonide kasutamiseks eraldi kokkulepe

nende konstruktsioonide omanikuga.

16. Vastustaja viitab kaebuse esitaja 31. märtsi 2010 arvele OÜ-le Varuosad ning märgib, et 2010 aasta

märtsis puudus kaebajal nii reklaampind kui ka reklaamkandjad, samal ajal kui OÜ-l Prisma Meedia

olid olemas mõlemad, seega teoreetiliselt ei oleks kaebaja saanud sellist arvet üldse väljastadagi, sest tal

puudusid vahendid arvel näidatud teenuse osutamiseks. Ebausutavaks peab vastustaja ka Rein Kärki

seletust, et sarnase sisuga NEO Media OÜ-le esitatud arvete nr 3, 4 ja 6 sisuks oli tegelikult hoopis

reklaamipindade rent. Vastustaja toob ka välja, et kaebuse esitaja andis reklaampinna OÜ NEO Media

allkasutusse juba 1. aprilli 2010 lepingu alusel ehk enne kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist ja sellele

järgnenud reklaampinna omanikuga üürilepingu sõlmimist. Vastustaja märgib, et kahtleb jätkuvalt Rein

Kärki selgituste usaldusväärsuses, kuna 1. aprillil 2010 allkirjastas ta kaebuse esitaja nimel NEO Media

OÜ-ga lepingu, milles nimetati reklaamikandjate omanikuna OÜ-d Prisma Meedia, samas kui

mõnikümmend päeva hiljem kinnitas R. Kärk maksuhaldurile, et reklaamkandjate omanik on OÜ

Foorum Invest.

17. Vastustaja selgitab, et maksuotsuses on NEO Media OÜ kontrolliga seonduvat kajastanud

seetõttu, et NEO Media OÜ on kaebajaga lepingulistes suhetes ning enne nende suhete algust oli

NEO Media OÜ-l leping Prisma Meedia OÜ-ga. Kuigi vormiliselt sõlmiti uus leping, siis sisult

asendus lepingu üks pool – st OÜ Prisma Meedia asendus OÜ-ga Led Reklaamid.

18. Õigeks ei pea vastustaja väidet, et Rein Kärki seotus OÜ-ga Prisma Meedia on vaid formaalne ning

viitab seejuures OÜ Prisma Meedia 2008 majandusaasta aruandele, mille allkirjastas Rein Kärk

äriühingu tegevjuhtkonna liikmena 08. juulil 2009. Samuti viitab vastustaja äriseadustiku §-le 180, § 184

lõikele 7 ning märgib, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et Rein Kärk oleks kasutanud juhatusest

tagasiastumise õigust. Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et Foorum Invest OÜ juhatuse liige Mart

Ostrat seletas 22. märtsil 2011, et Foorum Invest OÜ pöördus märtsis 2010 OÜ-ga Prisma Meedia

üürilepingu lõpetamise asjus just Rein Kärki poole. Mis puudutab Rein Kärki ja Raul Suurhansu

omavahelisi suhteid, siis toob vastustaja välja, et vaatamata väidetavalt halvale läbisaamisele nõustus R.

Suurhans isiklikult tagama OÜ Led Reklaamid võetud pangalaenu.

19. Vastustaja leiab, et kuigi kaebaja soetas reklaamkandjad avalikul enampakkumisel, on maksuhaldur

maksuotsuses analüüsinud ettevõtte osa ülemineku määravaid nüansse kogumis, mitte ei ole teinud

järeldust vaid ühest tehingust. Vastustaja selgitab, et nii Prisma Meedia OÜ kui ka kaebaja põhitegevus

on seotud reklaamindusega, mis väljendub reklaampinna kasutusõiguse ja reklaamkandjate omamises;

mõlema äriühingu lepinguliseks partneriks, kellele võõrandati omakorda edasi reklaampinna

kasutusõigus, oli NEO Media OÜ; kaebuse esitaja võttis endale kohustuse tasuda Prisma Meedia OÜ

võlgnevus ning võttis üle OÜ Foorum Invest ja OÜ Prisma Meedia vahelise laenulepingu järgse

kohustuse 300 000 krooni ulatuses. Vastustaja toob välja, et kuigi kokkuleppe kohaselt loovutas OÜ

Foorum Invest enda nõuded OÜ Prisma Meedia vastu kaebuse esitajale, ei nähtu kaebuse esitaja

raamatupidamisest nende nõuete fikseerimist. Vastustaja leiab, et sisuliselt jätkas kaebaja OÜ Prisma

Meedia

tegevust

Foorumi

kaubanduskeskuse

reklaampindade

osas,

rentides

neid

edasi

lepingupartnerile OÜ NEO Media ning hiljem omandas ka OÜ Prisma Meedia reklaamkandjad ja

viimase kinnistu.

20. Vastustaja ei nõustu väitega, et reklaamkandjate näol soetati ebaoluline osa OÜ Prisma Meedia

varast, kuna Foorumi keskuse fassaadipinna näol on tegu äärmiselt atraktiivse objektiga.

21. Menetluslike rikkumiste osas selgitab vastustaja, et kontrollakt edastati kaebaja juhatuse liikmele

Rein Kärkile elektrooniliselt juba 11. aprillil 2011 ning eriarvamuse esitamise tähtaega pikendati kuni

19. aprillini 2011, kusjuures pikema tähtaja andmata jätmist kaebuse esitajale ka põhjendati. Vastustaja

leiab, et eriarvamuse esitamiseks oli aeg piisav, mida näitab seegi, et kaebuses ei ole esitatud mingeid

uusi tõendeid, samuti on eriarvamuse sisu ja maht faktilised identsed kaebaja kohtukaebusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab, et OÜ LED Reklaamid kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maksumenetluses

kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud ei luba kohtu hinnangul teha järeldust, et 25. jaanuaril 2011

OÜ Saturnia (praeguse nimega OÜ LED Reklaamid) ning OÜ Prisma Meedia vahel sõlmitud ostu-

müügitehingu näol on tegemist ettevõtte osa üleandmise raames tehtud tehinguga.

23. Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 punktis 1 sätestatakse, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa

üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180-

184. VÕS § 185 järgi kohaldatakse sama regulatsiooni ka juhul, kui antakse üle organisatsiooniliselt

terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). VÕS § 180 lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte

majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas

ettevõttega seotud lepingud. Sellest järeldub, et ettevõtte osa üleminekuga on tegemist juhul, kui

antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis), mis koosneb selle

ettevõtte osa majandamisega seotud ja selle majandamist teenivatest asjadest, õigustest ja kohustustest,

muu hulgas lepingutest. Äriseadustiku (ÄS) § 5 lg 1 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu

ettevõtja tegutseb. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik. Ettevõtte osa

üleminekuga on tegemist juhul, kui üks isik annab teisele üle enda ettevõtte mingisuguse

organisatsiooniliselt tervikliku osa, mida üleandja küll ei pruukinud oma majandustegevuse raames

käsitada eraldi ettevõttena, ent mis oma olemuselt ettevõtte tunnustele vastab. Ettevõtte osa

üleandmine eeltoodud VÕS tähenduses ei ole mistahes ettevõtluses kasutatavate asjade, õiguste ja

kohustuste üle andmine teisele isikule, vaid ettevõtte osaga on tegemist vaid juhul kui need üle antud

asjad, õigused ja kohustused moodustavad organisatsioonilise terviku ning moodustavad nende

omandaja jaoks iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksuse, mille kaudu nende omandaja saab

tegutseda.

Haldusasjas

nr

3-3-1-20-11

märkis

Riigikohus,

et

ettevõtte

osa

ülemineku

kindlaksmääramiseks peab analüüsima tehingute kõiki aspekte ning et organisatsiooniliseks tervikuks

oleva ettevõtte (käitise) üleminekut ei saa järeldada pelgalt asjaolust, et makseraskustesse sattunud

äriühing võõrandas korteriomandid teisele äriühingule, kes korraldas poolelioleva elamu

valmisehitamise. Samuti ei ole asjas määravaks see, kes et äriühingute juhatuse liikmed olid varem

äripartnerid või et vara omandanud äriühing omandas krediidiasutuselt nõude vara võõrandanud

äriühingu vastu ja korteriomandeid koormava hüpoteegi. Samas lahendis esitas Riigikohus ka näitliku

ja mitteammendava loetelu kriteeriumitest, mida ettevõtte ülemineku hindamisel arvesse võtta tuleks:

ettevõtte tüüp; kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;

immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;

üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli

vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline

personali säilitamine; ettevõtja omandaja varasem tegevus; üleandja ja omandaja tegevuskoht,

juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis samas, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi

ettevõtete puhul erinev kaal.

24. Kohus nõustub kaebuse esitaja etteheitega, et vaidlustatud maksuotsusest ei selgu üheselt, millest

koosnes väidetav ettevõtte osa, mille OÜ Prisma Meedia maksuhalduri hinnangul OÜ-le Saturnia üle

andis. Maksuotsuse lk 19 viimases lõigus on maksuhaldur märkinud, et selleks oli osa Prisma Meedia OÜ

ettevõtlusest, mis seisnes Prisma Meedia OÜ-lt omandatud konkreetsetel reklaamikandjatel välireklaamiteenuse

osutamises. Maksuotsuse lk 21 viimases lõigus märgitakse aga, et Saturinia OÜ [...] üle võtnud osa Prisma

Meedia OÜ ettevõtlusest. Konkreetselt on Saturnia OÜ üle võtnud Prisma Meedia OÜ kontori ühes sisustusega, osa

põhivarast (reklaamkonstruktsioonid [...]), osa kohustustest kreeditoride ees, osa reklaamteenuse osutamiseks vajalikest

rendilepingutest ja osa äripartneritest ning sisuliselt jätkab nende abil Prisma Meedia OÜ majandustegevust. Nagu

eelpool öeldud, saab ettevõtte osa üleandmise esemeks olla iseseisvalt funktsioneeriv terviklik

majandusüksus. Ainuüksi asjaolu, et vara müüja kasutas kõiki müüdud asju oma ettevõtluses, ei muuda

neid asju ettevõtteks või ettevõtte osaks. Käesoleval juhul on maksuotsuses esitatud rida asjaolusid ja

põhjendusi, millest võiks järeldada maksuhalduri seisukohta, et tervikliku käitise moodustasid

Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevad reklaamikandjad (LED-ekraan koos konstruktsiooniga

ning 2 valguskasti) ning nende kasutamisega seotud lepingud (nt. leping fassaadipinna omaniku

Foorum Invest OÜ-ga). Kohus möönab, et sellist vara ning selle vara majandustegevuseks

kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kompleksi saab põhimõtteliselt käsitada ettevõtte või

ettevõtte osana (käitisena), ent see ei anna mistahes alust väita, et mingisugused muud sellise ettevõtte

üleandja poolt ettevõtte ülevõtjale võõrandatud asjad või õigused moodustaksid samuti osa sellest

ettevõttest või käitisest. Kohus leiab seega, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolude pinnalt võiks

ettevõtteks kui organisatsiooniliselt terviklikuks majandusüksuseks pidada Foorumi kaubanduskeskuse

fassaadile paigaldatud reklaamikandjaid ning nende kandjate sinna paigaldamist õigustavaid

reklaampinna rendilepinguid, kuivõrd tegemist oli arusaadavalt ühe konkreetse osaga OÜ Prisma

Meedia majandustegevusest, mis sai põhimõtteliselt funktsioneerida sõltumatult OÜ Prisma Meedia

muust tegevusest. Isegi kui asuda seisukohale, et OÜ Prisma Meedia andis selle ettevõtte osa üle OÜ-le

Saturnia (millega kohus allpooltoodud põhjustel samuti ei nõustu), siis ei saaks selle ettevõtte osaga

siduda muid 25. jaanuari 2011 lepingus nimetatud esemeid, milleks olid prismatabloo Suktukas, neli

megascrollerit LORO ning kontorimööbel. Kohus leiab, et neid asju ei saaks sama ettevõtte koosseisu

lugeda üksnes seetõttu, et nii need kui Foorumi kaubanduskeskuse fassaadile paigaldatud

reklaamikandjad (LED-ekraani konstruktsioon, LED-ekraan ja 2 valguskasti) soetati sama laenulepingu

alusel krediidiasutusest saadud laenu alusel ega ka see, et need kõik on ühiselt koormatud

kommertspandiga. Maksuhaldur ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et 25. jaanuari

2011 lepingus nimetatud prismatabloo, megascrollerid ja kontorimööbel moodustaksid ühe

organisatsioonilise terviku Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevate reklaamikandjatega või oleksid

olemuslikult vajalikud nende reklaamikandjate käitamiseks. Samal ajal ei ole maksuhaldur tuvastanud

ka seda, et koos prismatabloo ja megascrolleritega oleks kaebuse esitaja OÜ-lt Prisma Meedia võtnud

üle mingisugused lepingud, mis võimaldaksid jätkata neil reklaamikandjatel reklaami avaldamist ehk

OÜ Prisma Meedia majandustegevuse jätkamist. Ettevõtte üleminekut ei saa õigustada pelgalt sellega,

et OÜ-le Saturnia müüdi peaaegu kogu vara, mis OÜ-l Prisma Meedia selleks ajaks veel alles oli. Ühe

ettevõtja ettevõtluses kasutatud vara võõrandamine teisele ei kujuta endast iseenesest ettevõtte

üleminekut.

25. Täpne ei ole maksuhalduri seisukoht, et OÜ Saturnia võttis üle OÜ Prisma Meedia võlakohustuse

Dankse Bank AS Eesti Filiaali ees. Kaebuse esitaja ning panga vahel sõlmitud laenulepingust (tl. 176)

nähtub tõepoolest, et laenusummat ei maksa pank kaebuse esitajale välja, vaid sisuliselt refinantseeriti

sellega varem Prisma Meedia OÜ-le antud laenu, ent sellest ei saa kohtu hinnangul teha järeldust

ettevõtte ülemineku kohta. Ettevõtluses on tavapärane, et ettevõtja ei soeta ettevõtluses kasutatavat

põhivara omavahendite arvelt, vaid kasutab selleks pangalaenu ning sel juhul on ka igati loogiline, et

müües põhivara teisele isikule, ei tasu ostja raha mitte müüjale, vaid kustutab vastavas osas müüja

laenukohustust näiteks krediidiasutuse ees. Juhul kui ka põhivara ostja kasutab selle vara

omandamiseks pangalaenu samast krediidiasutusest, on omakorda loogiline, et krediidiasutus ei maksa

laenusummat ostjale välja, et see saaks selle arvelt müüja võlakohustust kustutada, vaid tehing

vormistatakse vara müüjale varem antud laenu refinantseerimisena. Samamoodi toimub see ka

väljaspool ettevõtlust, näiteks juhul kui inimene ostab pangalaenuga kinnistu, mille ka selle müüja on

ostnud pangalaenuga, mis ei ole edasimüügi ajaks tagastatud.

26. Põhjendamatult suure tähtsuse näib maksuhaldur olevat omistanud asjaolule, et vara müügitehing

toimus praktiliselt samas summas nagu oli OÜ-l Prisma Meedia võlakohustus Danske Bank AS Eesti

filiaali ees. See asjaolu võiks tähtsust omada juhul, kui oleks tuvastatud, et soetatud vara lepingujärgne

maksumus erines oluliselt selle turuväärtusest, olles turuväärtusest näiteks suurem. Vara eest

turuväärtusest kõrgema hinna maksmine võiks tõepoolest olla asjaoluks, mis kinnitab vara ostja erilist

soovi jätkata majandustegevust samas ettevõttes. Käesoleval juhul maksuhaldur selliseid asjaolusid aga

tuvastanud ei ole. Maksuotsuse lk 23 võetud seisukoht, et vara müügiks korraldatud enampakkumisel

oli huviliste puudus tingitud sellest, et vara müüdi laenukohustuse jäägi suuruse summa eest, on

paljasõnaline ja põhjendamatu. Maksuhaldur ei ole vara müügihinna ja selle reaalse väärtuse suhet

analüüsinud ning pole esitatud ka mistahes põhjendusi, mis annaksid alust väita, et mõnevõrra

odavama hinna eest oleks huvilisi rohkem olnud. Huviliste puudus võis seega tingitud olla ka vastava

turu eripärast.

27. Mis puudutab Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil asuvate reklaamikandjate soetamist väidetava

ettevõtte ülemineku raames, siis siinkohal leiab kohus, et vaidlusaluses maksuotsuses ei ole üheselt

mõistetavalt võetud seisukohta küsimuses, millal selline ettevõtte väidetav üleminek toimus. Tuleb

tähele panna, et kolmepoolne kokkulepe OÜ Saturnia, OÜ Prisma Meedia ning OÜ Foorum Invest

vahel (tl. 147) ning sellele järgnenud OÜ Saturnia ja Oü Foorum Invest vaheline reklaamipinna

üürileping (tl. 148) sõlmiti 2010. aasta aprillis. Vaidlusalused reklaamikandjad omandas OÜ Saturnia

OÜ-lt Prisma Meedia aga alles 2011. aasta jaanuaris, seega peaaegu 10 kuud hiljem. Kohus leiab, et

selleks, et 2010. aasta aprillis toimunud reklaamipindade üürilepingust ning laenulepingust (tl. 147

pöördel) tulenenud kohustuste ülevõtmist ning 2011. aasta jaanuaris toimunud vara võõrandamist

käsitleda majanduslikus mõttes ühtse ettevõtte üleminekuna, tuleb tuvastada vähemalt see, et juba

2010. aasta aprillis oli OÜ Saturnia ning OÜ Prisma Meedia vahel põhimõtteline kokkulepe selles, et

OÜ Saturnia omandab lisaks reklaamipinna kasutusõigusele OÜ-lt Prisma Meedia ka reklaamikandjad

ning jätkab Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil olevatel reklaamikandjatel OÜ Prisma Meedia

varasemat ettevõtlust. Kohus leiab, et maksumenetluses tuvastatud asjaolud sellise kokkuleppe kohta

järeldust teha siiski ei luba. Samas leiab kohus, et 25. jaanuari 2011 ostu-müügitehingule ei saa ettevõtte

ülemineku iseloomu omistada pelgalt seetõttu, et vara ostja OÜ Saturnia oli 9 kuud varem omandanud

mingisugused selle varaga OÜ Prisma Meedia ettevõtluses seotud õigused ja kohustused, kui ei ole

võimalik tuvastada, et nende õiguste ja kohustuste omandamise ajendiks oli tegelikult OÜ Saturnia

kavatsus jätkata OÜ Prisma Meedia tegevust ning tal polnud mõistlikku põhjust eeldada, et ta saab

tulevikus omandada ka muud selle ettevõtluse jätkamiseks vajalikud käitise osad (antud juhul LED

ekraani koos konstruktsiooniga ning valguskastid).

28. Kohtu hinnangul ei anna asjas kogutud tõendid alust järelduseks, et 2010. aasta aprillis, mil OÜ

Saturnia võttis OÜ-lt Prisma Meedia üle Foorumi kaubanduskeskuse reklaamipindade rendilepingu,

oleks tal ning OÜ-l Prisma Meedia olnud mingisugune põhimõttelinegi kokkulepe selles, et tulevikus

saab OÜ Saturnia ka reklaamikandjate omanikuks ning jätkab Foorumi kaubanduskeskuse

fassaadipindadel reklaami müüki nii, nagu seda tegi varem OÜ Prisma Meedia. Sellisele kokkuleppele ei

viita Rein Kärki poolt maksuhaldurile 21. aprillil 2011 antud seletus (tl. 133), mille kohaselt kavatseb

OÜ Saturnia edaspidi tegelema hakata reklaami müügiga ning soovib välja osta reklaamikandjad.

Kohus nõustub maksuhalduri hämmeldusega selles osas, et nimetatud seletuses mainis Rein Kärk, et

reklaamikandjad kuuluvad majaomanikule, kuigi ilmselt pidi ta teadma, et nende omanikuks on

tegelikult OÜ Prisma Meedia, ent see asjaolu ei anna alust väita, et 2010. aasta aprillis oleks Rein Kärk

olnud teadlik sellest, et 2011. aasta jaanuaris või suvalisel muul ajal tulevikus saab OÜ Saturnia nende

reklaamikandjate omanikuks. Seisukohale, et tehingu pooltel oli algusest peale kavatsus OÜ-le Saturnia

ka reklaamikandjad võõrandada, räägivad üheselt vastu Foorumi kaubanduskeskuse reklaamipindade ja

-kandjate kasutamisega seotud tehingud 2010 aastal. Nimelt on Rein Kärk selgitanud, et kuna tal

puudusid reklaamikandjad, andis ta fassaadi-reklaampindade kasutusõiguse üürilepingu alusel edasi

OÜ-le NEO Media. Maksuotsuse lk 5 seitsmendas lõigus on aga viidatud NEO Media OÜ juhatuse

liikme Tanel Aaviku seletusele, mille kohaselt rentis NEO Media OÜ LED-ekraani alust pinda edasi

OÜ-le Led Screen Media, mille juhatuse liikmeks oli samal ajal OÜ Prisma Meedia juhatuse liikmeks

olnud Raul Suurhans. Kuigi maksuotsusest ei selgu, kas ja mil määral maksuhaldur selle väidetava

tehingu asjaolusid uuris, näitab see aga, et vähemalt LED-ekraani kasutas ka pärast OÜ Foorun Invest

ja OÜ Saturnia vahelise reklaampindade üürilepingu sõlmimist sisuliselt edasi Raul Suurhansuga seotud

ettevõte. Seda, et OÜ-l Led Screen Media oleks olnud mingi seos OÜ-ga Saturnia või Rein Kärkiga, ei

ole maksuhaldur tuvastanud. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et Raul Suurhansul, kes enda

väitel OÜ Prisma Meedia majandustegevust juhtis, ei olnud vähemalt 2010. aasta kevadel kavatsust

Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipindadele paigaldatud reklaamikandjaid võõrandada, vaid neil

reklaamikandjatel soovis ta ise reklaami müügiga edasi tegeleda OÜ Led Screen Media nimel.

29. Kuna OÜ Prisma Meedia ettevõtluse sisuks oli ühelt poolt reklaamikandjate paigaldamiseks

vajalike pindade (nt. Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipind) kasutusõiguse omamine ja teiselt poolt

neile pindadele paigaldatud reklaamikandjatel (nt. LED-ekraanil ja valguskastidel) välireklaami müük,

siis saaks ettevõtte üleminekuna käsitada juhtu, kus üle oleks antud mõlemad – nii pindade

kasutusõigus kui ka reklaamikandjad. On tõsi, et kokkuvõttes omandas OÜ Saturnia need mõlemad,

ent nende omandamise vahel oli pikk ajaline vahe ning ei ole võimalik tuvastada, et OÜ Prisma Meedia

ja OÜ Saturnia vahel oleks juba 2010. aasta aprillis või veelgi varem olnud kokkulepe selle kohta, et

OÜ Saturnia omandab ka reklaamikandjad ja jätkab tegevust nii nagu seda tegi OÜ Prisma Meedia.

Märkida tuleb sedagi, et maksuhaldur ei ole tuvastanud, et 2011. aasta jaanuaris, kui OÜ Saturnia

omandas OÜ Prisma Meedia põhivara, oleks OÜ-l Prisma Meedia üldse olnud mingisugust

majandustegevust, ent päris kindlasti ei käitanud ta sel ajal oma majandustegevuses ettevõtet, mille

tegevus oleks seisnenud Foorumi kaubanduskeskuse fassaadil asuvatel reklaamikandjatel välireklaami

müümises. Maksuotsusest nähtuvalt müüs seal reklaami OÜ Led Screen Media. Samamoodi ei ole

maksuotsuses piisavalt analüüsitud OÜ Saturnia tegevust pärast OÜ Prisma Meedia põhivara

omandamist ega võrreldud seda OÜ Prisma Meedia tegevusega enne seda, samuti pole pööratud

tähelepanu ajavahele OÜ Prisma Meedia tegevuse lõppemise ja OÜ Saturnia vastaval tegevusalal

(reklaami müük konkreetsetel reklaamikandjatel) tegevuse alustamise vahel. Sellises olukorras on väited

ettevõtte ülemineku osas põhjendamatud.

30. Kohus märgib siinkohal, et asjas kogutud tõendite pinnalt võib siiski tekkida teatud kahtlus, et OÜ

Saturnia sai ka Foorumi kaubanduskeskuse fassaadile paigaldatud reklaamikandjate tegeliku

kasutusõiguse juba 2010. aasta esimesel poolel. Sellist kahtlust kinnitab näiteks see, et OÜ-le NEO

Media esitatud arvetel ei ole osutatava teenuse nimetusena märgitud mitte reklaampinna rent (või üür),

nagu asjaosalised seda tehingut ise kirjeldanud on, vaid välireklaami eksponeerimine (tl. 141-142).Samuti

on OÜ Saturnia juba 31. märtsil 2010 esitanud arve OÜ-le Varuosad ning arve selgitusse on märgitud

välireklaam LED ekraanil 2010. Need arved annavad alust kahtlustada, et tegelikult oli LED-ekraan OÜ

Saturnia ettevõtluses kasutusel juba 2010. aasta alguses. Neid kahtlusi ei ole maksuhaldur aga piisavalt

kontrollinud ega välja selgitanud, mis oli nende tehingute tegelikuks sisuks. Iseäranis kummaline on, et

maksuhaldur ei ole pöördunud tehingu sisu selgitamiseks OÜ Varuosad poole, kes arusaadavalt on

vaidlusaluste tehingute suhtes sõltumatu isik ning kelle seletus võinuks asjasse märkimisväärset valgust

heita, eeltoodud kahtlust kinnitada või selle ümber lükata. Samuti võib kogutud tõendite pinnalt

tekkida teatav kahtlus, et OÜ Prisma Meedia tegevust ei juhtinud ega korraldanud tegelikult Raul

Suurhans, vaid hoopis Rein Kärk. Sellele viitab näiteks asjaolu, et Raul Suurhans ei osanud

maksuhaldurile OÜ Prisma Meedia tegevuse kohta seletusi andes sisuliselt vastata paljudele

küsimustele ning osadele küsimustele vastas ilmselgelt valesti; samuti selgub Mart Ostrati selgitusest, et

OÜ Foorum Invest jaoks oli OÜ Prisma Meedia tegevuse eest vastutavaks isikuks just Rein Kärk.

Kohus märgib siinkohal, et maksuhaldur on küll mitmel puhul väitnud, et pole usutav see, et Rein

Kärk ei teadnud midagi OÜ Prisma Meedia majandustegevusest ning see on põhimõtteliselt ka usutav,

samas ei ole maksuhaldur võtnud ühest seisukohta küsimuses, kas või kui palju Rein Kärk tegelikult

OÜ Prisma Meedia juhtimises ja OÜ Prisma Meedia edasise tegevuse ja saatuse üle otsustamisel kaasa

rääkis või rääkida sai. Olukorras, kus nii Raul Suurhans kui Rein Kärk on kinnitanud, et viimane OÜ

Prisma Meedia tegevust reaalselt ei juhtinud, oleks maksuhaldur saanud seda kontrollida nt. OÜ

Prisma Meedia klientide poole pöördudes. Ainsana on Rein Kärki tegelik seotus OÜ Prisma Meedia

juhtimisega kinnitust leidnud seeläbi, et 2008. aastal esindas R. Kärk arusaadavalt OÜ-d Prsima Meedia

lepingu sõlmimisel OÜ-ga Foorum Invest. Viitamaks Rein Kärki isikule, kui elemendile, mis viitab

väidetavalt üle antud ettevõtte identiteedi säilimisele, peaks esinema mingisugused selgelt tuvastatud

asjaolud, mis kinnitavad seda, et Rein Kärki isik oli osaks OÜ Prisma Meedia käitatava ettevõtte

identiteedist ettevõtte väidetavale üleminekule vahetult eelneval ajal. Selliseid seoseid maksuhaldur

tuvastanud ei ole.

31. Samas märgib kohus, et maksuotsuses on toodud välja suur hulk asjaolusid, mis puudutavad Rein

Kärki, Raul Suurhansu ning Tanel Aavikut ning nendega seotud äriühingute omavahelisi suhteid,

samuti erinevate isikute poolt antud seletustes esinevaid vastuolusid, ent vaatamata sellele ei ole

maksuhaldur teinud neist asjaoludest ja vastuoludest selliseid järeldusi, mis kinnitaksid, et tegemist oli

OÜ Prisma Meedia ettevõtte üleminekuga. Asjaolu, et tehingupooled või nende esindajad on omavahel

pikaajalistes, olgu siis heades või halbades, ärilistes või isiklikes suhetes, ei anna alust väita ettevõtte

üleminekut juhul, kui nende isikute seotus ei kinnita veenvalt vastavasisulise kokkuleppe olemasolu.

Käesoleval juhul nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohaga, et Rein Kärk ja Raul Suurhans

on teinud omavahel teatud koostööd selleks, et mitte kaotada võimalust välireklaami avaldamiseks

Foorumi kaubanduskeskuse fassaadipinnal. Puuduvad andmed ja tõendid aga selle kohta, et juba

algselt, mil Rein Kärki juhitav OÜ Saturnia võttis üle fassaadipinna rendilepingu, oleks tema ning Raul

Suurhansu või OÜ Saturnia ja OÜ Prisma Meedia vahel olnud kokkulepe, et edaspidi jätkab selle pinna

kasutamist reklaami avaldamiseks OÜ Saturnia. Raul Suurhans (tl. 191 jj) on maksuhaldurile

kinnitanud, et reklaamikandjate müük toimus OÜ Prisma Meedia võlausaldaja nõudmisel ning tema

lootis, et enampakkumisele tuleb rohkem huvilisi, kusjuures ise ta Rein Kärki või OÜ-d Saturnia sinna

enampakkumisele ei kutsunud. Isegi kui nõustuda sellega, et Rein Kärki ja Raul Suurhansu vahelisi

ärilisi suhteid, sh. näiteks asjaolu, et Raul Suurhans oli isiklikult OÜ Saturnia laenu käendajaks,

arvestades ei ole usutav, et Rein Kärk sai OÜ Prisma Meedia vara müügist teada üksnes väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, siis ei lükka see ümber võimalust, et OÜ Prisma Meedia

reklaamikandjate soetamise võimalus tekkis OÜ-le Saturnia siiski juhuslikult ning sõltumata sellest, et

OÜ Saturnia oli võtnud rendile Foorumi keskuse fassaadipinna, kus need reklaamikandjad reaalselt

paiknesid.

32. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et

2010. aasta aprillis, kui OÜ Saturnia võttis üle reklaamipindade rendilepingu, oleks temal ning OÜ-l

Prisma Meedia olnud kasvõi põhimõtteline kokkulepe OÜ Prisma Meedia põhivara omandamiseks

ning seega ei saanud ettevõtte üleminek alata juba 2010. aasta aprillis. Seevastu üksnes 2011. aasta

jaanuaris sõlmitud põhivara müügilepingut ei saa käsitada ettevõtte või selle osa üleminekuna, sest

võõrandatud põhivara iseenesest ei kujutanud endast iseseisvalt funktsioneerivat majandusüksust.

Asjaolu, et see sai moodustada sellise majandusüksuse koos OÜ Saturnia poolt varem omandatud

õigustega, ei luba aga väita ettevõtte üleminekut, kuna nende õiguste (eelõige reklaamipinna

üürilepingu) ülevõtmise ajal ei ole tuvastatud vastavasisulist kavatsust kaebuse esitaja ja OÜ Prisma

Meedia vahel. Maksuhaldur ei ole maksuotsuses väitnud ega toonud välja asjaolusid, mis lubaksid

kahtlustada, et kaebuse esitaja ja OÜ Prisma Meedia on tegutsenud maksupettuse toimepanemise

eesmärgil ning selles olukorras ei saa kaebuse esitajale ette heita seda, et OÜ Prisma Meedia pole 23.

jaanuaril 2011 väljastatud arvele lisatud käibemaksu riigieelarvesse tasunud. Mis puudutab

maksuotsuses viidatud raamatupidamiseeskirjade ning tehingute vormistamise tavapärase korra

eiramist, siis märgib kohus, et isegi kui need on tuvastatud õigesti, võivad need tõendada küll

asjaomaste isikute vahelisi suhteid, ent maksuhaldur ei ole nende pinnalt teinud järeldusi, mis

kinnitaksid, et tegemist oli ettevõtte üleminekuga.

33. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebuse esitaja on

taotlenud vastustajalt kokku 5580,05 euro suuruse menetluskulude väljamõistmist. Menetluskulud

koosvead 958,67 euro suurusest riigilõivust ning 4621,38 euro suurusest õigusabikulust.

Menetluskulude kandmine on tõendatud arvete ja maksekorraldustega. HkMS § 93 lg 5 kohaselt

mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kuna kaebus kuulub täielikult

rahuldamisele, tuleb riigilõiv välja mõista täies ulatuses. Kohus ei pea põhjendatud kuluks arvetel

näidatud kantseleikulusid, kuna ei selgu nende kulude tegelik sisu ega seotus kohtumenetlusega.

Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt vastavad kohtumenetlusega (st. alates kaebuse koostamisest,

k.a.) seotud õigusabikulud kokku 28,4 tunni advokaadi tööle, kusjuures kaebuse koostamisele on

kulunud 10,7 tundi ning kohtuistungile ja kohtuistungiks valmistumisele pärast vastustaja

seisukohtadele ja tõendite analüüsimist 6,7 tundi. Vastava menetluskulu suuruseks on arvete järgi

3485 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskuluks ei saa pidada arvel nr 110284 näidatud kulu, kuna

arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on tegemist kuluga, mis on kantud enne kohtumenetlust

(kontrollaktiga tutvumine, eriarvamuse koostamine jne). Kohus leiab, et põhjendatud on välja

mõistetavate õigusabikulude mõningane vähendamine iseäranis kohtuistungi ettevalmistamisele ja

vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumisele kulunud aja arvelt.

Kohus peab põhjendatud õigusabikulude suuruseks umbes 3000 eurot. Koos tasutud riigilõivuga

mõistab kohus kaebuse esitaja kasuks kokku välja 3960 eurot.

Kristjan Siigur

kohtunik