2-08-60962/42 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Mare Merimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.10.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-60962

Tsiviilasi

OÜ Ilmatron hagi OÜ RGR Metall vastu võlgnevuse

sissenõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.01.2011 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1231.38 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ RGR Metall apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Ilmatron (registrikood 11162668, asukoht Pae t

21-326 Tallinnas), juhatuse liige Juri Sutorin

Kostja OÜ RGR Metall (registrikood 10520479, asukoht

Peterburi tee 57a Tallinnas), juhatuse liige Alexey Masliy

Kohtuistung

28.09.2011

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 25.01.2011 otsus tühistada osaliselt.

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Ilmatron hagi OÜ RGR Metall vastu

osaliselt.

3. Mõista OÜ-lt RGR Metall välja OÜ Ilmatron kasuks põhivõlgnevus 898.97

(kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot 97 senti) ja alates 01.11.2010

viivisvõlgnevus määras 7% aastas kuni põhivõlgnevuse 898.97 euro tasumiseni.

4. Maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kuludest jäävad 67%

kostja ja 33% hageja kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

(9) 2

S e l g i t u s e d

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude

jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 22.09.2008 esitas OÜ Ilmatron (edaspidi hageja, vastustaja) Harju Maakohtusse hagi

OÜ RGR Metall (edaspidi kostja, apellant) vastu võlgnevuse ja saamata jäänud

kasumi saamiseks. Harju Maakohus võttis 25.01.2011 määrusega vastu hageja

loobumise nõudest saamata jäänud kasumi 1030.68 euro saamiseks ja lõpetas selles

osas menetluse. Hageja palus lõpliku nõudena mõista kostjalt välja lepingujärgse tasu

24.04.2008 ja 19.05.2008 arvete alusel summas 19 265.86 krooni (koos

käibemaksuga) ja kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise 7% aastas alates

hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude 16 327.86 krooni täitmiseni.

2. Vastavalt 01.10.2007 sõlmitud lepingule nr OJM-10 kohustus hageja osutama kostjale

Maardus Madikse tee 6 asuval ehitusobjektil tehnilise järelvalve teenust ja kostja

kohustus maksma lepingu p-des 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu. Täpsustatud nõude kohaselt

osutas hageja kostjale teenust ajavahemikus 01.10.2007 kuni 23.05.2008. Kostja ei ole

hagejale pretensioone töö kohta esitanud. Vastavalt lepingu p-le 5 esitas hageja

kostjale tehtud töö eest 24.04.2008 arve nr RG-8 summas 11 800 krooni (10 000

krooni + 18% käibemaks) ja 19.05.2008 arve nr RG-9 summas 7465.86 krooni

(6327.86 krooni + 18% käibemaks). Kostja ei tasunud arveid vaatamata

meeldetuletustele. Lisaks nõuab kostja 18.04.2008 nõudeõiguse loovutamise lepingu

alusel 25 000 krooni ülekandmist.

3. Kostja saatis 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise, põhjendusega, et hageja

ei täida oma lepingulisi kohustusi lepingu p 6.2 järgi ega ole kontrollinud ja osalenud

kraanateede paigaldamisel ilmnenud puuduste kõrvaldamises. Hageja peab väidet

alusetuks ja paljasõnaliseks ning lepingu lõpetamist tühiseks. Kuivõrd kostja ütles

lepingu erakorraliselt üles lepingu p 7.3 ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid rikkudes

ning kirjast nähtuvalt ei kavatsenud enam lepingut täita, kasutas hageja seadusega

lubatud kaitsevahendeid ja ütles 23.05.2008 omapoolselt lepingu üles.

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu p-le 6.14 oli hageja kohustatud kontrollima

ehitustööde vastavust projektile. Hageja lõpetas tehnilise järelevalve teostamise

(9) 3

objektil aprillist 2008. Hageja ei täitnud lepingu p-st 6.2 tulenevat nõuet käia

ehitusobjektil igapäevaselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta 2008 aprillis-mais teostas

faktiliselt tehnilise järelevalve teenust, hageja ei võtnud osa kraanaaluste teede

paigaldamise puuduste kõrvaldamise tööde kontrollimisest. Kostja lõpetas lepingu

hagejaga ühepoolselt lepingu p 7.4 alusel. Kostja teatis lepingu lõpetamise kohta oli

saadetud hagejale 21.04.2008 tähitud kirjaga hageja äriregistrijärgsele ja lepingus

märgitud postiaadressile. Postisaadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel. Saades teada,

et hagejal on uus aadress, saatis kostja teatise teistkordselt.

5. Lisaks eeltoodule sai kostja 18.04.2008 OÜ-lt RGR Airon õiguse nõuda hagejalt sisse

trahv 25 000 krooni. 01.03.2007 lepingu nr OJM-0701 p 2.1 kohaselt oli hageja

kohustatud osutama OÜ-le RGR Airon teenust tehnilise järelevalve teostamisel

Maardus Madikse tee 11 ehitusobjektil. Hageja rikkus lepingut. Nimetatud asjaolu on

tõendatud

08.09.2008

eksperthinnanguga

nr

ES-0809/08

ja

15.08.2008

eksperthinnanguga. Hageja rikkus lepingu p 6.1, p 6.2, p 6.4 ja p 6.5. Fakt, et hageja

allkirjastas aktid tehnilise järelevalvena, kuigi töödes esinesid puudused, näitab, et

hageja rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi. Lepingu oluline rikkumine on ekspertiisis

märgitud kahjusummade põhjuseks. Seda asjaolu kinnitab hageja esitatud teatis

lepingu lõpetamise kohta ning OÜ RGR Airon teatis töövõtulepingu nr OJM-0701

lõpetamise kohta.

6. Lisaks eeltoodule puudus kostjal põhjendatud huvi õigussuhte jätkamiseks hagejaga.

Alates 02.04.2008 toimus ehitustöövõtulepingus nr 07-09-04 isikute vahetus.

Kokkuleppe nr 4 p 5 alusel ei olnud kostja enam vaidlusaluse lepingu pooleks.

7. Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, soovib kostja OÜ RGR Airon poolt

loovutatud ja kostja omandatud nõuet hageja nõudega tasaarvestada.

Esimese astme kohtu otsus

8. 25.01.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja

1231.31 eurot ja viivise 7% aastas põhinõudelt alates 01.11.2010 kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata kostja tasaarvestuse nõude summas 1597.79

eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.

9. Otsuse kohaselt ei ole pooltel vaidlust selles, et vastavalt 01.10.2007 sõlmitud

lepingule nr OJM-10 (t lk 10-15) kohustus hageja osutama kostjale Maardus Madikse

tee 6 asuval ehitusobjektil tehnilise järelvalve teenust ja kostja kohustus maksma

lepingu p-des 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu. Lepingu kehtivuse kuupäev oli peatöövõtjalt

tööde vastuvõtu-üleandmisakti kuupäev + üks tööpäev (p 4.3). 01.10.2007 sõlmitud

leping nr OJM-10 on käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tähenduses.

Vastavalt lepingu p-le 5 esitas hageja kostjale 24.04.2008 arve nr RG-8 summas 11

800 krooni (10 000 krooni + 18% käibemaks, t lk 16) ja 19.05.2008 arve nr RG-9

summas 7465.86 krooni (6327.86 krooni + 18% käibemaks, t lk 18). Arve nr RG-8

maksmisega viivitamise eest esitas hageja 19.05.2008 kostjale viivisarve nr RGV-1

summas 285 krooni (t lk 19). VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele

kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku

möödumisel. Kostja ei ole arveid tasunud vaatamata 02.05.2008 ja 08.05.2008

saadetud meeldetuletustele, millised on kostja kätte saanud (t lk 20-24).

10. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal oli alus 01.10.2007 leping nr OJM-10 üles öelda

põhjusel, et hageja ei täitnud lepingulisi kohustusi. Kostja saatis 21.04.2008 ja

15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise seoses hagejapoolse tehnilise

järelvalve kohustuse mittekohase täitmisega ning lepingu p-s 6.2 ettenähtud

kohustuste ignoreerimisega. Seega lõpetas kostja lepingu p 7.4 alusel, mis sätestab

kostja õiguse mistahes ajal lõpetada leping ühepoolselt (t lk 11). Hageja teatas

(9) 4

23.05.2008 kostjale, et lepingu lõpetamine on alusetu ja seega tühine ning ütles

lepingu omapoolselt üles vastavalt VÕS §-le 116 (t lk 27-30).

11. Kostja poolt 01.10.2007 lepingu nr OJM-10 ülesütlemine on tühine. Lepingu

ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusena, kui

materiaalsed eeldused on täidetud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1

kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega.

Kostja ei tõendanud, et lepingu lõpetamise teatis on hagejale kätte toimetatud. Kostja

saatis 21.04.2008 hageja aadressile Maardus Keemikute t 36-27 lepingu lõpetamise

teatise, kuid see tagastati kostjale põhjusel, et hageja ei asu sellel aadressil. TsÜS § 69

lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult

teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või

asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hagejal muutus alates

21.04.2008 ettevõtte asukoht, millest ta teatas kostjale 21.04.2008 tähitud kirjaga,

mille kostja sai kätte 24.04.2008 (t lk 168-169). Seega on tõendatud, et hageja ei

saanud tutvuda kostja 21.04.2008 saadetud lepingu lõpetamise teatisega, kuna hageja

ei viibinud enam antud aadressil ja kiri saadeti postiasutuse poolt kostjale tagasi (t lk

54). TsÜS § 70 sätestab lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse

kättetoimetamise erisusi. Selle sätte kohaselt loetakse viivitusega edastatud või

edastamisel kaotsi läinud tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude

korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on

tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamise mõistliku viisi. Hagiavalduse

kohaselt saatis kostja lepingu lõpetamise teatise alles 15.05.2008, mille tõendamiseks

esitas hageja postiümbriku (t lk 167). Hageja 21.04.2008 teatega, mille kostja on kätte

saanud 24.04.2008, on tõendatud, et kostja korduv lõpetamise teatise saatmine

15.05.2008 ei ole selle mõistlik edastamise viis, kuna kostja pidi juba 24.04.2008

teadma, et hagejal muutus asukoht ja ta ei saanud kostjapoolset lõpetamise teatist

kätte. Samuti saatis hageja 24.04.2008 kostjale aprillikuu arve, millel oli juba märgitud

hageja uus aadress ning kostja sai arve kätte 25.04.2008 (t lk 17). Kuigi äriregistri

väljavõtte kohaselt oli kuni 24.04.2008 hageja registreeritud aadressiks Keemikute t

36-27 Maardus, oli hageja oma asukoha muutusest kostjat teavitanud. Eeltoodust

tulenevalt on tõendatud, et lepingu lõpetamise formaalne eeldus ei olnud kostja poolt

täidetud ja kostjapoolne lepingu lõpetamine on õigustühine ainuüksi formaalse eelduse

mittetäitmise tõttu.

12. Lepingu p 4.3 järgi pidi hageja lepingujärgsete kohustuste täitmise viimaseks päevaks

olema peatöövõtjalt tööde vastuvõtu-üleandmisakti kuupäev + üks tööpäev. Kostja ei

ole peatöövõtjalt tööde vastuvõtu-üleandmisakti kohtule esitanud. Pooled vaidlevad

selle üle, kelle algatusel leping lõppes, millest tuleneb ka lepingu ülesütlemise aeg.

Kuna kostjapoolne lepingu lõpetamine oli õigustühine ja hageja kasutas kostja suhtes

seadusega lubatud kaitsevahendit, öeldes lepingu omapoolselt üles 23.05.2008, mis on

kostjale ka 23.05.2008 kirjaga edastatud (t lk 27-30) ning selle ülesütlemise õigsust ei

ole vaidlustatud, lõppes leping hageja algatusel 23.05.2008.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS

§ 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja lõpetas hagejaga

lepingu ühepoolselt p 7.4 alusel, mille kohaselt on tellijal õigus lõpetada leping igal

ajal ühepoolselt, selgitamata põhjuseid (t lk 35). Nimetatud lepingupunkt ei ole

kooskõlas VÕS §-des 6 ja 7 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Samas

kohustusid pooled lepingu p 7.3 kohaselt teavitama teineteist 5 päeva jooksul lepingu

(9) 5

täitmisega seotud probleemidest (t lk 11). Kumbki pool ei ole esitanud lepingu p 7.3

kohaselt asjakohaseid tõendeid tõendamaks lepingu täitmisega seotud probleemidest.

14. 08.09.2008 eksperthinnang nr ES-0809/08 (t lk 57-61) ja 15.08.2008 eksperthinnang

(t lk 62-78) sisaldavad hinnanguid ehitusobjektile Maardus Madikse tee 11, mitte

01.10.2007 lepingu nr OJM-10 objektiks olevale ehitusobjektile Maardus Madikse tee

6. Samuti ei ole asjakohane OÜ RGR Airon ja hageja vahel 01.03.2007 sõlmitud

töövõtuleping nr OJM-0701 (t lk 42-45). Kohus ei pea hindama neid tõendeid, mis

hõlmavad hageja poolt tehtud tööd teisel objektil. Teenuse osutamist Maardus

Madikse tee 11 objektil reguleerib leping, mille on sõlminud hagejaga 01.03.2007 OÜ

RGR Airon, mitte kostja (töövõtuleping nr OJM-0701, t lk 42-45). Samuti ei ole

asjakohased kostja esitatud 05.09.2007 OÜ RGR Metall ja Karno EV OÜ vahel

sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 07-09-04 (t lk 46-49) ning 02.04.2008 OÜ RGR

Airon ja Karno EV OÜ vahel sõlmitud kokkulepe nr 4 (t lk 50-51), kuna need ei

käsitle poolte vahel 01.10.2007 sõlmitud lepingu nr OJM-10 lepingulisi suhteid

ehitusobjektil Maardus Madikse tee 6 ega tõenda seetõttu kostja väiteid hageja poolt

lepinguliste kohustuste rikkumisest ehitusobjektil Madikse tee 6. Samuti ei tõenda

hageja väidetavaid lepinguliste kohustuste rikkumisi 15.04.2007 tehtud pukk-kraana

KKC-10-3K piirde joonis (t lk 52) ja foto leheküljel 53.

15. Asjakohane ei ole kostja vastuväide, et tal puudus põhjendatud huvi õigussuhte

jätkamiseks hagejaga, kuna 05.09.2007 ehitustöövõtulepingus nr 07-09-04 (t lk 46-51)

toimus 02.04.2008 isikute vahetus ja kostja ei olnud enam selle lepingu pooleks,

mistõttu tal puudus huvi hagejaga lepingu sõlmimiseks (t lk 35-36). Kuna hageja ei

olnud selle lepingu pooleks, ei teadnud ega saanudki ta teada, mida selle lepingu

pooled kokku lepivad või mitte. Kostja märgitud asjaolu ei tõenda, et seoses

eelnimetatud lepingu muudatustega muutusid ka poolte vahel sõlmitud lepingu

tingimused.

16. Kohus leidis, et hageja täitis pooltevahelist lepingut vastavalt lepingu tingimustele

kuni lepingu lõppemiseni, see on kuni hagejapoolse lepingu ülesütlemiseni

23.05.2008. 11.04.2008 ehituse töökoosoleku protokoll (t lk 116-117) tõendab hageja

lepinguliste kohustuste täitmist 2008. aasta aprillikuu esimesel poolel. Kostja ei ole

esitanud ühtegi lepingu p 7.3 kohast tõendit kogu lepingu kehtivuse aja kohta, et tal

olnuks pooltevahelise lepingu täitmise ajal pretensioone või probleeme hagejale seoses

lepingu mittekohase täitmisega. Telefonikõnede eristus perioodi 07.01.2008 kuni

22.05.2008 (t 119-131) kohta tõendab, et hageja suhtles sel perioodil kostjaga. 2007.

aasta oktoobrikuu kaetud tööde aktid (t lk 102-104) ei ole asjakohased tõendid

vaidlusalusel perioodil (aprill - mai 2008) poolte lepinguliste kohustuste täitmise

tõendamiseks. Pooltevaheline 01.10.2007 leping nr OJM-10 kehtis kuni 23.05.2008

ning hageja täitis lepingut kohaselt kuni 23.05.2008. Kostja esitatud tõendid ei tõenda

vastupidist. Seega on hagejal tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu

ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kokku 1231.31 eurot (19 266.87 krooni).

17. 18.04.2008 nõudeõiguse loovutamise lepinguga omandas kostja OÜ-lt RGR Airon 25

000 krooni suuruse nõude hageja vastu (t lk 81-82). Kostja soovis juhul, kui hageja

nõue on põhjendatud, OÜ RGR Airon poolt loovutatud ja kostja omandatud nõuet

hageja nõudega tasaarvestada. Hageja vaidles nõude tasaarvestamisele vastu

põhjendusel, et hageja esitas 22.09.2008 OÜ RGR Airon vastu hagiavalduse, mille

esemeks on kõnealune nõue. Hageja esitas 23.05.2008 ja 22.09.2008 kostja

väidetavale nõudele vastuväited (see on enne, kui kostja esitas 10.11.2008 kohtule

tasaarvestamise avalduse). Kostja on mõlemad vastuväited kätte saanud. Kostja

tasaarvestus on võimatu, kuna kostja tasaarvestatava nõude üle on kohtus teine

kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-08-61029), mistõttu ei ole kostja 25 000 krooni nõue

(9) 6

maksmapandav ning seega ei ole tasaarvestamine VÕS § 200 lg 4 alusel lubatud.

Kohus leidis, et hageja vastuväited kostja nõude 1597.79 euro (25 000 krooni)

tasaarvestamiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja tasaarvestamise taotlus jätta

rahuldamata.

18. Hageja viivisenõue määras 7% põhinõudest alates 01.11.2010 kuni nõude täitmiseni

on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või

saata alternatiivselt uueks läbivaatamiseks.

20. Kohus ei ole otsust motiveerinud olulises mahus. Vaatamata ringkonnakohtu

17.03.2010 otsuses antud juhistele, leidis maakohus vaidlustatud otsuses hageja

esitatud 11.04.2008 töökoosoleku protokolli ja telefonikõnede eristusi hinnates, et

01.10.2007 leping nr OJM-10 kehtis kuni 23.05.2008 ning hageja täitis lepingut

kohaselt kuni 23.05.2008. Maakohus ei vastanud kostja väidetele, mille kohaselt ei

tõenda need tõendid teenuse osutamist aprillis - mais 2008. Kõnede eristusega ei ole

võimalik tõendada kõnede olemasolu ja seda, mis oli kõnede esemeks. Hageja väited

on vasturääkivad. Tuginedes kõnede eristusele väidab hageja ühelt poolt, et ta oli

pidevas kontaktis kostjaga, teisalt aga, et kostja ei vastanud tema kõnedele ja

lühisõnumitele. Kõnede eristus tõendab vaid seda, et alates 18.04.2008, kui kostja

lõpetas lepingu, ignoreeris ta hageja helistamisi. Seega oli hagejale juba 18.04.2008

teada, et kostja lõpetas lepingu. Hageja 02.05.2008 ja 08.05.2008 meeldetuletused

kostjale arve tasumise kohta ja 24.04.2008 ootamatu asukoha muudatus näitavad seda,

et hageja üritas meelega ja pahatahtlikult luua olukorda, kus ta kavatses esitleda ennast

kohtu ees kannatanu poolena. Heauskne isik pöördub aadressi muutuse puhul

postkontorisse avaldusega posti ümberadresseerimiseks.

21. 25.04.2008 teostatud tööde aktil ja 02.05.2008 üleandmise-vastuvõtmise aktil

puuduvad hageja allkirjad, mis tõendab, et juba 2008. aasta aprillikuust ei käinud

hageja ehitusobjektil ega täitnud oma lepingulisi kohustusi. Arvel nr RG-9 puudub

hageja allkiri. Kuigi kostja on korduvalt esitanud kohtule 02.05.2008 peatöövõtja

tööde vastuvõtu-üleandmisakti, leidis kohus siiski, et kostja seda esitanud ei ole. Kuigi

kostja teavitas hagejat lepingu täitmisega seotud probleemidest, leidis kohus siiski

vastupidist. Kuna 29.02.2008 väljastati luba ehitusobjekti ekspluatatsiooniks, siis

mingeid ehitustöid aprillis-mais ei olnud ja kostja ei saanud hagejale osutada ka

mingeid teenuseid. Kui hageja oleks täitnud tehnilise järelevalve kohustusi heauskselt,

siis kostja oleks saanud teada väljastatud ekspluatatsiooniloast juba veebruaris-märtsis,

mitte siis, kui ehitaja edastas kostjale 02.05.2008 akti ja ekspluatatsiooni loa.

22. Kohus rikkus TsÜS § 69 lg 1 ja § 70 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

658 lg 2, tunnistades lepingu ülesütlemise tühiseks ning leides, et leping kehtis kuni

23.05.2008. Kohus ei võtnud arvesse, et hageja sai kätte ja tutvus kostja teatisega

15.05.2008. Kohus ei võtnud arvesse, et kostja saatis korduva teatise hageja uuele

aadressile 15.05.2008 peale seda, kui kostjale tagastati esimene teatis 12.05.2008.

Kohus ei võtnud arvesse, et kuni 12.05.2008 kostja heauskselt eeldas, et hageja tutvus

tema teatisega. Kohus ei võtnud arvesse, et hageja teadis juba aprillikuus, et leping on

kostja poolt lõpetatud seoses sellega, et asjas ei ole ühtegi dokumenti, mis tõendaks

hageja viibimist ehitusobjektil, mida tõendab ka hageja 23.05.2008 kiri (selles puudub

kirjeldus, kuidas konkreetselt hageja täitis lepingut alates 18.04.2008 ja mida ta tegi

ehitusobjektil sel perioodil). Kohus ei võtnud arvesse, et hagejal kulus peale kostjalt

teatise kättesaamist 15.05.2008 9 päeva oma 23.05.2008 teatise ettevalmistamiseks.

Selle 9 päeva jooksul ei osutanud hageja kostjale mingeid teenuseid.

(9) 7

23. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 619 ja § 628. Tasu ei saa maksta, kui käsund on

täitmata või täidetud mittenõuetekohaselt või on jäänud mingil ajavahemikul täitmata.

Tõendatud ei ole, et 2008. aasta mais teostas hageja ehitusobjektil töid või et seal

oleks üldse mingeid töid tehtud. Kohus leidis, et telefonikõnede eristus tõendab, et

hageja oli kostjaga pidevas kontaktis. Kuid kohus ei arvestanud, et telefonikõnede

eristusest ei ole võimalik kindlaks teha telefonikõnede eset. Kohus ei arvestanud ega

andnud hinnangut, kas hageja täitis lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Samuti ei ole

kohus kontrollinud, kas hageja lepingu mittenõuetekohase täitmise asjaolu võiks olla

põhjuseks, mille pärast ehitustööd ei vastanud projektile ja ehitusnormidele. Kohus ei

kontrollinud, kas hageja tegi kõik vajaliku vältimaks ehitustööde mittevastavust

projektile. Maakohtu järeldus, et tehnilist järelevalvet osutava hageja jaoks oli piisav

olla kostjaga kontaktis telefoni teel, ei ole õige, sest tehnilise järelevalve eesmärk on

võimalike ehitusdefektide ja ehitustööde projektdokumentatsioonile mittevastavuse

ärahoidmine.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja ei soovinud apellatsioonkaebusele vastata ja jäi oma seniste seisukohtade

juurde.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

25. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud

tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada

menetlusnormide rikkumise tõttu. Maakohus on jätnud hindamata olulise tõendi, mis

tõi kaasa pooltevahelise lepingu lõppemise ebaõige kuupäeva tuvastamise. Lepingu

lõppemise ajast sõltub hagejal saadaoleva tasu suurus. Ringkonnakohtul on võimalik

kirjeldatud menetluslik rikkumine ise kõrvaldada tsiviilasja maakohtule uueks

lahendamiseks saatmata. Viidatud osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Ülejäänud

osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

26. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega jäeti teostamata tema

taotletud tasaarvestus.

27. Esmalt nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja poolt 18.04.2008 kuupäeva kandva

teatisega pooltevahelise lepingu ülesütlemine oli tühine formaalse eelduse täitmata

jäämise tõttu - teine lepingupool ei saanud tahteavaldust kätte. Selles osas nõustub

kolleegium täielikult maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

Apellatsioonkaebuse väited kordavad kostja vastuväiteid maakohtus, milledele aga on

kohus asjakohases ulatuses vastanud.

28. Küll aga jääb arusaamatuks maakohtu väide, et kostja ei esitanud peatöövõtjalt saadud

akti tööde üleandmise kohta (t I kd lk 277 esimese lõigu viimane lause). Apellandi

väide vastava tõendi esitamise kohta on kooskõlas tsiviilasja materjalidega – t I kd lk

162 asub OÜ Karno EV esindaja poolt allkirjastatud ja kostjale adresseeritud

02.05.2008 kuupäeva kandev akt, milles töövõtja kinnitas, et on täitnud Madikse tee 6

objektil kõik tööd vastavuses ehituse töövõtulepinguga nr 07-09-04 05.09.2007 ja

kokkuleppega nr 4 02.04.2008. Kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et

sellele aktile kirjutas kostja tellijana alla ja võttis peatöövõtjalt objekti vastu.

29. Vastavalt lepingu p-le 4.3 olid pooled leppinud kokku, et töövõtja (hageja) poolt

lepingujärgsete kohustuste täitmise viimaseks päevaks on peatöövõtjalt tööde

vastuvõtmise-üleandmise kuupäev + üks tööpäev. Lepingu muutmist kumbki pool ei

väitnud. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Seega on

(9) 8

tõendatud, et pooltevahelise käsunduslepingu täitmise viimaseks päevaks hageja poolt

oli 03.05.2008. Kuna pooled lepingut ei muutnud (ei pikendanud), puudub hagejal alus

nõuda kostjalt lepingus kokkulepitud tasu maksmist perioodi eest alates 04.05.2008.

30. Lepingu p 5.1 kohaselt oli tellija kohustatud tasuma töövõtjale 10 000 krooni iga

täiskalendrikuu eest, millele lisandub käibemaks 18%. P 5.2 kohaselt oli kokku

lepitud, et töövõtja poolt tööde teostamisel mittetäiskuu jooksul tasub tellija 333

krooni iga kalendripäeva eest, millele lisandub käibemaks 18%. Seda punkti pidi

kohaldatama ka lepingu kehtivuse viimasel kuul.

31. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tõendatud on hageja väide lepinguliste

ülesannete täitmise kohta lepingu lõpuni. 17.04.2008 (maakohtu otsuses ekslikult

nimetatud 11.04.2008) toimunud ehituse töökoosoleku protokolli (t I kd lk 116-117,

tõlge lk 107) kohaselt osales sel koosolekul aktiivselt hageja esindaja, esitades koos

tellija esindajaga tehnilisi soovitusi ehituse töövõtjale. Ringkonnakohtu istungil

selgitas hageja esindaja, et koosolekul anti ka tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kas

24. või 25.04.2008, ning et peale 17.04.2008 suhtles ta järelevaatajana ehitajaga

puuduste kõrvaldamise eesmärgil ning et aktidele 25.04.2008 ja 02.05.2008 ei

kirjutanud ta alla nimelt seetõttu, et puudused ei olnud kõrvaldatud. Samast

protokollist nähtub viide koosoleku toimumisele ka 10.04.2008 (protokolli p-d 7, 8).

Lepingu p-s 7.3 olid pooled leppinud kokku, et teavitavad teineteist lepingu täitmisega

seotud probleemidest 5 päeva jooksul. Kostja ei esitanud tõendeid, et selliseid teavitusi

oleks esitatud (välja arvatud 18.04.2008 teatis lepingu ülesütlemise kohta, kuid seda ei

saanud hageja enne lepingu lõppemist kätte; kolleegium nõustus otsuse p-s 25

maakohtu vastava põhjendusega). Lepingu p-s 6.2 oli lepitud kokku, et töövõtja on

kohustatud vähemalt üks kord tööpäeva jooksul korraldama objekti külastuse esindaja

poolt. Samas puudub kokkulepe, et iga selline külastus pidi olema kirjalikult

fikseeritud. Kostja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ka enne aprillikuud

tasuti hagejale tehtud tööde eest ilma, et hageja esindaja iga objektil viibimist oleks

kirjalikult fikseeritud. Seega oli poolte vahel välja kujunenud lepingu täitmise praktika

ja kostja väited ei anna alust tuvastada, et hageja ei täitnud vaidlusalusel perioodil

lepingust tulenevaid kohustusi.

32. Põhivõla suuruse muutumise korral tuleb ümber arvestada ka sellest tulenev

viivisvõlgnevus. Viivisemäärale kostja vastuväiteid ei esitanud.

33. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium lisaks, et VÕS §-st 619 ja pooltevahelisest

lepingust tulenevalt oli hageja käsundisaajana kohustatud osutama kostjale konkreetset

teenust (tehnilise järelevalve teenust) ehitusobjektil asukohaga Madikse tee 6 ning

kostja soovitud tulemuse (kohase kvaliteediga laoehitise) saavutamata jäämine

iseenesest ei tähenda käsunduslepingu rikkumist käsundisaaja poolt. Käsundisaaja on

täitnud lepingu, kui ta tegi tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku (VÕS

§ 24 lg 1 teine pool). Kostja vastuväited ja tõendid ei anna alust väita ega lugeda

tuvastatuks, et hageja ei teinud lepingu täitmisel niisuguseid pingutusi, nagu temaga

samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks (VÕS §

24 lg 2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool oma väiteid/vastuväiteid

tõendama.

34. Kostja esindaja väited on menetluse kestel olnud vastuolulised – ühel poolt heidab ta

hagejale ette, et viimane ei allkirjastanud 25.04.2008 ja 02.05.2008 akte, samas aga on

ta selgitanud, et peale 18.04.2008 ignoreeris kostja hageja telefonikõnesid

(apellatsioonkaebus 2. lehel), oli väljastanud lepingu lõpetamise teatise, lisaks ka

kaotanud huvi lepingu täitmise vastu (t I kd lk 35-36) ja sõlminud lepingu uue

järelevalvajaga

(väide

ringkonnakohtu

istungil).

Hageja

esindaja

selgitas

ringkonnakohtu istungil, et ei allkirjastanud viidatud akte, kuna puudused ei olnud

(9) 9

kõrvaldatud ja 02.05.2008 akti esitas ehitaja otse tellijale (järelevaatajale seda ei

esitatudki).

35. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel on menetluskulude jaotamisel

mõistlik lähtuda TsMS § 163 lg-st 1 ning jaotada kulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja nõudest kuulub rahuldamisele 67%.

Imbi Sidok Ulvi Loonurm Mare Merimaa