3-11-986/58 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukooseis

Kohtunik Tiina Pappel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoobril 2011. a, Tallinnas

Haldusasja number

3-11-986

Haldusasi

AS Skinest Rail kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 17. märtsi 2011. a maksuotsuse nr. 12.2-3/8170-16

tühistamise ning maksuotsuse tagasitäitmise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – AS Skinest Rail, seaduslik esindaja Juri

Krasnošlõk, lepingulised esindajad vandeadvokaat Egon Talur ja

vandeadvokaat Marti Hääl;

Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus,

volitatud esindajad Maire Saare ja Martin Aas.

Asja läbivaatamise aeg

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord

Käesoleva

kohtuotsuse

peale

on

õigus

selle

avalikult

teatavakstegemisest 11. oktoobrist 2011. a arvates esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul ehk hiljemalt 10. novembril 2011. a (k.a) (HKMS § 31 lg

1, 4). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 02.12.2010 korralduse nr.

12.2-3/8170-1 ja 12.01.2011 korralduse nr. 12.2-3/8170-7 alusel AS Skinest Rail käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi september kuni november 2010.

a osas.

2. PMTK 17.03.2011 maksuotsusega nr. 12.2-3/8170-16 vähendati AS Skinest Rail perioodi

september kuni november deklareeritud sisendkäibemaksu summas 116 960,11 eurot ning otsustati

tagasi nõuda alusetult tagastatud maksusumma 19 484,49 eurot (304 866 krooni) 2010. a.

septembrikuu eest. Ühtlasi määrati eelviidatud maksuotsusega AS-ile Skinest Rail tulumaksu

summas 21 241,49 eurot (332 356 krooni) ning jäeti AS Skinest Rail käibemaksu tagastusnõue

summas 97 475,62 eurot rahuldamata.

3. 18.04.2011 saabus Tallinna Halduskohtule AS Skinest Rail kaebus PMTK 17.03.2011

maksuotsuse nr. 12.2-3/8170-16 tühistamise nõudes ning PMTK-le ettekirjutuse tegemise nõudes

tagastada maksuotsuse alusel tasutud summad AS Skinest Rail arvelduskontole koos õigusvastase

haldusakti alusel tasutud maksusummadelt arvestatud intressiga.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

4. Valdav enamus maksuotsuses esitatud etteheidetest on esitatud Raivo Paala või OÜ Direct

Transcapital kohta ning asjaolude suhtes, mis ei sõltu isegi kaudselt kaebajast ning mida kaebaja ei

saa mitte mingil tingimusel mõjutada või eelnevalt (enne tehinguid) kontrollida. AS Skinest Rail

ostis trammirelsid OÜ-lt Direct Transcapital hinnaga 1230 eurot tonn. Maksuotsusega on

tuvastatud, et samad trammirelsid müüs AS Skinest Rail edasi UAB-le Skinest Baltija hinnaga

1240 eurot tonn. Arusaamatuks jääb maksuhalduri seisukoht nagu müüks AS Skinest Rail 1230

euroga sisseostetud kaupa 1240 euroga edasi müües „märgatavalt odavamalt“. Maksuhaldur on

lähtunud ebaõigesti eeldusest, et sisseostetud kaupade eest makstav käibemaks on samuti kauba

soetamise kulu (ostuhinna osa), millega kauba ostja peab kauba edasimüügi hinnastamisel

arvestama. Konkreetselt tehingult sisendkäibemaksu maha arvamise mitte võimaldamine on

vastuolus

käibemaksu

kui

neutraalse

tarbimismaksu

(ja

selle

rakenduseks

toimiva

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse) põhimõttega. Maksuhalduri seisukohtadest lähtudes

tekiks argumentatsiooni loogikaviga, kuna loogiline argumentatsioon ei võimalda põhjendada

tagajärje saabumist (sisendkäibemaksu mahaarvamise mittelubatavus) tagajärje endaga. Seega

maksuotsuses esitatud etteheide: „Selline tehing saab olla tehtud ilmselgelt üksnes eeldusel, et

riigieelarvest tagastatakse Skinest Rail AS-ile sisendkäibemaksusumma, mistõttu kahju äriühing

kõnealusest ostu-müügi tehingust ei saaks“ vastab 100%-lt tõele ning kehtib lisaks ka ülejäänud

tõenäoliselt 99%-le Eesti ettevõtjatest, sest sisendkäibemaksu tagastamise eelduse seadmine on reegel

mitte erand.

5. AS Skinest Rail ostis trammirelsid OÜ-lt Direct Transcapital eesmärgi ja kavatsusega müüa

need UAB-le Skinest Baltija. Kaebajale ei ole teada, mis põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland S.A.

„maksuhalduri andmebaasidest nähtuvalt“ kajastanud tehinguid Eesti äriühingutega. Kuivõrd selle

tehingu teiseks pooleks ei ole olnud mitte AS Skinest Rail, vaid OÜ Direct Transcapital, siis AS

Skinest Rail ei ole saanud ka kuidagi seda asjaolu ArcelorMittal Poland S.A. käest uurida või

täpsemalt selgitada. Kui selle asjaolu suhtes on ebaselgus, pidanuks maksuhaldur ise tuvastama,

mis põhjusel ei ole ArcelorMittal Poland S.A. kajastanud aruandluses ostjana OÜ-d Direct

Transcapital ning kas Poola äriühing võis teha oma aruande esitamisel vea, märkides ekslikult

ostjaks UAB Skinest Baltija, kes oli küll kauba lõppsaajaks ja vastuvõtjaks sihtriigis, kuid mitte

ostjaks. Selle üle, et trammirelsid on tehingute jada lõpuks jõudnud UAB-le Skinest Baltija

Leedus, ei ole kaebaja ja maksuhalduri vahel vaidlust. Ka maksuotsuses on tuvastatud, et enne

kõnealuseid tehinguid ei olnud AS Skinest Rail teinud koostööd ArcelorMittal Poland S.A.-ga,

samuti ei olnud seda enne kõnealuseid tehinguid teinud UAB Skinest Baltija. Äriline kontakt

ArcelorMittal Poland S.A.-ga oli Raivo Paalal, kes osales läbirääkimistel ning kelle kontakti kaudu

oli võimalik soovitud trammirelsse saada ArcelorMittal Poland S.A.-lt. Pärast nimetatud tehinguid,

kui UAB Skinest Baltija saavutas tänu relsside tarnele otsekontakti müüjaga, on edaspidised

ostutehingud toimunud otse UAB Skinest Baltija ning ArcelorMittal Poland S.A. vahel ilma OÜ

Direct Transcapital ning AS Skinest Rail osalemiseta tarneahelas. Asjaolu, et hilisemad tehingud

on toimunud otse ArcelorMittal Poland S.A. ja UAB Skinest Baltija vahel koos otsetarnetega

Poolast Leetu, võib olla põhjuseks, miks ArcelorMittal Poland S.A. on ekslikult märkinud oma

aruandesse, millele maksuhaldur maksuotsuses viitab, kauba saajaks Leedu partneri (Skinest

Baltija UAB). Tehingu eelkirjeldatud asjaolude kontrollimata jätmine viitab sellele, et maksuotsus

on tehtud asjatult ja põhjendamatult kiirustades, millest tulenevalt on maksuotsusesse sattunud

tõenäoliselt viga.

6. AS-il Skinest Rail puudub igasugune võimalus pääseda ligi OÜ Direct Transcapital ning OÜ

Rewlis omavahelisi õigussuhteid reguleerivatele ja kajastavatele dokumentidele, sh kummagi

äriühingu pangakontodele. Kui tehingute tegemise ajal olnuks AS-ile Skinest Rail teada, et keegi

sellelt kannab isiklikult kontole raha, tulnuks enesestmõistetavalt mõistlikus ulatuses uurida sellise

ülekande asjaolusid, kuigi ka selles ülekandes ei ole midagi ebaseaduslikku. Maksuhalduri

järeldus, et OÜ Rewlis pangakontolt on tasutud AS Skinest Rail majandustehingutega seotud

transpordikulutusi, on ebaõige. Tegemist ei ole AS Skinest Rail kuluga, kokkulepete kohaselt pidi

Raivo Paala ja OÜ Direct Transcapital tasuma kõik kulutused kaubaga kuni kauba üleandmiseni

UAB-le Skinest Baltija. Seega on tõenäoliselt OÜ Rewlis kandnud OÜ Direct Transcapital

kulutusi, sest AS Skinest Rail ei kandnud ega pidanud kandma kirjeldatud kulutusi. Asjaolu, kas

maksuhaldur on tuvastanud väidetavalt seose Raivo Paala, tema äriühingu OÜ Direct Transcapital

ning Oliver Vainola ja OÜ Rewlis vahel, ei oma maksustamise seisukohast tähendust. AS Skinest

Rail, selle juhatuse liikmed ega muul viisil seotud isikud ei ole saanud tehingutest mingisugust

hüve või kasu varjatud viisil (rahasummade või muu näol), ka maksuhaldur ei ole tuvastanud, et

Oliver Vainola oleks andnud või edasi kandnud osa enda kontole laekunud 49 980.76 eurost AS-ile

Skinest Rail või temaga seotud isikutele. Isegi kui maksuhalduri tuvastatud asjaolu Oliver Vainola

olemisest Raivo Paala tütre elukaaslane peaks tõele vastama, on vastavad rahasummad jäänud

siiski Raivo Paala kui AS Skinest Rail tehingupartneri OÜ Direct Transcapital esindaja huvi- ja

mõjusfääri. Kogu kasu AS-ile Skinest Rail ja Skinest grupiettevõtjatele laiemalt kõnealusest

tehingust, kajastub kas tehingu dokumentatsioonist või on muul viisil loogiliselt järeldatav – AS

Skinest Rail kasum 10 eurot tonni kohta konkreetsest tehingust ning UAB Skinest Baltija

otsekontakt ArcelorMittal Poland S.A.-ga, mis võimaldas edaspidi tehinguid teha ilma Raivo

Paalaga seotud äriühingute vahendamiseta.

7. Olukorras, kus AS-ile Skinest Rail, kellel on kohustus tasuda oma tehingupartnerile OÜ Direct

Transcapital, teatab viimane, et tehingu täitmise sooritus tuleb teha kolmanda isiku (OÜ Rewlis)

kontole, ei ole AS-il Skinest Rail õigust ega võimalust tasuda OÜ-le Direct Transcapital ega muule

isikule, kuna sellel oleks AS-ile Skinest Rail ilmsed ebasoodsad õiguslikud tagajärjed. Samuti ei

ole AS-il Skinest Rail võimalik tuvastada ega iseseisvalt võimalik välja uurida OÜ Direct

Transcapital ning OÜ Rewlis vahelisi õigussuhteid, sh põhjendusi, miks soovis OÜ Direct

Transcapital täitmist OÜ Rewlis pangakontole. Maksuhalduril on selleks ulatuslikud võimalused

haldusorganina, kelle käsutuses on haldusmenetluslikud sunnivahendid kuid vaatamata sellele ei

ole ka maksuhaldur seda suutnud menetluse käigus välja selgitada. Seega ei ole kolmanda isiku

kontole kohustuse täitmise soorituses midagi etteheidetavat AS-ile Skinest Rail, kuigi maksuhaldur

sellist tähendust kolmandale isikule täitmisele justkui sooviks anda.

8. Maksuhalduri järeldus, et sellise „rahade liikumise jada“ näol on tegemist sooviga

maksuhaldurit eksitada, püüdes jätta muljet, et AS Skinest Rail ja OÜ Direct Transcapital vahel on

toimunud tehingud, on väär. Tegelikkuses ongi tehingud toimunud kooskõlas kehtiva õiguse ning

normaalse äripraktikaga. Asjaolu, et maksuhaldur saab majandustehingutest või nende kajastamise

õigsusest teisiti aru, ei tähenda, et AS Skinest Rail osaleb käibemaksupettuses. AS Skinest Rail on

esitanud selgitused ning tehingute dokumentatsiooni täpselt selliselt nagu need tehingud on

toimunud. Maksuhalduri väide, et OÜ Rewlis pangakontole täitmine oleks justkui eesmärgiga

maksuhaldurit eksitada, on ka ebaloogiline. Arvestades vaidlustatava maksuotsuse seisukohti ja

maksuhalduri senist praktikat, olnuks AS-il Skinest Rail märkimisväärselt „turvalisem“ täita

rumala järjekindlusega OÜ Direct Transcapital kontole, keeldudes maksete tegemisest OÜ Rewlis

pangakontole. Aga kuna selles mingisugust riski ei olnud (oli olemas õigustatud isiku

tahteavaldus), siis ei näinud AS Skinest Rail ka mingisugust õiguslikku ega faktilist takistust täita

raha tasumise kohustus maksega OÜ Rewlis pangakontole.

9. Peaasjalikult on maksuhaldur tuginenud raudteeveeremi varuosadega seotud tehingutes maksu

määramisel AS Skinest Rail suhtes toimunud varasema kontrolli asjaoludele, viidates sellele ka

otseselt maksuotsuses (lk 9, neljas lõik) ning vahe seisneb maksuhalduri hinnangul üksnes

asjaolus, et AS Skinest Rail raamatupidamine sisaldab OÜ Rosneft Partners asemel OÜ Direct

Transcapital arveid. Kaebaja ei nõustu sellega ja jääb kaebuses (haldusasi nr 3-11-370 esitatud

vastuväidete juurde). AS Skinest Rail töötajad ja juhatuse liikmed on selgitanud põhjuseid Raivo

Paalalt ning temaga seotud äriühingutelt raudteeveeremi varuosade tellimise huvi, vajaduse ning

faktilise toimumise kohta nii käesolevas maksumenetluses kui ka varasemas menetluses ning

varasema menetluse tulemina antud maksuotsuse vaidlustamisel kohtukaebuses (haldusasi

3-11-370). Enamus Eestis tegutsevaid raudteeveeremi varuosade müüjatest on AS Skinest Rail

endiste töötajate asutatud ning AS Skinest Rail konkurendid selles valdkonnas, mistõttu ei soovi

AS Skinest Rail kiire vajaduse ning soodsa hinnaga kättesaadavuse korral tellida endal

vajaminevat kaupa suurematelt konkurentidelt.

10. AS-il Skinest Rail ei ole võimalust otsustada, kes on talle kauba müüjaks – kui nii OÜ Rosneft

Partners kui OÜ Direct Transcapital osanik ja juhatuse liige Raivo Paala ütleb, et konkreetse

tellimuse täidab ning tehingu AS-iga Skinest Rail sõlmib OÜ Direct Transcapital, siis AS-il

Skinest Rail puuduvad võimalused selles küsimuses vastuväiteid esitada. Selleks puudub ka

vajadus,

kuna

AS

Skinest

Rail

on

kontrollinud

tehingupartneri

registreeringuid

käibemaksukohustuslasena ning Raivo Paala kui juhatuse liikme volituste olemasolu ning kõik on

seadusega vastavuses. AS Skinest Rail on laoarvestuses kõik soetatud kaubad arvele võtnud nagu

ka teistel hankijatelt ostetud kauba ning käitunud nendega samamoodi, kui teistelt hankijatelt

ostetud kaubaga – edasi müünud. Maksuhaldur ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et tegelikkuses

vastavat kaupa ei ole liikunud. Asjaolu, et maksuhaldur, vaatamata ulatuslikele kasutada olevatele

haldusmenetluslikele meetmetele teabe ja dokumentide nõudmiseks ei ole suutnud tuvastada, kust

on OÜ Direct Transcapital oma kauba ostnud (mille ta AS-ile Skinest Rail edasi müüs), ei tähenda,

et tegelikkuses vastavaid varuosi ei ole olnud ega tehingutes liikunud. Maksumenetluse toimikus ei

ole mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kaupu ei oleks tegelikkuses olemas olnud või et neid ei oleks

tehingute tulemusel liikunud.

11. Maksuhaldurile on seletatud ka kauba liikumisega seonduvaid asjaolusid: kaup tuuakse kohale

hankija poolt isiklikult, mistõttu puuduvad saatelehed ja üleandmise-vastuvõtmise aktid.

Laooperaator kontrollib, kas toodud kaubad vastavad esitatud tellimusele ning kui see nii on, siis

võeti need konkreetsel juhul OÜ Direct Transcapital esitatud arve alusel laoarvestuses arvele.

Varuosade vastuvõtja laos ei pea igal üksikul juhul teadma, millist ühingut kauba toomisel Raivo

Paala konkreetselt esindab – kuna koostöö on olnud pikaajaline ja alati on toodud kaubad vastavalt

esitatud tellimusele, ei pea ega saagi laooperaator sellises olukorras tehinguid ja kauba tegelikku

faktilist liikumist kuidagi kahtluse alla seada. Maksuhaldur ei ole käesolevas menetluses tegelikku

kauba olemasolu ja selle liikumist kontrollinud, sellekohased väited ja etteheited maksuotsuses on

tendentslikud ning paljasõnalised. Tehes järelduse, et tehingut tegelikkuses ei toimunud, väidab

maksuhaldur, et vaidlusalused tehingud OÜ Direct Transcapital ja AS Skinest Rail vahel ei ole

kaasa toonud tehingupoolte väidetud õiguslikke tagajärgi (kauba tarnet OÜ-lt Direct Transcapital

AS-ile Skinest Rail). Kõik asjas kogutud ja maksuotsuses osundatud tõendid viitavad aga

vastupidisele – et tehingud on tegelikkuses toimunud. Sellele viitab ka maksuhalduri enda käsitlus

maksuotsuses, et kontrolli tulemusel ei ole vähendatud AS Skinest Rail müügikäivet –

maksukohustuslasele jääb arusaamatuks, et kui kaupa ei ole soetatud (müügitehingu tagajärgi ei

ole tegelikkuses aset leidnud), siis kuidas AS-il Skinest Rail oli võimalik neid kaupu võõrandada

ning arvestada ja tasuda tehingult käibemaks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Maksuotsus sisaldab selle aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke aluseid, motivatsiooni ning

selles on selgelt väljendatud, kuidas on tasumisele kuuluvad maksusummad määratud. Kaebaja

väide, et maksukohustust suurendavaid asjaolusid ja käibemaksu mahaarvamist välistavaid

asjaolusid ei ole tuvastanud, on väär ja paljasõnaline. Kaebaja ei tõendanud maksumenetluse

käigus veenvalt, et fiktiivsetel arvetel märgitud vaidlusalused tehingud toimusid tegelikkuses.

Kogutud tõendid kinnitavad koosmõjus maksuhalduri veendumust, et OÜ Direct Transcapital

nimel väljastatud arved on fiktiivsed ning kauba müügitehinguid ei ole kaebuse esitaja ja OÜ

Direct Transcapital vahel tegelikkuses toimunud ning kaebuse esitaja on olnud sellest teadlik. Ka

on maksuhaldur tuvastanud AS Skinest Rail juhatuse liikme Juri Krasnošlõki ja Raivo Paala

vahelise seotuse. Pikaajalist tutvust ja tihedat koostööd kinnitab oma seletuses ka Juri Krasnošlõk.

Kaebaja arusaam, et justkui tuleks maksuotsuses toodud asjaoludest lähtuvalt maksustada

täiendavalt Raivo Paalat või mõnda temaga seotud äriühingut, on väär. Maksupettuse

konspiratiivse iseloomu tõttu ei saa nõuda, et maksuhaldur tuvastaks kontrolli käigus absoluutselt

kõik maksupettuse läbiviimisega seonduvad asjaolud, kajastaks need maksuotsuses ning kinnitaks

asjassepuutuvate otseste tõenditega. AS-l Skinest Rail puudub mittetoimunud tehinguid kajastavate

arvete alusel õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning kuna OÜ Direct Transcapital ei saanud

müüa kaupa selle puudumise tõttu, ei ole AS Skinest Rail poolt tehtud maksed OÜ Direct

Transcapital nimel vormistatud arvetel makse saajaks märgitud OÜ Rewlis pangakontole

ettevõtlusega seotud väljamaksed, mistõttu väljamaksed maksustatakse osaliselt tulumaksuga

TuMS § 51 lg 1 alusel.

13. Kui maksuhaldur on maksuotsuse kohaselt jõudnud lõppjäreldusele, et tehinguid arvetel

märgitud poolte vahel reaalselt toimunud ei ole, on ebamõistlik väita, et hindade, mida on

kajastatud fiktiivsetel arvetel, osas puuduvad erimeelsused. Kaebuse esitaja mõttekäik ja väited

maksuotsuse argumentatsiooni loogikavigade kohta omaks tähendust üksnes olukorras, mil

tehingud on reaalselt toimunud. Käesolevas asjas on maksu määramiseks kogutud tõendite kogumi

pinnalt tehtud järeldus, et kaebaja osales maksupettuses ning, et OÜ Direct Transcapital on

väljastanud fiktiivseid arveid ega ole tegelikkuses kaupa müünud. Olukorras, kus kaupa ei

soetatud, puudub AS-il Skinest Rail võimalus seda kaupa edasi müüa. Tehingute mittetoimumine

poolte vahel ei ole tõendatud üksnes faktiga, et AS Skinest Rail müüs kauba soetusmaksumusest

madalama hinnaga, vaid asjaoludega, mis on toodud maksuotsuse punktis 3. Etteheited, et

maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet jättes tuvastamata, mis põhjusel ei ole ArcelorMittal

Poland S.A. kajastanud aruandluses ostjana OÜ-d Direct Transcapital ning kas Poola äriühing võis

teha oma aruande esitamisel vea, märkides ekslikult ostjaks UAB Skinest Baltija, on

põhjendamatud. Nagu märgitud maksuotsuse lk-l 10, pöördus maksuhaldur 21.01.2011 välisriigi

maksuhalduri poole informatsiooni ning dokumentide saamiseks Poola äriühingust ArcelorMittal

Poland S.A. Poola maksuhalduri vastuse kohaselt esitas Poola äriühingust ArcelorMittal Poland

S.A. 31.03.2011 VD aruannete parandused ja muutis lepingupartnerit ning Skinest Baltija UAB

asemel märgiti lepingupartneriks Direct Transcapital OÜ.

14. PMTK on maksuotsustes toodud asjaoludest teinud õiguspärase järelduse, et AS Skinest Rail ja

OÜ Direct Transcapital vahel ei ole tehinguid tegelikult toimunud, arvetel näidatud kaupa ei ole

saadud ning kuivõrd AS Skinest Rail oli vastavatest asjaoludest teadlik osales ta seeläbi

maksupettuses. Maksuhaldur on märkinud maksuotsuses, milles seisnes kaebaja huvi osaleda

maksupettuses ja sellega seonduvalt, milles seisnes kasusaamine. Pole usutav, et kaebuse esitaja

tegi fiktiivsete arvete alusel käibemaksuarvestust ja ülekandeid ilma kasu saamise eesmärgita. AS

Skinest Rail on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete

alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millega vähendati

tasumisele kuuluvat käibemaksu, ning arvete alusel müüjale makstud tasu sildi all raha

ettevõtlusest välja viies sellega kaasnevate maksude, nt tulumaks vm, tasumise kohustusest kõrvale

hoides. Kaebuse esitaja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaksid tema osalemise maksupettuses.

Käibemaksu määramiseks on õiguslik alus, kuna kontrollimisel selgus, et kaebuse esitaja on

kontrollitavate perioodide kohta esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud sisendkäibemaksu

OÜ Direct Transcapital nimel vormistatud arvetel toodud käibemaksu ulatuses ilma, et tehingud

arveid väljastanud isikuga oleks leidnud kinnitust. Käibemaksu tasumise kohustuse ja tasutud

sisendkäibemaksu maksustatavast käibest mahaarvamise õiguse tekkimise eelduseks on käibe

tegelik toimumine. Juhul, kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja põhjendatud

on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks

täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus.

15. Vastustaja on tõendeid kogumis hinnates välistanud AS Skinest Rail heausksuse tehingutes

OÜ-ga

Direct

Transcapital.

Kohtupraktikas

on

väljendamist

leidnud

seisukoht,

et

käibemaksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik ja seega on

maksuhaldur põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis. Usutav ja tõenäoline on see,

et tasutud summad liikusid AS-ga Skinest Rail seotud isikutele tagasi. Olukorras, kus

maksuotsuses leitakse, et kaupa pole tegelikult liikunud ning tegemist on fiktiivsete arvetega, ei

saa

kaebajal

mingil

tingimusel

tekkida

kuludokumentidel

näidatud

käibemaksu

sisendkäibemaksust mahaarvamise õigust. Kuivõrd maksupettuses osalemine välistab ostja

heausksuse, on ka tulumaksu määramine põhjendatud ning õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlusküsimused

16. Käesolevas haldusasjas vaidlevad pooled selle üle, kas AS Skinest Rail soetas Direct

Transcapital OÜ-lt viimase arvete alusel 2010. a septembrist novembrini (k.a.) trammirelsse,

kogusummas 709 071,08 € (11 094 551,62 krooni), sealhulgas käibemaks 118 178,51 € (1 849 091

krooni) ning raudteeveeremi varuosi, kogusummas 208 935,60 krooni (sh käibemaks 34 822,60

krooni) (vt maksuotsuse lisa 1, kd I lk. 26-27). Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et AS

Skinest Rail teadis, et teine tehingupool – Direct Transcapital OÜ ei ole tegelik müüja ning pooled

panid toime maksupettuse (maksuotsuse lk. 12; kd I, lk. 22). Ühtlasi asus maksuhaldur

seisukohale, et Direct Transcapital OÜ arvete väljastamise eesmärgiks oli AS Skinest Rail

käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamine, mille tulemusel tasuti riigieelarvesse

vähem makse ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemisest rahaliste vahendite saamine

tulumaksu maksmata (maksuotsuse lk. 10; kd I, lk. 20). Kaebuse esitaja on omakorda seisukohal,

et tehingud poolte vahel toimusid ning puudub AS Skinest Rail ning OÜ Direct Transcapital

juhtorgani liikmete pettusele viitav seos. Järgnevalt võtab kohus seisukoha trammirelsside ning

raudteeveeremi varuosade ostu-müügi tehingute toimumise ning maksupettuse osas eraldi.

Trammirelsside ost

17. Maksuhaldur on maksuotsuses jõudnud järeldusteni trammirelsside ostu-müügi tehingute

puudumises järgmistele tuvastatud asjaoludele tuginedes: 1) trammirelsid transporditi Poola

äriühingust ArcelorMittal Poland SA otse AS Skinest Rail tütarettevõttele Leedus, Skinest Baltija

UAB-le; 2) AS Skinest Rail trammirelsside müügi- ja ostuhinna vahe võrdus sisuliselt

käibemaksuga; 3) AS Skinest Rail poolt Skinest Baltija UAB-le väljastatud arvetel märgitud

tehingu maksumus ei sisaldanud transpordikulusid; 4) ArcelorMittal Poland SA deklareeris

kontrollitaval perioodil kaupade müüki Skinest Baltija UAB-le, mitte Eesti äriühingule; 5) AS

Skinest Rail tegi Direct Transcapital OÜ arvete alusel ülekandeid Rewlis OÜ pangakontole, mida

ei ole kasutatud Rewlis OÜ majandustegevuse eesmärgil; 6) AS Skinest Rail juhatuse liikme Juri

Krasnošlõki kinnitusel on Direct Transcapital OÜ juhatuse liige Raivo Paala tema ammune tuttav

ja äriühingu pikaajaline koostööpartner; 7) AS Skinest Rail on liisinud sõiduauto Jaguar ning

andnud selle allrendile OÜ-le Gillian, kelle juhatuse liige on Raivo Paala; 8) Juri Krasnošlõk ei

olnud väidetavalt teadlik, millega tegeleb Direct Transcapital OÜ ega teadnud kontrolliperioodil

väidetavalt ka Arcelor Mittal Poland SA-d.

18. Pärast vaidlustatud maksuotsuse koostamist tegi maksuhaldur Poola maksuhaldurile täiendava

päringu seoses Poola äriühinguga ArcelorMittal Poland SA. Poola maksuhalduri vastusest

päringule selgus, et ArcelorMittal Poland S.A. sai 2. septembril 2010 a. kätte 27. augustil 2010. a.

koostatud kirja, milles märgiti kauba ostjaks UAB Skinest Baltija asemel Direct Transcapital OÜ

ning eeltoodust tulenevalt allkirjastati vastav leping Raivo Paalaga 13.09.2010; kauba transport

toimus aga ettevõtte laost Skinest Baltija UAB Leetu. Ettevõte koostas 16 arvet, millel on kauba

ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ. ArcelorMittal Poland S.A. muutis ühtlasi 31.03.2011

käibedeklaratsioonides lepingupartneri Skinest Baltija UAB nime Direct Transcapital OÜ-ks ning

andis maksuhaldurile teada, et perioodil september kuni november 2010 ei teinud ta ühtegi tehingut

ettevõttega UAB Skinest Baltija ega tunne Juri Krasnošlõki nimelist isikut. Samas, vastavalt

ArcelorMittal Poland S.A. seletusele, omab ta ärisuhteid ettevõttega UAB Skinest Baltija juba

pikka aega (kd II, lk. 132). 30. augustil 2011. a. toimunud kohtuistungil andis täiendavaid ütlusi

tunnistaja Raivo Paala, kelle selgituste kohaselt kohtus ta Skinest Rail Leedu tütarettevõttega, kelle

esindaja oli relsside ostust huvitatud ning lepiti kokku, et Raivo Paala vahendab tehingut. Kuna

Leedu tehasel ei olnud ettemaksuks raha, tuli tehing teha Tallinna äriühingu kaudu. AS Skinest

Rail tegi Direct Transcapital OÜ-le ettemaksu ja Direct Transcapital OÜ maksis Poola äriühingule.

Seoses Direct Transcapital OÜ arve arestimisega maksuhalduri poolt müüs äriühing nõude AS

Skinest Rail vastu OÜ-le Rewlis, kuid arveid esitas Direct Transcapital OÜ. OÜ Rewlis ei tegele

majandustehingutega. Transpordi hind oli arvete hinna sisse arvestatud (kd II, lk 156-157). AS

Skinest Rail seadusliku esindaja Juri Krasnošlõki kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt

oli äriühingul valida, kas anda tütarettevõttele Poolast relsside ostuks krediiti või osta ise relsse,

kuna tütarettevõttel ei olnud piisavalt vabu vahendeid tehingu tegemiseks. Seletuse kohaselt oli

valitud kaubaveo skeem kauba liikumiseks Skinest Raililt Direct Transcapitali juurde ja sealt

Skinest Baltija UAB juurde ja sealt Valgevenesse. Poola ettevõttega Skinest Rail varem mingeid

tehinguid ei teinud ega teadnud sellist äriühingut. Poola äriühingust sai Krasnošlõk teada siis, kui

sai Direct Transcapitali käest dokumendid (kd II, lk. 162-163).

19. Kohus on seisukohal, et maksumenetluses ning haldusasjas kogutud tõendid kinnitavad

maksuhalduri järeldust, mille kohaselt tehinguid kaebuse esitaja ja Direct Transcapital OÜ vahel ei

toimunud ning Direct Transcapital OÜ esitas AS-le Skinest Rail fiktiivseid arveid. Kuigi poolte

vahel puudub vaidlus selle üle, et Skinest Baltija UAB trammirelsid soetas ning relsid pärinesid

ArcelorMittal Poland S.A.-lt, ei kinnita tõendid kogumis trammirelsside müüki ArcelorMittal

Poland SA-lt Direct Transcapital OÜ vahendusel kaebuse esitajale ning kaebuse esitajalt Skinest

Baltija UAB-le. Seda eelkõige põhjusel, et haldusasjas kohtule esitatud tõendid lükkavad ümber

kaebuse esitaja väite selle kohta, nagu oleks trammirelsside ost ArcelorMittal Poland SA-lt olnud

võimalik vaid tänu OÜ Direct Transcapital vahendusteenusele. Nimelt kinnitab Poola

maksuhalduri vastus Eesti maksuhalduri täiendavale päringule, et ArcelorMittal Poland S.A.

seletuse järgi omas ta ärisuhteid ettevõttega UAB Skinest Baltija juba pikka aega (kd II, lk. 132).

Skinest Baltija UAB esindaja Tomas Petraitise 27. augusti 2010. a. kiri Poola äriühingu esindajale

Mr. Niežurawskile (kd II, lk. 74), milles informeeritakse viimast asjaolust, et trammirelsside

müügitehing teostatakse 2010. a. septembris ning ostjaks on Direct Transcapital OÜ, kelle juhatuse

liikmeks on Raivo Paala ning saajaks Skinest Baltija äriühing Leedus, tõendab nii ArcelorMittal

Poland S.A. ja Skinest Baltija UAB pikaaegseid ärisidemeid kui ka seda, et Skinest Baltija UAB

esindaja tundis Poola äriühingu esindajat veel enne kauba müügitehingute faktilist toimumist ning

vaidlusaluste arvete väljastamist. Kui kontakt Poola äriühinguga oleks tekkinud Raivo Paala

algatusel ja vahendusel, puudunuks Skinest Baltija UAB esindajal vajadus informeerida Poola

äriühingu esindajat sellest, et trammirelsside ostjaks on Direct Capital OÜ, keda esindab Raivo

Paala. Ilmselgelt on OÜ Direct Transcapital ning ArcelorMittal Poland S.A. vahelise fiktiivse

tehingu toimumist aidanud organiseerida Skinest Baltija UAB esindaja. Kohtu järeldust tõendavad

ka kaks toimikus olevat vaidlusaluse kauba ostu-müügi lepingut 467,150 kg trammirelsside müügi

kohta netoväärtuses 448,464 € (kd II, lk. 105 ja lk. 108). Mõlemad lepingud kannavad kuupäeva

06.05.2010. Nimetatud kuupäeval on lepingutele alla kirjutanud ka kauba müüja, ArcelorMittal

Poland S.A. esindaja. Samas ühes lepingutest on ostjaks ja kauba saajaks märgitud Skinest Baltija

UAB ning leping on ostja, Skinest Baltija UAB esindaja Toomas Petraitise poolt allkirjastatud 11.

augustil 2010 (kd II, lk. 108). Teisel lepingul on ostjaks märgitud Direct Transcapital OÜ ning

leping on allkirjastatud ajaliselt hiljem - 13. septembril 2010 (kd II, lk. 105). Kohtuistungil selgitas

tunnistaja Raivo Paala, et vastav leping on tema poolt allkirjastatud ning leping saadeti talle

allkirjastamiseks (kd II, lk. 159). Tunnistaja Raivo Paala selgitas kohtuistungil kahe erineva

lepingu olemasolu järgmiselt: „Õige leping on Direct Transcapitaliga. Segadus võib olla ka selles,

kuna tekkis probleem vahendustasu maksmisega. Nimelt püüdis Leedu firma meist mööda minna.

Kontaktid said Tomas Petraitisele edasi antud ja ju Leedu püüdis kulusid vähendada ja osta otse,

kuid meil oli leping olemas. Tean, et meie lepingus oli viga sees ja seal peaks olema vist

käibemaksukohuslase vale number, kuid see on parandatud“ (kd II, lk. 158). Kohus on seisukohal,

et Raivo Paala selgitused kahe lepingu tekke põhjuste kohta on otsitud. Skinest Baltija UAB

esindaja Tomas Petraitise 27. augusti 2010. a kirjas ArcelorMittal Poland S.A.-le palutakse

viimasel ette valmistada lepingu nr. PL/277839653/10-10220895 uus versioon ning saata see

Skinest Baltija UAB e-mailile. Kirja kohaselt toimub lepingu allkirjastamine Tomas Petraitise

Poola külastuse ajal 2. septembril 2010 (kd II, lk. 74). Seega tõendab kiri seda, et esialgse lepingu

poolteks olid ArcelorMittal Poland S.A ja Skinest Baltija UAB; vastav leping allkirjastati müüja

poolt 6. mail 2010 ja ostja poolt 11. augustil 2010 ning alles Tomas Petraitise 27. augusti 2010. a.

kirjast sai ArcelorMittal Poland S.A. teada vahetusest ostja isikus. Kohtu seisukohta kinnitab ka

Poola maksuhalduri vastus Eesti maksuhalduri päringule (kd II, lk. 132), milles selgitatakse:

„02.09.2010 sai meie maksumaksja telekommunikatsiooni kaudu kirja, mis on koostatud

27.08.2010 ja hõlmas muudatusi kliendi/kauba ostja osas (uueks kliendiks/kauba ostjaks märgitud

Direct Transcapital OÜ), kauba saajaks on endiselt ettevõte UAB Skinest Baltija. Eelpool

nimetatud leping allkirjastati 13.09.2010 Mr. Raivo Paala poolt“. Kokkuvõtlikult loeb kohus

eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus omada

vaidlusaluses tehingus vahendajat, mistõttu Direct Transcapital OÜ tehingute ahelasse lülitamine

viitab tehingus osalenud isikute soovile panna toime maksupettus.

20. Kohus on seisukohal, et Skinest Baltija UAB-l puudus vajadus ka tehingutes vahelülina AS-i

Skinest Rail kasutamiseks. Kohtuistungil põhjendas kaebuse esitaja seaduslik esindaja AS-i

Skinest Rail vahelülina kasutamist Skinest Baltija UAB rahanappusega ning sooviga saada

trammirelsside ostmiseks oma emaettevõttelt AS-lt Skinest Rail laenu, mis faktiliselt lahendati

selliselt, et AS Skinest Rail ostis ise trammirelsid (kd II, lk. 162). Kohus märgib, et haldusasjas

puuduvad tõendid, millest nähtuks, et Skinest Baltija UAB-l rahalised probleemid tekkisid ning

puuduvad ka tõendid, mis kinnitaksid, et ta palus AS-lt Skinest Rail laenu. Kaebuse esitaja

seadusliku esindaja kohtuistungil vande all vastava asjaolu kohta antud seletust ei saa aga pidada

usaldusväärseks. Nimelt selgitas seaduslik esindaja kohtuistungil ka järgmist: „Meil oli valitud

kaubaveo skeem kauba liikumiseks Skinest Raililt Direct Transcapitali juurde ja sealt Skinest

Baltija UAB juurde ja sealt Valgevenesse“ (kd II, lk. 162). Kohus märgib, et maksumenetluses

kinnitas kaebuse esitaja seaduslik esindaja, et kaup liikus otse Poolast Vilniusse ning AS-i Skinest

Rail kunagi ei jõudnud (vt 27.12.2010 suuliste seletuste protokolli lk 3, kd I, lk. 169). Seega on

kaebuse esitaja seaduslik esindaja andnud maksu- ja kohtumenetluses vastuolulisi selgitusi. Samuti

tuleb eeldada, et olukorras, kus oli ette teada, et kaup pidi jõudma Skinest Baltija UAB-le, puudus

kauba läbi Eesti Vabariigi transportimiseks igasugune mõjuv põhjus. Seetõttu on seadusliku

esindaja kohtus antud seletus vastuolus nii tavapärase äriloogika kui ka asjas kogutud tõenditega.

Muuhulgas tuleb märkida, et nii Poola maksuhalduri poolt Eesti maksuhaldurile esitatud

trammirelsside müügilepingu esialgses kui ka hilisemas versioonis, milles kauba ostja on Direct

Transcapital OÜ, on kauba sihtkohaks märgitud Leedu ning transpordiviisiks transport kaubikuga

(kd II, lk. 105). Arvestades seega seadusliku esindaja poolt kauba transpordi kohta antud ilmselgelt

vääraid selgitusi, ei saa kohus pidada usaldusväärseiks ka kaebuse esitaja seadusliku esindaja

selgitusi Skinest Baltija UAB rahaliste probleemide kohta. Seadusliku esindaja vande all antud

seletus on osaliselt vastuolus ka kaebuse väitega: „Pärast nimetatud tehinguid, kui UAB Skinest

Baltija saavutas tänu relsside tarnele otsekontakti müüjaga, on edaspidised ostutehingud toimunud

otse UAB Skinest Baltija ning ArcelorMittal Poland S.A. vahel ilma OÜ Direct Transcapital ning

AS Skinest Rail osalemiseta tarneahelas“ (kaebuse lk. 3-4). Eeltoodud kaebuse väide ega ka muud

kaebuse väited ei anna alust järelduseks, et AS Skinest Rail osales tarneahelas vaid Skinest Baltija

UAB rahanappuse tõttu. Ka eeldusel, et seadusliku esindaja väide äriühingu rahanappusest jäi

ekslikult kaebuses kajastamata, tõusetub Skinest Baltija UAB rahalisi probleeme eeldades küsimus,

kuidas oli viimasel võimalik kohe pärast müüjaga väidetavalt otsekontakti saavutamist edasi ise

kauba eest maksta, kui ta seda varasemates tehingutes rahapuuduse tõttu teha ei suutnud.

21. Vastuseks kaebuse esitaja poolt maksuotsusele esitatud vastuväidetele nõustub kohus kaebuse

esitajaga selles, et trammirelsside müügi hinda AS-lt Skinest Rail UAB-le Skinest Baltija ei saa

käesolevas vaidluses käsitleda asjaoluna, mis kinnitaks AS Skinest Rail poolt maksupettuse

toimepanemist. Seotud ettevõtete vaheliste tehingute puhul ei saa lähtuda eeldusest, et tehingu

eesmärgiks on ühe äriühingu poolt teise äriühingu arvel tulu teenimine, kui isikud põhjendavad

tehingute toimumist mõne muu ühise ärilise eesmärgiga. Käesolevas haldusasjas kogutud tõendid

kinnitavad samas seda, et arvestatav ühine äriline eesmärk AS-l Skinest Rail ja Skinest Baltija

UAB trammirelsside omavahelisel müügil puudus, kuna kohus on lugenud Skinest Baltija UAB

rahapuuduse ning sel eesmärgil tehingute ahelas AS Skinest Rail kasutamise ebausutavaks. Ka ei

saa vaidlusaluste tehingute mittetoimumist järeldada pelgalt sellest, et AS Skinest Rail tasus OÜ

Direct Transcapital arveid OÜ Rewlis pangakontole, kui pooled selles eelnevalt kokku leppisid

(tunnistaja R. Paala ütluse kohaselt on OÜ-l Direct Transcapital OÜ-ga Rewlis leping AS Skinest

Rail vastu suunatud nõude loovutamise kohta, kd II, lk. 157). Küll aga tuleb märkida, et olukorras,

kus tunnistaja Raivo Paala ütlustega on tõendatud, et OÜ Rewlis majandustehingutega ei tegele (kd

II, lk. 157) ning OÜ Rewlis pangakontot kasutati seetõttu, et Maksu- ja Tolliamet oli arestinud OÜ

Direct Transcapital pangakonto (kd II, lk. 157), kes seetõttu ka panga kaudu majandustehinguid

teha ei saanud, on eeltoodud äriühingute poolt mistahes vahendusteenuste osutamine

trammirelsside edasimüügi teostamisel äärmiselt ebausutav. Kokkuvõtlikult nõustub kohus nii

maksumenetluses kogutud kui ka kohtumenetluses kohtule täiendavalt esitatud tõendeid kogumis

hinnates maksuhalduri järeldustega selles, et trammirelsside ostu-müügi tehinguid AS Skinest Rail

ning Direct Transcapital OÜ vahel ei toimunud ning faktiliste asjaolude põhjal on ilmne, et AS

Skinest Rail seaduslik esindaja pidi fiktiivsetest arvetest teadlik olema. Riigikohus on 24.01.2011

otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest

asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda

dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja

pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Seega võib ka käesoleval juhul eeldada

kaebuse esitaja poolt maksupettuses osalemist.

Raudteeveeremi varuosade ost

22. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja kajastas kontrollitud perioodil oma

raamatupidamisarvestuses OÜ Direct Transcapital nimel väljastatud arveid (30.09.2010 arve nr.

10, summas 108 082,80 krooni ning 29.10.2010 arve nr. 17 summas 100 852,80 krooni)

raudteeveeremi varuosade müügi eest. Raudteeveeremi varuosade ostu-müügi tehingute puudumist

järeldas maksuhaldur järgmistele tuvastatud asjaoludele tuginedes: 1) vastuolud Juri Krasnošlõki

selgituses, mille järgi läheb kaup lattu, kus laohoidja kauba vastu võtab ja saab arvest koopia ning

laohoidja Andrei Javartšuki selgituses, mille kohaselt ta ei ole kunagi Direct Transcapital OÜ

kaupa vastu võtnud ega arveid näinud; 2) AS Skinest Rail mänedžer Eduard Sohhori ebakindlad

selgitused raudteeveeremile tellimuste esitamise kohta.

23. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud täiendavad selgitused on paljasõnalised ega lükka

ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolude põhjal tehtud järeldusi. Kaebuse esitaja seadusliku

esindaja Juri Krasnošlõki 27.12.2010 suuliste selgituste protokollist (kd I, lk. 169) nähtub, et

varuosade puhul saadab AS Skinest Rail töötaja Eduard Sohhor tellimuse OÜ Direct Transcapital

elektronposti aadressile. Varuosad tuuakse aadressile Betooni 30, kus asub AS Skinest Rail ladu.

Laohoidja võtab kauba vastu, saab koopia arvest, kontrollib kauba kogust ja kvaliteeti. Laohoidjaks

on Andrei Javartšuk. Kauba toob kohale OÜ Direct Transcapital ise (kd I, lk. 169 pöördel). Eduard

Sohhori 05.01.2010 suuliste seletuste protokolli kohaselt tellis ta 2010. aasta septembri- ja

oktoobrikuus raudteeveeremi varuosi OÜ-lt Rosneft Partners, kuid arve väljastati Direct

Transcapital OÜ poolt. Kauba tellis Eduard Sohhor e-maili teel transoil@hot.ee. Vastuseks

maksuhalduri küsimusele, millist kaupa on võimalik Direct Transcapital OÜ-st tellida ning kust

viimane kaupa hangib, Eduard Sohhor vastata ei osanud ning selgitas, et ei tunne ka selle vastu

huvi. Algse ülesande, tellida raudteeveeremi varuosi, andis Eduard Sohhorile Juri Krasnošlõk.

Kaup tuuakse autotranspordiga lattu Betooni 30 ning kauba võtab vastu laotöötaja Andrei

Javartšuk (kd I, lk. 172). Laotöötaja Andrei Javartšuki 11.01.2011 suuliste seletuste protokolli (kd

I, lk. 179-180) kohaselt ei võtnud ta 2010. a. septembris-oktoobris AS Skinest Rail laos vastu

Direct Transcapital OÜ-st soetatud kaupa ning antud perioodil võttis laohoidja seoses Raivo Paala

äriühingutega lattu ainult lao sissetuleku lehtedel nr. 3971, 3977 ja 4004 märgitud kauba, mille tõi

Rosneft Partners OÜ. Lao sissetuleku lehtedelt nr. 3971, 3977 ja 4004 (kd I, lk. 182-183) nähtub, et

tegemist on Rosneft Partners OÜ-lt hangitud raudteeveeremi varuosadega, mille kogumaksumus

on vaid 41 299 krooni. Kohtuistungil selgitas Raivo Paala, et varem tegeles vastavate tehingutega

Rosneft Partners, mistõttu ongi tellimuskirjad adresseeritud äriühingule Rosneft Partners, kuid OÜ

Direct Transcapital arve on korrektselt esitatud (kd II, lk. 159). Kohtuistungil ei osanud Raivo

Paala täpsemalt selgitada, millistelt äriühingutelt raudteeveeremi varuosi soetati, väites vaid, et

kaup on saadud Rosneft Partnersi kaudu (kd II, lk. 160).

24. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus maksuhalduri poolt raudteeveeremi

varuosade ostu-müügi tehingute kohta tehtud järeldustega (vt maksuotsuse lk. 12 p-d 10-11). Kuna

Juri Krasnošlõk on AS Skinest Rail seaduslik esindaja, mistõttu otseselt maksumenetluse käigust

huvitatud, tuleb tema poolt maksumenetluses antud selgitustesse suhtuda reservatsiooniga. Seetõttu

tuleb seadusliku esindaja ning laohoidja ütluste vastuolu korral määravaks lugeda Andrei

Javartšuki ütlused, mis ei kinnita vaidlusalusel perioodil raudteeveeremi varuosade soetamist

Direct Transcapital OÜ-lt. Lisaks ilmneb Andrei Javartšuki selgitustest, et raudteeveeremi varuosi

ostetakse peamiselt Ukrainast ja Venemaalt ning mõnedelt Eesti äriühingutelt, kelle nimesid

Andrei Javartšuk ei mäletanud (kd I, lk. 179). Eduard Sohhori selgitused on samas sedavõrd

ebamäärased, et ka need ei kinnita tehingute toimumist Direct Transcapital OÜ ning AS Skinest

Rail vahel. Raivo Paala kohtuistungil antud ütlustest võib järeldada, et Rosneft Partners OÜ ei

tarninud kontrolliperioodil AS-le Skinest Rail raudteeveeremi varuosi, mistõttu ei saanud lao

sissetuleku lehtedel nr. 3971, 3977 ja 4004 kajastatud varuosade näol tegemist olla OÜ-lt Direct

Transcapital soetatud kaubaga hoolimata sellest, et algne tellimus esitati Eduard Sohhori väitel

äriühingule Rosneft Partners. Arvestades Raivo Paala kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt

olid OÜ Direct Transcapital arved vaidlusalusel perioodil Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud (kd

II, lk. 157), jääb ka selgusetuks, millisel viisil ning milliste rahaliste vahendite arvel Eduard

Sohhori väidetavat tellimust täideti. Eeltoodust lähtudes loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusaluseid

tehinguid poolte vahel ei toimunud ning maksuhaldurile esitati fiktiivseid arveid.

25. Vastuseks kaebuse esitaja etteheitele selle kohta, et maksuhaldur ei kontrollinud

maksumenetluses kauba olemasolu ja liikumist, märgib kohus, et maksuotsusest nähtuvalt kaebuse

esitaja maksuhaldurile kontrollimise käigus raudteeveeremi varuosade soetamise lepingut ega ka

kaupade laoarvestust varuosade soetamise kohta ei esitanud (maksuotsuse lk. 2, 5). Sama väitis

vastustaja ka kohtule esitatud kohtukõne teesides (kd II, lk. 189). Arvestades Raivo Paala ja

Eduard Sohhori ebamääraseid selgitusi raudteeveeremi varuosade soetamise kohta ning asjaolu, et

kaebuse esitaja maksumenetluses oma kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ei täitnud, on

maksuhaldur maksumenetluses asjaolude väljaselgitamiseks piisaval määral uurimisprintsiipi

rakendanud. Maksuhalduri kogutud tõendid loovad piisava aluse põhjendatud kahtluseks, et

kaebuse esitaja osales käibemaksupettuses. Riigikohus on leidnud, et kui maksuotsus on

nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg

1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel

kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kui maksuhalduri kogutud tõendid

põhjendavad kahtlust äriühingu esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele

kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust

maksusumma määramisel. (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2007. a otsus asjas nr.

3-3-1-34-07, p-d 12 ja 13). 2. oktoobri 2003. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidis Riigikohus: „Kui

arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja

osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid,

siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja

esitanud maksuhaldurile ega ka kohtule puuduvaid tõendeid kaupade laoarvestuse ja liikumise

kohta ega ka nende esitamata jätmist põhjendanud. Kaebuses esitatud väited kaupade müügi

toimumise kohta on paljasõnalised ega lükka ümber maksuotsuses tuvastatud asjaolusid, mis

kinnitavad poolte vaheliste tehingute mittetoimumist.

Maksupettuse toimepanemine

26. Maksuotsuses asus maksuhaldur nii trammirelsside kui ka raudteeveeremi varuosade ostu-

müügi tehingute hindamisel seisukohale, et AS Skinest Rail teadis, et teine tehingupool – Direct

Transcapital OÜ ei ole tegelik müüja ning pooled panid toime maksupettuse (maksuotsuse lk. 12;

kd I, lk. 22). Ühtlasi asus maksuhaldur seisukohale, et süstemaatiline fiktiivsete ostuarvete

kajastamine oma käibemaksuarvestuses on käsitletav üksnes teadlikult ja tahtlikult toime pandud

teona (maksuotsuse lk. 12). Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega. Riigikohus on arvukates

lahendites leidnud, et käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu võimalikku osavõttu

maksupettusest kinnitavad andmed taotleja ja tehingu teise poole - käibemaksukohustuse täitmata

jätnud äriühingu - pettusele viitava seose kohta. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige

selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu

tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval

kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt

müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t

ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata

mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased

suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate

isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on

läinud ostja poolt müüjale makstud raha (Riigikohtu halduskolleegiumi 5.mai 2003. a otsus asjas

nr. 3-3-1-39-03, p 12; 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr. 3-3-1-50-03, p 10). Kohus nõustub

vastustajaga selles, et kõigi maksupettuse oluliste komponentide tuvastamine ei ole

maksumenetluses reeglina võimalik. Maksumenetluses tuvastatud asjaolud (vt maksuotsuse lk. 11

p-d 5, 6 ja 7) kinnitavad samas nii seda, et Raivo Paala ja Juri Krasnošlõk olid omavahel ammused

head tuttavad kui ka seda, et kaebuse esitaja poolt Rewlis OÜ pangakontole tehtud rahasummasid

Rewlis OÜ majandustegevuse eesmärgil ei kasutatud ning võidi ostjale tagastada. Arvestades ka

kohtu poolt kogutud tõendite pinnalt juba tehtud järeldusi vaidlusaluste tehingute kohta (vt.

kohtuotsuse motiveeriva osa eelnevad punktid), loeb kohus kaebuse esitaja poolt maksupettuses

osalemise tuvastatuks. Kaebuse esitaja vastupidised väited ei ole tehingutega seotud asjaolusid

kogumis hinnates veenvad.

Maksuotsusega määratud käibemaks ja tulumaks

27. Riigikohus on 2. oktoobri 2003. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidnud: „Kui arvel näidatud

müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb

käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis

puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ei

ole maksuotsuses esile toodud kahtlusi maksupettuse toimepanemises kummutanud. Eeltoodust

lähtudes nõustub kohus maksuotsuse järeldusega, mille kohaselt rikkus AS Skinest Rail

käibemaksuseaduse § 24 lg 1 ja § 38 lg 1 sätteid. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 järgi

maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui

nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3

järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal

puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1 on raamatupidamise algdokument

majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi

nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad

(kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha

aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri

(allkirjad),

mis

kinnitab

(kinnitavad)

majandustehingu

toimumist;

8)

vastava

raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse

põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu

toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr.

3-3-1-52-03, p 13). Kohus on seisukohal, et fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõendada

majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjatega ning eeltoodust tulenevalt ei saa

lugeda tõendatuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Seega olukorras, kus leiab kinnitust

kaebuse esitaja osalemine käibemaksupettuses või kohus leiab, et maksuhalduri poolt kogutud

tõendid vastava põhjendatud kahtluse tekkimiseks on piisavad ning kaebuse esitaja ei suuda

vastavaid kahtlusi kohtumenetluses kummutada, on seadustega kooskõlas kaebuse esitajale ka

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu määramine.

Kaebuse rahuldamata jätmine

28. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes jääb kaebus HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.

Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Tiina Pappel

kohtunik