Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-11-15303/6 AI generated

2-11-15303/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-11-15303/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 438908, asukohaga Ida Virumaa Jõhvi vald Edise küla Pumbajaama, Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Aiandi keskus 11 ja nr 4419908, asukohaga Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Kasvuhoone, Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Töökoja kohta 04.02.2011. a kinnistamisavaldus. Avalduses palus avaldaja jagada kinnistusregistriossa nr 438908 ja nr 4419908 kantud isiklik kasutusõigus ja võõrandada see kahe kasutusõigusena kolmandatele isikutele ilma koormatud maatüki omanikku kaasamata.

Legislator headnote

AI generated

2-11-15303/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: on isiklik kasutusõigus käibevõimelisem ja selle jagamine ei saa olla takistatud AÕS § 228 mõtte kohaselt.

Keywords

AI generated
personal use persons covered by the regulations not subject to registration law of persons unmarried persons civil register
AI generated
2-07-28320/1
september 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-28320 Tsiviilasi V.T.
2-07-25855/2
juuli 2007. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-25855 Tsiviilasi Tartu notar Mati Alliku poolt esitatud määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 07. juuni 2007.a kandemäärusele nr 1091962007 kinnistamisasjas 2988200704 Kohtuistungi toimumise aeg kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
2-07-23453/2
juuni 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-07-23453 Tsiviilasi Tartu notar Tiina Tombergi määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusele nr 979522007 Menetlustoiming määruskaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Tartu notar Tiina Tomberg esindab J.P., A.P. ja L.S. Menetlus kirjalik
2-23-10834/15
M. T. (hageja I) ja M. T. (hageja II) esitasid 31. juulil xxxx Tartu Maakohtule U. M. (kostja) vastu hagi, milles paluvad lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistule seatud isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Hagejad paluvad asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele alates maist xxxx ühisomandina xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx kinnistu (edaspidi kinnistu). Kinnistule on kantud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Kostjal on õigus kasutada isikliku kasutusõiguse ala rasketehnikaga liikumiseks perioodil 1. detsembrist kuni 1. aprillini tingimusel, et pinnas on külmunud ja maa pole põlumajanduslikus või loomakasvatuslikus kasutuses (kasutusõiguse alale pole külvatud põllumajandussaadusi ja kasutusõiguse ala pole kasutuses loomade karjatamiseks). Seega on isikliku kasutusõiguse alaks kogu kinnistu, st ei ole konkreetset kasutusala määratletud. Kinnistul ei ole ühtegi teed, mis tähendab, et kostja võib rasketehnikaga liikuda mistahes kohast. Selline omandiriive on põhjendamatult suur ning vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Hagejatele teadaolevalt vajas kostja xxx kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust metsamaterjali väljaveoks oma naabruses asuvatelt maaüksustelt. Praeguseks ajaks on kostja need maaüksused võõrandanud ja ei teosta isiklikku kasutusõigust juba alates 2019. aastast. Kostjale kuuluvale xxxx kinnistule on juurdepääs olemas. Kostja jaoks ei ole isiklikul kasutusõigusel enam tähtsust (asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 1). Alternatiivselt taotlevad hagejad isikliku kasutusõiguse lõpetamist AÕS § 212 lg 2 p 2 alusel. Lepingus puudub kokkulepe selle kohta, kas kostja peaks hüvitama rasketehnikaga tekitatud kahju või taastama endise olukorra, kui ta on maapinnast rikkunud. Kuivõrd kasutusõiguse ala on kogu kinnistu ulatuses ja kostja ei pea selle eest midagi tasuma ega midagi hüvitama, on hagejate kahju oluliselt suurem kostja kasust.
2-08-6561/1
kande tegemist ei takista see, et hoonestusõiguse omanikule langemise tagamiseks seadus eelmärget otsesõnu ette ei näe; avalduses soovitud sisuga eelmärke kinnistusraamatusse kandmine ei ole vastuolus hoonestusõiguse sisuga AÕS § 248 lg 1 tähenduses;

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2011. a Tsiviilasja number 2-11-15303 Tsiviilasi Tallinna notar Priidu Pärna määruskaebus 16.03.2011. a kandemäärusele nr 221662011 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu kohtunikuabi 16.03.2011. a kandemäärus nr 221662011 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Projektilahendused määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Projektilahendused (registrikood: 11211527; asukoht: Tallinn Pärnu mnr 139d), esindaja Tallinna notar Priidu Pärna

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu kohtunikuabi 16.03.2011. a kandemäärus nr 221662011 muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 438908, asukohaga Ida Virumaa Jõhvi vald Edise küla Pumbajaama, Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Aiandi keskus 11 ja nr 4419908, asukohaga Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Kasvuhoone, Ida-Virumaa Jõhvi vald Edise küla Töökoja kohta 04.02.2011. a kinnistamisavaldus. Avalduses palus avaldaja jagada kinnistusregistriossa nr 438908 ja nr 4419908 kantud isiklik kasutusõigus ja võõrandada see kahe kasutusõigusena kolmandatele isikutele ilma koormatud maatüki omanikku kaasamata.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus jättis 16.03.2011. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata.

Põhiseaduses on sätestatud, et omandi kitsendused sätestab seadus (PS § 32 lg 2). Asjaõigusseaduses on täpsustatud, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg 2). Teiste isikute õigused saavad tuleneda aga kas seadusest või tehingust, mille üheks pooleks on omanik. Seaduses on sätestatud omanikust möödaminev võimalus isikliku kasutusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks. Kuid sätestamata on võimalus omanikust möödaminevaks isikliku kasutusõiguse jagamiseks. Veelgi enam, reaalservituudilaadse isikliku kasutusõiguse puhul tuleb kohaldada reaalservituudi sätteid (AÕS § 228), sealhulgas ka sätet, mis välistab reaalservituudi ja sellega ka isikliku kasutusõiguse jagatavuse (AÕS § 182 lg 1). Seaduses sätestatust tuleneb, et reaalservituudilaadset isiklikku kasutusõigust saab võõrandada, kuid ei saa võõrandada osaliselt, kuna seadus otseselt välistab reaalservituudi jagamise. Seega on taotletud kannete tegemine lubamatu.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Tallinna notar Priidu Pärna esitas määruskaebuse, milles taotleb kandemääruse tühistamist ja uue kandemääruse tegemist või asja tagasi saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt: 1) ei kitsenda isikliku kasutusõiguse jagamine omaniku õigusi, kuna ei kujuta endast kinnisasja käsutamist. Isikliku kasutusõiguse jagamisega ei seata uut asjaõigust ega muudeta olemasoleva asjaõiguse sisu. Tehnovõrgu isiklik kasutusõigus on seadusandja poolt AÕS §

226 lg-s 2 muudetud erandina võõrandatavaks omaniku nõusolekuta, et suurendada selle õiguse käibevõimet. Kui õigus on käibes võõrandatav, siis on õiguse omaja otsustada, kas ta võõrandab selle tervikuna või osa sellest. Kui võõrandamine ei vaja omaniku nõusolekut, siis ei vaja seda ka osaline võõrandamine ja õiguse tehniline jagamine;

2) oleks kinnisasja omaniku nõusoleku küsimine vastuolus ka käibeökonoomika printsiibiga;

3) ei ole isikliku kasutusõiguse jagamine takistatud ka AÕS § 182 lg 1 tõttu. AÕS § 182 lg 1 rõhutab pedagoogilise sättena servituudi käibe seotust kinnisasjaga. Kui isikliku servituudi jagamisest ei tulene õigusselgusetust, siis miks see peaks olema keelatud;

4) on isiklik kasutusõigus käibevõimelisem ja selle jagamine ei saa olla takistatud AÕS § 228 mõtte kohaselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

5. Isikliku kasutusõiguse jagatavuse võimalikkuse hindamisel tuleb vaadata AÕS § 228 ja § 182 koostoimes, millest tuleneb, et isiklik kasutusõigus ilma omaniku nõusolekuta jagatav ei ole. Seadusandja on küll pidanud vajalikuks kehtestada erisätted isiklike kasutusõiguste kohta, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis. Nende rajatistega seoses on kinnisasja omaniku õigusi mitmete sätetega küllaltki ulatuslikult piiratud. AÕS § 226 lg-st 2 tulenevalt on niisugune isiklik kasutusõigus sõnaselgelt ka kinnisasja omaniku nõusolekuta üleantav. Kuid nimetatud säte ei sätesta jagamise õigust ilma omaniku nõusolekuta.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et jagamine ei kitsendaks omaniku õigusi. Jagamine tähendaks õigustatud isikute lisandumise tõttu vähemalt potentsiaalselt kinnisomandi täiendavat kitsendamist ning PS § 32 ning AÕS § 68 lg 2 kohaselt peaksid kitsendused tulenema seadusest.

7. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi