Legislator Case Law & Legislation
2-10-53005/18 AI generated

2-10-53005/18 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-10-53005/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Muuta Harju Maakohtu 06.06.2011 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Legislator headnote

AI generated

2-10-53005/18 · Tallinna Ringkonnakohus: Hagejaga lõpetati tööleping 19.05.2008. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus, mille § 143 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada OÜ Tehnokontrollikeskus kirjast, millise hageja sai kätte 20.07.2010. Hagejale ei olnud teada 19.05.2008, et kostja rikub hageja õigusi. Seega oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamine ühe kuu jooksul arvates 20.07.2010.

Keywords

AI generated
unemployment due to technical progress redundancy temporary layoff reintegration into employment incapacity for work vending machine concession contract
AI generated
2-10-55560/18
27.09.2010 esitas N B töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Waldchnep vastu rahalise hüvitise nõudes summas 2500-4000 krooni, saamata töötasu nõudes 10.09.2010 eest 500 krooni, saamata lõpparve osa nõudes 992 krooni, kasutamata puhkusetasu nõudes 1000 krooni ja lapsepuhkuse tasu nõudes. Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja kasutamata puhkusetasu ja saamata jäänud töötasu nõudest. 25.10.2010 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9.1-2/2918-2010 jäeti N B hagi rahuldamata. 09.11.2010 esitas N B töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel ning riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks töövaidluses. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 31.01.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt asus N B 18.08.2010 OÜ-s Waldchnep sõlmitud töölepingu nr 290 alusel tööle elektrimootori mähkijana kateajaga 4 kuud. Töölepingu p 2.2. kohaselt võeti hageja tööle määratud ajaks- 1 aastaks seoses tööde mahu ajutise suurenemisega. Hageja töötasu määrati 4350 krooni kuus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 14.09.2010 TLS § 86 lg
2-03-22/7
07.10.2002.a. pöördus hageja Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni avaldusega tööandja Securitas Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel tunnistamise ja saamata jätnud lisatasu ja hüvitiste nõudes. 12.12.2002.a. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjon otsusega keeldus rahuldamast hageja esitatud nõudeid. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte posti teel 17.12.2002.a. Hageja leidis, et Töövaidluskomisjoni otsus on ebaseaduslik ning 20.01.2003.a pöördus Narva Linnakohtusse hagiavaldusega.
2-18-7856/5
Kinnitada hageja Xxxja kostja SA Eesti Draamateater vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: Pooled loevad töölepingu lõppenuks 25.07.2018.a töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega.
2-07-12368/3
28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.
2-16-9694/18
Hageja kui töötaja esitas 22.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-10-53005 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2011, Tallinn Tsiviilasi V Ri hagi Soojusenergia OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3195,58 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.06.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V Ri apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V R (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Soojusenergia OÜ (registrikood 10493966), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 06.06.2011 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta V Ri kanda.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(3)

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja töötas katlakäitajana Paldiski linna katlamajas. 19.05.2008 sai hageja kostjalt teate töölepingu lõpetamise kohta, mille kohaselt lõpetati hagejaga tööleping seoses katlamaja automatiseerimisega kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 p 3 alusel.

2. Hageja esitas järelpärimisele Paldiski linna katlamaja automatiseerimise kohta OÜ-le Tehnokontrollikeskus, millele sai vastuse 20.07.2010. Vastusest tegi hageja järelduse, et kostjal puudus hageja vallandamiseks põhjus.

3. V R esitas 12.08.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks. TVK 05.10.2010 otsusega kohaldati nõuete aegumist ja jäeti avaldus läbivaatamata. V R ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 26.10.2010 kohtule hagiavalduse Soojusenergia OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks.

4. Hagejaga lõpetati tööleping 19.05.2008. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus, mille § 143 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada OÜ Tehnokontrollikeskus kirjast, millise hageja sai kätte 20.07.2010. Hagejale ei olnud teada 19.05.2008, et kostja rikub hageja õigusi. Seega oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamine ühe kuu jooksul arvates 20.07.2010.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus hageja nõuete suhtes kohaldada aegumist.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Antud asjas taotles kostja aegumise kohaldamist.

7. TLS § 131 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagejaga on tööleping küll lõpetatud kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse alusel, kuid hageja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise käesoleva seaduse alusel, seega kuulub kohaldamisele toimingu tegemise ajal kehtiv seadus ehk käesoleval ajal kehtiv töölepingu seadus.

8. TLS § 105 lg 1 alusel peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITVS § 6 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.

9. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati hagejaga tööleping 16.05.2008 alates 19.05.2008 TLS § 86 p 3 alusel, millest hageja sai teada 17.05.2008, mida hageja on kinnitanud oma allkirjaga töölepingu lõpetamise teates. Seega on hageja minetanud ühe kuulise tähtaja ning esitatud hagi on aegunud.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

10. V R palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3(3)

11. Esimese astme kohus rakendas ebaõigesti töölepingu lõpetamise vaidlustamisele alates 01.07.2009 kehtivat normi. Kuna töölepingu lõpetamine on tööandja tegu, mida ta on teostanud enne 01.07.2009, siis vastavalt käesoleval ajal kehtiva TLS § 131 lg-le 2 töölepingu lõpetamise õigsuse peale kaebamisel peab olema rakendatud enne 01.07.2009 kehtinud tööõiguse redaktsiooni.

Vastustaja seisukoht

12. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu otsust tuleb aga TSMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muuta põhjenduste osas.

14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada kehtivat töölepingu seadust. Töölepingu seaduse rakendussätete kohaselt (TLS § 131 lg-d 1 ja 2) kohaldatakse enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut, kuid töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagejaga lõpetati tööleping 19.05.2008. Seega ei saa sellele enam kohaldada 2009. aasta 1. juulist kehtivat seadust. Töölepingu lõpetamise õigsuse kontrollimisel kohaldatakse töölepingu lõpetamise ajal kehtinud seadust, mis hõlmab ka vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja järgimist. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seadus, mille § 143 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest.

15. Vaatamata sellele on maakohtu otsuse resolutsioon õige, sest nii kehtiv töölepingu seadus kui ka kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud töölepingu seadus, samuti ITVS § 6 lg 2, näevad ette töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks 30-päevase tähtaja, mis hakkab kulgema alates töölepingu lõpetamisest teadasaamisest. Hageja õigusi rikub töölepingu lõpetamine, mille vaidlustamiseks pidi ta pöörduma töövaidlusorganisse 30 päeva jooksul. Teabe hankimine töölepingu lõpetamist tinginud asjaolude kohta seda tähtaega ei pikenda.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Gaida Kivinurm Tiit Kollom Kaupo Paal