2-11-5512/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsus tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2011.a Tallinn, kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-11-5512

Tsiviilasi

OK hagi BOÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

968,52 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja OK(isikukood XXX) elukoht XXX)

kostja BOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

kostja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (OÜ

Emirlin Consult ÕB, Punane 18-402, 13619 Tallinn, e-

post oksana.smirnova@emconsult.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Lihtmenetluses

1. Rahuldada OK taotlus aegumise kohaldamiseks.

2. Lugeda jõustunuks Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 27.

septembri 2010.a otsus töövaidlusasjas nr 9.4-2/2299-10 OK avalduses BOÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.

3. Lõpetada asja menetlus.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud B OÜ kanda.

Hageja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb

esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse. Avaldusele lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib

esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb

esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib

kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

OK esitas 14.07.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile BOÜ vastu

avalduse

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

saamiseks.

Töövaidluskomisjon tegi 27.09.2010 asjas otsus, milles rahuldas OK avalduse. BOÜ esitas

10.02.2011

kohtule

taotluse

töövaidluskomisjonis

OK

avalduse

alusel

lahendatud

töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ja põhjendused

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja lisade kohaselt asus hageja tööandja BOÜ juurde

projektijuhina tööle jaanuaris 2010. Pooled sõlmisid kirjalikult tähtajatu töölepingu 08.04.2010.

Tööandja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 21.06.2010. Hageja tegi kokkulepitud tööd:

koostas tööandja klientidele arveid ja hinnapakkumisi, lõi uusi ja haldas olemasolevaid

kliendisuhteid, st täitis kokkulepitud töö iseloomust tulenevaid kohustusi kokkulepitud kohas,

mahus ja ajal. Hageja täitis õigel ajal ja täpselt kõiki temale tööandja poolt antud korraldusi ja

tööülesandeid.

21.06.2010 tööandja selgitas hagejale, et tööandja majanduslik olukord on selline, et tööandja

ei saa enam pooltevahelist töölepingut kokkulepitud tingimustel täita, kuna hagejale ei ole

võimalik enam töötasu maksta. Samuti märkis tööandja, et lõpetab hagejaga töölepingu

kohustuste rikkumise tõttu, kuna sellisel viisil saab tööandja vältida töölepingu lõpetamisega

seoses täiendavaid kohustusi (nt hüvitised). Hageja on seisukohal, et tööandja majanduslikku

seisu arvestades oleks tulnud tööleping lõpetada koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel.

Tööandja esitas hagejale 21.06.2010 käskkirja, mille kohaselt tööandja lõpetab pooltevahelise

töölepingu erakorraliselt kohustuste mittetäitmise tõttu alates 21.06.2010. Hageja viimane

tööpäev oli 21.06.2010.

Hageja leiab, et tööandja ei ole järginud TLS § 95 lg 2 sätestatud kohustust - tööandja peab

ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandja ei ole

märkinud käskkirjas ülesütlemise seadusest tulenevat alust viitega seaduse paragrahvile,

lõikele, punktile. Samuti ei ole tööandja põhjendanud, milles seisnes avaldajapoolne

kohustuste mittetäitmine ja millal avaldaja ei täitnud oma kohustusi. Tööandja ei ole hagejale

teinud enne 21.06.2010 ühtegi hoiatust ega märkust hageja tööülesannete mittekohase täitmise

või täitmata jätmise kohta.

TLS § 97 lg 1 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning lõikest 2 tulenevalt erakorralisest

ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on

kestnud alla ühe tööaasta -vähemalt 15 kalendripäeva. Mõjuv põhjus, mille puhul tööandja

etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa

tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte

jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. TLS § 104 lg 1 järgi seadusest tuleneva aluseta või

seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 105 lg 1 alusel kohtule

peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30

kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 106 lg 1 järgi töötaja võib

30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest esitada kohtule hagi või

töövaidluskomisjonile avalduse kehtiva ülesütlemise vaidlustamiseks vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega, välja arvatud, kui tööandja ütles lepingu üles töötajapoolse töölepingu rikkumise

tõttu. VÕS § 6 lg 1 ja 2 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see

oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud ning sel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või

töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse

korral.TLS § 109 lg 1 tulenevalt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on seisukohal, et tööandjalt väljamõistetav

hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses on mõistlik ja õiglane, kuna tööandja on

seadusest tuleneva aluseta ja seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemisega

põhjustanud hagejale olulist kahju (hagejal jäi saamata TLS § 100 lg 1 järgne koondamis- ja

TLS § 97 lg 2 p 1 järgne etteteatamishüvitis, ei saa taotleda töötuskindlustushüvitist jms).

Lähtuvalt ülaltoodust palub hageja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse või tühistada

ülesütlemine vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning

mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 järgi summas 13 782 krooni (arvestus: 3 x 4594

krooni).

Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui töövaidlusekomisjon/kohus ei tuvasta töölepingu

ülesütlemise tühisust, palub hageja tööandjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 järgne hüvitis

summas 2297 krooni, kuna tööandjal puudus etteteatamistähtaja järgimata jätmiseks mõjuv

põhjus. TLS § 97 lg 1 alusel tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning lõikest 2 tulenevalt

erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja

juures on kestnud alla ühe tööaasta - vähemalt 15 kalendripäeva. TLS § 100 lg 5 alusel kui

tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või

kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida

tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Lisaks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisele esitas hageja saamata jäänud töötasu nõude.

Töölepingu punkti 4.1 kohaselt oli hageja töötasu 4000 krooni netoarvestuses, st 4594 krooni

brutoarvestuses. TLS § 28 lg 2 punkti 2 alusel tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu punkti 3.1 alusel töötas hageja täistööajaga.

Hageja kasutas kokkuleppel tööandjaga tasustamata puhkust 28.05. - 10.06.2010. Seega töötas

hageja juunis 7 tööpäeva. Tööandja kandis hageja arveldusarvele lõpparvena 980 krooni.

Hageja arvestuse kohaselt oleks juuni töötasu pidanud olema netoarvestuses 1400 krooni

(arvestus: 4000 krooni / 20 tp x 7 tp). Seetõttu palub hageja tööandjalt välja mõista maksmata

juuni töötasu summas 420 krooni (neto, 1400 - 980 krooni), 547 krooni (bruto).

TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale tasustamata

jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja ei ole hüvitanud hagejale 5 kalendripäeva

kasutamata põhipuhkust (perioodi 08.04.2010 —21.06.2010 eest, millest on maha arvatud TLS

§ 68 lg 2 alusel tasustamata puhkuse aeg) Hageja palub tööandjalt välja mõista kasutamata

puhkuse hüvitis summas 825 krooni.

Hageja palub kohaldada antud asjas aegumist, kuna Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni

töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 9.4-2/2299-10 on jõustunud 13.12.2010. Hageja

leiab, et kostja on ise võtnud riski selles osas, et talle ei ole võimalik dokumente kätte

toimetada. Ka hetkel kehtiva Äriregistri väljavõtte kohaselt puudub kostjal kehtiv kanne

asukoha kohta. Seetõttu avaldaja näitas töövaidlusavalduses ära kõik talle teadaolevad kostja

kontaktid.

Äriseadustiku § 145 lg 1 p 2 kohaselt äriregistrisse kantakse osaühingu asukoht ja aadress.

Riigikohus on leidnud, et ITLS § 4 lg-st 4 tuleneb, et seadusandja on soovinud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes

kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei ole

kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan,

siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust

(Riigikohtu otsus nr 3-2-1-127-07). Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte

toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele

kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil.

Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (redaktsioon kehtivusega: 01.07.2009-

31.12.2010) § § 231 Ja § 232 näeb ette ka otsuse kättetoimetamise postkasti panekuga ja otsuse

kättetoimetamise hoiustamisega.

Kostja ei ole tõendanud, et talle ei ole võimalik dokumente kätte toimetada ning et ta ei ole

töövaidluskomisjoni otsust kätte saanud enne täitemenetluse alustamist.

Kostja vastuväited

BOÜ OK poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele ei vastanud ning töövaidluskomisjoni

istungil ei osalenud. Harju Maakohtule 10.02.2011 esitatud taotluses uuest läbi vaadata OK

poolt töövaidluskomisjonile BOÜ vastu esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina, kostja

esitas taotluse tähtaja ennistamiseks.

Kostja märgib, et vaidlustatud töövaidluskomisjoni otsusest ta ei olnud teadlik kuni

02.02.2011. 02.02.2011 sai kostja Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse täitmisteate.

Antud teate täitedokumendiks on Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni

27.09.2010 otsus nr 9.4-2/2299-10. Kostja sai teada töövaidluskomisjoni otsusest alles koos

kohtutäituri täitmisteatega. Töövaidluskomisjoni otsuse järgi ei vastanud tööandja (kostja)

kutsele ega osalenud istungil. Kutse oli saadetud tööandja registris registreeritud aadressil ja

tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Tööandja elektroonilise posti aadressil saadetud kutse

laekus e-postkasti. Kostjale ei olnud siiani teada, millisele elektronposti aadressile oli saadetud

töövaidluskomisjoni teade. Oma otsuses ei märkinud töövaidluskomisjon e-maili aadressi,

kuhu oli saadetud kutse. Kostjale ei ole selge mil moel ei saanud töövaidluskomisjon temale

kutset kätte toimetada, kusjuures kohtutäituri teade korralikul ja viivitamatult saabus kostja

asukoha aadressile.

Kostja leiab, et töövaidluskomisjoni ei täitnud nõuetekohaselt TsMS § 306 nõudeid, kuna

kostjale ei olnud teada tema vastu esitatud nõuetest. Kui kostja oleks õigeaegselt saanud

töövaidluskomisjoni kutse, ta oleks kindlasti viibinud istungil ja väljendanud seisukohta antud

vaidluses. Seega kostja õigused ja huvid ei olnud piisavalt kaitstud, kuna talle ei antud

võimalust osaleda antud vaidluses.

Kohtu põhjendused

TsMS § 405 lg 1 kohaselt vaatab kohus läbi asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt

võib kohus lihtmenetluses loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kuivõrd

hageja taotles TsMS § 405 lg 2 alusel tema ärakuulamist, siis kohus kuulas 20.07.2011 hageja

ära. Kostja enda ärakuulamist ei taotlenud.

Harju Maakohtu 22.03.2011 määrusega andis kohus pooltele tähtaja esitada seni esitamata

avaldused, tõendid ja taotlused. Kostja kohtule oma seisukohta hagile ei esitanud.

Kohus tutvunud asjas esitatud seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et kostja

taotlus töövaidluse läbi vaatamiseks hagimenetluses on aegunud. Kohus käsitleb esmalt

aegumise küsimust ja seejärel töövaidluse edasisse menetlusse puutuvat.

Kohus tegi kindlaks, et OK esitas 14.07.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile BOÜ vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise saamiseks. Töövaidluskomisjon 18.08.2010 kutsega kohustas tööandjat BOÜ vastama

töövaidluskomisjonile hiljemalt 20.09.2010 ja samas teatas ka OK avalduse läbivaatamise

istungi aja, s.o. 27.09.2010 kell 12.00 ja koha (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimiku lk 27).

Töövaidluskomisjon väljastas Eesti Posti kaudu 19.08.2010 tähitud kirjaga ülalmärgitud kutse

tööandjale BOÜ-le tema äriregistris märgitud aadressil XXX korpus B Tallinn, mis tagastati

10.09.2010 seoses hoiutähtaja möödumisega (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimik lk 22 ja

32-33). Seejärel töövaidluskomisjon edastas tööandajale BOÜ-le 10.09.2010 kuupäeva

kandava

kutse

tööandja

BOÜ

äriregistrisse

kantud

e-posti

aadressile

XXX

ja

XXX(töövaidlusasja nr 9.4-2/2299 toimik lk 23-25). BOÜ OK avalduse ei vastanud ning

töövaidluskomisjoni istungile ei ilmunud.

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon 27.09.2010 otsusega töövaidlusasjas

nr 9.2-2/2299-10 rahuldas OK avalduse BOÜ vastu ning tunnistas tühiseks OK ja BOÜ vahel

sõlmitud töölepingu lõpetamise ja luges tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 21.06.2010,

mõistis välja BOÜ-lt OK kasuks saamata jäänud töötasu 2010.a. juuni eest summas 547 krooni,

puhkusetasu summas 825 krooni ja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 13 782 krooni.

OK on töövaidlusekomisjoni otsuse kätte saanud 06.10.2010 (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10

toimik lk 1). Töövaidluskomisjon toimetas 27.09.2010.a otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/2299-

10 tööandjale B kätte 12.11.2010 hoiustamisega tema äriregistris märgitud asukoha aadressil

XXX korpus B Tallinn (töövaidlusasja nr 9.4-2/2299-10 toimik lk 2). IVLS § 232 lg 3 kohaselt

otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel otsuse hoiustamise kohta kirjaliku

teate edastamisest või mahajätmisest. Seega tuleb lugeda töövaidluskomisjoni otsus kostjale

kätte toimetatuks 15.11.2010. ITLS § 24 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks

maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale

järgnevast päevast. Nimetatud sätte põhjal algas kostja jaoks töövaidluse läbivaatamise taotluse

esitamise tähtaeg 16.11.2011. Vastavalt TsÜS § 136 lg 3 saabus tähtpäev viimase kuu vastaval

päeva kui tähtpäeva saabumine on määratud kuude arvutatud tähtajaga. Nimetatud sättest ja

ITLS § 24 lg 1 lähtudes lõppes töövaidluse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaeg

15.12.2010. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega.

Kostja taotlus töövaidlusasjas läbivaatamiseks kohtumenetluses saabus Harju Maakohtusse

10.02.2011.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et töövaidluskomisjon ei täitnud TsMS § 306 nõudeid,

kuna kosjale ei olnud teada tema vastu töövaidluskomisjonile esitatud nõuded. Riigikohus on

11.01.2008 otsuses nr 3-2-1-127 märkinud, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele ei

saa analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. ITLS § 4

lg 4

kohaselt

on

individuaalsete

töövaidluste

lahendamine

kohtus

reguleeritud

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Sellest tuleneb, et

seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete

töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan,

mistõttu tema otsus ei ole kohtuotsus. Seetõttu ei saa töövaidluskomisjoni otsuse

kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna

töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele

kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Vastavalt haldusmenetluse seaduse HMS § 26 lg 3

kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud

menetlusosalise elu- või asukoha aadressil. Juriidilise isiku asukoht on vastavalt äriseadustiku

(ÄS) § 62 lg. 5 sättele äriregistrisse esitatud asukoha järgne aadress. Individuaalse töövaidluse

lahendamise seaduse (redaktsioon kehtivusega: 01.07.2009-31.12.2010) § § 231 § 232 näeb ette

ka otsuse kättetoimetamise postkasti panekuga ja otsuse kättetoimetamise hoiustamisega. IVLS

§ 232 lg 3 kohaselt otsus loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate edastamisest või mahajätmisest. Eeltoodust

tulenevalt järeldub, et töövaidluskomisjon on vastavuses HMS §-ga 26 lg 3 ja ITVS §-ga 232

töövaidluskomisjoni otsuse kostjale kätte toimetanud. Töövaidluskomisjoni on kostjale

edastanud kutse töövaidluskomisjoni istungile e-posti aadressile XXX sama aadressi on kostja

ka ise märkinud oma e-post aadressiks 10.02.2011 kohtule esitatud taotluses. Seega ei vasta

tõele kostja väide, et ta ei teadnud töövaidluskomisjonis OK poolt tema vastu esitatud avalduse

läbi vaatamisest. Kostjal oli võimalik väljendada oma seisukoht antud vaidluse suhtes, kuid ta

ei ole seda õigust kasutanud.

Tulenevalt TsÜS § 143 sätestatust võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku

taotlusel. Käesoleval juhul on hageja selle taotluse esitanud ja kohus rahuldab hageja taotluse.

Riigikohus oma 11. jaanuari 2008. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-07 andnud analoogseks

juhtumiks järgmise juhise: (Aegumise kohaldamise) Taotluse rahuldamine toob kaasa

töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ITLS § 25 lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse

lõpetamise TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte - TsMS § 428 lg 1 p 2 -

alusel.“ ITLS § 25 lg 1 näeb, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise

tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse“. Kuna kostja ei

esitanud taotlust tähtaegselt, on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud.

TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu

lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või

jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis

välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kuna asjas on jõustunud töövaidluskomisjoni

otsus, tuleb asjas menetlus lõpetada.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Marget Henriksen

kohtunik