2-07-21120/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-21120

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. september 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-21120

Tsiviilasi

OÜ Tial

hagi

Vasara

Bürood OÜ

vastu

25 152,87 euro

(393 556,80 krooni) nõudes

Vasara Bürood OÜ vastuhagi OÜ Tial vastu 32 886,84 euro

(514 567,30 krooni) nõudes

Hagi hind

Vastuhagi hind

19 253,82 eurot (301 256,80 krooni)

25 925,91 eurot (405 652,30 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Tial (registrikood 10630340; asukoht Ropka tee 26,

51013 Tartu), lepinguline esindaja Igor Sumarok, e-post

isumarok@hotmail.com;

kostja Vasara Bürood OÜ (registrikood 11205099; asukoht

Ilmatsalu 3b, 51014 Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; asukoht

Turu 2, 51014 Tartu; e-post tartu@apilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2011

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Tial hagi Vasara Bürood OÜ vastu.

2. Välja mõista Vasara Bürood OÜ-lt OÜ Tial kasuks 25 152 (kakskümmend viis tuhat

ükssada viiskümmend kaks) eurot ja 87 senti, millest 19 253,82 eurot on põhinõue ja

5899,05 eurot viivisenõue.

3. Rahuldada Vasara Bürood OÜ vastuhagi OÜ Tial vastu osaliselt.

4. Välja mõista OÜ-lt Tial Vasara Bürood OÜ kasuks 6960 (kuus tuhat üheksasada

kuuskümmend) eurot ja 94 senti viivisenõude katteks.

5. Tasaarvestuse

tulemusena

kuulub

Vasara

Bürood OÜ-lt

OÜ Tial

kasuks

väljamõistmisele 18 191 (kaheksateist tuhat ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 93 senti.

6. Jätta Tartu Maakohtu 02.10.2007 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu –

kohtuliku hüpoteegi seadmine Mendeloop OÜ-le (registrikood 11042770) kuuluvale

kinnistule asukohaga Aruküla tee 28, Tartu linn (registriosa nr 4198603) summas

393 557 krooni OÜ Tial kasuks – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

7. Jaotada poolte menetluskulud järgmiselt: jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

kostja kanda ning vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 79% ulatuses kostja enda kanda ja

21% ulatuses hageja kanda, jätta poolte muud menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda

ja 12% ulatuses hageja kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

2(9)

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 1, 3, 6).

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 3-6)

Pooled sõlmisid 23.10.2006 alltöövõtulepingu nr SVK/23, mille kohaselt hageja pidi perioodil

23.10.2006 kuni 27.11.2006 valmistama ja paigaldama metallkonstruktsioonid Tartus Vasara 50

renoveeritavale büroohoonele vastavalt hinnapakkumisele ja projektile. Kostja pidi tasuma materjali ja

töö eest hagejale kokku 1 089 149,44 krooni, kusjuures tööde kolmanda ehk viimase osa eest kohustus

kostja tasuma 326 744,83 krooni (koos käibemaksuga) 7 päeva jooksul peale tööde üleandmist

tellijale. Kostja kohustus tehtud tööd üle vaatama ja vastu võtma 5 tööpäeva jooksul alates teostatud

tööde akti või tööde üleandmise akti esitamisest. Hageja lõpetas objektil tööd 27.11.2006 ja esitas

kostjale töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja tagastas akti allkirjastamata, nõudes akti vormi

muutmist. Peale tööde lõpetamist avastas järgmine tööfrondi ülevõtnud alltöövõtja hageja töös vead,

millised hageja parandas 06.12.2006. Hageja saatis 08.12.2006 posti teel kostjale teate tööde

lõpetamise kohta, töö üleandmise-vastuvõtmise akti nr 27 ja arve tasumisele kuuluva kolmanda osa

tasumiseks, kuid ümbrik saadeti 11.01.2007 hagejale avamata kujul tagasi. 12.12.2006 saatis kostja

hagejale pretensiooni ehitustööde puuduste kohta koos tähtajaga puuduste parandamiseks 15.12.2006.

Hageja sai nimetatud pretensiooni kätte 13.12.2006. Hageja vastas pretensioonile 15.12.2006, pidades

kostja nõudeid põhjendamatuteks ja antud tähtaega ebareaalseks. Samas tegi hageja kostjale

ettepaneku tekkinud probleemide lahendamiseks ja kõigi osapoolte esindajatega objektil kohtumiseks,

et teostada hageja tööde ülemõõtmine. 12.01.2007 toimus objektil poolte esindajate kohtumine.

Ehitusvead olid ülevaatuse ajaks kostja poolt kõrvaldatud. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb

hagejale ettepaneku kompromissiks, mis arvestab kostja poolt tellitud ehitusvigade parandustöid, kuid

kuni käesoleva ajani ei ole kostja seda teinud. 13.02.2007 saatis hageja kostjale elektronkirja, milles

arvestas objekti aluskonstruktsioonil kõrvaldatud puudusi ja seejuures tehtud lisatöid ning tegi

omapoolse ettepaneku maksmisele kuuluvat summat 25 488 krooni võrra vähendada. Ka see

pöördumine jäi kostja poolt tähelepanuta. 01.03.2007 saatis hageja tähitud kirjaga kostjale pretensiooni

ja uue arve 301 256,80 krooni tasumiseks. Kiri tagastati hagejale 22.03.2007 hoiutähtaja möödumisel.

20.04.2007 saatis hageja tähitult samasisulise pretensiooni koos arvega kostja lepingulise esindaja

aadressil, millele vastati 21.05.2007. Üldsõnalises kirjalikus vastuses leiti, et kokkulepitud

326 744 kroonist väärib hageja oma töö eest vaid 150 000 krooni. Vastusest ei selgunud aga, milliseid

töid ei ole hageja teostanud täies mahus, millest konkreetselt on kostja märkimisväärselt ilma jäänud ja

mis põhjusel peab hageja loobuma 176 744,80 kroonist.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 393 556,80 krooni, millest põhinõue on

301 256,80 krooni ja viivis 92 300 krooni (10% lepingu maksumusest).

3(9)

Hageja lisas avaldusele koopia 23.10.2006 alltöövõtulepingust nr SVK/23 (tl 7-10), töö üleandmise-

vastuvõtmise aktist nr 27 (tl 11), 07.12.2006 teatest tööde lõpetamise kohta (tl 12), 28.11.2006 töö

üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 27 (tl 13), arvest nr 26075 (tl 14), postiümbrikust (tl 15), kostja

12.12.2006 pretensioonist (tl 16-17), hageja 15.12.2006 vastusest pretensioonile (tl 18-19), hageja

13.02.2007 elektronkirjast (tl 20), hageja 01.03.2007 pretensioonist (tl 21-22), arvest nr 27013 (tl 23),

postikviitungist (tl 24), hageja 20.04.2007 pretensioonist (tl 25-26) ja kostja vastusest pretensioonile

(tl 27).

Kostja vastus hagile ja vastuhagi (tl 44-51)

Kostja ei tunnistanud hagi ja selles toodud nõuet, kuna leiab selle olevat ebaseadusliku, alusetu ja

põhjendamatu. Vastuse kohaselt ei ole kostja hageja tehtud töid vastu võtnud, sest tööd olid oluliste

puudustega ega vastanud lepingutingimustele. Hagejat teavitati 29.11.2006, et töös ilmnenud

puudujääkide tõttu ei saa töid vastu võtta. Keeldumise motiveerimisel toodi välja järgmised puudused:

metallkonstruktsioonide poltliited on korralikult fikseerimata, kolmanda ja neljanda korruse põrandal

teljel A paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks ei vasta ehitusnormidele

ning teise korruse põrandal teljel D paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks

ei vasta ehitusnormidele. Hageja aktsepteeris nimetatud puudusi ja lubas need likvideerida. Väidetavalt

kõrvaldas hageja puudused 06.12.2006, esitades selle kohta kostjale elektronkirjaga vastava teate.

Reaalselt ei likvideerinud hageja puuduseid oma töös ka selleks kuupäevaks. Sellest lähtuvalt teatas

kostja, et ei nõustu jätkuvalt töid vastu võtma, kuna 07.12.2006 seisuga ei ole likvideeritud kõiki

puudujääke konsoolide paigaldamisel. Hageja töötajad teostasid objektil parandustöid edasi ja

järgmistele töövõtjatele ei olnud töömaa tagatud. Hageja vastas kostja 07.12.2006 teatisele

lakooniliselt, et tema on oma lepingujärgsed tööd lõpetanud. Kuivõrd hageja sisuliselt keeldus oma

töödes esinevaid puuduseid parandamast, siis esitas kostja 12.12.2006 hagejale täiendava pretensiooni,

tuues välja need puudused, mis ei võimalda töid ilma puudusi kõrvaldamata vastu võtta. Kostja nõudis

pretensioonis hagejalt puuduste parandamist 15.12.2006. Hageja ei likvideerinud kostjapoolsetest

pretensioonidest hoolimata puudusi, mistõttu tegi kostja töö parandamise ülesandeks kolmandatele

isikutele. OÜ Invergo Glass parandas perioodil 16.12.2006 kuni 22.12.2006 hageja poolt teostatud

aluskonstruktsioone ning esitas kostjale tehtud parandustööde eest 08.01.2007 arve summas

112 777,30 krooni. Kuivõrd kostja ei ole hageja poolt teostatud töid summas 301 256,80 krooni vastu

võtnud, siis ei ole hagejal mingit õiguslikku ega faktilist alust nõuda kostjalt nende tööde eest tasu

maksmist ja hageja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata. Samuti on alusetu ja põhjendamatu

hageja viivisenõue summas 92 300 krooni, sest kostja eeltoodud põhjendusi arvestades ei ole kostja

lepingulise tasu maksmisega viivitanud. Kostja palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Vastuhagi kohaselt on kostjal hageja vastu kahju- ja viivisenõue kogusummas 514 567,30 krooni.

Kostja nõuab hagejalt OÜ Invergo Glass poolt teostatud aluskonstruktsioonide parandustööde

hüvitamist summas 112 777,30 krooni. Kuivõrd hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ja ei andnud

töid hiljemalt 27.11.2006 lõplikult üle, siis lükkusid edasi ka ülejäänud tööde tegemise kuupäevad,

mistõttu ei saanud kostja võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde lõpetamise tähtajal

nende ostjatele. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik õigeaegselt tagasi maksta ka Vasara 50

ehitusobjektiks võetud laene, millest tulenevalt oli kostja sunnitud viivitama laenuandjatele laenu

tagasimaksmisega ning tasuma laenu pealt täiendavaid intresse. Kostja oli võtnud laenu kolme

laenulepingu alusel: 28.02.2006 LMK Grupp OÜ-lt 4 321 000 krooni, tasudes intresse päevas

4794 krooni, 28.02.2006 M.S. Trader OÜ-lt 4 321 000 krooni, tasudes intresse päevas 4794 krooni, ja

08.08.2006 AS-lt Hansapank 15 000 000 krooni, tasudes intresse päevas 2127 krooni. Arvestades

asjaolu, et hageja poolt puudulikult teostatud tööd said lõplikult parandatud OÜ Invergo Glass poolt

22.12.2006, siis sai kostja hageja lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem, mille jooksul

kostja tasus täiendavaid intresse kokku 292 875 krooni (25 × 4794 + 25 × 4794 + 25 × 2127). Lisaks

eeltoodud kahjule on hageja kohustatud tasuma kostjale tööde üleandmisega viivitamise eest ka viivist

10% ulatuses lepingu hinnast, so summas 108 915 krooni (1 089 149,44 × 10%), sest viivituses oldud

25 päeva eest oleks 0,5% päevaviivisega väljaarvutatud viivistasu tulnud suurem kui 10% lepingu

4(9)

hinnast. Kostja palub vastuhagi rahuldada ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 514 567,30 krooni

(112 777,30 + 292 875 + 108 915).

Kostja esitas kohtule koopia Snorge Ehitus OÜ 29.11.2006 teatisest (tl 52-53), hageja 06.12.2006

teatest (tl 54-559, Snorge Ehitus OÜ 07.12.2006 teatisest koos piltidega (tl 56-59), hageja 07.12.2006

teatest (tl 60-61), ehitustööde päevikust (tl 62-67), OÜ Invergo Glass 08.01.2007 arvest koos teostatud

tööde aktidega (tl 68-70), laenulepingutest (tl 71-83) ja käenduslepingust (tl 84-85).

Hageja vastus kostja vastuväidetele ja vastuhagile (tl 89-90)

Hageja hinnangul on vastuhagi alusetu. Hageja ei nõustu kostja kulude hüvitamise nõudega summas

112 777,30 krooni, sest OÜ Invergo Glass poolt esitatud arve ei kajasta reaalselt parandustöödele

tehtud kulutusi ega ka kostja kulutusi esitatud arve tasumisel. Kostja lisatud Snorge Ehitus OÜ

ehitustööde päevikust ei nähtu OÜ Invergo Glass poolt objektil teostatavaid töid, töid teostanud

töötajate arvu ega parandustööle kulunud töötunde. Teostatud tööde aktidest nähtub, et materjalile on

kulunud kokku 6240 krooni, 9 ööpäeva on renditud kahte tõstukit ja 24 tundi multilift kraanat, kokku

38 850 krooni. Samuti nähtub nimetatud aktidest, et parandustöid on teostatud kokku 184 töötundi,

millest puhkepäevadel 64 tundi, komandeeringutasu on arvestatud 23 ööpäeva ja ööbimiskulusid

21 ööpäeva eest. Samas oleks hageja arvutuste kohaselt parandustööd saanud teostada kahe

ehitustöölise ja kraanaautojuhiga kahe tööpäeva jooksul, so 3 × 16 = 48 töötundi. Arvestades ühe

töötunni hinnaks 450 krooni, mis sisaldab ka materjali kulu, on tööde maksumuseks 21 600 krooni.

Lisades sellele käibemaksu 3888 krooni, on parandustööde maksumuseks 25 488 krooni, millise

summa võrra on hageja vähendanud kostjale esitatud töötasu arvet. Kui pooled 12.01.2007 objektil

puuduste ülevaatamiseks kohtusid, olid parandustööd teostatud. Hageja arvates on paljasõnaline ja

tõendamata kostja väide ka sellest, et hageja viivituse tõttu lükkusid edasi ülejäänud tööde tegemise

kuupäevad, mistõttu ei saanud kostja võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde

lõpetamise tähtajal nende ostjatele. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja on hageja süül

saanud lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem. Kostja poolt esitatud kolmest

laenulepingust on vaid Hansapangaga sõlmitud lepingu teiseks lepingupooleks kostja. Ülejäänud kahe

laenulepingu osas jääb hagejale üldse arusaamatuks nende seos kostjaga, välja arvatud asjaolu, et nii

laenuandja kui -saaja esindajateks on kostja juhatuse liikmed, mistõttu võib tegu olla formaal-

fiktiivsete tõenditega. Laenulepingutest ei nähtu, et kostja oleks nende alusel ja hageja süül kellelegi

intresse tasunud. Hageja ei nõustu ka kostja viivisenõudega 25 päeva eest summas 108 915 krooni,

kuna hageja ei viivitanud tööde üleandmisega 25 päeva. Hageja lõpetas objektil tööd 27.11.2006 ja

taotles kostjalt tööde vastuvõtmist. Kostja seda lepingus ettenähtud 5 tööpäeva jooksul ei teinud.

Hageja palub vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

02.10.2007, 05.05.2008, 12.04.2011 ja 29.08.2011 kohtuistung (tl 113-118, 143-144, 259-260, 276-

277)

Hageja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde. Kostjal on osaliselt

täitmata alltöövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus. Hageja on seisukohal, et tehtud töö on

kostjale tähtaegselt üle antud. Hageja töös võis olla probleeme, kuid need ei olnud nii tõsised, et

pidada neid puudusteks ja seetõttu keelduda teostatud tööde vastuvõtmisest. Hageja palub hagi

rahuldada. Kostja vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

Kostja lepingulise esindaja selgituse kohaselt jääb kostja hagile esitatud vastuse ja vastuhagi juurde.

Hageja teostatud tööd olid puudustega, mis kõrvaldati kolmanda isiku poolt. Kuna objekti ei saadud

õigel ajal valmis, siis ei olnud kostjal võimalik täita laenukohustusi ega võõrandada büroopindasid.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

Hageja nõue

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 23.10.2006 alltöövõtulepingu nr SVK/23

(tl 7-10), mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama metallkonstruktsioonid Tartus

5(9)

Vasara 50 renoveeritavale büroohoonele vastavalt hinnapakkumisele nr 50/19.10.2006 ja Cavalo

Project OÜ 18.10.2006 projektile nr L6010 lõpptähtajaga 27.11.2006 ning kogumaksumusega

1 089 149,44 krooni. Alltöövõtulepingule kohaldub töövõtulepingu regulatsioon. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja

või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma

selle eest tasu.

3. Hageja väitel on OÜ Tial täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö –

nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – täitnud osaliselt.

4. Hageja väitel lõpetas ta objektil tööd tähtaegselt 27.11.2006, esitades kostjale töö üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 27 (tl 11, 13) ja arve nr 26075 kolmanda osa 326 744,80 krooni tasumiseks

(tl 14). Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus tellija tasuma kolmanda osamakse seitsme päeva jooksul peale

tööde üleandmist tellijale.

5. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda

ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS

§ 637 lg 4). Töö vastuvõtmine eeldab tellijapoolset tahteavaldust. Kui tellija enne töö vastuvõtmist

avastab, et töö ei vasta lepingutingimustele, ei ole tellija reeglina töö vastuvõtmiseks kohustatud.

Sellisel juhul võib tellija töö vastuvõtmisest keelduda või võtta töö vastu tingimusel, et puudused tema

poolt antud täiendava tähtaja jooksul kõrvaldatakse. Sellisel juhul loetakse töö vastuvõetuks vastavate

puuduste kõrvaldamise hetkest.

6. Kostja väitel keeldus peatöövõtja Snorge Ehitus OÜ hageja poolt teostatud töid tööde üleandmisel ja

vastuvõtmisel ilmnenud puudujääkide tõttu vastu võtmast, esitades hagejale 29.11.2006 vastava teatise

(tl 52-53).

Vastavalt VÕS §-le 641 peab töövõtja tehtud töö vastama lepingutingimustele. Lepingu p-de 4.1.1,

4.1.2 ja 4.1.4 kohaselt on töövõtja kohustunud teostama kõik lepingujärgsed tööd kvaliteetselt ja

tähtaegselt ning hankima selleks kõik vajalikud ressursid, sh tööjõu, materjalid, seadmed ja masinad,

korraldama ja tegema töid vastavalt projektdokumentatsioonile, Eesti Vabariigis kehtivatele normidele

ja eeskirjadele (ET-1 0113-0119 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž), Rae valla

ehitusmäärusele, RYL-2000 ehitustööde kvaliteedinõuetele ning heale ehitustavale, mis omavahelise

vastuolu korral kehtivad eelpool toodud järjestuses, ning teostama tööd professionaalsel tasemel ja

hoolikalt, kasutades selleks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu.

VÕS § 642 näeb ette töövõtja vastutuse töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kohtule esitatud

lepingu p-st 5.1 nähtub, et töövõtja vastutab kasutatava materjali kvaliteedi vastavuse ning

ehitusnormidest ja -eeskirjadest ning lepingus ja sellele lisatud dokumentides ettenähtud

kvaliteedinõuetest kinnipidamise eest. VÕS § 642 lg-s 1 toodud üldpõhimõtte kohaselt vastutab

töövõtja igasuguse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis esines tööl selle tellijale üleandmise

hetkel. Seega vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse korral sõltumata vabandatavusest.

Peatöövõtja on 29.11.2006 teatises toonud välja, et tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel ilmnesid

järgmised puudused: metallkonstruktsioonide poltliited on korralikult fikseerimata, kolmanda ja

neljanda korruse põrandal teljel A paiknev metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks ei

vasta ehitusnormidele, samuti ei vasta ehitusnormidele teise korruse põrandal teljel D paiknev

metallkonstruktsiooni nurkraua 100 × 100 vertikaaljooks.

7. Hageja on hagis (tl 4), vastuses vastuhagile (tl 90) ja kohtuistungitel (tl 113-118, 143-144, 276-277)

muuhulgas tunnistanud, et tema töös esinesid puudused, mistõttu ei saanud järgmise tööfrondi

ülevõtnud alltöövõtja oma töödega alustada, kuid mis hageja kõrvaldas 06.12.2006. Hageja on

06.12.2006 peatöövõtjale saadetud teates (tl 54-55) kinnitanud, et kõik nõudmised on täidetud ja tööde

puudujäägid likvideeritud, mistõttu on tellija kohustatud lepingujärgsed tööd vastu võtma.

8. Peatöövõtja on 07.12.2006 teatises (tl 56-57) jätkuvalt keeldunud tööde vastuvõtmisest põhjusel, et

hageja ei ole 07.12.2006 seisuga likvideerinud kõiki puudujääke konsoolide paigaldamisel (nurkrauad

6(9)

teljel D 10-14 ja 1-14 maja pikkuses vastavalt kolmandal ja teisel korrusel horisontaalsuunas

L 100 × 100 ei vasta lubatud hälbele +/– 7,5 mm). Teatise kohaselt teostatakse objektil hageja poolt

teljel D 10-14 parandustöid ja seetõttu ei ole järgmisele osapoolele töömaa tagatud. Teatisele on

lisatud kaks fotot (tl 58-59), tõestamaks tööde teostamist hageja poolt 07.12.2006. Hageja ei ole

nimetatule vastuväidet esitanud, vaid on 07.12.2006 teates (tl 12, 60-61) jäänud enda juurde, et

lepingujärgsed tööd on lõpetatud ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akt esitatud.

9. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja. Reeglina tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole

töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei ole ta ka tööd vastu võtnud, seda eriti juhul, kui tellija on

eelnevalt viidanud puudustele töös. Puuduste väljatoomine väljendab tellija tahet nõuda töövõtjalt

puuduste kõrvaldamist ning kasutada sellest keeldumise korral muid õiguskaitsevahendeid.

10. Kostja on 12.12.2006 pretensioonis (tl 16-17) nõudnud vastavalt VÕS § 646 lg-le 1 ja lepingu p-

le 4.4.2 puuduste likvideerimist 15.12.2006. Pretensioonist nähtuvalt ei ole hageja teostanud

metallkonstruktsioonide paigaldust vastavalt projektile. Maja pikkuses ulatub horisontaal- ja

vertikaalhälve nurkrauale L 100 × 100 ligi 50 mm, kui projekteerija poolt lubatud maksimaalne kogu

hälve on 15 mm. Kostja hinnangul ei võimalda töös esinevad puudused ilma neid kõrvaldamata töid

vastu võtta. Pooled on kinnitanud 02.10.2007 kohtuistungil (tl 113-118), et kohtusid 12.12.2006 kostja

lepingulise esindaja büroos, kus oli juttu hageja poolt tehtud tööl jätkuvalt esinevatest puudustest.

Hageja väitel nõuti temalt puuduste kõrvaldamist, kuid tema arvates ei olnud objektil puudusi.

Ehitamisel oli aluseks Cavalo Projekt OÜ projekt ning kõik sõlmede muudatused olid kooskõlastatud

projekteerijaga. Samal seisukohal on hageja ka oma 15.12.2006 vastuses pretensioonile (tl 18-19),

leides, et kostja väited puudustest on paljasõnalised, kuna hagejale ei ole esitatud mõõtmistulemusi,

mis kinnitaks puuduste olemasolu. Samuti leitakse vastuses, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ei ole

reaalne. Seejuures teeb hageja ettepaneku osapoolte kohtumiseks objektil, et selgitada välja, kas kostja

poolt esitatud pretensioon on põhjendatud.

11. VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda

mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Nimetatu on ette nähtud ka lepingu p-s 4.4.2.

Vaidlus puudub selles, et kostja tegi peale määratud tähtaja möödumist hageja töö parandamise

ülesandeks kolmandale isikule. Kohtule esitatud ehitustööde päevikust (tl 62-67) nähtub (muud

märkused ja asjaolud), et OÜ Invergo Glass on perioodil 16.12.2006 kuni 22.12.2006 objektil tehtavate

tööde kõrvalt parandanud hageja poolt aluskonstruktsioonide paigaldamisel tehtud vigu, esitades

08.01.2007 arve lisatööde eest tasumiseks summas 112 777,30 krooni (tl 68) koos teostatud tööde

aktidega (tl 69-70).

Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled kohtusid objektil 12.01.2007 ja et selleks ajaks olid ehitusvead

kõrvaldatud. Hageja on ise 13.02.2007 elektronkirjas (tl 20) ning 01.03.2007 ja 20.04.2007

pretensioonis (tl 21-22, 25-26) tunnistanud aluskonstruktsioonil kõrvaldatud puuduste ja lisatööde

vajadust summas 25 488 krooni, vähendades oma tasunõuet ja esitades kostjale tasumiseks arve

nr 27013 summas 301 256,80 krooni (tl 23), mis on antud vaidluses ka hageja põhinõudeks.

12. Kostja on vastuses hagile (tl 49) leidnud, et töövõtja poolt puudulikult teostatud tööd said lõplikult

parandatud OÜ Invergo Glass poolt 22.12.2006. Seega muutus hageja töö vastuvõetuks ja tasunõue

sissenõutavaks (kohtu põhjenduste p 5) 22.12.2006. Sellest hetkest on alltöövõtulepingu esemeks

olnud töö täielikult ning lepingutingimustele vastaval viisil teostatud, mistõttu oli kostjal kohustus

tasuda hagejale kolmas osamakse seitsme päeva jooksul tööde üleandmisest vastavalt lepingu p-le 3.2.

Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud, siis on põhjendatud hageja tasunõue

301 256,80 krooni, so 19 253,82 euro, ulatuses rahuldada.

13. Lisaks on hageja esitanud kohtule VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja lepingu p 8.1 alusel

viivisenõude, taotledes kostjalt viivisena 92 300 krooni väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

7(9)

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.1 kohaselt on töövõtjal õigus

saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra on viibinud tellija poolt arvete tasumine. Tellija peab

maksma töövõtjale 0,5% lepingu maksumusest iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem

kui 10% lepingu hinnast.

Hageja on lepingu maksumuseks võtnud 923 008 krooni (ehk maksumus ilma käibemaksuta) vastavalt

lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud summast.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud taotletud ulatuses. Kostja on oma rahalise

kohustuse täitmisega viivituses üle nelja aasta. Töövõtuleping oma olemuselt on tasuline leping. Kui

tööl esineb lepingutingimustele mittevastavusi, siis võib tellija keelduda töövõtjale tasu maksmisest

vaid puudustele vastavas osas, mitte jätta tasunõuet kogu ulatuses maksmata, eriti olukorras, kus teine

lepingupool on oma kohustused suuremas osas täitnud. Kuivõrd kostja on jätnud oma rahalise

kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise rakendumine on antud juhul

sõltunud vaid kostjast enesest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 92 300 krooni, so

5899,05 eurot, viivisenõude katteks.

14. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt loeb kohus kokkuvõttes hageja kasuks väljamõistmisele

kuuluvaks summaks 25 152,87 eurot (19 253,82 eurot põhinõude ja 5899,05 eurot viivisenõude

katteks).

Kostja nõue

15. Kohus leiab, et kostja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

16. Kostja on esitanud vastuhagis VÕS § 646 lg 5 ja lepingu p 4.4.2 alusel hageja vastu kulutuste

hüvitamise nõude summas 112 777,30 krooni.

VÕS § 646 lg 5 sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku

aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud

mõistlike kulutuste hüvitamist. Lepingu p 4.4.2 kohaselt on tellijal õigus määrata kohustuslik tähtaeg

puuduste likvideerimiseks, kui töö tegemise ajal on selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt. Selle nõude

mittetäitmisel on tellijal õigus kas loobuda lepingust või nõuda töövõtjalt sellega põhjustatud kahju

hüvitamist või teha töö parandamine ülesandeks kolmandatele isikutele töövõtja arvel.

Kohus on hageja nõuet lahendades tuvastanud, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud

lepingutingimustele ka peale puudujääkide kõrvaldamist 06.12.2006 ja et hageja vastutab

lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja ise tunnistas pärast 12.01.2007 kostjaga objektil

kohtumist tema poolt paigaldatud aluskonstruktsioonil OÜ Invergo Glass poolt kõrvaldatud puuduste

ja lisatööde vajadust. Seega oli tellija nõue puuduste likvideerimiseks ja töö lepingutingimustele

vastavusse viimiseks õigustatud. Samas on hageja leidnud, et puudused töös olid kõrvaldatavad

25 488 krooni eest, millises summas vähendades hageja oma tasunõuet. OÜ Invergo Glass on

puudused kõrvaldanud 112 777,30 krooni eest. Nimetatud summas nõuab kostja hagejalt kulutuste

hüvitamist.

17. Kohus on seisukohal, et kostja kulutuste hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 646 lg 5

kohaselt võib tellija nõuda kulutuste hüvitamist vaid mõistlikus ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejale 07.12.2006 teatises (tl 56-57)

etteheidetavate puuduste, mida hakkas 16.12.2006 kõrvaldama OÜ Invergo Glass, parandamiseks

tehtavad kulutused on olnud mõistlikud. Kohus nõustub hagejaga selles, et OÜ Invergo Glass

08.01.2007 teostatud tööde aktid (tl 69-70) ei kajasta reaalselt parandustöödele tehtud kulutusi. Samuti

ei nähtu ehitustööde päevikust (tl 62-67) OÜ Invergo Glass poolt objektil parandustöid teostanud

töötajate arvu ega parandustööle kulunud töötunde. OÜ Invergo Glass on ehitustööde päeviku kohaselt

samaaegselt (16.12.2006 kuni 22.12.2006) parandustöödega muuhulgas paigaldanud objektil prusse,

8(9)

klaasfassaadi raame, klaase ja klaasiliiste, kanalisatsiooni- ja veetorustikke, teinud soojasõlme

põrandatöid, liftišahte, ventilatsioonitöid, lihvinud ja koristanud. Kohtu hinnangul ei ole teostatud

tööde aktidel märgitu järgi võimalik eristada seda, kas kogu materjal, sisseostetud teenused (erinevad

tõstukid ja kraana), muu otsekulu (töötasu) ning komandeeringutasu ja ööbimiskulu on seostatav

OÜ Tial vaegtööde kõrvaldamisega. Ainuüksi märge aktil, et see on aluskonstruktsiooni vaegtööde

kõrvaldamise kohta, ei ole piisav tõendamaks kulutusi mõistlikus ulatuses olukorras, kus hageja

arvates oleks vaegtööd saanud kõrvaldada kahe ehitustöölise ja kraanaautojuhiga kahe tööpäeva

jooksul 48 töötunniga. Kostja ei ole esitanud kohtule oma kulutuste nõude mõistlikkuse kohta ühtegi

teist tõendit. Nimetatu ei nähtu ka ehitustehnilisest ekspertiisist (tl 175-248). Kuna hageja on leidnud,

et vaegtööd olid kõrvaldatavad 25 488 krooni eest, millises summas hageja vähendas oma tasunõuet, ja

kostja on kulutuste hüvitamise nõude esitamisel jäänud kulude mõistlikkuse osas paljasõnaliseks, siis

tuleb kostja kulutuste hüvitamise nõue summas 112 777,30 krooni jätta rahuldamata.

18. Lisaks on kostja esitanud vastuhagis hageja vastu kahju hüvitamise nõude summas 292 875 krooni.

Kostja väitel seisneb kahju kolme laenulepingu alusel tasutud täiendavates intressides põhjusel, et

kostja sai hagejalt lepingulised tööd kätte 25 päeva kokkulepitust hiljem, mistõttu ei saanud kostja

võõrandada Vasara 50 asuvaid ruume planeeritud tööde lõpetamise tähtajal nende ostjatele ja seetõttu

õigeaegselt tagasi maksta ka Vasara 50 ehitusobjektiks võetud laene.

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on muuhulgas vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos

kahju ja rikkumise vahel.

19. Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja on esitanud kohtule kaks laenulepingut (tl 71-73, 74-76), mis on sõlmitud 28.02.2006.

Nimetatud laenulepingutest nähtub, et kostja ei ole lepingupooleks. Lepingud on sõlmitud LMK

Grupp OÜ ja Urbaton Invest OÜ vahel ning M.S. Trader OÜ ja Urbaton Invest OÜ vahel. Seega ei ole

kostja laenusaajaks ja järelikult ei ole kostjal tekkinud laenu tagastamise ega intressi maksmise

kohustust, sest õigused ja kohustused on vaid lepingupoolel.

Veel on kostja esitanud kohtule 08.08.2006 Hansapangaga sõlmitud laenulepingu nr 06-127735-JI

(tl 77-83). Lepingu kohaselt on kostja saanud pangalt laenu 15 000 000 krooni äri- ja büroohoone

renoveerimiseks aadressil Vasara 50 Tartus. Lepingust nähtuvalt tuli kogu laenusumma tagastada

ühekordse maksena 08.08.2008. Kostja kohustus lepingu järgi maksma pangale alates 08.09.2006 iga

kuu 8-ndal kuupäeval intressi määraga 5,177% aastas.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole 08.08.2006 sõlmitud laenulepingut täitnud

nõuetekohaselt hagejast tulenevatel asjaoludel, mistõttu on kostja saanud kahju. Laenulepingust nähtub

vastupidi, et laen tagastati pangale 10.05.2007, so ennetähtaegselt, kusjuures kostja on tasunud

lepingujärgse tasu laenu ennetähtaegse tagastamise eest 3% tagastatavast laenusummast. Eeltoodud

põhjendustel jätab kohus kostja kahjunõude summas 292 875 krooni rahuldamata.

20. Kostja on esitanud hageja vastu viivisenõude summas 108 915 krooni VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113

lg 1 ja lepingu p 8.1 alusel.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 8.1 kohaselt on tellijal õigus

saada kahjutasu iga päeva eest, mille võrra töö lõpetamise aeg ületab vastava tähtaja lepingus.

Töövõtja peab maksma tellijale 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte

rohkem kui 10% lepingu hinnast.

9(9)

Kostja on viivisenõude arvutamisel võtnud aluseks lepingu maksumuse 1 089 149,44 krooni

(maksumus koos käibemaksuga) vastavalt lepingu p-le 3.1 ja arvestanud viivist 10% nimetatud

summast.

21. Kohus leiab, et kostja viivisenõue on põhjendatud.

Kohus tuvastas hageja nõuet lahendades, et alltöövõtulepingu esemeks olnud töö sai täielikult ning

lepingutingimustele vastaval viisil teostatud 22.12.2006 (kohtu põhjenduste p 12). Samas nähtub

lepingu p-st 3.3, et töövõtu aeg on 23.10.2006 kuni 27.11.2006. Kuigi hageja lõpetas objektil töö

tähtaegselt, lükkus hageja tehtud tööde vastuvõtmine edasi hagejast tulenevalt. Lepingu kohaselt oli

hagejal kohustus teha kokkulepitud töö mitte ainult õigeaegselt, vaid ka lepingutingimustele vastavalt.

Kuna hageja poolt tehtud töö võeti vastu 22.12.2006, siis on kostja õigustatud viivist nõudma. Kohus

mõistab hagejalt kostja kasuks välja 108 915 krooni, so 6960,94 eurot, viivisenõude katteks.

22. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostja vastuhagi osaliselt ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja 6960,94 eurot viivisenõude katteks.

Nõuete tasaarvestamine

23. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Käesoleva kohtuotsuse alusel on Vasara Bürood OÜ kohustatud OÜ-le Tial maksma 25 152,87 eurot

ja OÜ Tial on kohustatud maksma Vasara Bürood OÜ-le 6960,94 eurot. Poolte kohustused ja nõuded

tulenevad 23.10.2006 sõlmitud alltöövõtulepingust nr SVK/23. Kuivõrd antud juhul ei esine

tasaarvestuse piiranguid, siis teeb kohus pooltelt kohtuotsuse alusel väljamõistetud summade osas

tasaarvestuse, mistõttu kuulub käesoleva kohtuotsuse alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

18 191,93 eurot (25 152,87 – 6960,94).

24. Kohus tagas hageja taotlusel 13.06.2007 määrusega (tl 39-40) hagi ja asendas 02.10.2007

määrusega (tl 120-121) ühe hagi tagamise abinõu teisega, seades Mendeloop OÜ-le kuuluvale

kinnistule asukohaga Aruküla tee 28 Tartu linn (registriosa nr 10630340) kohtuliku hüpoteegi

393 557 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse lahendi täitmist tagava abinõuna.

25. TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hageja nõude 100% ulatuses ja kostja nõude 21% ulatuses (6960,94 eurot

32 866,84 eurost). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

täies ulatuses kostja kanda ning vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 21% ulatuses hageja kanda ja

79% ulatuses kostja enda kanda. Kokku esitasid pooled kohtule nõudeid 58 039,71 euro ulatuses,

millest kohus mõistis kostja kasuks välja 6960,94 eurot, so 12% kogunõudest, mistõttu jätab kohus

poolte muud menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik