3-11-2037/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-11-2037 Määruse kuupäev

26. september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Otto Niine kaebus Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 02.08.2011. a otsusele peale Asja läbivaatamise kuupäev 26.09.2011 kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Tagastada Otto Niine kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

3. Kaebus tagastada Otto Niinele peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8).

Asjaolud

1. Otto Niine on Tartu Halduskohtule esitanud kaebuse Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 02.08.2011. a otsusele kaebaja ümberpaigutamise kohta Harku-Murru Vanglast Tartu Vanglasse. Kaebaja märgib, et seoses tema ümberpaigutamisega tema kinnipidamistingimused halvenesid järsku ning Harku-Murru Vangla taotlus ümberpaigutamiseks lihtsalt kaebaja haiguse tõttu tundub kaebaja sõnul talle naljakana ja mittepädevana. Kaebaja palub halduskohtul ära muuta Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna 02.08.2011. a otsus ja paigutada ta tagasi Harku-Murru Vanglasse. Kaebaja märgib, et kuna Harku-Murru tüüpi vangla näol on tegemist mitte kambersüsteemi vanglaga, siis just lähtuvalt kaebajale määratud arstlikust diagnoosist ja tema vanusest kuulub kaebaja Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 3 „Täitmisplaan“ § 5 lg 5 tulenevalt kinnipidamisele Harku-Murru Vanglas. Kaebaja märgib, et ta kandis karistust Harku-Murru Vanglas alates 01.07.2010. a ning kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas üle 1 aasta ei arvestatud tema suhtes seal mingeid julgeolekuriske ega tema tervislikku seisundit.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 19 lg 1 kohaselt kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (Täitmisplaan) § 5 näeb ette, millisesse vanglasse üks või teine kinnipeetav üldjuhul karistust kandma paigutatakse. Samas võib Täitmisplaani § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava paigutada vanglasse §-i 5 järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Täitmisplaani § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium.

Kohus selgitab kaebajale, et kinnipeetav on kohustatud kandma karistust talle täitmisplaaniga ettenähtud vanglas. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus endale karistuse kandmiseks vanglat valida ning seadused ei anna kinnipeetavale õigust taotleda enda ümberpaigutamist. Kinnipeetava ümberpaigutamine ei eelda kinnipeetava nõusolekut. Ka Riigikohtu halduskolleegium on oma 03.06.2010. a määruses asjas nr 3-3-1-30-10 võtnud seisukoha, et tulenevalt VangS § 19 lg-st 1 ning Täitmisplaani §-st 8 ja §-st 10 puudub kinnipeetaval õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Seega ei ole kaebajal õigust nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse ega ka õigust vaidlustada seda, et ta paigutati Harku ja Murru Vanglast Tartu Vanglasse.

3. Riigikohtu halduskolleegium leidis eelpool viidatud lahendis aga ka, et välistatud ei ole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Samas võib kinnipeetava põhiõiguste tagamine olla võimalik ka muude meetmete abil, mistõttu õiguste kaitsmiseks pole ümberpaigutamine alati vajalik.

Seega on kaebajal õigus esitada selle vangla direktorile, kuhu ta hetkel paigutatud on, taotlus haldusmenetluse algatamiseks enda ümberpaigutamiseks. Taoline õigus on aga kaebajal üksnes siis, kui ta leiab, et tema põhiõigused ei ole Tartu Vanglas karistust kandes tagatud ja ta soovib erandkorras enda ümberpaigutamist Harku ja Murru Vanglasse.

Kohus leiab aga, et kaebuses väljatoodu alusel ei saa asuda seisukohale, et käesoleval juhul oleks tegemist kaebaja põhiõiguste rikkumisega, vaid pigem kaebaja subjektiivsete soovidega. Seetõttu on O. Niine ümberpaigutamise taotluse rahuldamine kaheldav.

4. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis kuulub O. Niine kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastamisele.

Maare Aloe Kohtunik