3-11-1201/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1201

Haldusasi

K.S.a kaebus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

eksamikomisjoni 4. aprilli 2011 protokolli nr 12 otsuse

punkti 1.1 tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 8. septembril 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: K.S.

Vastustaja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Esindaja: v.adv Katrin Prükk

RESOLUTSIOON

1. Jätta K.S.a kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4 ja lg 6).

ASJAOLUD

1. K.S. osales 23. veebruaril 2011 toimunud kohtutäituri eksamil. Eksam koosnes 29 küsimusest

(tl. 15 jj), mille hulgas oli nii valikvastustega kui vaba vastamist eeldavaid küsimusi. Käesoleva

vaidluse seisukohast omavad tähtsust eelkõige eksamitöö küsimused nr 13 ja 21, mis olid

sõnastatud järgmiselt:

13. Vabatahtlik täitmistähtaeg täitemenetluses algab … ja lõppeb …

21. Hüpoteek

a. on asjaõigus;

b. on aksessoorne;

c. lõpeb tagatud nõude rahuldamisel;

d. annab õiguse kinnistu müügiks sõltumata nõude olemasolust;

e. tekib hüpoteegilepingu sõlmimisega;

f.

võimaldab sellega koormatud kinnistut võõrandada üksnes hüpoteegipidaja nõusolekul;

g. annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada oma nõue võlgniku vara arvelt enne teiste võlausaldajate

nõudeid;

h. seatakse kohtutäituri poolt täitemenetluses kinnistu arestimisel;

i.

võimaldab koormata mitut kinnisasja;

j.

võib seada maksimaalselt 99 aastaks;

k. mis asub eespool või samal järjekohal, kustutatakse täitemenetluses kinnistusraamatust kohtutäituri

avalduse alusel;

l.

ulatud üürinõudele;

m. on jagatav osadeks.

Kaebuse esitaja vastas küsimusele nr 13 järgmiselt: algab täitmisteate kättesaamisest ja lõppeb tähtaja

saabumisega. Vastuseks küsimusele nr 21 tähistas kaebuse esitaja ringidega vastusevariandid a, b, g

ja i.

2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjon otsustas 4. aprillil 2011 koosolekul

lugeda K.S.a eksami mittesooritatuks ning vastav otsus vormistati koosoleku protokolli nr 12

punktis 1.1. (tl. 45). Eksamitulemuse spetsifikatsiooni (tl. 21) kohaselt kogus K.S. kokku 27,2

punkti, mida hinnati 2 palliga. Eksami sooritamiseks oleks olnud vaja saavutada tulemus 3 palli,

mis eeldanuks minimaalselt 29 punkti kogumist. Samal päeval esitas K.S. eksamikomisjonile

taotluse (vaide, tl. 9), et eksami õigusteadmiste testi tulemus üle vaadataks. Eksamikomisjoni 15.

aprilli 2011 koosoleku otsusega, mis vormistati protokollis nr 14 (tl. 12), jäeti vaie rahuldamata.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. K.S. esitas 16. mail 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja eksamikomisjoni otsuse, millega loeti ta kohtutäituri eksami

mittesooritanuks, tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et komisjon on valesti hinnanud vastuseid

eksamitöö küsimustele nr 13 ja 21. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema vastus küsimusele nr

13 on õige ja ammendav, kuivõrd tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõikest 1

tulenevalt on tähtaja alguseks kalendripäev või sündmus, antud juhul siis täitmisteate

kättetoimetamine ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt lõppeb tähtaeg tähtaja saabumisel. Oma

seisukoha kinnituseks viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07 (p. 14),

kus tehakse selget vahet tähtaja alguse ja tähtaja kulgemise vahel ning kus leiti, et reeglina ei

hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega

kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Kaebuse

esitaja leiab seetõttu, et nimetatud küsimusele antud vastust oleks tulnud hinnata maksimaalse

võimaliku 1 punktiga.

4. Küsimusele nr 21 antud vastuse osas ei nõustu kaebuse esitaja eksamikomisjoni seisukohaga,

et õiged vastusevariandid olnuksid j, k, l, m. Esiteks viitab kaebuse esitaja asjaõigusseaduse § 5

lõikele 1 ja §-le 276 ning märgib, et hüpoteek on igal juhul asjaõigus ning seega oleks

vastusevariant a igal juhul õige. Kaebuse esitaja väitel on ilmselgelt ekslik komisjoni seisukoht,

nagu oleks hüpoteeki võimalik seada maksimaalselt 99 aastaks ning seega ei saa vastusevariant j

õige olla. Samuti ei pea kaebuse esitaja õigeks vastusevarianti k, viidates täitemenetluse

seadustiku § 158 lõigetele 1 ja 3. Seevastu peab kaebuse esitaja õigeks kõiki enda poolt märgitud

vastusevariante (a, b, g, i).

5. Vastusevariandi b osas leiab kaebuse esitaja, et hüpoteegi aktsessoorsus on mitmeti

tõlgendatav. Seejuures viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08 (p.

12), kus leiti, et hüpoteegipidaja saab täitemenetluses nõuda kinnisasja müümist vaid hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamiseks ning hüpoteegi realiseerimine on keelatud tagatava nõudeta.

Kaebuse esitaja leiab eeltoodust tulenevalt, et hüpoteek on seega n.ö poolaktsessoorne tagatis.

Oma seisukoha kinnituseks viitab kaebuse esitaja Villu Kõve ettekande Hüpoteegist

loengumaterjalile, kus märgitakse, et hüpoteek on poolaktsessoorne tagatis.

6. Õigeks peab kaebuse esitaja enda märgitud vastusevarianti g, viidates seejuures TMS § 2 lg 1

punktile 19 ning leides, et sundtäidetakse konkreetset hüpoteeki ning kohtutäitur ei saa hüpoteegi

sundtäitmisel nõuda raha maksmist, vaid ainus nõue on hüpoteegiga koormatud kinnisasja

sundmüük või sundvalitsemine, mis tähendab, et hüpoteegipidaja nõue on seotud vaid

hüpoteegiga koormatud kinnisasjaga ning tema nõue saab olla vaid konkreetse kinnisasja

sundvõõrandamine või sundvalitsemine. Kaebuse esitaja toob välja, et küsimuse valikvastuses ei

märgitud, et teised võlausaldajad oleks hüpoteegipidajad, kus läheks arvesse hüpoteekide

järjekohad. Kaebuse esitaja leiab, et tema antud vastus on õige või äärmisel juhul mitmeti

tõlgendatav, millisel juhul tuleks see aga õigeks lugeda.

7. Ka vastusevarianti i peab kaebuse esitaja õigeks, viidates AÕS §-le 359. Eeltoodu tõttu leiab

kaebuse esitaja, et küsimusele nr 21 antud vastuse eest oleks pidanud ta saama 4 punkti.

8. Kaebuse esitaja on seisukohal, et eksamikomisjon rikkus õigusaktides sätestatud tingimusi

eksamitööde kontrollimisel, kuna kohtutäiturimäärustiku § 76 lg 2 kohaselt peavad

õigusteadmiste testi hindama komisjoni liikmed, ent protokolli kohaselt hindas neid

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantselei.

9. Kaebuse esitaja peab asjakohatuks vastustaja viidet sellele, et kaebuse esitaja on avalikust

teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo tõttu ega saaks seetõttu niikuinii kohtutäituri ametisse

asuda. Seejuures viitab kaebuse esitaja eksamikomisjoni 2. märtsi 2011 otsusele, millega lubati

teda kandideerida vabale kohtutäituri kohale.

10. Kaebuse esitaja ei nõustu vastustaja väitega, et kohus ei saa eksamitööd sisuliselt hinnata.

Seejuures viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-20-00 ning määrusele

haldusasjas nr 3-3-1-97-08.

11. Kaebuse täienduses esitas kaebuse esitaja ka etteheited vastustajale tema vaide läbivaatamisel.

Kaebuse esitaja toob välja selle, et vaideotsuses on valesti märgitud vaide esitamise aeg ning

eksamikomisjon on rikkunud vaide läbivaatamise 10-päevast tähtaega. Samuti leiab kaebuse

esitaja, et vaide on lahendanud selleks mittepädev organ, kuivõrd HMS §-st 80 tulenevalt oleks

eksamikomisjon ise saanud vaide kas rahuldada või siis oleks pidanud selle edastama tema üle

teenistuslikku järelevalvet teostavale organile. Ka heidab kaebuse esitaja vaidemenetlusele ette,

selle raames ei kuulatud ära tema seletusi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 82 punktile

5. VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Kohtutäiturite

ja

Pankrotihaldurite

Koja

eksamikomisjon

peab

K.S.a

kaebust

põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Esiteks leiab vastustaja, et kaebus on

esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, kuna 4. aprillil 2011 esitatud vaides

ei vaidlustanud kaebuse esitaja eksamiküsimuse nr 21 vastusevariantidele b, j ja k antud

hinnangut ega teinud ka etteheiteid eksamitööde kontrollimisele, mistõttu nendes osades ei ole

alust kaebetähtaja arvutamiseks eksamikomisjoni 15. aprilli 2011 vaideotsusest arvates.

13. Teiseks leiab vastustaja, et eksamikomisjoni otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi,

kuna kaebuse esitaja on eelnevalt distsiplinaarsüüteo eest vabastatud avalikust teenistusest ning ei

vasta seega niikuinii kohtutäiturile esitatavatele nõuetele, mis tähendab, et ka eksami sooritamise

korral ei oleks võimalik teda kohtutäituri ametisse nimetada. Samuti selgitab vastustaja, et

kaebuse esitaja õigusi ei saa kuidagi rikkuda see, et eksamikomisjon loeb õigeks 21. küsimusele

antud vastusevariante j ning k, kuna kaebuse esitaja neid vastusevariante oma töös ära ei

märkinud ning ei saanud nende eest ei pluss- ega miinuspunkte.

14. Kolmandaks leiab vastustaja, et kohus ei saa asuda komisjoni asemel eksamitööd sisuliselt

hindama ning kohus saab eksami hindamisse sekkuda vaid juhul, kui hinnang näib olevat

suvaline, mis antud juhul nii ei ole. Eksamitöö 13. küsimuse osas selgitab vastustaja, viitega TsÜS

§-le 135, et kehtiv õigus ega selle kommentaarid vahetegu tähtaja alguse ja kulgemise vahel ei

toeta. Eksamitöö 21. küsimuse osas selgitab vastustaja, et AÕS § 325 lõikest 4 tuleneb üheselt, et

hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, samuti märgitakse seda sõnaselgelt asjaõigusseaduse

kommenteeritud väljaandes. Vastusevariandi g vääraks lugemist põhjendab vastustaja viitega

AÕS § 325 lõikele 1 ning selgitab, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud pandiõiguse olemust, mis

annab pandipidajale prioriteedi vaid pandieseme arvel.

15. Vastustaja ei nõustu etteheitega eksamitööde kontrollimise nõuete rikkumise kohta,

selgitades, et kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantselei abistas eksamikomisjoni

eksamitööde hindamisel. Vastustaja selgitab, et arvestades, et osaliselt oli eksami näol tegemist

valikvastustega testiga ning testi vastused olid komisjoni poolt kinnitatud, on testküsimuste

vastuste kontrollimine tehniline töö ja selle teostamine tehnilise personali poolt ilmselgelt ka

lubatav. Samuti märgib vastustaja, et eksamikomisjoni liikmed kontrollisid selle tehnilise töö üle

ja andsid eksamitöö eest hinded, mida tõendab kaebaja eksamitöö hindamine, mida eri komisjoni

liikmed on hinnanud erinevat.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuseses seoses, leiab, et K.S.a kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, samuti nõustub kohus kaebuse esitajaga

selles, et eksamitöö küsimusele nr 13 antud vastuse eest üksnes 0,5 punkti andmist ei ole

eksamikomisjon piisavalt põhjendanud, samas kui 21. küsimuse vastuse eest on kaebuse esitajale

lõppkokkuvõttes õige arv punkte antud, mis tähendab seda, et ka juhul kui kaebuse esitaja oleks

13. küsimusele antud vastuse eest saanud maksimaalselt võimaliku 1 punkti, ei oleks terve testi

eest antud punktisumma selline, mis õigustaks selle hindamist 3 palliga ehk eksami sooritatuks

lugemist.

17. Esmalt ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebus on osaliselt esitatud pärast

kaebetähtaja möödumist. Vaidlust ei ole selles, et eksamikomisjon tegi oma otsuse 4. aprillil

2011 ega ka selles, et samal päeval käis kaebuse esitaja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas

eksamiprotokolli ja oma tööga tutvumas. Vaidlust pole ka selles, et samal päeval esitas ta

eksamikomisjonile taotluse, mida viimane käsitas vaidena ning mille eksamikomisjon jättis 15.

aprilli 2011 koosoleku protokollis nr 14 kajastatud otsusega rahuldamata. Halduskohtumenetluse

seadustiku (HkMS) § 9 lõikes 3 on sätestatud, et kohtueelse menetluse läbimisel võib

halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus

kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta.

Käesoleval juhul on K.S. läbinud kohtueelse menetluse, nimelt vaidemenetluse –

eksamikomisjon ise on kaebuse esitaja 4. aprilli 2011 taotlust käsitanud vaidena ning sellisena

selle ka läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud. Õige ei ole vastustaja seisukoht, nagu oleks kaebuse

esitaja vaidlustanud otsuse tema eksamitöö mittesooritatuks lugemise kohta üksnes osaliselt.

Vaides esitatud taotlus on sõnastatud järgmiselt: [E]eltoodust tulenevalt palun Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite koja eksamikomisjonil vaadata ümber minu õigusteadmiste testi tulemus, kuivõrd testi

positiivsest sooritamisest jäi puudu väidetavalt 2 punkti. Seega oli vaide esemeks eksamikomisjoni taotlus

tühistada otsus, millega loeti K.S. eksami mittesooritanuks ning teha selles osas uus otsus.

Asjaolu, et vaide esitaja on otsuse õigusvastasust põhjendanud üksnes teatud eksamiküsimustele

antud vastustele komisjoni poolt omistatud väärhinnangutega, ei ahenda vaide eset. Ka kohtule

esitatud kaebuse ese on sama – eksamikomisjoni 4. aprilli 2011 otsuse tühistamise taotlus.

Haldusakti tühistamise taotluse rahuldamisel saab halduskohus HkMS § 26 lg 1 p 1 alusel teha

ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, teisisõnu saab kohus haldusakti tühistades panna

haldusorganile kohustuse kõrvaldada haldusakti negatiivsed tagajärjed, ilma, et kaebuse esitaja

peaks kaebuses eraldi esitama vastavasisulist kohustamistaotlust. Eeltoodust tulenevalt on

kaebuse esitaja enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse ning kohtueelses

menetluses on tehtud otsus kaebuses sisalduva taotluse täieliku rahuldamata jätmise kohta.

Seetõttu tuleb kaebetähtaega arvestada HkMS § 9 lg 3 alusel ning see, millal kaebuse esitaja sai

esmakordselt teada eksamitulemusest või millal sai ta tutvuda eksamitööga, ei oma kaebetähtaja

arvestamise seisukohast tähtsust. Kaebetähtaja arvestamisel ei kuulu käesoleval juhul

kohaldamisele ei HkMS § 9 lg 1 ega ka sama paragrahvi lõige 9, millele vastustaja viitas

kohtuistungil. Eksamikomisjoni vaideotsus on tehtud 15. aprillil 2011, kaebus on halduskohtule

esitatud 16. mail 2011. Kuivõrd 14. ja 15. mai langesid laupäevale ja pühapäevale, siis tuleb

esmaspäeval, 16. mail esitatud kaebus lugeda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8

kohaselt esitatuks HkMS § 9 lõikes 3 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

18. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, nagu alluks sellise eksami hindamine kohtulikule

kontrollile vaid väga piiratud ulatuses. Põhiseaduse §-st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise

tingimused ja korra. Üheks selliseks tingimuseks võib olla ka teatud eksami sooritamine.

Haldusasjas nr 3-3-1-20-00 asus Riigikohus seisukohal, et kuna pankrotihalduri eksami

tulemustest sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus

kohtulikuks kaitseks, kusjuures kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg,

selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad. Samasugusele seisukohale asus

Riigikohus ka haldusasjas 3-3-1-97-08 tehtud määruses, kus leidis, et sisulisele kohtulikule

kontrollile allub ka gümnaasiumi lõpueksami hindamine. Eelnevast tuleneb, et eksamite

tulemused, mis on tihedalt seotud isiku õigusega valida vabalt tegevusala, on täielikult kohtulikult

kontrollitavad. Kohtutäituri eksam on loomult eksam, millest sõltub isiku õigus tegutseda

kohtutäituri ametis. Nimelt on kohtutäituri eksami sooritamine kohtutäituri seaduse (KTS) § 17

lg 1 punkti 2 kohaselt kohtutäituri ametisse nimetamise eelduseks. Isikut, kes eksamit sooritanud

ei ole (ega vasta sama lõike 1. punktis nimetatud tunnustele) ei saa kohtutäituri ametisse

nimetada. Seega seondub kohtutäituri eksami tulemus tihedalt isiku õigusega sellel tegevusalal

tegutseda.

19. Vastustaja seisukoht, et käesoleval juhul ei piira vaidlustatud ostus kaebuse esitaja õigust

kohtutäiturina tegutseda, kuna ta on avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud, ei

ole käesoleva vaidluse seisukohast asjakohane. See asjaolu välistab küll KTS § 17 lg 2 p 4

kohaselt kaebuse esitaja kohtutäituriks nimetamise, ent küsimus sellest, kas kaebuse esitaja vastav

KTS § 17 lõikes 2 sätestatud nõuetele, saab tõusetuda alles pärast seda, kui isik on KTS § 17

lõikes 1 sätestatud eeldused täitnud. See, et esineb mõni KTS § 17 lõikes 2 sätestatud alus, mis

välistab isiku nimetamise kohtutäituriks, ei võta isikult õigust osaleda kohtutäituri eksamil või

vabale kohtutäituri ametikohale kandideerida. KTS § 19 lg 1 kohaselt võib vabale

kohtutäiturikohale kandideerida KTS § 17 lõike 1 tingimustele vastav isik. Tõsi, justiitsministri

15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud kohtutäiturimäärustiku (KTm) § 72 lõikes 2

viidatakse konkursil osalemise eeldusena KTS §-s 17 sätestatud nõuetele vastavusele. Tegemist

on aga olukorraga, kus uuema alamalseisva akti (määruse) regulatsioon erineb varasema

kõrgemalseisva akti (seaduse) regulatsioonist, millisel juhul tuleb juhinduda seaduses sätestatust.

See, et kohtutäituri eksamile lubamise eelduseks ei ole KTS § 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude

mitteesinemine, on iseenesest ka loogiline, eriti, mis puudutab käesolevas asjas kõne all olevat

alust. Kaebuse esitaja on selgitanud, et on talle määratud distsiplinaarkaristuse kohtus

vaidlustanud. Vastustajal on küll õigus, väites, et haldusakti, millega distsiplinaarkaristus määrati,

vaidlustamine kohtumenetluses ei mõjuta iseenesest selle haldusakti või sellega määratud

distsiplinaarkaristuse kehtivust. Kaebuse esitaja pole ka väitnud ega tõendanud, et

distsiplinaarkaristuse kehtivus oleks näiteks esialgse õiguskaitse korras peatatud. Samas on

võimalik, et kohtumenetluse tulemusena distsiplinaarkaristus tühistatakse. KTS-ist ega

kohtutäiturimäärustikust ei tulene, et kohtutäituri eksamitulemuse ajaline kehtivus oleks piiratud.

See tähendab seda, et isegi juhul kui eksami tegemise ajal on isikul kehtiv distsiplinaarkaristus,

võib tal olla huvi eksam sooritada, lootuses, et vabale kohtutäituri kohale uue kohtutäituri

ametisse nimetamise ajaks on see takistus kõrvaldatud (näiteks kohus on distsiplinaarkaristuse

tühistanud). Asjaolu, et käesoleval juhul korraldati kohtutäituri eksam konkreetse vaba ametikoha

täitmiseks välja kuulutatud konkursi raames, ei muuda eelnevat seisukohta kuidagi. Lisaks

eeltoodule märgib kohus, et olles lubanud isiku eksamile, peab eksami korraldaja igal juhul

tagama talle eksamitöö nõuetekohase hindamise või, kui selleks on seadusest tulenev alus,

keelduma eksamitöö sisulisest hindamisest (läbi vaatamisest). Isikul, kelle suhtes on tehtud otsus,

millega loetakse ta mingil tegevusalal tegutsemise õiguse saamise eelduseks oleva eksami

mittesooritanuks, on õigus seda kohtulikult vaidlustada.

20. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja etteheitega, et eksamitöid on hinnanud selleks mittepädevad

isikud. Vastustaja poolt vaidlusaluses otsuses märgitust, et valikvastustega küsimusi hindasid

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja töötajad, ei saa asjaolusid kogumis hinnates teha

järeldust, et nimetatud isikud oleks langetanud lõpliku otsuse eksamitöö üle. Samas otsuses on

kinnitatud, et valikvastustega küsimustele antud vastuseid kontrollisid eksamikomisjoni liikmed,

ka eksamiprotokolli lisast (tl. 21) nähtub, et kõik komisjoni viis liiget on omapoolse hinnangu

andnud kõigile küsimustele, sealhulgas valikvastustega küsimustele, antud vastuste osas. Sisuliselt

ei ole seega Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja töötajad teinud eksamiotsust, vaid üksnes

tehniliselt kontrollinud seda, kas valikvastustega küsimustele antud vastused on sellised, nagu

komisjon on eelnevalt õigeks pidanud. Selle tehnilise töö on eksamikomisjoni liikmed liiatigi üle

kontrollinud. Sisulise otsuse igale küsimusele antud vastuse õigsuse kohta on seega siiski teinud

eksamikomisjon. Valikvastustega testi esmase kontrollimise delegeerimine eksamikomisjoni

teenindavatele muudele isikule, ei ole keelatud ega muuda eksamikomisjoni otsust õigusvastaseks.

21. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse täienduses (tl. 59 jj) tehtud etteheiteid vaidemenetluse

läbiviimise kohta. Eksamikomisjoni vaideotsus väljub käesoleva vaidluse esemest. Isegi kui

nõustuda, et komisjon on vaidemenetluse läbiviimise eeskirju rikkunud, ei muuda see

kohtumenetluses 4. aprilli 2011 eksamiotsusele antavat hinnangut.

22. KTm § 75 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri eksam kolmest osast: õigusteadmiste test,

kaasuste lahendamine (õigusliku arvamuse koostamine) ja vestlus. KTm §-st 76 tuleneb, et

eksamiküsimuste vastuseid ja kaasuse lahendusi hinnatakse kuuepallisel skaalal, kusjuures kui

õigusteadmiste testi koondhinne on alla 3 palli, siis kaasuste lahendusi ei hinnata ning kandidaat

loetakse konkursi mitteläbinuks. Õigusteadmiste testi hindamiseks kinnitab eksamikomisjon koos

õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide saamiseks. Õigusteadmiste

testi koondhinne on komisjoniliikmete antud pallide kogusumma jagatud testi hinnanud

komisjoniliikmete arvuga. Vaidlusaluse otsuse kohaselt on eksamikomisjon kinnitanud 21. märtsi

2011 koosolekul koos õigusteadmiste testi küsimustega vajalike punktide arvu eri pallide

saamiseks, kusjuures õigusteadmiste testi läbimiseks vajaliku 3 palli saamine eeldas vähemalt 29

punkti kogumist. Selles küsimuses pole poolte vahel vaidlust. Kaebuse esitaja kogus

hindamistulemuste põhjal õigusteadmiste testi eest 27,2 punkti, saades sellega hindeks 2 palli, mis

tõi kaasa otsuse, et eksam on mittesooritatud. Poolte vahel on vaidlus aga selles, kas

eksamikomisjon on õigesti hinnanud kaebuse esitaja poolt õigusteadmiste testi küsimustele nr 13

ja 21 antud vastuseid.

23. Kohus leiab, et eksamikomisjoni hinnang küsimusele nr 13 antud vastusele on

põhjendamatu. Vastustaja selgituse ning eksamiprotokolli lisa (tl. 21) kohaselt oli vastuse eest

sellele küsimusele võimalik saada maksimaalselt 1 punkt. Vaidlusalune küsimus oli sõnastustud

järgmiselt: 13.Vabatahtlik täitmistähtaeg täitemenetluses algab ... ja lõpeb ... ning kaebuse esitaja vastas

sellele järgmiselt: algab täitmisteate kättesaamisest ja lõpeb tähtaja saabumisega. Kaebuse esitaja vastust

on hinnatud 0,5 punktiga ning vaideotsuses on vastustaja selgitanud hindamistulemust sellega, et

kaebuse esitaja on TsÜS § 135 lõikes 1 sätestatut arvestades valesti määratlenud tähtaja alguse.

Kohus leiab, et eksamikomisjoni põhjendus ei õigusta vastuse hindamist poolväärtuslikuks. TMS

§ 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega.

TMS § 24 lg 3 p 3 kohaselt märgitakse täitmisteates muuhulgas ettepanek täitedokumendi

vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. TsÜS § 135 on pealkirjastatud Tähtaja

algus ja lõpp ning selle 1. lõikes on sätestatud, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast

selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest

või lepingust ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja väide, et sellest sättest tulenevalt tähistab tähtaja

algust mingisugune sündmus või kalendripäev, on iseenesest õige. Kohtu hinnangul on

eksamitöö 13. küsimus koostatud õiguslikus mõttes küündimatult, kuna juhul kui eesmärk oli

küsida eksaminandilt kaebetähtaja kulgemise kohta, oleks tulnud küsimus täpsemalt sõnastada

ning küsida mitte tähtaja alguse, vaid tähtaja kulgemise alguse kohta. Test on iseenesest selline

kontrollivorm, mis eeldab küsimuste ja neile eksaminandile ette antud valikvastuste väga täpset ja

läbimõeldud esitamist. Püstitades küsimuse ebatäpselt, tuleb ka vastust vastavalt hinnata.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja oma vastuses õigesti sidunud vabatahtliku täitmise tähtaja

ühelt poolt täitmisteate kättetoimetamisega, milline sündmus määrab ära vastava tähtaja alguse

ning teiselt poolt täitmisteates märgitud vabatahtliku täitmise tähtpäeva saabumisega. Küsimuse

sõnastust (kahe lüngaga lause) arvestades ei saanuks eksaminandilt eeldada põhjalikumat vastust

või täpsemaid selgitusi. Kuna küsimus on püstitatud ebatäpselt, ent selle ebatäpse püstituse

raames on vastus õige ja ammendav, ei ole alust vastuse hindamiseks vähema kui maksimaalse 1

punktiga. Seetõttu leiab kohus, et eksamikomisjon on K.S.a tööle andnud põhjendatust 0,5

punkti vähem.

24. Järgnevalt on vaidlus küsimusele nr 21 antud vastuse hindamise üle. Eksamiprotokolli lisast

nähtuvalt oli sellele küsimusele antud vastuse eest võimalik saada maksimaalselt 4 punkti.

Vaideotsuses (tl. 14) on välja toodud, et õigeteks vastuseks loeti vastusevariandid j, k, l ja m,

kusjuures ka iga vale vastuse märkimine andis sama palju miinuspunkte kui vastava küsimus õige

vastuse eest. Samuti tuleneb vaideotsusest, et komisjon luges tööde hindamisel õigeks ka

vastusevariandi a. Vaidlust pole selles, et selline hindamise kord oli eksamineeritavatele eksami

alguses teada (tl. 46). Kaebuse esitaja tähistas selle küsimuse juures ringidega vastusevariandid a,

b, g ja i ning vastust on hinnatud 0 punktiga, kuna kaebuse esitaja märkis ära kask õiget vastust

ning kaks vale vastust.

25. Esiteks on kaebuse esitaja välja toonud selle, et vaideotsuses õigena nimetatud vastusevariant

j ei saa olla õige, seevastu peaks õige olema vastusevariant i. See seisukoht on iseenesest õige, ent

ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust, sest kaebuse esitaja on vastusevariandi i oma töös

ära märkinud ning komisjon on selle õigeks lugenud. Seega on komisjon tegelikult õigeks

lugenud vastusevariandid a, i, k, l ja m. Vastustaja poolt viidatud hindamise juhendi kohaselt oli

Valikvastustega küsimusel vale vastuse märkimisel saab eksamineeritav sama palju miinuspunkte, kui vastava

küsimuse õige vastuse eest (kui näiteks küsimus annab maksimaalselt kolm punkti ning valikvastustest kolm on

õiged, annab iga õige vastus 1 punkti ja iga ebaõige vastus 1 miinuspunkti. Sellise hindamise korral

muudab eksami kontrollimisel tehtud eksamikomisjoni otsus lugeda lisaks varem määratutele

õigeks ka vastusevariant a, õigete ja valede vastuste eest antavate punktide ja miinuspunktide

suurust. Kuna küsimuse eest on maksimaalselt võimalik saada 4 punkti ning vastusevariante,

mille komisjon lõpuks õigeks luges, oli 5 (a, i, k, l ja m), siis ei anna iga õige vastus mitte 1 punkti,

vaid 4/5 ehk 0,8 punkti ning sama palju saab eksamineeritav vale vastusevariandi äramärkimise

eest miinuspunkte.

26. Vaidlust ei ole selle üle, et õiged on kaebuse esitaja eksamitöö 21. küsimusele antud

vastusevariandid a ja i. Ka eksamikomisjon on need õigeks lugenud. Valeks on eksamikomisjon

lugenud vastusevariandi b (hüpoteek on aksessoorne) äramärkimise. Kohus leiab, et selles osas on

eksamikomisjoni seisukoht õige. Tagatise aktsessoorsuse all peetakse üldteadaolevalt silmas seda,

kas tagatise kehtivus sõltub tagatava nõude olemasolust ning kas selle kehtivus lõpeb tagatava

nõude lõppemisega või mitte. Üldteada on õigusteoorias tagatiste jagamine aktsessoorseteks ja

mitteaktsessoorseteks. Asjaõigusseaduse § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude

olemasolu. Käsipant seevastu lõpeb panditud nõude lõppemisega (AÕS § 284). Aktsessoorseteks

tagatisteks on ka erinevad võlaõiguslikud tagatised (nt. käendus – võlaõigusseaduse § 153 lg 1 p

1). Üldlevinud õigusteoreetilise lähenemise kohaselt ei ole hüpoteek seega aktsessoorne tagatis.

Kaebuse esitaja viited Riigikohtu seisukohale ning doktor Villu Kõve ettekandele on iseenesest

asjakohased, ent ei muuda eksamikomisjoni hindamisotsustust vääraks. Isegi kui liigitada tagatisi

kolmeks: aktsessoorsed, poolaktsessoorsed ja mitteaktsessoorsed, ei oleks siiski alust

valikvastustega testis, kus nö. jah/ei valikuvariandiks on hüpoteek on aktsessoorne, seda õigena ära

märkida. Asjaolu, et hüpoteegi mitteaktsessoorsus on piiratud, nagu Riigikohus seda selgitab või

et doktor Kõve nimetab seda poolaktsessoorseks tagatiseks, ei anna alust väita, et tegemist on

aktsessoorse tagatisega. Seega on eksamikomisjon õigesti leidnud, et 21. küsimuses

vastusevariandi b äramärkimine on väär ning kaebuse esitajale on selle eest teenitult antud

miinuspukte. Käesoleva otsuse eelmises punktis märgitu kohaselt oleks miinuspunkte tulnud küll

1 asemel anda 0,8.

27. Põhjendatult on eksamikomisjon vääraks lugenud ka vastusevariandi g äramärkimise.

Nimetatud vastusevariant sisaldas väidet Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada oma nõue

võlgniku vara arvelt enne teiste võlausaldajate nõudeid. Vara on TsÜS § 66 kohaselt isikule kuuluvate

rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisit. AÕS § 325 lg 1

kohaselt on hüpoteegipidajal õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja

arvel. Seega ei anna hüpoteek hüpoteegipidajale eelisõigust oma nõude rahuldamiseks kogu

võlgniku vara arvel, vaid üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Seega on

vastusevariandis g esitatud väide väär ning kaebuse esitaja poolt selle äramärkimine tõi õigustatult

kaasa miinuspunktid.

28. Kaebuse esitaja on samuti leidnud, et õigeks ei saa lugeda eksamikomisjoni poolt õigeks

peetud vastusevarianti k. Kuna kaebuse esitaja seda vastusevarianti oma töös ära ei märkinud, ei

saanud ta selle eest ei pluss- ega miinuspunkte. Isegi kui eksamikomisjon on selle vastusevariandi

ekslikult õigeks lugenud, ei muuda see kaebuse esitaja tulemust. Ainsana mõjutaks see üksnes

seda, kui palju punkte või miinuspunkte tuleks ühe õige või vale vastusevariandi eest anda,

arvestades, et kogu küsimus andis maksimaalselt 4 punkti. Kaebuse esitaja seisukohast ei

muudaks see aga midagi, kuna nii ehk naa on ta märkinud kaks õiget ja kaks vale vastusevarianti,

mis tähendab, et sõltumata konkreetsele vastusevariandile antavate punktide arvust (vastavalt kas

1 või 0,8) oleks 21. vastuse eest antavate kogupunktide arv 0.

29. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et eksamitöö eest talle omistatud 27,2 punkti asemel

oleks kaebuse esitaja töö väärinud 13. küsimusele antud vastuse eest 0,5 punkti enam, 21.

küsimuse eest oleks kaebuse esitaja pidanud ikkagi saama 0 punkti. Seega kokkuvõttes oleks tema

õigusalaste teadmiste test väärinud 27,9 punkti, mis oleks aga ikkagi vähem kui 3 palli

teenimiseks vajalik 29 punkti. Seega on eksamikomisjoni lõppjäreldus eksami mittesooritamise

kohta õige ning kaebus tuleb rahuldamata jätta.

30. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja on taotlenud kaebuse

esitajalt 700 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et vastustaja õigusabikulu on

mittevajalik ja põhjendamatu. Halduskohtute praktikaks on aastate jooksul asutud seisukohale, et

haldusorganil ei ole õigust üldjuhul nõuda kaebuse esitajalt õigusabikulude väljamõistmist, välja

arvatud juhtudel, kui vaidluse on sedavõrd keerukas, kaalukas või ebaharilik, et mõistlikult ei saa

eeldada, et haldusorgan osaleks kohtumenetluses oma ametnike või liikmete kaudu. Käesoleval

juhul vastustajaks olev eksamikomisjon koosneb õigusala asjatundjatest, komisjoni kohtus

esindanud Katrin Prükk on ise komisjoni liige, vaidlus pole sedavõrd keeruline ega välju

haldusorgani tavapärase tegevuse valdkondadest, et tingimata vajalik oleks sisseostetud

õigusabiteenuse kasutamine. Õigusabikulu ei saa õigustada sellega, et eksamikomisjoni liikmete

töö ei ole tasustatav. Haldustegevus hõlmab endas ka kohustust selle tegevuse käigus tehtud

otsustusi vajadusel kohtumenetluses kaitsta ning asjaoluga, et komisjoni liikmed ei saa oma töö

eest tasu, ei saa õigustada komisjoni ülesannete valikulist teostamist. Eeltoodu tõttu tuleb

kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik