3-11-1547/46 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.septembril 2011.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-11-1547

Haldusasi

AS „Alexela Oil“ vaidlustus Tallinna linnasekretäri 13.05.2011.a.

käskkirja nr HK-2/22 punktide 2 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks

Kaebuse esitaja

AS „Alexela Oil“

Vaidlustatud lahend

Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomisjoni 14.06.

2011.a. otsus nr 106-11/124201

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kaebus rahuldada.

2. Tühistada Rahandusministeeriumi juures asuva vaidlustuskomis-

joni 14.06.2011.a. otsus nr 106-11/124201 ja Tallinna linnasekretä-

ri 13.05.2011.a. käskkirja nr HK-2/22 punktid 2 ja 4.

3. Välja mõista Tallinna Linnakantseleilt AS „Alexela Oil“ kasuks

1628(üks tuhat kuussada kakskümmend kaheksa) eurot 51 s menet-

luskulusid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 13.oktoobril 2011.a. Samaks

kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle

koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apel-

latsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ring-

konnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja aruta-

mist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

18.03.2011.a. avaldas Tallinna Linnakantselei riiklikus riigihangete registris riigihanke

„Bensiini ja diislikütuse ostmine”(reg.nr 124201) hanketeate eesmärgiga sõlmida raamleping kes-

tusega 24 kuud eeldatava maksumusega 750 000 eurot(käibemaksuta) Tallinna linna kasutuses või

omandis olevatele sõidukitele bensiini ja diislikütuse ostmiseks. Pakkumuste esitamise tähtajaks

27.04.2011.a. kell 10.00 esitasid pakkumused aktsiaseltsid „Alexela Oil“ ja „Eesti Statoil“.

13.05.2011.a. Tallinna linnasekretäri käskkirjaga nr HK-2/22 tunnistati AS „Eesti Stat-

oil“ kvalifitseerimise tingimustele vastavaks(p 1) ning tema pakkumuse hanketeate ja hankedoku-

mentide(HD) tingimustele vastavaks(p 3) ja edukaks (p 4) ning jäeti kvalifitseerimata AS „Alexela

Oil“, kuna ta ei vasta hanketeate p III.2.3 alap 1 kvalifitseerimistingimustele, sest esitas andmed

ainult 2 kolme viimase aasta(2008, 2009, 2010) jooksul täidetud bensiini ja/või diislikütuse müügi

lepingu kohta, millest üks polnudki bensiini ja/või diislikütuse müügi leping, vaid kerge kütteõli

müügi leping(p 2).

AS „Alexela Oil“ vaidlustas käskkirja Rahandusministeeriumi juures asuvas vaidlustusko-

misjonis, taotledes selle punktide 2 ja 4 kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuse kohaselt on hanketeate

p III.2.3 kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkujal peab 3 viimase aasta(2008, 2009, 2010) jooksul

olema täidetud vähemalt 3 bensiini ja/või diislikütuse müügi lepingut maksumusega alates 30 000

eurost(käibemaksuta); pakkujal tuleb esitada nende lepingute nimekiri koos andmetega lepingu

maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga teiste lepingupoolte kohta. Vaidlustaja esitas nimekirja

nõutud andmetega 11 lepingu kohta. Hankija on lähtunud vaidlustaja kvalifikatsiooni hindamisel

pelgalt asjaolust, et nimekirjas esitatud lepingud veel kehtivad ja järeldanud sellest, et lepingud

pole täidetud. Kõnealused lepingud pole aga ühekordsed müügilepingud, vaid raamlepingud, mis-

tõttu on alusetu siduda lepingu täitmist lepingu tähtaja saabumisega. Tegemist on suuremahuliste

kütusemüükidega, kus iga aasta jooksul on kütust müüdud oluliselt rohkem kui 30 000 euro ula-

tuses. Vaidlustaja ei osanud kvalifitseerimise tingimustest järeldada, et vastavad lepingud peavad

olema lõppenud; kui hankija pidas seda oluliseks, tulnuks hanketeates nõuda andmed ka lepingute

lõppemise kuupäeva kohta. Vaidlustaja on hankijale esitatud nimekirjas omaalgatuslikult märkinud

ka lepingute lõppemise kuupäeva, millest on viimane ekslikult järeldas, et vaidlustaja pole lepin-

guid täitnud. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisega on hankija rikkunud RHS § 39. Põhjendama-

tult pole arvestatud Kaitseväega sõlmitud lepingut motiivil, et tegemist on kerge kütteõli müügiga,

tegelikult müüs vaidlustaja Kaitseväele lisaks kergele kütteõlile ka erimärgistusega diislikütust.

Koos pakkumusega esitatud vaidlustaja majandustegevuse netokäibe väljavõttest nähtub, et pakku-

ja netokäive oli 2009. majandusaastal 113 865 933,24 eurot; summa suuruse tõttu ei tohiks hankijal

pakkuja tehnilise ja kutsealase kompetentsuse hindamisel olla kahtlust pakkuja kompetentsuses.

Hankija on jätnud tähelepanuta vaidlustaja poolt 4.05.2011.a. nimetatud täiendavad 17 varem sõl-

mitud ja nõuetekohaselt täidetud hankelepingut alusetu põhjendusega, et ta pole kohustatud

kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni lepingute osas, mida pakkuja pole pakkumuses oma kvalifi-

katsiooni tõendamiseks esitanud. RHS § 39 lg 41 sätestab, et kui pakkuja või taotleja on jätnud

esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või pakkuja või taotleja ei esita

hankija nõudmisel kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või

selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid pole hankijale

oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pak-

kuja või taotleja kvalifitseerimata. Seega annab RHS § 39 lg 41 selge aluse kvalifikatsiooni tõen-

damiseks täiendavate dokumentide esitamiseks. Hankija pole läbi viinud sisulist kontrolli vaidlus-

taja poolt esitatud andmete osas. Kuna vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine oli õigusvastane, on

õigusvastane ka AS „Eesti Statoil“ pakkumuse edukaks tunnistamine.

14.06.2011.a. vaidlustuskomisjoni otsusega nr 106-11/124201 jäeti vaidlustus rahuldamata.

Komisjon märkis, et kvalifitseerimise eesmärgiks on tuvastada pakkuja eeldatav võime täita hanke-

menetluse tulemusena sõlmitavat hankelepingut ja seda eeldust näitavad viimastel aastatel täidetud,

mitte sõlmitud lepingud. Üksnes lepingu sõlmimise fakt ei saa anda hankijale kindlust selles, et

pakkuja on suuteline sõlmitavat hankelepingut täitma - selline tingimus ei täida pakkujate kvalifit-

seerimise eesmärki riigihankemenetluses. Ainult siis, kui leping on lõppenud (täidetud) on võima-

lik anda lõplik hinnang selle täitmisele. Selline tõlgendus on kooskõlas riigihangete korraldamise

üldpõhimõtetega ega riku pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi. Vastavalt RHS §-le 41 lg 1 p 2

võib hankija nõuda kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele

vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute nimekirja, s.t. juba täidetud, mitte

täitmisel olevate lepingute nimekirja. Seega võis hankija kehtestada hanketeates nõudeid täidetud

lepingute, mitte täitmisel olevate lepingute osas. Tulenevalt RHS § 41 lg 1 p 2 ja hanketeate p

III.2.3 alap 1 sõnastusest tuleb täidetud lepinguna mõista lepingut, mis on lõppenud aastatel 2008-

2010. Vaidlustaja poolt koos pakkumusega esitatud õiendis varasema kogemuse kohta on välja

toodud andmed 13 lepingu kohta, millest aastatel 2008-2010 on lõppenud kaks: 1)kütuse müük

Kaitseväele – lepingu kehtivusaeg 1.01.2008-31.12.2010; 2)kütuse müük Justiitsministeeriumile -

lepingu kehtivusaeg 1.05.2008-1.05.2010. Ülejäänud lepingud olid pakkumuste esitamise tähtpäe-

val kehtivad.

Komisjon ei nõustunud vaidlustaja tõlgendusega mõista hanketeate p III.2.3 alap 1 tingi-

must nii, et kui pakkuja on vähemalt 30 000 euro ulatuses vähemalt kolme lepingu alusel nõuete-

kohaselt kütust müünud, on tegemist esitatud nõude täitnud pakkujaga ning puudub alus jätta isikut

kvalifitseerimata. Tähtsust pole ka asjaolul, et vaidlustaja müüs 2010.a. Hangete Korraldamise

MTÜ-ga ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmitud lepingute alusel kütust lepingu maksumusest

rohkem kui 30 000 eurot ületavas koguses, sest need lepingud ei lõppenud viimase kolme aasta

(2008-2010) jooksul. Komisjon leidis ka, et kuna õiendis esitatud andmed näitasid, et enamik vaid-

lustaja poolt välja toodud lepingutest polnud täidetud, polnud hankija kohustatud tegema selles

osas täiendavaid järelepärimisi. Samuti oli õiguspärane hankija poolt vaidlustaja 4.05.2011.a. kirjas

17 varem sõlmitud ja aastatel 2008-2010 täidetud lepingu kohta esitatud andmete arvestamata

jätmine. Pakkujatel tuli esitada kõik dokumendid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks koos pakku-

musega 27.04.2011.a., peale seda kuupäeva võisid pakkujad vastavalt RHS §-le 39 lg 4 esitada

veel ainult selgitusi kvalifikatsiooni tõendamiseks juba esitatud dokumentide sisu kohta või selgita-

mist võimaldavaid andmeid või dokumente, mitte aga asendada kvalifikatsiooni vastavust mitte-

tõendavaid andmeid kvalifikatsiooni vastavust tõendavate andmetega. Selleks ei anna õigust ka

vaidlustaja viidatud RHS § 39 lg 41, mille tekstist ei tulene pakkuja või taotleja õigust esitada

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva täiendavaid dokumente oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

või hankija kohustust või/ja õigust selliseid dokumente pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kont-

rollimisel arvestada.

Kuna hankija otsus AS „Alexela Oil“ kvalifitseerimata jätmise kohta pole RHS-ga vastu-

olus, siis on õiguspärane ka tema otsus AS „Eesti Statoil“ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja(vaidlustusmenetluses vaidlustaja) AS „Alexela Oil“ palub tühistada vaidlustus-

komisjoni otsus ja Tallinna linnasekretäri 13.05.2011.a. käskkirja nr HK-2/22 punktid 2 ja 4, esita-

des lisaks vaidlustuse toodule järgmised põhjendused. Kaebaja esitas hanketeate p III.2.3 nõude

kinnitamiseks nimekirja 11 lepingust koos kinnitusega, et lepingud täideti lepingutingimustele vas-

tavalt. Vastustaja palus täpsustada nimekirjas toodud andmeid ja soovis infot, millise kütuseliigiga

on tegemist Kaitseväega ja Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingute puhul ning kas maksumused

on esitatud käibemaksuta või koos käibemaksuga. 4.05.2011.a. vastuses päringule teatas kaebaja,

et kõik hinnad on käibemaksuta ning et Kaitseväega sõlmitud lepingu objektiks oli erimärgistusega

diislikütus ja kerge kütteõli ning Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingu objektiks bensiin ja diis-

likütus. Lisaks nimetas kaebaja veel 17 nõuetekohaselt täidetud bensiini ja diislikütuse müügilepin-

gut, mille kõigi maksumus oli oluliselt suurem kui kvalifitseerimistingimustes esitatud miinimum-

nõue. Kaebaja, kes on tegutsenud üle 15 aasta, omab Eesti Vabariigi suurimat tanklatevõrku ja rah-

vusvahelist kvaliteedijuhtimissertifikaati ning arvestades tema 2009.a. netokäivet, on ilmselgelt pii-

sava varasema kogemusega isik vaidlusalusel riigihankel kvalifitseerumiseks. Kõigis sarnastes rii-

gihangetes on kaebaja kvalifikatsiooni peetud alati piisavaks ning tal on sõlmitud oluliselt suure-

mates mahtudes hankelepinguid(näit. Siseministeeriumiga maksumusega 5 032 403,21 eurot, Kait-

seväega 4 943 885,57 eurot jne) ning kordagi pole tekkinud kahtlust kaebaja kvalifikatsioonis.

Arusaamatuks jääb vastustaja seisukoht, et eraldi oleks tulnud esitada andmed raamlepingu alusel

sõlmitud hankelepingute kohta. Maksumusega 30 000 eurot + käibemaks ei osteta ühekordselt kü-

tust, ka kolmanda isiku esitatud lepingud olid oma olemuselt raamlepingud ja samuti on vaidlus-

aluse hanke esemeks raamlepingu sõlmimine.

Vastustaja ja kolmas isik samastavad mõiste „täidetud leping“ mõistega „lõppenud leping“,

viitamata ühelegi õigusnormile, mis võiks sellist tõlgendust toetada. Vastustaja esiletoodud asjaolu,

et lepingu lõppemise aega ei saanud hanketeates nõuda, sest RHS § 41 lg 1 p 2 sellist võimalust

ette ei näe, kinnitab, et seadusandja sooviks pole olnud nimetatud mõisteid samastada. Ka vaidlus-

tuskomisjon pole õiguslikult põhjendanud oma seisukohta, et kuivõrd kaebaja poolt nimetatud

lepingud polnud lõppenud, pole tegemist täidetud lepingutega sõltumata sellest, kas lepingus

toodud mahus oli kütust müüdud või mitte. Komisjon pole märkinud, millisel alusel on lepingute

lõppemise kuupäev seotud lepingu täitmisega. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügi-

lepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja

ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostu-

hinna rahas ja võtma asja vastu. Seega asja üleandmisega on müüja poolt leping täidetud. Müügi-

lepingu täitmise osas ei oma lepingu kehtivuse kuupäev vähimatki tähtsust, v.a. juhul, kui üleand-

mine pidi toimuma konkreetsel ajahetkel, mida aga praegusel juhul pole tingimuseks seatud. Ko-

misjoni tõlgendusest lähtudes ei kvalifitseeruks ka isik, kes on 9 aastat nõuetekohaselt väga suurtes

mahtudes kütust müünud, kuna vastav leping kehtib 10 aastat; samas aga kvalifitseeruks äriühing,

mis on 1-aastase kehtivusajaga lepingu alusel müünud kütust 30 000 euro eest. On ilmne, et niisu-

gune tõlgendus ei saa olla kooskõlas kehtestatud tingimuse mõttega, et pakkuja peab olema vähe-

malt 30 000 euro ulatuses aastas kütust müünud, samuti on see vastuolus RHS § 3 toodud riigi-

hangete korraldamise üldpõhimõtetega. Asjaolu, et riigihankemenetlus on reglementeeritud, ei tä-

henda, et RHS-i sätete tõlgendamisel tuleks lähtuda grammatilisest tõlgendusest ning jätta tähele-

panuta riigihangete korraldamise üldpõhimõtted. Kuna kvalifitseerimistingimuseks polnud seatud

mitte lepingute lõppemine, vaid täitmine ning see tingimus oli kaebaja jaoks selge, puudus kaebajal

igasugune põhjus küsida vastustajalt selle kohta selgitust.

Kui pakkuja on vähemalt 30 000 euro ulatuses vähemalt kolme lepingu alusel nõueteko-

haselt kütust müünud, on tegemist esitatud nõude täitnud pakkujaga ning puudub alus jätta isik

kvalifitseerimata. Nimetatud lepingutest nelja alusel oli kütust müüdud kogu vastava lepingu mahu

ulatuses. Hangete Korraldamise MTÜ-ga sõlmitud lepingu mahuks oli 159 779,12 eurot, kuid

2010.a. müüdi kütust 308 846,45 euro eest; Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga sõlmitud lepingu ma-

huks oli 214 071,56 eurot, pakkumuse esitamise ajaks oli aga kütust müüdud 259 188,11 euro eest.

Seega lisaks Justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingule, mille osas vastustajal vastuväiteid polnud,

on ka viidatud kahe lepingu alusel pakkumuse esitamise ajaks müüdud kütust lepingutes toodud

mahus. Kui lepingus toodud mahus on kütust müüdud, polnud enam lepingujärgset kohustust

kütust võõrandada ehk vaatamata lepingu kehtivuse kuupäevale oli leping täidetud. Kui kaebaja

kinnitas, et tegemist on täidetud lepingutega, oleks vastustaja pidanud pöörduma kaebaja või tema

lepingupartnerite poole selgituse saamiseks, kas vastavad lepingud on täidetud või mitte. 4.05.

2011.a. pöördumises pole aga vähimalgi määral seatud kahtluse alla nimekirjas esitatud lepingute

täitmist ning vastustaja pole selles osas läbi viinud vähimatki sisulist kontrolli.

Kaitseväega sõlmitud lepingu hindamisel juhindus vastustaja üksnes riigihangete registri

andmetest, mille muutmiseks kaebajal võimalus puudub. Kui aga kaebaja esitas vastustajale doku-

mendi, mis kinnitas vastupidist registris toodule, puudus vastustajal igasugune alus registri andme-

test juhinduda. Vedelkütuse seadus eristab kütuseliikidena bensiini, diislikütust, mootorsõidukites

kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli ja rasket põlevkiviõli. Nii nagu

bensiinil on ka diislikütusel erinevad liigid ning kuivõrd kvalifitseerimistingimustes polnud selles

osas erinõudeid ette nähtud, puudub alus mitte arvestada erimärgistusega diislikütuse müüki kvali-

fitseerimisnõuete täitmise üle otsustamisel. Ka vaidlustatud haldusaktis pole märgitud asjaolu, et

erimärgistusega diislikütuse müük pole kvalifitseerimise aluseks, mistõttu selle motiiviga ei saa

vastustaja hiljem enam vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist põhjendada.

Põhjendamatu on vaidlustuskomisjoni seisukoht, et hankijal pole kohustust kontrollida pak-

kuja kvalifikatsiooni lepingute osas, mida pakkuja pole pakkumuses oma kvalifikatsiooni tõenda-

miseks esitanud. Rahandusministeeriumi sellekohased seisukohad pole kooskõlas kehtiva õiguse-

ga. RHS § 39 lg 41 annab selge aluse kvalifikatsiooni tõendamiseks täiendavate dokumentide esita-

miseks. Loogikavastane on vastustaja arvamus, et kui kvalifitseerimisdokumente poleks üldse esi-

tatud, siis oleks hankijal õigus neid nõuda, kui aga on juba esitatud, siis täiendavaid dokumente

nõuda ei või.

Kuna RHS §-de 39 lg 7; 47 lg 9; 50 lg 1 järgi ei osale kvalifitseerimata jäetud pakkuja

edasises hankemenetluses, pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud ei osale edasises

hankemenetluses ning hankija võrdleb vastavaks tunnistatud pakkumisi, ei saa pakkumuse edukaks

tunnistamise otsus, millele ei eelne õiguspärast pakkuja kvalifitseerimise otsust, olla kooskõlas

RHS-ga ning seega on AS „Eesti Statoil“ pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane. Han-

kelepingu sõlmimise tingimuseks oli madalaim hind, kaebaja esitas vastavalt pakkumuste avamise

protokollile soodsaima pakkumuse. Seega võttis kaebaja mittekvalifitseerimine temalt võimaluse

hankemenetluses edasi osaleda ja olla hankel edukas.

Vastustaja Tallinna Linnakantselei(hankija) palub jätta kaebus rahuldamata. RHS § 39 lg

1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja

kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mis peavad olema

piisavad pakkuja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja pro-

portsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja

otstarbega. Milliseid andmeid või dokumentide võib hankija pakkujalt nõuda, on ammendavalt

loetletud RHS §-des 40 ja 41 ning hankija otsustab, millised andmed on piisavad, millest lähtuvalt

saab kindel olla, et tulevane lepingupartner on usaldusväärne ning tagab probleemideta lepingu

täitmise. RHS § 41 lg 1 p 2 sätestab, et hankija võib pakkujalt nõuda andmeid olulisemate, kuni

viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi

või teenuste osutamise lepingute kohta, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või tee-

nuste hankelepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste

lepingupoolte kohta. Hanketeate p III.2.3 alapunktis 1 toodud kvalifitseerimise tingimuses on

selgelt öeldud, et pakkuja peab esitama andmed 3 täidetud müügilepingu kohta ehk vastustaja pole

nõudnud andmeid sõlmitud müügilepingute kohta või täitmisel olevate müügilepingute kohta, vaid

kvalifitseerimise tingimuseks on täidetud müügilepingud.

„Täidetud lepingu“ mõiste sisustamisel riigihankemenetluses tuleb lähtuda nii RHS-st kui

ka VÕS-st. RHS-st tuleneb hankijale kohustus pärast hankemenetluse läbiviimist ja lepingu sõlmi-

mist esitada 20 päeva jooksul riigihangete registrile aruanne lepingu sõlmimise kohta ning lepingu

täitmisel (lõppemisel) on hankijal kohustus 20 päeva jooksul esitada riigihangete registrile aruande

lisa lepingu täitmise kohta(kas leping täideti nõuetekohaselt, kas maksumus muutus jms). Seega,

kui pakkuja esitab andmed riigihankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingute kohta, on hankijal

võimalik riigihangete registri kaudu kontrollida, kas tegemist on täidetud lepinguga või mitte. VÕS

§ 76 lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Üldjuhul on riigihanke tulemusel sõlmitud

lepingud piiritletud asjade koguse või asjade kogumaksumusega, seega saab lepingu lugeda täi-

detuks, kui lepingus toodud kogus on täitunud või lepingu maksumus on täitunud(näit. teatud sum-

ma eest on kaupa müüdud) ehk leping on lõppenud ja kõik kohustused on kohaselt täidetud. Kui

lepingu alusel toimub jätkuvalt asjade müük, ei saa olla tegemist täidetud lepinguga, kuna lepin-

gust tulenevad kohutused pole veel täidetud.

Vastustaja on korduvalt küsinud RHS-i erinevate sätete tõlgendusi Rahandusministeeriumi

riigihangete ja riigiabi osakonnalt, mis on selgitanud oma vastustes, et: 1)RHS §-s 41 lg 1 p 2 mär-

gitud täidetud lepingu all ei saa mõista lepingut, mille täitmine ehk näiteks teenuse osutamine, ehi-

tustööde teostamine või asjade tarnimine on pooleli; 2)hankija peab kvalifikatsiooni kontrollimisel

lähtuma hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimustest(RHS § 39 lg 1). RHS § 41 lg 1 p

1 kohaselt on hankijal võimalik kvalifikatsiooni tõendamiseks nõuda tehtud ehitustööde nimekirja

ja sama lõike p 2 kohaselt täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute nimekirja. Seega

on hankijal tõepoolest võimalik nõuda täidetud asjade müügi lepingute kohta andmeid ja pakkuja

ei saa tõendada oma kvalifikatsiooni lepingutega, mis pole täidetud. Eriti juhul, kui hankija on

kvalifikatsiooni kontrollimisel kehtestanud tingimuse lepingute nõuetekohase täitmise kohta, ei saa

pakkuja kvalifikatsiooni tõendada lepingute kaudu, mis pole veel täidetud, sest pole teada, kas ja

kuidas isik lepingut täidab; 3)hankija peab RHS § 39 lg 1 järgi kontrollima, kas pakkuja või

taotleja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates

esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Selleks nõuab hankija hanketeates ühe või mitme RHS §-

des 40 lg 1 või 41 lg 1 nimetatud dokumendi esitamist. Kvalifitseerimise tingimusele vastavuse

kontrollimisel on hankijal võimalik lähtuda pakkuja poolt esitatud andmetest või dokumentidest.

RHS § 39 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud

dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Kui

pakkuja pole oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitanud piisava arvu hankija kehtestatud tingi-

mustele vastavate lepingute kohta andmeid, ei saa hankija pakkujat kvalifitseerida. Selgitusi saab

hankija küsida vaid esitatud lepingute kohta. Kui pakkuja pole oma kvalifikatsiooni tõendamiseks

ise täidetud lepinguid esitanud, pole hankijal kohustust ega ka võimalust kontrollida iseseisvalt

pakkuja kvalifikatsioonile vastavust andmekogus sisalduvate avalike andmete põhjal vms. Samale

seisukohale on jõudnud ka vaidlustuskomisjon vaidlustatud otsuses

Enne kõnealuse tingimuse kehtestamist tegi vastustaja riigihangete registri andmete põhjal

ka turu-uuringu, selgitamaks välja, milline oleks kvalifitseerimise tingimus, mis ei välistaks ühtegi

suuremat pakkujat. Vastustaja kontrollis 2011.a. juulis uuesti riigihangete registris toodud andmeid

ning nende kohaselt on kaebajal olemas vähemalt 8 hanketeates esitatud tingimustele vastavat han-

kelepingut. Seega pole vaidlusaluse tingimuse näol tegemist mingil moel diskrimineeriva tingimu-

sega, mis võtaks kaebajalt võimaluse riigihankel osaleda. Kvalifitseerimise tingimusele vastas täie-

likult ainult 1(Justiitsministeeriumi) leping. Ülejäänud koos pakkumusega esitatud nimekirjas loet-

letud lepingud on praegu veel täitmisel ehk tegemist pole täidetud lepingutega, mistõttu ei saa

hankija neid pakkuja kvalifitseerimisel arvesse võtta. RHS annab küll hankijale võimaluse sõlmida

raamlepinguid, kuid nendega kehtestatakse üldjuhul raamlepingu kehtivusaja vältel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta.

RHS-i kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kokku leppida üldistes tingimustes(hind, mahud jms),

mille alusel hankija ja pakkuja sõlmivad hankelepingud konkreetsete asjade ostmiseks või teenuste

tellimiseks. Seega, kui kaebaja väidab, et tegemist on raamlepingutega, oleks ta pidanud esitama

andmed konkreetselt juba raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingute kohta, mida kae-

baja aga ei teinud. Tähtsust pole asjaolul, et tegemist on suuremahuliste kütusemüükidega, kus igal

aastal on kütust müüdud 30 000 eurost oluliselt rohkem. Hankija eesmärgiks pole kvalifitseerimise

tingimuse kehtestamisel saada infot pakkuja kõige suuremate lepingute kohta, vaid teada, et pakku-

ja on usaldusväärne lepingupartner, kes suudab sõlmitud lepinguid täita, seepärast on nõutud ka

andmeid täidetud lepingute kohta. Kui kaebajale jäi arusaamatuks, et hankija soovib andmeid täi-

detud(lõppenud) lepingute kohta, oli tal õigus küsida hankijalt selgitusi. Kuna kaebaja seda ei tei-

nud, võib eeldada, et kvalifitseerimise tingimus oli talle arusaadav. On pakkuja enda otsustada,

millised andmed ta esitab hankijale oma kvalifikatsiooni tõendamiseks, hankija pole nõudnud ai-

nult hankelepingute esitamist, esitada võis ka andmeid eraõiguslike juriidiliste isikutega sõlmitud

lepingute kohta. Kaebaja viidatud Kaitseväe Logistikakeskusega sõlmitud lepingu puhul pole han-

keteates ega ka riigihanke aruandes märgitud, et tegemist oleks raamlepinguga, selle tõlgenduse on

vastustajale kättesaadava info alusel lepingule andnud kaebaja.

Kaebaja esitas kvalifitseerimisdokumentide hulgas andmed 11 kütuse müügilepingu kohta.

Riigihanke komisjon palus kaebajal selgitada, milliste kütuseliikide müügiks(bensiin ja/või diisli-

kütus) on sõlmitud lepingud Kaitseväega ja Justiitsministeeriumiga ning kas lepingute maksumu-

sed on esitatud käibemaksuta või koos käibemaksuga. Kaebaja 4.05.2011.a. vastusest selgub, et

Kaitseväega sõlmiti leping erimärgistatud diislikütuse ja kerge kütteõli müügiks ning Justiitsminis-

teeriumiga bensiini ja diislikütuse müügiks. Kaebaja lisas ka, et kõikide teiste tema poolt nimetatud

riigihangete puhul oli tegemist bensiini ja diislikütuse müügiga ning kõik summad on toodud ilma

käibemaksuta. Kuna riigihanke esemeks oli bensiini 95 ja pliivaba bensiini 98 ja diislikütuse

(suvine ja talvine) ostmine mitte aga kerge kütteõli ega erimärgistusega diislikütuse ostmine, oli

vastustaja seadnud kvalifitseerimise tingimuseks, et pakkuja peab olema täitnud vähemalt 3

bensiini ja/või diislikütuse müügilepingut. Seega ei saanud hankija arvestada kaebaja poolt esitatud

andmeid Kaitseväega sõlmitud lepingu kohta. Kui kaebajale jäi arusaamatuks, kas hankija arvestab

kvalifitseerimisel ka kerge kütteõli ja/või erimärgistusega diislikütuse müügilepinguid oli tal vasta-

valt RHS-le õigus ja võimalus seda hankijalt küsida, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud.

Koos 4.05.2011.a. selgitustega esitas kaebaja uue nimekirja 17 täidetud bensiini ja/või diis-

likütuse lepingu kohta, väites, et RHS § 39 lg 41 annab talle õiguse täiendavate dokumentide esita-

miseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja RHS § 39 lg 41 tõlgendusega. Osundatud säte ütleb, et kui

pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või ei esita

hankija nõudmisel kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või sel-

gitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid pole hankijale olu-

liste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja

kvalifitseerimata. Selle sätte rakendamise eelduseks on asjaolu, et pakkuja jätab esitamata hanke-

teates nõutud dokumendid. Praegusel juhul pole kaebaja jätnud nõutud dokumente esitamata, vaid

esitatud dokumentide sisust tulenevalt ei vastanud ta kvalifitseerimise tingimusele. Viidatud sätte

eesmärgiks pole anda pakkujale võimalust esitada tagantjärgi dokumente, mille alusel ta vastaks

kvalifitseerimise tingimusele. Riigihanke menetlus on väga rangelt reguleeritud ja RHS ei anna

pakkujatele võimalust avatud hankemenetluse puhul juba esitatud pakkumust muuta või esitada

uusi andmeid.

Kolmas isik(kolmas isik) AS „Eesti Statoil“ palub jätta kaebus rahuldamata. Hanketeate p

III.2.3 alap 1 kvalifitseerimistingimus on kooskõlas RHS §-ga 41 lg 1 p 2. Kaebaja jäeti põh-

jendatult kvalifitseerimata, kuna ta esitas andmed ainult 2 kolme viimase aasta jooksul (2008,

2009, 2010) täidetud bensiini ja/või diislikütuse müügi lepingu kohta, millest üks polnudki bensiini

ja/või diislikütuse müügi leping, vaid kerge kütteõli müügi leping. Muude kaebaja poolt hanke-

menetluses esitatud lepingute puhul ei olnud nende tähtaeg veel saabunud, seega ei saanud neid

lugeda RHS-i mõistes täidetud lepinguteks. Selleks, et hinnata pakkuja tehnilist ja kutsealast päde-

vust ning lepingust tulenevate kohustuste täitmist, on vaja, et lepingu tähtaeg oleks saabunud ning

poolte lepingulised õigused ja kohustused lõppenud. RHS-i mõistes täidetud leping saab olla le-

ping, millest ei tulene enam õigusi ja kohustusi kummalegi poolele, seega lepingu tähtaeg peab

olema saabunud. Kaebaja ei vaidlusta, et ta pole esitanud hankemenetluses nõutud arvu lepinguid,

mille tähtaeg oleks olnud saabunud. Põhjendamata on kaebaja seisukoht, et tema poolt esitatud

kehtivad lepingud on käsitatavad täidetud lepingutena RHS-i ja hanketingimuste mõistes. Kaebaja

poolt hankemenetluses pakutud hind erines kolmanda isiku hinnast kõigest 0,001 sendi võrra,

seega pole kaebaja pakkumine märkimisväärselt odavam.

Lähtudes ülaltoodust on õiguspärased ka vastustaja käskkiri kolmanda isiku edukaks pak-

kujaks tunnistamise osas ning vaidlustuskomisjoni 14.06.2011.a. otsus.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlus käib selle üle, kas täidetuks saab lugeda üksnes sellist kütuse müügilepingut, mille

kehtivusaeg on lõppenud või ka sellist lepingut, mille lõpptähtaeg pole küll veel saabunud, kuid le-

pingu esemeks olev kogus kütust on müüja poolt ostjale täies mahus ära müüdud. Vaidlustus-

komisjoni, vastustaja ja kolmanda isiku arvates tuleb täidetud lepinguna mõista lepingut, mis on

juba lõppenud, kaebaja arvates on täidetud ka säärane leping, mille lõpptähtaeg pole saabunud,

kuid milles ettenähtud kogused kütust on ostjale ära müüdud. Seejuures tuginevad nii vaidlustus-

komisjon kui ka kõik menetlusosalised RHS §-le 41 lg 1 p 2. Osundatud sättes on kirjas, et pakkuja

tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib han-

kija nõuda hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehi-

tustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täide-

tud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute,

sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute, nimekirja koos

nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta.

Kohtu hinnangul ei saa sellest tekstist kuidagi järeldada, et ainult lõppenud leping saab olla

täidetud. Kohus nõustub kaebajaga, et fakt, et RHS § 41 lg 1 p 2 ei anna hankijale õigust nõuda

pakkujalt täidetud lepingute lõppemise aja äramärkimist, kinnitab, et seadusandja ei pidanud lepin-

gu täitmise seisukohast oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte. Vastupidist järeldust ei saa

tuletada ka vastustaja viidatud RHS §-st 37 lg 4, mis kohustab hankijat pärast hankelepingu või

raamlepingu lõppemist esitama riigihangete registrile riigihanke aruannet hankelepingu täitmise

kohta, ega VÕS §-st 76 lg 3, mis sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

RHS §-dest 39 - 41 lähtuvalt peavad kõik kvalifitseerimise tingimused olema kirjas hanke-

teates. See tähendab, et hankija peab pakkujate kvalifitseerimise üle otsustamisel kontrollima pak-

kujate vastavust ainult hanketeates sisalduvatele tingimustele, lähtudes tingimuste sisustamisel ran-

gelt vastava teksti sõnastusest. Vastustaja hanketeate p III.2.3 alap 1 tingimuseks on, et pakkujal

peab perioodil 2008-2010 olema täidetud vähemalt 3 bensiini ja/või diislikütuse müügi lepingut

maksumusega alates 30 000 eurost(käibemaksuta) ning pakkuja peab esitama niisuguste lepingute

nimekirja koos andmetega lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja teiste lepingupoolte kohta.

Tingimuses ei nõuta, et lepingud peavad olema aastatel 2008-2010 lõpetatud, pole ka kästud mär-

kida lepingute lõppemise kuupäevi – samas on aga nõutud lepingute sõlmimise kuupäevade äranäi-

tamist. Selliselt koostatud tekst edastab eesti keelt valdavale mõistlikule isikule üheseltmõistetavalt

informatsiooni, et esitada tuleb andmed lepingute kohta, mis on viidatud kolmel aastal täidetud

ning pole oluline, kas need lepingud on lõppenud või veel kehtivad. Täpselt nii sai sellest aru ka

kaebaja, mistõttu puudus tal vajadus küsida vastustajalt hanketeate p III.2.3 alap 1 kohta selgitusi.

Vastustaja pole ka esitanud ühtegi põhjendust, kuidas takistab sisuliselt täidetud, kuid vormiliselt

lõpetamata leping tal kontrollida kaebaja majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutse-

alase pädevuse vastavust kõnealusele kvalifitseerimise tingimusele, s.t. kas kaebaja on suutnud kol-

me aasta jooksul kolme lepingu alusel lepingupartnerile tõrgeteta tarnima 30 000 euro väärtuses

bensiini ja diislikütust.

Kaebaja väitel esitas ta koos pakkumusega andmed nelja lepingu kohta, kus kütus oli müü-

dud kogu vastava lepingu mahu ulatuses – lisaks lõppenud lepingutele Justiitsministeeriumiga, mil-

le vastustaja tunnistas nõuetele vastavaks ja Kaitseväega, mida vastustaja ei pidanud nõuetekoha-

seks, veel kehtivad lepingud bensiini ja diislikütuse müügiks Hangete Korraldamise MTÜ-ga, kus

lepingu mahuks oli 159 779,12 eurot, kuid 2010.a. müüdi kütust 308 846,45 euro eest ning Põhja-

Eesti Regionaalhaiglaga, kus lepingu mahuks oli 214 071,56 eurot, pakkumuse esitamise ajaks oli

aga kütust müüdud 259 188,11 euro eest. Vastustaja pole kaebaja väidet vaidlustanud. Kohus nõus-

tub kaebajaga, et kuivõrd ka kahe viimase lepingu järgi oli kütus täies mahus müüdud, olid need

lepingud täidetud vaatamata sellele, et nende kehtivuse lõppemise kuupäev polnud veel saabunud.

Seega, arvestamata Kaitseväega sõlmitud lepingut, esitas kaebaja koos pakkumusega andmed kol-

me hanketeate p III.2.3 alap 1 nõuetele vastava lepingu kohta, mistõttu tema kvalifitseerimata jät-

mine osundatud sätte tingimustele mittevastavuse tõttu on õigusvastane ning vaidlustatud käskkirja

p 2 tuleb tühistada.

Kuna käskkirja p 2 tuleb kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistada, on õigusvastane ja tuleb

tühistada ka käskkirja p 4 eduka pakkumuse väljavalimise kohta. Ülaltoodud põhjustel tuleb tühis-

tada ka kaevatud vaidlustuskomisjoni otsus.

Kaitseväega sõlmitud lepingu mittearvestamine vastustaja poolt oli õiguspärane. Vastavalt

RHS §-le 139 lg 1 peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja või taotleja hanke-

lepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepin-

gu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega. Sätte nõudeid

pole kohustatud järgima mitte üksnes hankija vastavate tingimuste kehtestamisel, vaid ka pakkuja

oma pakkumuse esitamisel. Kõnealuse lepingu alusel müüs kaebaja Kaitseväele kerget kütteõli ja

erimärgistusega diislikütust, mida kasutatakse soojatootmises. Hanketeatest nähtuvalt oli vaidlus-

aluse riigihanke eesmärgiks aga Tallinna linna kasutuses või omandis olevatele sõidukitele bensiini

ja diislikütuse ostmine ning hanketeate p III.2.3 alap-s 1 nõuti andmete esitamist täidetud bensiini

ja/või diislikütuse lepingute kohta. Kohtu arvates ei saanud hanketeate põhjal mõistlikul isikul kui-

dagi tekkida arusaamist, et Tallinna Linnakantselei võiks autodele kütuse ostmisel olla huvitatud

tulevase müüja võimekusest tarnida soojakütet. Kui kaebajal siiski selline kahtlus tekkis, pidanuks

ta selle kohta vastustajalt enne pakkumuse esitamist selgitust küsima, mida kaebaja aga ei teinud.

Õige on vaidlustuskomisjoni ja vastustaja seisukoht, et RHS § 39 lg 41 tekstist ei tulene

pakkuja õigust esitada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva täiendavaid dokumente oma kvalifi-

katsiooni tõendamiseks või hankija õigust ja kohustust selliseid dokumente pakkuja kvalifikatsioo-

ni kontrollimisel arvestada. Osundatud sättes on üheseltmõistetavalt kirjas, et kui pakkuja on jätnud

esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või ei esita hankija nõudmisel

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimalda-

vaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid pole hankijale oluliste kulutusteta

andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata.

Kaebaja on alusetult omistanud vastustajale arvamuse, et kui kvalifitseerimisdokumente poleks

üldse esitatud, siis oleks hankijal õigus neid nõuda, kui aga on juba esitatud, siis täiendavaid doku-

mente nõuda ei või. Niisugust arvamust pole vastustaja avaldanud ja ükski RHS-i säte sellist täien-

davate dokumentide esitamise võimalust ka ette ei näe. Seega on vastustaja õigesti jätnud tähelepa-

nuta kaebaja poolt peale pakkumuste esitamise tähtaja lõppu esitatud andmed 17 lepingu kohta.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) §-le 92 kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti(lg 1). Kaebaja palub vastustajalt välja mõista 1628 eurot 51 s menetlus-

kulusid, mille moodustavad riigilõiv 1291 eurot 1 s ja õigusabikulud 337 eurot 50 s. Kohus leiab,

et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on õigusabikulud esitatud suuruses vajalikud ja

põhjendatud.

Kohtunik: D.Maastik