3-11-1084/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1084

Haldusasi

L.G. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse toimingu sooritamiseks (varale seatud

keelumärgete kustutamiseks) kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: L.G.

Esindaja: Riho Viik

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

Esindaja: Tiiu Mändla

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.G. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg

4 ja lg 6).

ASJAOLUD

1. 26. juuli 2010 määrusega haldusasjas 3-10-1916 andis Tallinna Halduskohus Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele MKS § 1361 lõike 1 alusel loa taotleda Eesti Vabariigi

kasuks käsutamise keelumärke kandmist P.G.ile kuuluvale korteriomandile Tallinnas xxxxxxxx

ning sõidukile Subaru Legacy xxxxxx. Nimetatud keelumärked on vastavalt kinnistusraamatusse

ja liiklusregistrisse kantud.

2. 18. märtsil 2011 esitas L.G. Maksu- ja Tolliametile taotluse eelnimetatud keelumärgete

tühistamiseks. 20. aprilli 2011 otsusega nr 13-4/17372-1 jättis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskus selle taotluse rahuldamata.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. mail 2011 esitas L.G. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti

Põhja maksu- ja tollikeskuse 20. aprilli 2011 otsuse nr 13-4/17372-1 tühistamist, maksuhalduri

toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning keelumärgete kustutamiseks kohustamist. 22. augustil

2011 esitatud kaebuse täienduses teatas L.G., et loobub maksuhalduri otsuse tühistamise ning

toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuetest ning soovib esitada üksnes taotluse kohustada

maksuhaldurit eelnimetatud korteriomandile ja sõidukile seatud võõrandamise keelumärgete

eemaldamiseks.

4. Kaebuse esitaja selgitab, et Tallinnas xxxxxxxxx asuv korteriomand ning sõiduk Subaru Legacy

xxxxxx kuuluvad tema ning tema abikaasa P.G.i ühisvara hulka, kuivõrd abielu on registreeritud

1982. aastal, korteriomand omandati ostu-müügilepinguga 1998. aastal ning sõiduk 2007. aastal.

Kaebuse esitaja leiab eeltoodust tulenevalt, et keelumärgete seadmisega ei ole piiratud mitte

üksnes P.G.i õigusi, vaid ka kaebuse esitaja kui keelumärgete esemeks oleva vara teise

ühisomaniku õigusi, milleks aga seaduslik alus puudub. Kaebuse esitaja märgib, et temal pole

mistahes seost P.G.i maksuvaidlusega. Samas toob kaebuse esitaja välja selle, et vaidlus P.G.i

maksuvõla üle on endiselt pooleli ning kinnitust pole leidnud, et P.G.il üldse mingi maksuvõlg

on. Kaebuse esitaja toob ka välja, et maksuhaldur on oma 20. aprilli 2011 otsuses nõustunud, et

keelumärked on seotud ühisvarasse kuuluvatele asjadele, ent ei ole toonud selles välja, millistel

kaalutlustel on keelumärkega piiratud kaebuse esitaja õigust oma vara käsutada. Kaebuse esitaja

leiab, et tema varale keelumärke seadmine ei ole eesmärgipärane, tema suhtes ei toimu mitte

mingisugust menetlust. Kaebuse esitaja hinnangul ei õigusta keelumärgete seadmist asjaolu, et

halduskohus on keelumärgete seadmise taotlemiseks maksuhaldurile eelnevalt loa andnud, kuna

loa saamiseks esitatud taotluses ei olnud maksuhaldur välja toonud, et vaidlusalused asjad

kuuluvad ühisvara hulka.

5. 22. augustil 2011 esitatud kaebuse täienduses selgitab kaebuse esitaja, et ta soovib oma vara

müüa ning kaitsta end seeläbi võimaliku elamispinnast ilmajäämise eest, olles leidnud

korteriomandile ka ostja, kes soovib osta kaebuse esitajale kuuluva osa ühisvarast. Selle väite

tõendamiseks on kaebuse esitaja esitanud kohtule Raul Osmani kinnituskirja, milles viimane

kinnitab, et soovib vaidlusaluse korteriomandi osta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab kaebust põhjendamatuks ning taotleb

selle rahuldamata jätmist, viidates asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 70 ning Riigikohtu otsusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03, mille kohaselt on ühisomand ühisomanikele üheaegselt

kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Samuti viitab vastustaja perekonnaseaduse

§-le 29 ning märgib, et varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa osa varast ja

tulenevalt abikaasade solidaarkohustusest on võimalik ka abikaasade ühisvarale seada

keelumärkeid vara käsutamise kohta. Vastustaja leiab, et L.G. õiguste piiramine on

proportsionaalne ning selgitab, et hilisemas täitemenetluses on sissenõudjal võimalik kohtu

kaudu määrata kindlaks poolte osa suurused ühisvarast ja alles seejärel saab asuda sissenõudmise

toiminguid tegema juba P.G.ile kuuluva ühisvara osa suhtes (TMS § 14 lg 2). Vastustaja märgib

siiski, et keelumärgete seadmine hoiab ära olukorra, kus P.G.il oleks võimalik asuda ühisvara

võõrandama, samas kui täitmist tagavate toimingute puhul tegemist niivõrd suure riivega, mis

kahjustaks oluliselt kaebuse esitaja võimalikke õigusi, kelle puhul neid toiminguid kohaldatakse.

Samuti toob vastustaja välja, et kaebuses ei ole esitatud argumente, et oleks tegemist vältimatu

olukorraga, mille tõttu tuleks ühisomandis olevat vara võõrandama asuda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et L.G. kaebus ei

ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kuivõrd kaebuse täienduses loobus kaebuse esitaja

Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamise ning toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudest, siis

lahendab kohus kohtuotsusega vaid kaebuses esitatud kohustamistaotluse. Taotluste osas, millest

kaebuse esitaja loobus tuleb menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 24 lg 1 p 1

alusel lõpetada.

8. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et eelpoolnimetatud korteriomand ning sõiduk on

P.G.i ja L.G. ühisomandis, samuti pole vaidlust selles, et maksukohustuse, mille täitmise

tagamiseks on varale võõrandamise keelumärked seatud, kandjaks on P.G.. Juba käesoleva

kaebuse esitamise ajaks, täpsemalt 3. veebruaril 2011, tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus vastutusotsuse nr 13-7/87-14, millega kohustati P.G.it solidaarselt koos temaga samal

ajal AS-i Kivilill juhatusse kuulunud M. Š. tasuma 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2004 tekkinud

AS-i Kivilill 341 585,14 euro suuruse maksuvõla. Nimetatud vastutusotsuse peale on P.G.

esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis on senini menetluses (haldusasi nr 3-11-1271).

Vaidlust taandub käesolevas asjas aga küsimusele, kas ühisomandis olevatele asjadele

võõrandamise

keelumärke

seadmine

oli

sisuliselt

õigustatud

ning

kas

see

riivab

ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja õigusi.

9. Kaebuse esitaja eksib, leides, et eelpoolnimetatud varale seatud võõrandamise keelumärked

tuleks kustutada seetõttu, et vara ei ole P.G.i ainuomandis, vaid kaebuse esitaja ja P.G.i

ühisomandis. Asjaõigusseaduse § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule

üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et ühisomandis

ei ole ühisomanike osad kindlaks määratud ning ühisomandis olev asi ei saa olla tsiviilkäibes

osade kaupa. Seetõttu ei ole võimalik käsutamise keelumärke või muu maksukorralduse seaduse

(MKS) §-s 1361 sätestatud maksuvõla sundtäitmist tagava meetme kohaldamine mõne

ühisvarasse kuuluva eseme ühe osa suhtes. Õiguslikult võimatu oleks seada võõrandamise

keelumärget üksnes P.G.i osale ühisvarast. Selle poolest erinebki ühisomand kaasomandist –

viimase puhul on kaasomanike osad asjas kindlaks määratud ning asja üks kaasomandiosa on

teistest sõltumatult võõrandatav, panditav jne. MKS § 1361 sätestatud täitmist tagavate

toimingute eesmärk on tagada maksuotsuse või vastutusotsusega kindlaks määratava maksuvõla

hilisem sundtäitmine ehk teisisõnu võtta isikult, kelle suhtes tulevikus tõenäoliselt maksu- või

vastutusotsus tehakse, võimalus realiseerida oma vara ning muuta maksuotsuse hilisem täitmine

seeläbi võimatuks. Kui võimaliku tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse kandja (antud

juhul P.G.i) kogu vara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita, on ühisomandis, saab ja

tulebki MKS §-s 1361 sätestatud meetmeid kohaldada selle vara hulka kuuluvate asjade suhtes

tervikuna. Vastasel korral puuduksid üldse võimalused sellise isiku tulevikus kindlaks määratava

maksuvõla täitmise tagastamiseks ning sel juhul suureneks märkimisväärselt oht, et seaduse

kohaselt riigieelarvesse laekuma pidav maksutulu saamata. Kuivõrd maksutulust finantseeritakse

sisuliselt enamikku avalikest teenustest ning maksutuluta on avaliku võimu tõhus toimimine

võimatu, siis on maksutulu õigeaegse ning täieliku laekumise vastu ülekaalukas avalik huvi.

10. Kohus möönab, et vastavalt kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse kantud võõrandamise

keelumärked piiravad oluliselt kaebuse esitaja võimalusi omandiõiguse teostamisel. Õige pole aga

kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks tal võimalik enda osa ühisomandis olevatest asjadest

eraldivõetuna käsutada. Kaebuse täienduses esitatud väide, et [K]aebuse esitajal on olemas ostja, kes

soovib tema osa ühisvarast ära osta, on põhimõtteliselt väär, kuna vaidlusalused asjad on kaebuse

esitaja ja P.G.i ühisomandis ning nende võõrandamine osade kaupa ei ole võimalik. Kaebuse

esitaja ei saaks enda osasid neist asjadest võõrandada selliselt, et P.G.i osa ühisomandisolevatest

asjadest jääks P.G.i omandisse. Võimalik oleks küll ühisomandis oleva asja müümine tervikuna,

ent sel juhul saabukski tagajärg, mille vältimiseks on võõrandamise keelumärked seatud – P.G.

kaotaks omandiõiguse asjadele, mille arvel oleks tulevikus võimalik vastutusotsusega talle pandud

kohustuse täitmine. Kohus nõustub vastustajaga selles, et avalik huvi seaduses sätestatud

maksude laekumise vastu kaalub antud juhul üles kaebuse esitaja ja tema abikaasa soovi nende

ühisomandis olevat vara võõrandada. Mis puudutab kaebuse esitaja soovi vältida elamispinnast

ilmajäämist, siis on vastustaja asjakohaselt viidanud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 14,

mille esimeses lõikes sätestatakse, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse

täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi teises lõikes antakse sissenõudjale õigus

nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna P. G.le

adresseeritud vastutusotsus (kui see jõusse jääb) ei ole mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks

kohustav täitedokument, siis tuleneb eelnevast, et kui kaebuse esitaja tulevikus toimuvas

täitemenetluses ei nõustu sissenõude pööramisega ühisomandisse kuuluvale korteriomandile ja

sõidukile, saab sissenõudja (maksuhaldur) esitada ühisvara jagamise hagi, mille tulemusena

ühisvara jagatakse ning sissenõue pööratakse jagamise tulemusena võlgnikule (P.G.ile) jäänud

vara arvelt. Sarnast võimalust ühisvara jagamist nõuda ei nähta aga seaduses ette MKS § 1361

sätestatud täitmist tagavate meetmete kohaldamise menetluses.

11. Õige ei ole ka kaebuse esitaja seisukoht, et keelumärgete olemasolu registrites on

põhjendamatu, kuna P.G.i maksuvaidlus ei ole senini lõppenud. Keelumärke seadmisel ei olnud

maksukohustust veel üldse kindlaks määratud ning selle eesmärk ongi tagada kohustuse täitmine

juhuks, kui see kohustus peaks tulevikus kindlaks määratama. Käesolevaks ajaks on see

vastutusotsusega kindlaks määratud. Tõsi, vastutusotsus on kohtus vaidlustatud, ent see ei anna

alust keelumärgete kustutamiseks. Tõenäosus, et P.G.il on täitmata maksukohustus, on võrreldes

keelumärgete seadmise ajaga pigem suurenenud, kuna maksuhaldur on maksukohustuse

vastutusotsusega kindlaks määranud. Samuti ei saa väita, et vähenenud oleks oht, et täitmist

tagavate meetmete mittekohaldamise korral, võiks P.G. oma vara realiseerida ning muuta

vastutusotsuse täitmise tulevikus võimatuks.

12. Keelumärgete kustutamist ei saa nõuda põhjusel, et halduskohus, andes maksuhaldurile loa

keelumärgete seadmist taotleda, ei arvestanud asjaoluga (ega olnud sellest ka teadlik), et tegemist

on ühisvarasse kuuluvate esemetega. Vastava loa andmine oleks samavõrd õigustatud ka juhul

kui see asjaolu oleks teada olnud.

13. Eeltoodust kokku võttes leiab kohus, et vaidlusalusele varale võõrandamise keelumärgete

seadmine piirab tõepoolest kaebuse esitaja omandiõigust, ent see omandiõiguse piiramine on

vajalik, sobiv ja proportsionaalne meede, tagamaks maksusummade laekumise vastu olemasoleva

ülekaaluka avaliku huvi realiseerimist. Võõrandamise keelumärge ei võta kaebuse esitajalt tema

omandiõigust, tulevikus aset leidvas täitemenetluses ei pea kaebuse esitaja samuti kartma seda, et

tema abikaasa kohustused täidetakse kogu ühisvara arvelt.

14. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kristjan Siigur

Kohtunik