3-11-1012/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. september 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-1012

Haldusasi

OÜ Optinar kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja

tollikeskuse

15.04.2011

otsuse

nr

13-1/2515

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: OÜ Optinar

Kaebaja esindaja: adv. Ilja Santašev

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

Vastustaja esindaja: Arnold Vismann

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu

teatavakstegemisest esitada apellatsioonikaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskus (PMTK) koostas 22.03.2011 OÜ

Optinarile MKS § 128 lg 1 ja § 129 lg 1 ning lg 3 alusel korralduse nr 13-11/11310 153 716,88

euro suuruse maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega. 29.03.2011 esitas OÜ

Optinar taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. 31.03.2011 kirjaga nr 13-4/19239-1 teavitas

PMTK OÜ Optinari maksuvõla tasumise ajatamise tingimustest koos nõudega esitada tagatist

puudutavad dokumendid hiljemalt 14.04.2011. Kaebaja tagatist ei esitanud ning PMTK

keeldus 15.04.2011 otsusega nr 13-1/2515 OÜ Optinari maksuvõla tasumise ajatamisest.

21.04.2011 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Optinar kaebus, milles kaebuse esitaja taotleb

PMTK 15.04.2011 otsuse nr 13-1/2515 tühistamist.

KAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2. Kaebaja taotleb PMTK 15.04.2011 otsuse 13-11-/2515 tühistamist. Kaebaja taotleb

lisaks uue otsuse väljastamist, millega rahuldataks taotlus maksuvõla ajatamiseks. Kaebuse

esitaja leiab, et PMTK otsus nr 13-1/2515 on õigusvastane ning rikub tema õigusi järgmistel

põhjustel. Vaidlustatav otsus ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lõikest 1

tulenevatele nõuetele. Kaebaja leiab, et otsuses on õigesti märgitud, et MKS § 111 lg 1 ja lg 3

kohaselt on maksukohustuslasel õigus makseraskuste korral taotleda maksuhaldurilt

maksuvõla tasumise ajatamist, esitades maksuhaldurile põhjendatud taotluse ja maksuvõla

tasumise ajakava. Kaebaja märgib, et 23.03.2011 tehtud kaks korraldust maksuvõla tasumiseks

jäid täitmata põhjusel, et kaebaja esitas taotluse maksuvõla ajatamiseks. Kaebaja ootas otsust

oma taotluse kohta ega tasunud võlgnevust. Kaebaja on samuti selgitanud, et saab tasuda

võlgnevust üksnes ositi.

3. Kaebaja on tulenevalt otsusest mõistnud, et vastustaja soovis ainult hüpoteegi

seadmist ning teised seadusest tulenevad tagatised olid välistatud. Kaebaja leiab, et vastustaja

oleks pidanud selgitama, miks vastustajale ei ole vastuvõetav mistahes muu tagatis peale

hüpoteegi. Kaebaja sõnul on vastustaja otsuses taotluse rahuldamata jätnud just põhjusel, et

äriühing ei ole esitanud tagatist. Seega on jäetud arvestamata olulised asjaolud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 tähenduses. Seetõttu leiab kaebaja, et vastustaja on

otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõiguse teostamise nõudeid ning menetlustoiming on

seetõttu õigusvastane.

4. Otsuses on sätestatud, et MKS § 112 lg 4 p 6 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta

maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui esineb muid asjaolusid või põhjusi,

mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks. Kaebaja on

seisukohal, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, kuna kaebajale pole selgitatud, miks

ta ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.

5. Kaebaja väidab, et ta suudab võlga tasuda, kuid mitte kohe, vaid selle tähtaja jooksul,

mis oli toodud taotluses, mille vastustaja jättis rahuldamata. Kaebaja seletab, et maksuvõlg on

tekkinud 2010. aastal tehtud kahest suurest objektist Soomes, kus kaebaja ei mahtunud

ajagraafikusse ja tal jäid saamata summad suuruses ca 2 000 000 krooni ehk 127823,3 eurot.

Äriühingu juhatusel tuli valida, kas maksta töötajatele palka ja üritada ettevõtet päästa või

lõpetada tegevus. Otsustati edasi tegutseda. Käesoleval ajal on kaebajal koostööleping kaheks

aastaks Ncc Rakennus OY-ga. Plaatimis- ja hüdroisolatsioonitöid on lepingus oktoobri lõpuni

summas ca 788 000 eurot ning tööd käivad. Tulekul on veel plaatimise ja

hüdroisolatsioonitööde alast tööd ning kui kaebaja suudab tööd ära teha, jätkuvad tööd 2012.

aastal samas mahus. Kaebajal on leping maalritöödele summas 570 000 eurot ning tööd

käivad. Fassaadi krohvitöödest peaks lepingu järgi laekuma 230 400 eurot. Kaebajal on leping

alltöövõtjaga Deckol Ehitus tegemaks fassaaditöid Soomes Ncc Rakennus OY-le 220 800

euro eest. Kaebaja väidab, et vastustaja tegevuse tagajärjed omavad katastroofilisi tagajärgi nii

firma kui ka riigi jaoks: kaebaja muutub maksujõuetuks ja kaebaja töölised jäävad töötuks.

Samuti on OÜ Optinaril kulud 6 rendikorteri näol Soomes (8450 eurot), äriühingul on Eestis

ladu ja kontor (420 eurot) ning 6 liisitud sõidukit, lisaks on vaja tasuda telefonimaksed Eestis

ja Soomes (kulu telefonidele ca. 1400 eurot). Kui kaebajal pole võimalik neid kulusid katta,

siis nende kuludega seotud lepingud lõpetatakse, mis toob äriühingule kahju.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu, paludes jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus vastab täielikult HMS § 54 nõuetele ning

kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. OÜ Optinar esitas maksuvõla

ajatamiseks PMTK-le 29.03.2011 kirjaliku taotluse ja maksuvõla tasumiseks ajakava, soovides

ajatada maksuvõla 9-kuulisele perioodile. Vastustaja leiab, et kaebaja on taotluses väga

üldsõnaliselt selgitanud maksuvõla (172 265 eurot) teket ja põhjendatud ajatamise vajadust

(viivitused arvete tasumisel, tööjõu vähene tootlus). Taotlusele oli lisatud rahavoogude

prognoos ajatamise perioodiks, bilanss ning kasumiaruanne 28.02.2011. Kaebaja on esitanud

taotluses kinnituse, et täidab ajatamise perioodil tähtaegselt jooksvad maksukohustused ja

tasub maksuvõla ositi iga kuu 25. kuupäevaks. PMTK 15.04.2011 otsuse nr 13-1/2515

põhjendustest nähtub, et maksuhaldur on ajatamise taotluse laekumise järgselt analüüsinud

kaebaja poolt riiklike maksude deklareerimise ja tasumise olukorda, finants-majanduslikku

seisu ja varalist seisundit. Analüüsi tulemustest ilmneb, et OÜ Optinar on maksuseadusest

tulenevaid kohustusi täitnud mitterahuldavalt. Riiklikke makse on tasutud hilinemisega ja

mittetäielikult, 2010. a augustust kuni detsembrini on OÜ ühepoolselt kehtestanud endale

maksepuhkuse.

Alates

01.05.2010

on

OÜ-le

tehtud

kuus

sunnirahakorraldust

maksudeklaratsioonide esitamata jätmise eest. Maksuvõla tasumiseks tehtud korraldused

(22.03.2011 nr 13-11/11310 summas 153 716,88 eurot ja 29.03 otsus intressinõude kohta nr

13-11/13802 summas 12 756, 15 eurot), on jäetud otsuse tegemise kuupäeva (15.04.2011)

seisuga kaebaja poolt täitmata. Ülaltoodu näitab otseselt tahtlikku maksukohustustest

kõrvalehoidmist OÜ poolt. Vastustaja hindab ebarahuldavaks ka kaebaja finants-

majanduslikku seisundit, tulenevalt bilansist ja rahavoogude prognoosist. Seisuga 28.02.2011

moodustab bilansijärgne käibevara kokku 354 696,07 eurot. Samas moodustavad lühiajalised

kohustused 368 716,84 eurot (maksuvõlad, laenukohustustused, viitvõlad). Põhivara omab

OÜ 9894,76 euro väärtuses (tööriistad ja muu inventar) ja kasumiprognoosist tulenevalt

6721,87 euro suurune kasum suurendab omakapitali 4126,04 euroni. Seega on kaebaja

maksevõime üldine tase ja maksevalmiduse tase mitterahuldavad. Registervarad kaebajal

puuduvad.

7. Vastustaja on siiski pakkunud kaebajale seoses tema poolt taotletava maksuvõla

ajatamisega võimalust esitada tagatis MKS § 112 lg 3 alusel, mille eesmärgiks on kindlustada

maksuvõla laekumine. Rakendades maksuhaldurile MKS § 12-ga kohalduvat kaalutlusõigust,

koostati kaebajale MKS § 112 lg 3 ja § 122 alusel 31.03.2011 kiri nr 13-4/19239-1, milles

paluti hiljemalt 14.04.2011 vähendada maksuvõlga 37 500 euro võrra, veenmaks

maksuhaldurit äriühingu maksevõimes, ning esitada nõuetekohaselt vormistatud tagatis, mille

väärtus ületab 30% ajatatava maksuvõla suuruse. Eelistatavalt soovis PMTK tagatisena

hüpoteegi seadmist esimesele järjekohale. Vastustaja on tuvastanud, et PMTK 14.04.2011

saadetud vastuses teavitati maksuhaldurit üldsõnaliselt, et kaebajal puudub kinnisvara,

mistõttu ei ole võimalik tagatist esitada ning et teisi tagatise liike ei ole kaebaja pidanud

vajalikuks või võimalikuks isegi kaaluda. Samuti teatas kaebaja, et tal puudus võimalus

vähendada maksuvõlga 37 500 euro võrra, pakkudes selle asemel 25 000 euro tasumist.

Saadetud vastuse osas märgib vastustaja ka seda, et see ei olnud allkirjastatud allkirjaõigusliku

isiku poolt. Kirjas kinnitab advokaat Ilja Santašev, et OÜ Optinar on Advokaadibüroo Leonid

Olovjašnikov lepinguline klient, kuid käesoleva ajani ei ole maksuhaldurile maksumenetluses

esindusõiguse tõendamiseks vastavat volikirja esitatud.

8. Vastustaja märgib, et olukorras, kus kaebajal maksevõime praktiliselt puudub või on

nõrk, on maksuhaldurile ette nähtud lisainstrument ajatamise võimaldamiseks tagatise näol,

mis kindlustab maksuvõla laekumise ning võimaldab maksulaekumise kui olulise avaliku huvi

realiseerumist olenemata asjaolust, kas isik lõppastmes oma kohustusi nõuetekohaselt täidab.

Vastustaja rõhutab, et maksuhaldur ei ole kitsalt seotud üksnes maksukohustuslase võimega

tagatist esitada. MKS § 122 sätestab maksuhalduri poolt aktsepteeritavate tagatiste liigid, mille

osas üheks võimaluseks on käendus, deposiit, pant või hüpoteek. Vastustaja märgib, et

käendust kaebaja pakkunud ei ole, sama kehtib ka teiste võimalike tagatiste kohta. Seega leiab

kaebaja, et kaebuses esitatud väited, et vastustaja on nõudnud ainult hüpoteegi seadmist

osaühingu kinnisvarale, on ainetud ja vastuolus vastustaja 31.03.2011 kirjas kajastatuga.

9. Vastustaja märgib samuti, et kaebaja on jätnud nõutud tagatise esitamata ja

maksuhaldur on kaebaja maksedistsipliini analüüsinud. Vastustaja leiab seega, et otsus, millega

jäeti ajatamistaotlus rahuldamata, on põhjendatud, selge, üheselt mõistetav ja seaduslik.

Otsuses puuduvad kaebuses üldsõnaliselt viidatud kaalutlusvead ja ebaselgus. Asudes

seisukohale, et otsus on motiveerimata või selles on kaalutuslusvead, on kaebaja kohustuseks

ära näidata need objektiivsed asjaolud, mille pinnalt on maksuhaldur jõudnud diskretsiooni

otsust tehes valedele järeldustele ja koos sellega valele või ebaseaduslikule otsustusele.

Vastustaja leiab, et kaebaja seda oma kaebuses teinud ei ole.

10. Vastustaja toob välja ka asjaolu, et OÜ Optinar on siusuliselt maksejõuetu, maksuvõlg

on tekkinud 2010 tahtlikult esitamata jäetud maksudeklaratsioonide alusel ja maksuvõla

ajatamismenetluses on jäetud tagatis esitamata. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on

asjaoludega, mille puhul MKS § 112 lg 4 p 1, p 4 ja p 6 näevad ette maksuvõla tasumise

ajatamisest keeldumise. Maksuvõla ajatamist välistavate asjaolude esinemise tõttu on kaalutlus

maksuvõla ajatamisest keeldumise osas põhjendatud. Vastustaja leiab, et kaebaja väited otsuse

motiveerimatusest ja ebaselgusest on otsitud ja põhjendamatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid

nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu

põhjendused on järgmised.

12. Maksuvõla ajatamine on tulenevalt MKS § 111 lõikele 1 maksuhalduri poolt

kaalutlusõiguse kasutamise teel lahendatav küsimus, mille puhul tuleb juhinduda

haldusmenetlust reguleerivatest üldistest normidest ja põhimõtetest. See omakorda tähendab,

et haldusakt, milles otsus tehakse, peab olema nõuetekohaselt põhjendatud (haldusmenetluse

seaduse, edaspidi HMS, § 56) ning kaalutlusõiguse teostamisel tuleb toimida kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 1). Teisisõnu peab kaalutlusõiguse

alusel tehtava haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt

tuvastatud faktilistel asjaoludel on otsus tehtud, kui see, millisele õiguslikule alusele see

tugineb ning kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate

otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või

tehtud toimingu põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline

ja mitte mõni teistsugune otsustus. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud

haldusakti või tehtud toimingu üle on piiratud. HKMS § 19 lõike 6 kohaselt kontrollib

halduskohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul seda, kas on järgitud

kaalutlusõiguse piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse

üldtunnustatud põhimõtteid. See tähendab, et kohus ei saa asetada ennast otsuse teinud

organi rolli ja hakata asjaolusid ise hindama ega otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on

olulisemad, vaid kohus hindab kaalutlusõiguse teostamist vaid sellest aspektist, kas kaalumine

leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku

õiguse üldtunnustatud väärtusi.

13. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15.04.2011 otsus

nr 13-1/2515 on tehtud diskretsiooni volituste piires, on piisavalt kaalutud ning need

kaalutlused tuginevad õigusnormidele, on ratsionaalsed ja seetõttu ka õiguspärased. MKS §

112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse

maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest

tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral

esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid.

Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide

esitamist. Kaebaja esitas maksuhaldurile rahavoogude prognoosi ajatamise perioodiks ning

bilansi ja kasumiaruande seisuga 28.02.2011. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur esitatud

dokumente analüüsinud ja jõudnud kohtu hinnangul põhjendatult järeldusele, et

ajatamistaotlus tuleb jätta rahuldamata.

14. MKS § 112 lg 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise

taotlus rahuldamata muuhulgas juhul, kui taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav (p

1); maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist

küllaldaseks või usaldusväärseks (p 4); esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu

maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (p 6). Otsuses, millega jäeti

rahuldamata ajatamise taotlus, on märgitud, et esitatud taotluses ei ole piisavalt põhjendatud

maksuvõla tekkimise ja selle tasumise ajatamise vajadust ning puudub ammendav selgitus,

kuidas suudetakse tasuda maksuvõlg ja jooksvad maksukohustused. Kohus nõustub sellega.

Esiteks ei ole vaidlust selles, et kaebaja nõutud tagatist ei andnud, ehkki maksuhaldur selgitas

eelnevalt kirjalikult erinevaid käenduse liike ja tingimusi ning mainis ka, et eelistatud on

hüpoteegi seadmine. Teiseks pole vaidlust selleski, et vahemikus 01.05.2010 kuni 15.04.2011

määrati kaebajale kuuel korral sunniraha deklaratsioonide esitamata jätmise eest, mis

paratamatult tekitab kahtluse kaebaja maksedistsipliinis ka edaspidi. Seisuga 31.03.2011 olid

kaebaja maksuvõlad koos intressiga kokku 172 549,74 eurot. Maksuhlduri poolt esitatud

nõuet vähendada seda makisuvõlga 37 500 euro võrra kaebaja täitma nõus ei olnud ja ei ole

seni oma maksuvõlga ka muud summa võrra vähendanud. Maksuhaldur leidis, et kaebaja

esitatud ajatamistaotlsuest ei nähtunud, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise perioodi

jooksul tagada ajatatud ja jooksvate kohustuste täitmine, nt kas kavandatakse kulude

kokkuhoidu jne. Maksuhaldur leidis ka, et pikaajalsied lepingud klientidega näitavad küll raha

sissetulemist, kuid ei pruugi tagada head maksedistsiipliini. Ka äriühingu finantsmajanduslikku

seisundit on vaidlustatud otsuses pisavalt analüüsitud ja registervara puudub. Kohus leiab

eeltoodust, et maksuhaldur on teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ning otsus on piisavalt

põhjendatud. Sellises olukorras leidis maksuhaldur õigesti, et maksukohustuse täitmise

ajatamisega nö krediidi andmiseks ei ole kaebaja majanduslikus mõttes piisavalt

usaldusväärne.

15. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei

ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole

menetluskulud poole enda kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik