3-11-991/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-991 Otsuse kuupäev 31.august 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Risto Katteli (Kattel) kaebus Tartu Vangla 11.02.2011 käskkirja nr 1-4/448 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 23.august 2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Risto Kattel ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Tiiu Miller Resolutsioon

1. Rahuldada Risto Katteli kaebus.

2. Tühistada Tartu Vangla 11.02.2011 käskkiri nr 1-4/448. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 31.augustist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 30.septembril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi K.Timmuski 11.02.2011 käskkirjaga nr 1-4/448 karistati Risto Kattelit distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks vangistusseaduse § 67 punktide 1 ja 2 nõuete süülise rikkumise eest. Rikkumine seisnes selles, et 23.01.2011 kella 16.45 ajal eiras R.Kattel vanglateenistuse ametnike seaduslikke korraldusi mitte rääkida kaas kinnipeetavatega ja sellega segas jumalateenistuse läbiviimist. 22.02.2011 esitas R.Kattel vaide, milles taotles Tartu Vangla 11.02.2011 käskkirja nr 1-4/448 tühistamist. Tartu Vangla jättis kinnipeetava R.Katteli vaide oma 21.03.2011 vaideotsusega nr E5 119-1 rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

2. R.Kattel esitas kohtule kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 11.02.2011 käskkiri nr 1- 4/448. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes. Kaebaja väidab, et teda ei kutsutud kirikus jumalateenistuse ajal korrale ning nimetatud asjaolu ei nähtu ka vanglateenistuja ettekandest. Menetluse käigus ei ole tuvastatud, kellega ta vestles.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna distsiplinaarkaristuse määramisel on kaalutlusõigust teostatud kooskõlas HMS § 4 lõikes 2 sätestatuga. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale määratud kartserikaristus on proportsionaalne ja otstarbekas. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise iseloomu (kaebajat pidi mitmel korral korrale kutsuma kolm vanglateenistuse ametnikku) ja asjaolu, et rikkumine pandi toime kirikus jumalateenistuse ajal, millega kaebaja näitas lisaks allumatusele ka üleolevat suhtumist käimasoleva kombeteenistuse üle. Kuna kaplan oli sunnitud usulise kombetalituse katkestama, oli selline rikkumine häiriv nii kaplanile kui ka teistele kirikus viibivatele kinnipeetavatele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

4. Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Vaidlustatud käskkirja kohaselt on R.Kattelit karistatud kartserikaristusega vangistusseaduse (VangS) § 67 punktide 1 ja 2 nõuete süülise rikkumise eest. VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 67 p 2 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud julgeoleku tagamiseks mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks.

Riigikohtu halduskolleegium on oma 11.11.2008 määruses haldusasjas nr 3-3-1-68-08 rõhutanud, et halduskohus saab kinnipeetava kaebust menetleda vaid osas, milles on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna vaidemenetluses on kaebuse esitaja tuginenud ainult väitele, et temale määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumise suhtes, siis kohus menetleb kaebust selles osas, mis puudutab määratud karistuse proportsionaalsust.

5. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ja leiab, et kaebajale määratud karistus – 5 ööpäeva kartserit on ilmselgelt range karistus, arvestades rikkumise asjaolusid ja seda, et kaebaja ei kasutanud vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid ega ähvardanud viimast. Tegemist on ainult kaebaja poolt ebaviisaka käitumisega, millega ta segas kirikuõpetaja tööd ja kaas kinnipeetavate rahu. Ka vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et toimepandud distsipliinirikkumise näol oleks tegemist vangla julgeolekut ohustava rikkumisega. Kohus peab kartserisse paigutamist intensiivselt põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Antud juhul paigutati kaebaja kartserisse 5 ööpäevaks, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne toime pandud teo suhtes. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta punktis 60.5 on sätestatud, et kartserisse paigutamist tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajat eelnevalt vanglas distsiplinaarkorras karistatud ei ole (tl 47), seega oli antud rikkumine esmakordne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et määratud karistus on ebaproportsionaalne, mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri tühistamisele.

Maare Aloe kohtunik