2-11-30744/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-30744

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

24. august 2011, Tartu kohtumaja kantselei, kirjalik

menetlus

Tsiviilasi

BIGBANK

AS-i

hagi

Jane

Vahermetsa

vastu

10 770.28 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6349.62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: BIGBANK AS (rk 10183757; asukoht Rüütli 23,

Tartu), esindaja: volikirja alusel Artur Maljukov (e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee)

kostja: Jane Vahermets

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Jane Vahermetsalt 09.05.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0716211/96st ja

16.07.2008 krediidilepingu nr 0839555/96rk alusel BIGBANK AS-i kasuks:

2.1. tagastamata

krediidisumma

6304.42

eurot,

intress

678.29

eurot,

võla

sissenõudmise kulu 41.54 eurot, viivis lepingu nr 0716211/96st järgi 3509.10 eurot

ja lepingu nr 0839555/96rk järgi 191.73 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10.61 eurot,

kokku 10 735.69 eurot (kümme tuhat seitsesada kolmkümmend viis eurot ja

kuuskümmend üheksa senti);

2.2. viivis 24,99% lepingu nr 0716211/96st järgi tagastamata krediidisummalt (k.o ajal

6112.69 eurot) aastas alates 29.06.2011 kuni krediidisumma tasumiseni, kusjuures

viivisesumma lepingu nr 0716211/96st järgi kokku ei või ületada 6112.69 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Jane Vahermetsalt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 34.59

eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta AS-i BIGBANK menetluskuludest 99% Jane

Vahermetsa kanda ja 1% AS-i BIGBANK enda kanda; jätta Jane Vahermetsa

menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Jane Vahermetsalt menetluskulu 632.72 eurot (kuussada kolmkümmend

kaks eurot ja seitsekümmend kaks senti) BIGBANK AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse.

Kaja esitamine

2/3

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse

summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte

rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida järgmist:

12.1. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu nr 0839555/96rk järgi

(krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata.

Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste RK p-il 8.4, mis

sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt,

maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega

laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta

ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 191.73 euro suuruse krediidisumma

puhul on 35.15 eurot. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi

16.08.2008 – 28.06.2011 eest 2455.81 eurot, kuid hageja vähendab käsitlustasu

nõude 34.59 euroni (tlk 6-7, 30).

Hagiavaldusest ja üldtingimuste RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast

sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on

lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine (p 8.4), kusjuures lisaks

käsitlustasule on laenuandjal üldtingimuste kohaselt õigus nõuda kogu tekitatud

kahju hüvitamist (p 8.5), samuti viivist 0,25% päevas (p 8.1) ning võla

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ja meeldetuletuskirjade tasu maksmist

(p 8.3).

Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja

on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti

leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi

kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis

3/3

reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi.

Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega

viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist.

Kolleegium

on

lisaks

seisukohal,

et

kui

tegemist

ei

ole

tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla

ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord,

kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj

mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata.

Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat

ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr

3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste

kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr

0839555/96rk on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine ning

käsitlustasu 34.59 eurot tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata.

12.2. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: jätta hageja menetluskuludest 99% kostja kanda

ja 1% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

12.3. TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 632.72 eurot (99%

639.11 eurost).

Hageja märkis hagiavalduses oma menetluskuluks ka õigusabikulu ning esitas

kohtule arve ja maksekorralduse selle kohta, et on tasunud Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 95.87 eurot (tlk 7, 35,

36). Hageja esindajaks on käesolevas menetluses volikirja alusel Artur Maljukov.

Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade

Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama

hagejat kohtumenetlustes (tlk 14). Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov

saanud sissetulekut ka AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja

töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja

õigusabikulu 95.87 eurot väljamõistmiseks puudub alus.

Kohtunik