2-11-11106/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Juri Repjanskilt Time Finans AB kasuks 1301,61 eurot, millest Jätta hageja menetluskuludest 64% Juri Repjanski kanda ja 36% Time Finans AB
Legislator headnote
AI generated2-11-11106/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Juri Repjanskilt Time Finans AB kasuks 1301,61 eurot, millest Jätta hageja menetluskuludest 64% Juri Repjanski kanda ja 36% Time Finans AB
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-11-11106
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
16. august 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-11106
Tsiviilasi
Time Finans AB hagi Juri Repjanski vastu 2034,38 euro
nõudes
Tsiviilasja hind
1301,61 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Time Finans AB (Rootsi registrikood 556158-1041;
asukoht Eestis Aia 7, 10111 Tallinn);
hageja
esindaja
Kathy
Jürivete
(OÜ Incure
Inkasso
Agentuur; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post
kathy.jyrivete@incure.ee);
kostja Juri Repjanski
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Time Finans AB hagi Juri Repjanski vastu osaliselt.
2. Välja mõista Juri Repjanskilt Time Finans AB kasuks 1301,61 eurot, millest
1239,63 eurot on tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga ning
61,98 eurot kahju.
3. Jätta hageja menetluskuludest 64% Juri Repjanski kanda ja 36% Time Finans AB
kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
4. Välja mõista Juri Repjanskilt Time Finans AB kasuks menetluskulu 245,41 eurot.
5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja
arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS
§ 1741 lg 4).
Edasikaebamise kord
Time Finans AB võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juri Repjanski võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
2(3)
esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Time Finans AB esitas 11.03.2011 Tartu Maakohtusse hagi Juri Repjanski vastu 2034,38 euro
(põhinõue 1239,63 eurot, intress 732,77 eurot ja kahju 61,98 eurot) nõudes.
Kostja taotles hagejalt eralaenu. Hageja kandis 01.04.2008 kostja arvelduskontole 18 000 krooni.
Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt eelnevalt hageja poolt saadetud
makseblankettidele. Kostja rikkus omapoolset kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles
ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist.
2. Kohus kohustas kostjat 12.04.2011 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse
nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast hagimaterjalide kättetoimetamist. Kohus hoiatas,
et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel
tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja
elukaaslasele Imbi Raismaale 27.06.2011 edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule
vastanud.
3. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta
kohtu poolt määratud tähtajaks.
4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha
tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib
põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
6. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia laenutaotlusest, eralaenu
tingimustest,
maksekorraldusest
taotletud
summa
kostja
kontole
kandmise
kohta,
makseblankettidest, lepingu ülesütlemise teatest, viimasest meeldetuletusest, teatisest nõude
loovutamise kohta ja 30.09.2008 nõudekirjast.
7. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud osaliselt.
Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg-st 1 majandus- või kutsetegevuses antud laenult
tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on
kokku lepitud. Hageja nõuab hagis kostjalt intressi 732,77 euro väljamõistmist eralaenu
tingimuste alusel. Nimetatud tingimuste kohaselt lisatakse üldisele võlasummale igakuiselt
kuuintress, mille määra hagejal on õigus muuta krediidipoliitiliste otsuste, laenukulude või
muude kulude muutumise tõttu, mida krediidiandja ei saanud ette näha lepingu sõlmimise ajal.
Peale lepingu lõpetamist jäävad krediiditingimused rakendatavates osades kehtima seni, kuni
võlg on täielikult tasutud.
Hagiavaldusest nähtub, et intressi arvestamise perioodiks on ajavahemik 22.09.2008 (nõude
loovutamise aeg) kuni 09.03.2011 (hagiavalduse koostamise aeg). VÕS §-s 397 sätestatud laenu
kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi
laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest
kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha
kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu
tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-
st 397 tulenevalt õigusliku aluse. Kuivõrd laenuleping öeldi 22.08.2008 üles, siis on hageja
kaotanud õiguse intressi arvestamiseks pärast võlasuhte lõppemist. Kuna kostja kohustamine
3(3)
intressi maksmiseks ka pärast lepingu lõppemist on seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv,
siis tuleb hageja intressinõue jätta rahuldamata.
Hageja nõue kostjalt võlgnevuse (tagastamata laenusumma koos intressi ja meeldetuletustasuga)
ning kahju sissenõudmise osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100,
§ 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1
alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1239,63 eurot ja kahju 61,98 eurot.
8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi
osaliselt, s.o 64% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja
36% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
10. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 319,55 euro
ja hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 200 euro väljamõistmist.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava
kohtulahendi kohaselt kandma ka teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja
keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud
suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse
korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude
olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte
vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,
peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 63,91 eurot.
Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 383,46 eurot (319,55 + 63,91).
11. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt
välja menetluskuluna 245,41 eurot (64% 383,46 eurost).
Kohtunik