2-11-24470/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Määruse tegemise aeg ja koht

3. august 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-24470

Tsiviilasi

FMOÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik FMOÜ (registrikood XXX asukoht XXX)

Võlgniku juhatuse liige HE

Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok

Kohtuistungi toimumise kuupäev

15. juuni 2011.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada FMOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavalduse menetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Likvideerida FMOÜ ja kustutada ta Harju Maakohtu registriosakonna

registrist.

3. FMOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele

pankrotihaldurile Oliver Ennokile.

4. Pärast FMOÜ kustutamist äriregistrist vabastada Oliver Ennok ajutise halduri

kohustustest.

5. Määrata FMOÜ dokumentide vastutavaks hoidjaks juhatuse liige VM (isikukood

XXX).

6. Määrata ajutise halduri Oliver Ennoki töötasuks 1 120 (üks tuhat ükssada

kakskümmend)

eurot

ja

hüvitada

vajalike

kulutuste

katteks

(kaheksakümmend üheksa) eurot, millele lisandub käibemaks.

7. Välja mõista FMOÜ-lt ajutise halduri tasu 1 120 eurot ja hüvitis vajalike

kulutuste katteks 89 eurot, millele lisandub käibemaks OÜ Pankrotihalduribüroo

Ennok kasuks arvelduskontole nr XXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

FMOÜ esitas 25.05.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku

põhitegevusala metalltoodete tootmine. Tooteid müüdi Eestis ja Soomes. Avalduse esitamise

ajaks on osaühingu majandustegevus lõppenud. Ettevõte on muutunud püsivalt

maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige üldine majanduslangus, mis

tingis tellimuste vähenemise.

Harju Maakohtu 26.05.2011 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas FMOÜ

ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Oliver Ennok esitas 14.06.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

koosneb võlgniku vara rahast arvelduskontol ning kasutatud seadmetest. Ajutise halduri

hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 800 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul

kohustusi kokku ca 22 500 eurot. Finantsanalüüsist selgub, et võlgniku omakapital oli juba

2009. aasta lõpus negatiivne ning võime katta kohustusi praktiliselt olematu. See olukord

ainult süvenes järgnevate aastatega ning võlgniku juhatuse liikmed oleksid pidanud hiljemalt

2010. a alguses kasutusele võtma Äriseadustiku (ÄS) §-s 176 toodud meetmed. Ajutise

halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine

haldur asjaolu, et võlgniku juhatus ei suutnud võlgniku tegevust piisavalt kohandada

keerulisemaks muutunud majandusoludega ning müügitulu vähenes oluliselt. Samuti ei

pööratud piisavalt tähelepanu pidevalt kasvavale maksuvõlale. Ajutine haldur ei ole

tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi.

Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või

kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb FMOÜ

pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada FMOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 120

eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 89 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik

ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise

halduri Oliver Ennoki arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et FMOÜ pankrotiavalduse

menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest,

kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi

võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. FMOÜ-l on

kohustusi 22 500 euro ulatuses ning vara ca 800 eurot. Aruande kohaselt ei ole

pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku

raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole FMOÜ pankrotimenetluses

vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine

pankrotihaldur,

et

FMOÜ

pankrotiavalduse

menetlus

tuleb

lõpetada,

pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

15.06.2011 määrusega tegi kohus FMOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku

tasuda FMOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. FMOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud

ei ole.

Kohus leiab, et kuna FMOÜ olemasolev vara ei kata kohustusi ning ettevõtte

majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et

võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise

iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning

FMOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist

andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada FMOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti

väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel.

Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise

tõttu,

likvideerib

ajutine

haldur

juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise

halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku

dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse

kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise

isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VM .

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib

haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4

kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 120 eurot. Töötasu

arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Vajalike kulutuste

hüvitiseks palub ajutine haldur määrata 89 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja

tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid

esitanud. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu 1 120 eurot ja

kulutuste hüvitise 89 eurot, millele lisandub käibemaks, välja võlgnikult, FMOÜ-lt.

Viivi Villemson