2-10-60009/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

08. juuli 2011a, Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-60009 Tsiviilasi Swedbank AS hagi KT vastu 5068,88 euro võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Marge Goldberg Kostja: KT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagi hind 4376,16 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS hagi KT vastu.

2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 5068,88 eurot.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud 13.05.2007 sõlmisid hageja, Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank), ja kostja, KT laenulepingu nr XXX summas 70 000 EEK (4473,82 eurot) intressimääraga 16% aastas, tagastamise lõpptähtajaga 09.01.2011. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 9. kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 09.10.2009. Alates 09.10.2009 kuni 07.06.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses üheksa üksteisele järgneva intressi maksega. 13.04.2009 saatis hageja lepingu ülesütlemise kirja, tähtaegselt tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 28.04.2010, hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 07.06.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 09.02.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 2633,05 eurot sh põhiosa 2121,89 eurot, intress 256,59 eurot ajavahemiku 09.10.2009–07.06.2010 eest ja põhiosa viivis 254,57 eurot ajavahemiku 09.11.2009–09.02.2011. 17.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, krediidilimiidiga 35 000 EEKi (2236,91 eurot).

Intressimääraks oli lepingu kohaselt 16%. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2254,27 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. 13.04.2010 saatis hageja kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuse olemasolus ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 28.04.2010. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mitte saavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse.

Kostja tähtaegselt võlgnevusi ei tasunud ja hageja luges lepingu üles öelduks. 08.02.2011 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 2435,83 eurot, millest põhiosa 2254,27 eurot, intress 19,17 eurot, viivis 162,39 eurot. Eelnevalt toodud asjaoludest tulenevalt on kostja koguvõlgnevus hageja ees 5068,88 eurot, sh põhiosa 4376,16 eurot, intress 275,76 eurot, põhiosa viivis 416,96 eurot. Hageja esitas 01.12.2010 kostja, KT vastu võla nõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse, 17.12.2010 esitati võlgnikule makseettepanek, kuid 28.12.2010 esitas kostja makseettepanekule vastuväite.27.01.2011 andis Pärnu Maakohus asja menetlemiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 31.01.2011 kohustati hagejat esitama nõue hagi vormis ning 18.02.2011 vormistati hagi menetlusse võtmise määrus. 10.05.2011 kohtule saadetud kostja vastuses tunnistas kostja nõuet, kuid soovis, et leitaks kompromiss ja tehtaks maksegraafik.

Kostja märgib oma vastuses, et on mõistliku intressimääraga maksegraafiku tegemist palunud pangalt juba mitmeid kordi. 27.06.2011 toimunud istungil kinnitas kostja vastuses kirjutatut ning jäi maksegraafiku tegemise soovi juurde. Hageja ei nõustunud maksegraafikuga kohtulahendi tegemise eelselt, ent lubas mõistliku intressimääraga maksegraafikut kostjale pärast lahendi tegemist võimaldada.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 13.05.2007 laenulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 mõttes ning 17.12.2007 tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõttes. Lepingud vastavad laenulepingu ja tarbijakrediidilepingu erisätete nõuetele. Kuivõrd lepingu täitmise osas erinormid puuduvad, tuleb lähtuda VÕS üldsätetest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Õiguskaitsevahendina on tulenevalt VÕS §-st 100 ja § 101 p-dest 1,4,6 võlausaldajal lepingu rikkumise korral õigus nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Swedbank on kostjalt nõudnud kohustuse mittetäitmisel ja täitmisega viivitamisel lepingu täitmist, kuid tulemusteta. VÕS § 415 lg 1 sätestab tarbijakrediidilepingu osas, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on pank nõudnud viivist VÕS § 113 lg 1 ulatuses, seega on viivise määr kooskõlas seadusega. Laenulepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib VÕS § 399 lg 1 p 1, mis sätestab, et laenuandja võib laenulepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega. Sama lõike p 2 kohaselt on laenuandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja intressi ei maksa.

Käesolevas asjas oli laenusaaja hagiavalduse kohaselt viivituses üheksa üksteisele järgneva intressi maksega. Seega on pangal alus leping erakorraliselt üles öelda. Pank andis ülesütlemiseks mõistliku täiendava tähtaja VÕS § 116 lg 5 mõttes. Eelduslikult on järgitud ka VÕS §-s 196 sätestatud nõudeid. Kuivõrd kostja enda 10.05.2011 vastuses panga väidetele vastuväiteid ei esitanud, eeldab kohus, et laenulepingu ülesütlemiseks oli alus, ülesütlemise korda on järgitud ning seega toimus ülesütlemine kooskõlas seadusega.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemist reguleerib VÕS § 416 lg 1, mis sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täieliult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on tarbijale edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Lepingu ülesütlemise avalduse saatis pank kostjale 13.04.2010, hoiatades, et loeb lepingu üles öelduks kui võlgnevusi ei tasuta ajaks 28.04.2010. Hageja pole välja toonud, mitme järjestikuse makse tasumisega kostja viivituses oli, ent kuivõrd kostja oma 10.05.2011 esitatud kostja vastuses ega kohtuistungil vastuväiteid pole toonud, eeldab kohus, et ka tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks oli alus, ülesütlemise korda on järgitud ning seega toimus ülesütlemine kooskõlas seadusega. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et Swedbank AS hagi KT vastu on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 määrab menetluskulude jaotuse hagimenetluses, lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Maie Seppo kohtunik