2-10-27032/14 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308

Tsiviilasja number

2-10-27032

Tsiviilasi

T K hagi OÜ TMT-Fasteners vastu töövaidluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagihind

Hageja: T K (isikukood XXX), elukoht XXX, lepinguline

esindaja Emma Kakosjan, e-post: kakosjan@inbox.ru

Kostja: OÜ TMT-Fasteners (registrikood 10229034), asukoht

Linda tn 8, 20309, Narva, lepinguline esindaja Irina Belova, e-

post: belirn@gmail.com

958,67 eurot (15 000 krooni)

Kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

08.07.2011

Hageja: T K ja tema lepinguline esindaja Emma Kakosjan

Kostja: OÜ TMT-Fasteners lepinguline esindaja Irina Belova

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada T K hagi osaliselt.

2. Tunnistada töölepingu nr 276 erakorraline ülesütlemine 25.02.2010 TLS § 88 lg 1 p 3

alusel OÜ TMT-Fasteners ja T K vahel tühiseks.

3. Lugeda töölepingu nr 276 hageja T K ja kostja OÜ TMT-Fasteners vahel lõppenuks

töötaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral, so 27.03.2010.

4. Välja mõista OÜ-lt TMT-Fasteners hageja T K kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis

summas 319,56 eurot (kolm sada üheksateist eurot ja 56 senti) töölepingu ülesütlemise

etteteatamise

tähtaja

puudumise

eest,

mida

tal

oleks

olnud

õigus

saada

etteteatamistähtaja järgimise korral.

5. Välja mõista OÜ-lt TMT-Fasteners hageja T K kasuks hüvitis töösuhte lõpetamise

korral TLS § 109 lg 1 alusel summas 958,67 eurot (319,56 eurot x 3).

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskulud 80 % ulatuses kostja kanda ja 20 % ulatuses jätta kostja

menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6)

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Asjaolud ja hageja nõue

25.03.2010 esitas T K töövaidluskomisjonile avalduse OÜ TMT-Fasteners vastu töölepingu

ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõudes, töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja

mittejärgimise eest hüvitise nõudes ja seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemise

eest hüvitise nõudes. 10.05.2010 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9.1-2/1120-

2010 rahuldati T K avaldus osaliselt.

08.06.2010 esitas OÜ TMT-Fasteners töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel.

Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 15.09.2010.

Hagiavalduses esitatud asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.01.2007 hageja T K ja kostja OÜ TMT-Fasteners vahel

tööleping nr 276, mille kohaselt oli hageja tööle võetud laohoidjana. 25.02.2010 lõpetas

tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Töölepingu seadus § 87 kohaselt võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel,

järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tööandja ei järginud töölepingu

ülesütlemise etteteatamisetähtaegu, ei esitanud töötajale kirjalikku avaldust töölepingu

ülesütlemise kohta, ei põhjendanud töölepingu lõpetamist. Hagiavalduse kohaselt ei ole

seetõttu võimalik tuvastada töötaja poolt kohustuste rikkumise fakti, selle rikkumise raskust,

rikkumise toimepanemise kuupäeva, lisaks seda kas tööleping on üles öeldud mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama. Eeltoodud põhjendustel on töölepingu ülesütlemine tühine, hageja taotleb töölepingu

lõpetamist TLS § 91 lg 1 alusel alates 27.03.2010 ning hüvitist töölepingu ülesütlemise

etteteatamise tähtaja puudumise eest 30 päeva eest summas 388,65 eurot (6081 krooni) ning

seaduse nõuetele mittevastava töölepingu ülesütlemise eest hüvitist 4 kuu töötasu osas

summas 1140,06 eurot (17838 krooni).

Hageja esitas tõenditena töölepingu ( tl 26-29), täieliku materiaalse vastutuse lepingu (tl 30),

17.11.2009 käskkirja (tl 31), panga väljavõtte (TVK t 9-15).

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võtnud, kuna tööleping on lõpetatud seaduslikul alusel TLS § 88 lg 1 p 3

alusel. Töötaja pidi teostama toodangu lõpliku töötlemise osakonna juhataja tööd, mille eest

maksti talle lisatasu. Töö toimus periooditi tööandja korraldusel. Töötaja pidi mõõteriista abil

kontrollima detailide töötlemise protsessi õigsust tsehhi töötajate poolt. 13.11.2009 töötajat

hoiatati, kuna viimane suhtus lohakalt oma töösse. 23.02.2009 tehniline kontroll tuvastas

detailide töötlemisel praagi, mis oli põhjustatud töötaja lohaka töösse suhtumise tõttu.

Töölepingu ülesütlemine toimus 25.02.2010, so mõistliku aja jooksul. Tööandja esitas TLS §

95 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisavalduse ning tutvustas seda töötajale. Kostja leiab, et

töölepingu ülesütlemine on seaduslik ja põhjendatud, kuna töölepingu ülesütlemisele oli

eelnenud hoiatus.

Kostja esitas oma vastusele tõenditena reklamatsiooni tellimuse mittevastuvõtmiseks (tl 41),

praakdetailide kahju suuruse hindamise tõendi (tl 43), transpordikulude maksumuse tõendi (tl

45), 23.02.2010 tehnilise kontrolli akti (tl 47), reklamatsiooni alusel detailide tagastamise

kirje (tl 49).

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete juurde. Hageja taotles hagi rahuldamist ning kostja hagi

rahuldamata jätmist.

Maakohtu otsuse põhjendused

TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi

lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada.

Töölepingu seaduse (TLS) § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes

töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud

etteteatamistähtaegu.

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi

või rikkunud töökohustusi.

Kostja ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles kuna ta hoiatusest hoolimata oli rikkunud

töökohustusi. Kohtule esitas kostja tõendid praagi tekkimise kohta 23.02.2010, kuid tõendeid

selle kohta, et hageja kui töötaja vastutas praagi tekkimise eest ning et viimane pidi

kontrollima toodangu kvaliteeti kohtu käsutuse ei ole. Töölepingust ja muudatustest ( tl 26-

29) nähtub, et töötaja on tööle võetud 23.01.2007 laohoidjana. Alates 02.07.2007- 02.11.2009

töötaja täitis lisakohustusi toodangu lõppviimistluse osakonna juhatajana. 17.11.2009

käskkirjaga on T K vabastatud toodangu lõppviimistluse osakonna juhataja kohustustest ning

talle ei maksta lisatasu nende ülesannete eest (tl 31). Kostja väited, et hageja pidi osakonna

juhataja kohustusi täitma veel veebruaris 2010 on seetõttu paljasõnalised ja tõendamata.

Lisaks nähtub hageja pangaväljavõttest, et kostja tööandjana on lõpetanud alates novembrist

lisatasu maksmise töötajale ning detsembrist 2009 on hageja saanud töötasu kätte 4517 krooni

ja jaanuaris 2010- 4454,00 krooni. Veebruaris on hagejale tasutud töötasu kahe ettevõtte OÜ

Micro-Fix ja OÜ TMT-Fasteners poolt kokku 8 919.00 krooni. Kohus järeldas eeltoodust, et

antud juhul- 25.02.2010 töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust ei olnud ning töötaja

töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks (TLS § 104 lg 1).

TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt kui erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette

teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30

kalendripäeva.

TLS § 99 kohaselt kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale

ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.

TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on

seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada

hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Kohus tuvastas, et kostja ei ole järginud töölepingu etteteatamise tähtaegu. TLS § 97 lg 2 p 2

ja 105 lg 5 kohaselt on töötajal õigus saada hüvitist 30 kalendripäeva eest ehk ühe kuu

töötasu, mis on töölepingu järgi 319,56 eurot (5000 krooni). Kostja ei täitnud ka TLS § 99

nõuet anda töötajale uue töö otsimiseks vaba aega.

TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu

ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud.

TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS § 107 lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Kohus loeb, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning kuna töötaja on esitanud

taotluse lõpetada tööleping TLS § 91 lg 1 alusel alates 27.03.2010, siis kuulub nimetatud

taotlus TLS § 107 lg 2 alusel rahuldamisele.

TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva

seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta,

arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Kohus loeb põhjendatuks, et töölepingu lõpetamisel seadusest tuleneva alusel puudumise tõttu

tuleb kostjal tasuda töötaja kolme kuu keskmine töötasu. Töölepingu kohaselt on keskmiseks

töötasuks 319,56 eurot (5000 krooni) ning väljamõistetavaks hüvitiseks on 958,67 eurot

(319,56 eurot x 3). Kohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks hüvitise suurust muuta.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlus-

osaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja menetluskulud 80 % ulatuses jätta kostja

kanda ja 20 % ulatuses jätta hageja kanda.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.

Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg

3).

Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 442, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro

Kohtunik