3-10-2855/40 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2855 Otsuse kuupäev 15.07.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Aleksandr Streltsov kaebus Viru Vangla direktori 24.08.2010 käskkirjale nr. 6-3/1859-D. Asja läbivaatamise kuupäev 30.03.2011 ja 28.06.2011 , avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov ; Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta Aleksandr Streltsovi kaebus haldusasjas 3-10-2855 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 15.08.2011.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Aleksandr Streltsov on esitanud 26.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Viru Vangla direktori käskkiri 24.08.2010 nr. 6.-3/1859-D. Kaevatava käskkirja kohaselt on Aleksandr Streltsov 25.07.2010 kella 08.12 paiku Viru Vangla E-5 osakonna kambris nr. 2304 hommikuse loenduse ajal eiranud vanglateenistuja seaduslikku korraldust voodist püsti tõusta ja oma nimi teatavaks teha. Kaevatava käskkirja kohaselt on karistatud kaebajat 45 ööpäevase kartserisse paigutamisega Viru Vangla kodukord p. 8.1.2 nõuete eiramise eest.

Kohus on kaebuse kohtumäärusega 18.11.2010 menetlusse võtnud ning asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaegselt, arvestades asjaolu, et kaebaja on esitanud vaide 15.09.2010 eelnimetatud Viru Vangla direktori käskkirja peale, kuid kuni kohtumääruse tegemiseni ei olnud vangla vaiet läbi vaadanud, mistõttu kohus leidis, et kuna vaie on tähtaegselt jäänud läbi vaatamata, on kaebajal õigus kohtu poole pöörduda (VangS § 11 lg 5).

30.03.2011 kohtuistungil on kaebaja märkinud, et ta on esitanud ka kahju hüvitamise taotluse seonduvalt sellega, et kui kohus käskkirja tühistab, on kaebaja alusetult viibinud kartseris, millest tulenevalt tekib kaebajal kahju hüvitamise nõude õigus. Kohus tegi täiendava järelepärimise vanglalt ning asjaolude väljaselgitamiseks lükkas asja arutamise edasi. Kohus tuvastas, et kaebaja ei ole seonduvalt käskkirjaga nr. 6-3/1859-D esitanud kahju hüvitamise nõuet vanglale ega kohtule, on vaid oma vaides , millega on nõudnud käskkirja tühistamist (tl.40), märkinud, et kui vangla käskkirja ei tühista ja ta kannab kartserikaristuse ära, siis ta soovib , et vangla hüvitaks talle 50.000 eurot.

28.06.2011 menetles kohus kaebaja kaebust Viru Vangla 24.08.2010 käskkirja nr. 6-3/1859-D tühistamise nõudes.

Kaebaja taotleb nimetatud käskkirja tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et vangla on tema põhiõigusi rikkunud. Kaebaja ei eita, et ta eiras vanglaametniku korraldust – tõusta püsti ja öelda oma nimi ; kaebaja märgib, et ebainimlik ja põhiõigusi rikkuv on vanglaametniku korraldus ebainimlikes tingimustes anda korraldus püstitõusmiseks, kus puudub õhk ja on raske hingata ning ta ei tõusnud püsti protesti märgiks.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et vanglaametniku loenduse ajal antud korraldus tõusta voodist püsti ja öelda oma eesja perekonnanimi on Viru Vangla kodukord sätetega kooskõlas ning VangS §

67 p. 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Vastustaja märgib, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on olnud seaduspärane, läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on sellest teavitatud, kaebajale on antud võimalus omapoolseteks selgitusteks, karistus on proportsionaalne ja määratud selleks pädeva ametiisiku poolt ning tähtaega järgides. Vastustaja märgib kohtuistungil, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja ning kõiki asjaolusid arvesse võttes, on kaebajat karistatud kõige rangeima karistusmääraga.

Kohtu seisukohad:

Viru Vangla 24.08.2010 käskkirjaga nr. 6-3/1859-D määrati Aleksandr Streltsovile vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine

45 ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks on valvur A. Naruski ettekanne nr. 3367 selle kohta, et 25.07.2010 kell 08.12 paiku E-hoone E5 osakonnas kambris nr. 2304 on kinnipeetav Aleksandr Streltsov hommikuse loenduse ajal keeldunud püsti tõusmast ja oma nime ütlemast, millega eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust. Vangistusseaduse § 67 p. 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukord p. 8.1.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglat külastavaid ametiisikuid püsti seistes. Vanglas loenduse ajal vanglaametniku poolt kaebajale antud korraldus öelda oma eesja perekonnanimi ja tõusta püsti on kooskõlas Viru Vangla kodukorras sätestatuga. Viru Vangla kodukord p. 7.3 kohaselt on kohustatud kõik kinnipeetavad loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel tõusma püsti ja hoidma käsi keha kõrval vanglaametnikule nähtaval ning seisma enda korrastatud voodi juures või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukord p. 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinnipeetava ees –ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust. Eeltoodust lähtuvalt on vanglaametnik andnud kaebajale Viru Vangla kodukord sätetest tulenevalt korraldusi, mida kinnipeetav pidanuks täitma. Kaebaja ise tunnistab kohtuistungil, et eiras vanglaametniku korraldust protesti märgiks, kuna vanglaametnik on talle korraldust andes alandanud tema inimväärikust. Kaebaja arvates tuleb juhinduda Põhiseaduse § 17, 19 ja 41 sätetest, mitte juhinduda vangla kodukorra sätetest.

Kohus asub seisukohale, et kinnipeetav Aleksandr Streltsovi süü on tõendatud tema enese ütlustega ja vanglaametnik A. Naruski poolt koostatud ettekandega. A. Streltsov on rikkunud VangS § 67 p. 1 nõuet ja Viru Vangla kodukord p. 8.1.2 nõuet. Kohus ei loe põhjendatuks kaebaja poolt vanglaametniku korralduse eiramist põhjusel, et kambris oli palav ja puudus värske õhk ning asjaolu, et kaebaja kurtis oma tervise üle, mis väidetavalt oli takistuseks vanglaametniku korralduse täitmisel.

Vastustaja on märkinud, et A. Streltsov on teadlik kõikidest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning teadlik sellest , et on kohustatud neid täitma. Antud juhul on vangla õigesti asunud seisukohale, et kaebaja on teadlikult ja tahtlikult toime pannud distsipliinirikkumise. Kaebajat on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja kõigil juhtudel on tegemist allumatusega. Kergendavad asjaolud menetluses puuduvad ning seega on õiguspäraselt leitud, et kaebaja suhtes kuulub kohaldamisele rangeim distsiplinaarkaristus – VangS § 63 lg 1 p. 4 alusel – 45 ööpäevaks kartserisse paigutamine.

Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane, karistus on eesmärgipärane, kuna karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja samalaadsete varasemate karistustega kui ka eesmärgiga kaebajat mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma, distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kaebaja suhtes ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ega põhiseadusest tulenevaid sätteid. Kaebaja poolt viidatud Põhiseaduse § 17 , § 19 ja § 41 sätete rikkumist vangla poolt , mis räägivad kellegi hea nime teotamisest, eneseteostuse vabadusest ja sellest, et igaühel on õigus jääda truuks oma arvamusele ja veendumustele, ei ole kohus tuvastanud.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata, kuna kaevatav käskkiri on õiguspärane ning pole tuvastatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6.

Kohtunik Mare Priks