2-10-54675/25 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-10-54675

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht

05. juuli 2011. a Pärnu Tsiviilasja number 2-10-54675 Tsiviilasi Elion Ettevõtted AS hagi S.T.’ i vastu teenuse võla, seadmete tasu, võla sissenõudmise kulu ja viivise summas 354.17 euro saamiseks. Tsiviilasja hind

211.68 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elion Ettevõtted AS, registrikood 10283074, asukoht Endla tn 16, Tallinn, volitatud esindaja Monika Paade, e-post: Monika.Paade@elion.ee ; Kostja: S.T. Kolmas isik kostja poolel: G.A. Menetlusviis Kirjalik menetlus lihtsustatud korras

RESOLUTSIOON Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6, §

113 lg.1, TsMS § 162 lg 1, § 173, § 174, § 403, § 404, § 434-436, § 438, § 440, § 442, § 630-633

1. Rahuldada Elion Ettevõtted AS hagi S.T.’ i vastu täies ulatuses.

2. Välja mõista S.T.’ilt Elion Ettevõtted AS kasuks põhivõlg 211.68 eurot, seadmete tasu 81.65 eurot, võla sissenõudmise kulu 46.21 eurot ja viivis 14.63 eurot, kõik kokku 354.17 EUR (kolmsada viiskümmend neli eurot ja 17 senti). Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja S.T.’i kanda.

2. Välja mõista S.T.’ilt AS Elion Ettevõtted kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 76.69 EUR (seitsekümmend kuus eurot ja 69 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

2-10-54675

2 (4) Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6

Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Elion Ettevõtted kostjaga kliendilepingu nr 8171912 ning seadmekasutuslepingu nr 8175350, mille alusel kostja kasutas alates 10.03.2008.a aadressil xxxxx tn xx-x, xxxxx hageja pakutavaid tooteid – IP Digiboks Amino Aminet 110 ja marsuuter Thomson ST-7546. Kostja jättis tasumata nimetatud lepingu alusel esitatud arved, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks teenuste eest teenuse põhivõla 211.68 EUR, seadmekasutuslepingu järgselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 81.65 EUR, võla sissenõudmisekulu 46.21 EUR ja lepingujärgse viivise 14.63 EUR, kokku 354.17 EUR. Hageja palub välja mõista kostjalt maksekäsu kiirmenetluses avalduselt ja hagilt tasutud riigilõivu summas 76.69 EUR.

Menetluse käik Kostja esitas kohtule 06.03.2011.a elektrooniliselt (kuid vaatamata endapoolsetele väidetele digitaalselt allkirjastamata, üksnes pdf-vormis) kirjaliku vastuse, milles hagi õigeks ei võta ja nõuet ei tunnista, kuna kostja ei ole sõlminud hagejaga lepingut ega ole vastu võtnud ka ühtegi kaupa ja seega pole tal kohustust tasuda – kostjale saadetud lepingul ei ole kostja allkiri ja lepingul puudub kuupäev. Vastuvõtu aktil on hoopis erinev allkiri kostja nime all. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikult, kohtukulud palub jätta hageja kanda. Hageja 22.03.2011.a vastuses jäi nõude juurde, teatas, et Elioni andmebaasi kohaselt on leping kostjaga sõlmitud 24.03.2008.a ning lepingu sõlmimisel esitas kostja juhiloa, mille koopia hageja kohtule esitab ja millega tõendab, et kostja isik on tuvastatud juhiloa alusel. Seadme üleandmisevastuvõtuaktid sõlmiti 10.03.2008.a, aktidel on kuupäev märgitud. Seadmed anti üle xxxxx tn xxx, xxxxxx, kas kostja kindlasti allkirjastas aktid, ei saa hageja öelda, kuid on alust arvata, et tegemist on kostjaga. Kostja 24.03.2011.a täiendavas elektroonilises vastuses kinnitas, et on nõus tasuma hagejale kaupade ja teenuste eest üksnes juhul, kui leidub paber, mis tõestab, et ta on kaubad või teenused vastu võtnud ja neid kasutanud hageja nõutud ulatuses, seni palub jätta hagi rahuldamata. Hageja 01.04.2011 taotlusel kaasati asjas 3. isikuna hageja teenuse osutamise asukoha, so xxxxxx asuva korter xxxxx xx-x omanik G.A., kes 16.05.2011.a kohtule saadetud arvamuses kinnitas, et perioodil oktoober 2007- mai 2008 üüris S.T. temale kuuluvat korterit xxxxx xx-x, xxxxxx. Milliseid teenuseid tarbis, ei oska G.A. kommenteerida, sest elas mujal, kuid kinnitab, et tema ei ole kunagi sõlminud aadressile xxxxx xx-x, xxxxx ühtegi lepingut hagejaga ega võtnud vastu ühtegi kaupa ega teenust hagejalt. Hageja jäi 30.05.2011.a arvamuses senise haginõude juurde, kostja enam täiendavalt midagi kohtule ei ole esitanud.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult 02.02.2011.a kohtule esitatud kujul. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 113 lg.1, § 94 alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud kliendilepingu ja seadme kasutamise lepingu ja üldtingimustega, nendele lisatud kostja juhiloa

2-10-54675

3 (4) koopiaga, 10.03.2008.a seadme üleandmis-vastuvõtmise aktiga, esitatud arvete ja 01.08.2008.a viivisearvestuse ning võlateatistega (tl. 29-37) ning menetlusse kaasatud kolmanda isiku G.A.’i 16.05.2011.a arvamusega (tl 85-86). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Seega kehtib lepingute sõlmimisel üldjuhul vormivabadus ja lepinguliste suhete olemasolu tõendamiseks ei ole tingimata vajalik paberkandjal lepingu olemasolu. Siiski kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist kirjalike lepingute sõlmimine kostja poolt, kuivõrd isik, kes hagejaga kliendilepingu ja seadme kasutamise lepingu sõlmis, tuvastati hageja poolt lepingute sõlmimisel juhiloa alusel kui S.T. (tl 24 ja 59) elukohaga xxxxx tn xx – x, xxxxxx (tl. 23-27). Kostja ei ole seda vaidlustanud ega selle kohta selgitusi andnud, kuidas oleks hageja saanud kostjat tema juhiloa alusel tuvastada ilma kostja teadmata.

Kohus märgib ka, et allkiri nii kliendilepingul kui ka seadme kasutamise lepingul on visuaalsel vaatlusel sarnane käesolevas asjas kostja poolt 24.11.2010.a maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule esitatud vastuväitel olevale allkirjale (tl. 12), menetluses ei ole taotletud allkirja ekspertiisi ning väikest hagihinda arvestades ei ole see ka otstarbekas. Samuti on lepingud hageja kliendiandmebaasi väljatrüki kohaselt sõlmitud 24.03.2008.a ning seadmed üleantud xxxxx tn xx-x, xxxxx vastava akti alusel 10.03.2008.a , mil xxxxx tn xx-x korteri omaniku G.A.i kinnitusel kasutas nimetatud eluruumi kostja.

Kostja ei ole lepingu täitmise koha kui tema elukoha osas mingeid vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kostja pidi olema teadlik tema eluruumi paigaldatud seadmetest ja samas osutatud Kodulahenduse teenusest, samuti tema elukohta mitme kuu (vähemalt aprill-mai 2008.a) jooksul saabunud ja kostja nimele väljastatud Elion Ettevõtted AS arvetest. Juhul, kui digiboksi jms seadmed oleks kostja nimel vastuvõtnud ja xxxxx tn xx-x korterisse paigaldada võimaldanud keegi kolmas isik, siis ei ole kostja millegagi tõendanud, et ta oleks sel ajal tema valduses olevas eluruumis hageja teenuse osutamise (sh seadmete paigaldamise) tagasilükanud või muul viisil vaidlustanud.

Kohus loeb eeltoodud asjaoludel piisavalt selgelt tuvastatuks VÕS § 9 lg. 1 mõttes kokkuleppe saavutamise poolte vahelise teleteenuse osutamiseks. Võlaõigusseaduse § 9 lg 2 ja 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kostja ei ole täitnud kliendilepinguga nr 8171912 ning seadmekasutuslepinguga nr 8175350 võetud kohustust ega tasunud temale osutatud teleteenuste eest. Seega on hagejal õigus nõuda lepingute alusel teenuse põhivõlga summas 211.68 EUR, seadmekasutuslepingu järgselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 81.65 EUR, võla sissenõudmise kulu 46.21 EUR ja lepingujärgset viivist 14.63 EUR.

Hagi kuulub rahuldamisle ja kostjalt tuleb välja mõista kokku

354.17 EUR Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 ja § 173 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehakse, s.o. kostja S.T.’i kanda. TsMS § 173 ja § 1741 alusel põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks viimase taotlusel vältimatu kohtukuluna seaduses sätestatud suuruses riigilõivu summas 76.69 eurot. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse

2-10-54675

4 (4)

Ingrid Hallas Kohtunik