2-10-31431/15 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingrid Hallas, sekretär Terje Üürike

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.juulil 2011.a Pärnu Rüütli tänava kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-31431

Tsiviilasi

OÜ Eametsa Vara hagi OÜ Alberteen vastu õigusvastaselt

tekitatud kahju summas 116 177 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ Eametsa Vara reg kood 11101649 Eametsa küla Sauga vald

85001 Pärnumaa

Hageja lepinguline esindaja advokaat Anu Talu e-

post:anu.talu@jolab.ee

Kostja :

OÜ Alberteen reg kood 11000718 Lille 13 , 80034 Pärnu e-

post:kalvi@pel.ee

Kostja esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik e-post:

ants@ppnet.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

09.juunil 2011.a.

Hagihind 116 177 krooni so 7 425.06 eurot

Resolutsioon :

Juhindudes VÕS § 127 lg 1, § 115 lg 1, § 1045 lg 1 p 5 ja 7, kohus otsustas:

Rahuldada hagi.Välja mõista OÜ-lt Alberteen õigusvastaselt tekitatud kahju summas 116 177 (

ükssada kuusteist tuhat ükssada seitsekümmend seitse krooni ) s.o. 7 425.06 ( seitse tuhat nelisada

kakskümmend viis eurot ja 6 senti ) OÜ Eametsa Vara kasuks.

Menetluskulud

Jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagejale kuulub omandiõiguse alusel korter Liilia 5-1 Pärnu linnas reg osa nr

2289305.Kostjale kuulub omandiõiguse alusel kinnistu, asukohaga Laatsareti tn 2 Pärnu

linn.Kõrvuti asuvatel kinnistutel paiknesid elamud selliselt, et hagejale kuuluva korteri üks

välisseintest ja kostjale kuuluva elamu üks sein oli ühine.

Seoses Laatsareti tn 2 kinnistul asuva hoone ebaseaduslike lammutustöödega varises kokku (

lammutati) Liilia tn 5 kinnistul asuva elamu korteri nr 1 sein.Nimetatud sündmus fikseeriti

Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelvalve osakonna poolt ning samal päeval so 21.05.2009.a.

teavitas Eametsa Vara OÜ ka kahju nõude esitamisest.

24.mail 2009.a. toimus Liilia tn 5 kinnistul asuvas elamus tulekahju, mille tulemusena hävis

korteri nr 1 kolme ruumi põlevmaterjalist sisustus ning korter muutus kasutuskõlbmatuks.

Pärnu Munitsipaalpolitsei 22.09.2009.a vastuse nr. 15-4/9160-1 kohaselt on väärteoasja nr

09001344 menetletud Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1 ja p 4 rikkumise tunnustel ja süüdlasena on

vastutusele võetud kostja.Seega on kostja õigusvastane tegevus Liilia tn 5 kinnistul asuva

elamu korter nr 1 seina lammutamisel tuvastatud.

Hageja on seisukohal, et tulekahju Liilia 5-1 korteris tekkis seoses ebaseadusliku lammutuse

tulemusena kokku varisenud ( lammutatud) seina puudumise tõttu ligipääsu võimaldamisega

kolmandatele isikutele.Eelnimetatud toetab ka Lääne-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo

juhtivinspektori arvamus.

07.09.2009.a ekspertarvamuse kohaselt on OÜ Eametsa Vara minimaalne kahju seoses elamu

otsaseina varinguga ja tulekahju tulemusel 116 177 krooni.

30.09.2010.a. esitas hageja kostjale pretensiooni õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudes millise kostja sai kätte 09.10.2009.a.

11.11.2009.a. esitas hageja kostjale korduvteate õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõudes, mille kostja sai kätte 12.11.2009.a.

23.11.2009.a. edastas kostja hagejale vastuse, milles ei nõustu kahju hüvitamise nõudega

ning on seisukohal, et kahju hüvitamise nõudel puudub õiguslik alus.

Hagi materiaalõiguslik alus

VÕS § 3 p 2 kohaselt võlasuhe võib tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik ( kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.Kostja süü kahju tekitamises( ebaseaduslik ehitustegevus, mille

tagajärjel lammutati hagejale kuuluva korteri otsasein) on tuvastatud väärteoasjas nr

09001344.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi rikkumisega.Liilia tn 5-1 korter, millise sein ebaseaduslikult kostja poolt

lammutati, kuulub hagejale.

VÕS § 1045 lg 1p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane ka siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Seadusest tuleneva kohustuse rikkumine ( ehitise lammutamine omamata ehitusluba) kostja

poolt on tuvastatud väärteoasjas nr 09001344.

Kostja kirjalik vastus

Kostja hagi ei tunnista.

Kostja avaldab, et soovib ise üles ehitada kandva vaheseina kahe elamu vahele seetõttu, et

hagile lisatud arvamus tööde maksumuse kohta on põhjendamatult kõrge.

Hageja arvamus kostja vastuse kohta

Hageja väitel käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik üheselt määratleda, kellele lanmmutatud

sein kuulus, kuna seina kasutati kummalgi kinnistul asuva hoone vaheseinana.Isegi, kui

hüpoteetiliselt nõustuda kostja väitega, et tegemist oli kostja ainuomandisse kuuluva seinaga,

ei olenud kostjal seadusest tulenevalt õigus endale kuuluvat ehitist lammutada selliselt, et

sellega tekitataks kahju naaberkinnistul asuvale hoonele.Hageja on seisukohal, et tema väidet

toetab AÕS § 145 lg 1, mille kohaselt ehitist tuleb hoida sellises korras, et selle varisemisel

või osade eraldumisel oleks välistatud naaberkinnistu kahjustamine.Asjaolu, et tegemist oli

ühise kandva seinaga, on kostja, olenemata enda vastuväidetest, ka ise vastuses kinnitanud.

Kuigi kostja hagi ei tunnista ja esitatud hagi õigeks ei võta, on kostja esitanud vastuväite,

millise kohaselt väidetav kahju koosneb kolmest osast:

a) kahju, milline tekkis hagejale seoses ühise kandva seina lammutamisega;

b) kahju, milline tekkis kostjale seoses ühise kandva seina lammutamisega;

c) kahju, milline tekkis hagejale seoses põlenguga.

Hageja on seisukohal, et kostja suhtumine on asjatundmatu.

Ekspertarvamuse on koostanud riiklikult tunnustatud ekspert.Kostja ei ole ekspertarvamuse

osas välja toonud ühtegi asjakohast vastuväidet.Seega ei ole tegemist väidetava kahjuga,

vaid tõendatud kahjuga.Juhul, kui kostja leiab, et ekspertarvamuses välja toodud taastamise

maksumus ei vasta tegelikkusele, on kostjal võimalik tellida riiklikult tunnustatud ekspertiis

ning lasta tekitatud kahju välja selgitada.

Hageja nõustub kostja teoreetilise käsitlusega, et lammutatud seina tulemusena tekkis

muuhulgas kahju ka kostjale, kuid juhib kostja tähelepanu asjaolule, et kostja

enesekahjustamine toimus kostja eesmärgipärase ning ebaseadusliku tegevuse tulemusena ja

kehtiva seadusandluse kohaselt kostja kahju hageja kahjuga ei võrdsustata ning ei arvestata.

Erinevalt kostjast on hageja jätkuvalt seisukohal, et ilma seina lammutamiseta ei oleks

hagejale kuuluvas korteriomandis tulekahju tekkinud.Tulekahju tekkimine on otseselt seotud

asjaoluga, et kostja võimaldas enda ebaseadusliku tegevuse tulemusena kolmandatele

isikutele ligipääsu hageja korteriomandile.

Kostja on oma vastuses avaldanud soovi, et soovib ise vaheseina üles ehitada.

Hageja on palunud kohtul välja nõuda Pärnu Linnavalitsuselt väärteoasja toimik, kuna antud

väärteoasjas menetleti kostja tegevust enda kinnistul asuva hoone lammutamisel, mille

tulemusena jäi hageja korteriomand ilma välisseinata.Nimetatud väärteomenetluse raames

tuvastati kostja käitumise õigusvastasus, milline asjaolu on hageja nõude rahuldamise

eelduseks.Kostja ei ole enda vastuses esitanud ühtegi väidet enda tegevuse õiguspärasuse või

õigusvastasuse kohta. Seega on hagejale kostja arvamus täiendavate tõendite kogumise

põhjendamatuse kohta viitega kostja seisukohtadele ja motiividele ebaselge ning hageja

taotlus tõendite kogumiseks tuleb rahuldada.

Hageja on seisukohal, et kostja paljasõnaline, vasturääkiv ja ebaõiget faktiväidet sisaldav

vastus tuleb jätta tähelepanuta ning hageja kohaste dokumentidega tõendatud ja põhjendatud

hagi rahuldada täies ulatuses.

30.03.2011.a. ( tl 90-93) esitas kostja taotluse kuulata üle tunnistaja ning esitas kirjaliku

tõendina kirjaliku hinnangu Liilia 5 Pärnus asuva elamu otsaseina taastamiseks summas 5 106

eurot.

Hageja esitas taotlusele kirjaliku seisukoha 06.06.2011 ( tl 103-105), milles leidis, et

tunnistaja ütlused ei ole asjakohased ja tunnistaja tuleb jätta ära kuulamata.

Kohus jättis määrusega kostja taotluse tunnistaja ärakuulamiseks rahuldamata ja andis

pooltele aja kohtuistungil 09.06.2011.a. kompromissi sõlmimiseks kuni 30.06.2011.a.Samal

istungil määras kohus, et kui pooled kompromissi ei saavuta, on pooltel õigus kirjalikud

seisukohad esitada 30.06.2011.a. ja teatas, et teeb kohtuotsuse kirjalikus menetluses

kantselei kaudu 07.07.2011.a.

01.07.2011.a teatas kostja kirjalikult, et ei saanud hagejaga kompromissi.Kostja seisukohalt

on kogu vaheseina maksumuse nõudmine temalt alusetu ja põhjendamatu.Kostja väitel peaks

kohus asjas määrama ekspertiisi, samuti üle kuulama tunnistaja ning jätkama kohtulikku

uurimist.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kostja esindaja seisukohaga 01.juulist 2011.a., leidis, et kostja tahtlikult

venitab menetlust.Asi on kohtu menetluses alates 13.juulist 2010.a.

TsMS § 200 lg 1 kohaselt menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt.

TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal

õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

Hageja on enne hagi esitamist esitanud kostjale pretensiooni õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamiseks 30.09.2009.a. ( tl 17-19) ja 11.11.2009.a. (tl 20-21). Kostja esindaja on

kirjalikult vastanud hagejale alles teisel korral so 23.11.2009.a.Kohus nõustub hageja

esindajaga, et kostja vastus on ebamäärane ja arusaamatu.

Kirjalikus vastuses kohtule 17.08.2010.a. on kostja avaldanud, et soovib vaheseina ise üles

ehitada põhjusel, et hageja poolt esitatud arvamuses on tööde maksumus põhjendamatult

kõrge.

Kostja vastusele on hageja väitnud, et see on paljasõnaline, vasturääkiv ja ebaõiget

faktiväidet sisaldav, mis tuleb jätta tähelepanuta.

Kohus pidas asjas eelistungi 01.02.2011.a., kus kostja ,keda esindab vandeadvokaat , ei

esitanud oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi taotlust ei ekspertiisi tegemiseks ega

tunnistaja ülekuulamiseks. TsMS § 329 lg 1 kohaselt menetlusosalised peavad menetluses

esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund

seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.Kohus tegi

kostjale ettepaneku ( alus TsMS § 329 lg 4) esitada kohtule omapoolne kahju arvestus

kirjaliku tõendina ( eelistungi prokotokoll tl 80).Kostja esitas 21.02.2011.a kohtule kirjaliku

taotluse ( tl 85-86), milles palus edasi lükata 22.02.2011.a määratud kohtuistungi aja seoses

omapoolse kirjaliku tõendi esitamisega kahju suuruse kohta.Tõendi esitas kostja kohtule

30.03.2011.a koos taotlusega tunnistaja üle kuulamiseks ( tl 90-93).Hageja esitas kostja

taotlusele oma kirjaliku seisukoha 06.06.2011.a., milles vaidles tunnistaja ülekuulamisele

vastu.Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata määrusega

09.06.2011.a.Kohtuistungil

09.06.2011.a.

taotles

kostja

kohtult

aega

hagejaga

kokkusaamiseks ja kompromissi arutamiseks kuni 30.06.2011.a.

Hageja taotlusel nõudis kohus Pärnu Linnavalitsuselt välja väärteoasja nr 09001344 toimiku,

mille võttis asja juurde.

Väärteo lühikirjelduse kohaselt toimus Laatsareti 2 omaniku OÜ Alberteen poolt ehitise

lammutamine tagamata ehitusluba nimetatud krundil ning lammutamise ajal oli tagamata

ohutus.

Samas väärteoasjas on üle kuulatud OÜ Alberteen seaduslik esindaja Kalvi Kaas, kes on

23.juulil 2009.a kinnitanud, et alustas ehitustegevust Laatsareti 2 ilma ehitusloata ja esindaja

tunnistab oma viga.Esindaja kahetseb omalt poolt tekitatud olukorda, seisab selgituses.

Laatsareti tn 2 ülevaatuse aktist 20.maist 2009.a., mille teostasid ja alla kirjutasid Pärnu

Linnavalitsuse planeerimisosakonna vastavad töötajad selgus, et Laatsareti tn 2 kinnistul

paiknenud kahekorruseline puithoone on täielikult lammutatud.Lammutustöödega on

kaasnenud

naaberkinnistul

Liilia

tn

paikneva

hoone

otsaseina

lammutamine,

mahavarisemine.

Lammutustööde tegemiseks puudus lammutustööde projekt ja ehitusluba.Lammutustöid

teostanud ettevõttel OÜ Alberteen puudub ehitustööde teostamiseks vastav registreering

majandustegevuse registris.

Samuti on Laatsareti tn 2 hoone lammutustöödel rikutud ehitusseaduse § 12 lõike 1,2,3

nõudeid

ja

lammutustöödega

on

tekitatud

materiaalset

kahju

Liilia

tn

korteriomanikele.Lisatud on foto 1 ja foto 2 selle kohta, et Liilia tn 5 hoonel puudub täielikult

otsasein.

Et hilisem tulekahju tekkimine on põhjuslikus seoses Liilia tn 5 hoone otsaseina

lammutamisega on tõendatud Lääne -Eesti Päästekeskuse juhtivinspektor Andrus Annusveri

arvamusega tulekahju tekkepõhjuste kohta ( tl 11).Arvamusest selgub järgmist: tulekahju

toimus 24.mail 2009.a., 21.mail 2009.a viibisid Jane Liitmaa ja tema jurist Anu Talu Liilia 5

hoone juures, et fikseerida seoses kostja poolt lammutatud hoonega kahju tekitamist hageja

omandis olevale hoonele, tulekahju toimumise ajal puudus Liilia tn 5 hoonel üks otsasein,

milline oli eemaldatud naaberkinnistul asunud hoone lammutustööde käigus.Arvamusest

selgub, et hoonesse oli võimalik pääseda kõrvalistel isikutel, kelle tegevusest võis tulekahju

alguse saada.

Kahju suuruse kohta on andnud ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud ekspert Ain Birk (

riiklik tunnustus Justiitsministri käskkiri nr 599 , 13.12.2002.a., 155, 19.09.2005) kelle

hinnangul on kostja kahju seoses elamu otsaseina lammutamisega ja hilisema tulekahju

tagajärjel 116 177 krooni.

Kostja poolt on esitatud Liilia tn 5 otsaseina taastamise kulud summas 5 016 eurot s.o.

78 483, 35 krooni.Hinnangu on andnud Pärnu REV hinnapakkumise insener Alar Jürisson ( tl

92).

Kohus leiab, et otsuse tegemisel kahju suuruse kohta tuleb lähtuda riiklikult tunnustatud

eksperdi Ain Birgi vastavast kirjalikust arvamusest kahju suuruse kohta ja hagi rahuldada

hageja poolt nõutud suuruses.Tuginedes asjas kogutud tõenditele sai tulekahju tekkida

seetõttu, et hoone otsasein oli kostja poolt eelnevalt lammutatud. Eksperthinnang sisaldab ka

Liilia 5 tulekahjustuste likvideerimise kulutusi.

Kostja poolt esitatud hinnapakkumine ( tl 92) sisaldab vaid otsaseina taastamisega seotud

kulutusi ja seetõttu ei saa kohus seda tõendit kahju suuruse kindlakstegemisel aluseks võtta.

TsMS § 272 lg 2 mõistes on riiklikult tunnustatud eksperdi Ain Birgi arvamuse näol

tegemist tõendiga s.o. eriteadmistega isiku arvamusega.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele.OÜ Alberteen süü kahju tekitamises on tõendatud väärteoasjas ( lisatud kohtuvälise

menetleja Pärnu Linnavalitsuse väärteoasi nr 09001344 toimik 7-l lehel).

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:

Kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Eeltoodu alusel on hagi leidnud tõendamist ja kuulub rahuldamisele esitatud kujul.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse s.o.

kostja.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Ingrid Hallas

Kohtunik