3-11-302/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-302

Haldusasi

Aura Viis OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 15.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/5913-7

tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Aura Viis OÜ;

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel sõlmiti 21.06.2010 notariaalne kinnistute

müügileping, hüpoteekidega tagastatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping. Kinnistute

müügilepingu kohaselt ostis OÜ Aura Viis 21.06.2010 kinnistud Kiuru, Rohumaa ja Rannaääre

asukohaga Puliste küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond ning kinnistud Nuudirand ja Ristiranna

asukohaga Hagaste küla, Pühalepa vald, Hiiu maakond koos nende oluliste osadega ja päraldistega.

Kinnistud soetati OÜ-lt Ranna Arendus hinnaga 9 600 000 krooni, seal hulgas käibemaks summas

1 600 000 krooni.

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus viis OÜ Aura Viis suhtes läbi maksumenetluse

käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. Kontrolli tulemusel asus

maksuhaldur seisukohale, et toimunud on ettevõtte üleminek, mille puhul võlaõigusseaduse

tähenduses käivet ei teki. 15.10.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/5913-7 vähendas maksuhaldur OÜ

Aura Viis 2010 juunikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu 1 600 000 krooni

võrra, jättis rahuldamata tagastusnõude summas 1 444 213 krooni ja määras tasumisele kuuluvat

käibemaksu summas 155 767 krooni. OÜ Aura Viis esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja

Tolliamet jättis 10.01.2011 vaideotsusega nr 6-1/649-4 rahuldamata.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED

3. Kaebuse esitaja on veendumusel, et käesolevas asjas ei ole OÜ Ranna Arendus andnud üle OÜ-

le Aura Viis ettevõtet või selle osa, samuti ei ole toimunud ettevõtte või selle osa varjatud

üleminekut. Kaebaja selgitab, et ettevõtte võõrandamisega on tegemist üksnes juhul, kui

müügilepingu esemeks oleva majandusüksuse osas on tegemist ühtse ning majanduslikult

funktsioneeriva tervikuga, mis koosneb väga erinevatest asjadest, lepingutest, õigustest ja

kohustustest. Antud juhul puudus 21.06.2010 kinnistute müügilepingu sõlmimise hetkel OÜ-l

Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt funktsioneeriv majandusüksus.

Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS) tuleb ettevõttesse kuuluvad

asjad omandajale üle anda vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste

üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Antud asjas on 21.06.2010

sõlmitud üksnes käsutustehingud OÜ Aura Viis ja OÜ Ranna Arendus vahel kinnistute omandi

üleandmise kohta. OÜ Ranna Arendus ei ole üle andnud OÜ-le Aura Viis mingisuguseid teisi õigusi

või kohustusi, rääkimata töölepingute, vallasvara, klientide või intellektuaalse omandi üleandmisest,

mida võiks käsitleda ettevõtte osana. Järelikult ei ole soovinud pooled omandada ega üle anda

ettevõtet või selle osa ning puuduvad sellekohased otsesed või kaudsed tahteavaldused. Poolte

selgelt väljendatud ning notari poolt kontrollitud ning tuvastatud tahe on olnud suunatud üksnes ja

ainult kinnistute üleandmisele. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et maksuhalduri järeldused ettevõtte

ülemineku kohta ei põhine mitte ühelgi tõendil, vaid tegemist on paljasõnaliste oletustega.

4. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole saanud lubamatut maksueelist 21.06.2010 kinnistute

müügilepingu alusel. OÜ Aura Viis ja OÜ Ranna Arendus on käsitlenud kinnistute müügitehingut

kauba võõrandamisena ning lisanud tehingule käibemaksu, seega on pooled omavahelise

majandustehingu maksustanud. Kinnistute võõrandamise on käibena deklareerinud nii ostja kui ka

müüja. OÜ Aura Viis on majandustehingult käibemaksu täies ulatuses müüjale tasunud. Kaebaja ei

suuda siin näha endapoolset maksuseaduse rikkumist, mis annaks maksuhaldurile aluse teda

süüdistada lubamatu maksueelise saamisele suunatud tegevuses. Kuivõrd kinnistute eest tasus

kaebaja hinna koos käibemaksuga ning kinnistud on kasutusel OÜ Aura Viis edasises ettevõtluses,

siis on käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 alusel kaebajal õigus ka sisendkäibemaksu

mahaarvamisele. Tegemist ei saa seega olla lubamatu maksueelisega, vaid maksuseadusega

ettenähtud, s.o. lubatud soodustusega. Väär on kaebaja arvates maksuhalduri seisukoht, et

maksukorralduse seaduse (MKS) § 84 kohaldamiseks ei ole tarvis lubamatu maksueelise taotlemine,

vaid piisav on ka ettevõtte üleandja soov vabaneda kohustustest. Esiteks rõhutab kaebaja, et OÜ

Aura Viis ei ole mingisugustest kohustustustest vabanenud pankrotistumise kaudu. Pankrotistunud

on OÜ Ranna Arendus ning juhul kui maksuhalduril on nimetatud äriühingule pretensioone, tuleks

need ka OÜ Ranna Arendus vastu suunata. Teiseks puudub maksuhalduril tehingu

ümberhindamise õigus juhul, kui ei ole tuvastatud just nimelt lubamatu maksueelise saamisele

suunatud maksukohustuslase tegevus.

5. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et tal puudus ka tahtlus lubamatu maksueelise saamiseks ning

maksuhaldur ei ole sellise tahtluse olemasolu tuvastanud ega tõendanud. Kaebaja leiab, et

maksuhaldur on vääralt mõistnud kinnistute müügitehingu tingimust, mille kohaselt tasub OÜ Aura

Viis nii enda kui ka Danske Bank A/S Eesti filiaalilt kaasatud vahendite arvel kinnistute müügihinna

selliselt, et müügihind tasutakse otse Danske Bank A/S Eesti filiaalile OÜ Ranna Arendus

võlgnevuste kustutamiseks. Maksuhaldur näib käsitlevat sellist kokkulepet kui tõendit OÜ Aura Viis

poolt OÜ Ranna Arendus kohustuste ülevõtmise kohta. Kaebuse esitaja sellise seisukohaga ei

nõustu ning selgitab, et kinnistute müük OÜ Ranna Arendus poolt oli sisuliselt sundmüük selleks,

et tasuda kohustused hüpoteegipidaja Danske Bank A/S Eesti filiaal ees. Kuna OÜ Aura Viis oli

kinnistute ostmiseks leppinud kokku just Danske Bank A/S Eesti filiaal vahendite kaasamises, siis

on loomulik, et OÜ Ranna Arendus, kes soovis täita oma kohustused Danske Bank A/S Eesti

filiaali ees, andis korralduse kanda müügihind otse Danske Bank A/S Eesti filiaalile. Rõhutamist

väärib kaebaja arvates ka see, et müügihinna tasumise kohustuse täitmises tasaarvestusega ei ole

midagi ebatavalist ega lubamatut. Samuti võivad pooled kokku leppida ka selliste nõuete

tasaarvestamises, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, kui see näib pooltele otstarbekas ning tehing

vastab lepingupoolte tegelikule tahtele. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-l Aura Viis eksisteerisid nõuded

OÜ Ranna Arendus vastu ning 21.06.2010 kinnistute müügitehingus pooled vastastikused

kohustused tasaarvestasid. Seega ei ole maksuhalduril põhjust kahelda sellise tehingu õiguspärasuses

ning anda sellele kahtlustäratavat varjundit. Lisaks leiab kaebaja, et maksuhaldur on püüdnud

tegelikke asjaolusid moonutades ning OÜ Aura Viis juhatuse liikme Kestutis Rinkeviciuse ning OÜ

Ranna Arendus juhatuse liikme Peeter Metsari ütlusi fragmentaarselt tsiteerides luua näivust

„varjatud“ suhetest nimetatud isikute vahel. Maksumenetluses ei ole OÜ Aura Viis juhatuse liige

kunagi varjanud seda, et ta on Peeter Metsariga tuttav. Samas ei oma kaebaja arvates isikute tutvus

tehingu majandusliku sisu tõlgendamisel mingisugust tähendust.

6. Kaebuse esitaja on veendumusel, et maksuhaldur on maksumenetluse läbi viinud objektiivsus- ja

uurimispõhimõtet rikkudes, mistõttu palub kaebuse esitaja tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 15.10.2010 maksuotsus nr 12.2-3/5913-7 täies ulatuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga ja leiab, et maksuhaldur on maksuotsuses asunud

põhjendatult seisukohale, et OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel on toimunud ettevõtte

võõrandamine. Vastustaja leiab, et maksuhalduri seisukoht ettevõtte ülemineku osas ei põhine

üksnes kinnistute omandiõiguse üleandmise faktil. Ettevõte on olemuselt individuaaltunnustega

varakogum ning seetõttu ei ole võimalik anda ettevõtte ülemineku tunnuste universaalset kataloogi.

Oluline on hinnata konkreetse ettevõtte spetsiifikale vastavate oluliste asjade ja õiguste üleminekut.

OÜ Ranna Arendus põhitegevuseks oli märgitud “kinnisvaraarendus Tallinnas ja Hiiumaal”.

Kinnisvaraarendusega tegelemiseks ei pea ettevõttesse kuuluma lepingulisi töötajaid, sest

majandustegevuseks vajalikku teenust soetatakse välistelt teenusepakkujatelt. Määravaks on eelkõige

kinnisvara ja sellega seonduvate õiguste, kohustuste ja tegevuse terviklik üleandmine. Kuna

vaidlusaluse tehingu ajaks olid Tallinna kinnistud juba müüdud, oli sel hetkel OÜ Ranna Arendus

põhitegevuseks Hiiumaa kinnistute arendamine. Sellele tuginedes leidis maksuhaldur, et OÜ Aura

Viis võttis OÜ-lt Ranna Arendus üle ettevõtluse osa, mis sai iseseisvalt edasi tegutseda OÜ Aura

Viis omandis. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et OÜ Aura Viis võttis üle

tegutseva majandusüksuse, koos sinna kuuluvate asjade, õiguste ja kohustustega, mis võimaldas

jätkata ettevõtte senist tegevust – Hiiumaa kinnistute arendamist. Vastustaja märgib, et kui poolte

tegevus on suunatud sellele, et ettevõtte üleminekut varjata ja sellega kaasnevat kohustuste

üleminekut vältida, siis ei saa ettevõtte ülemineku hindamisel lähtuda sellest, kas kõigi ettevõttega

seotud kohustuste üleminek on nõuetekohaselt vormistatud või mitte. Ettevõtte varjatud

üleminekul on tehingupoolte eesmärgiks vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist.

Seetõttu on tõenäoline, et tehingupooled üleminekut ei kinnita ega vormista ka vastavaid kirjalikke

dokumente. Lisaks märgib vastustaja, et ettevõtte ülemineku mittetoimumist põhjendades ei saa

piirduda väitega, et tegemist oli kinnisvara müügiga. Tuleb hinnata äriühingu tegevust

iseloomustavaid muid faktoreid. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Ranna Arendus võõrandas OÜ-le

Aura Viis kogu oma likviidse vara ja jättis äriühingusse üksnes võlad. Eeltoodu põhjal on

maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et on toimunud ettevõtte toimimist tagavate asjade

ja õiguste nn “kriitilise massi” üleminek. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. et

konkreetsel juhul puudus OÜ-l Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt

funktsioneeriv majandusüksus, mida üle anda. Samuti ei nõustu vastustaja kaebuse esitaja väitega, et

OÜ Aura Viis planeeris mitte jätkata OÜ Ranna Arendus arendusprojekte. Kuigi põhimõtteliselt on

õige kaebuse esitaja väide, et OÜ Aura Viis ei ole üle võtnud OÜ Ranna Arendus töötajaid ega

vallasvara, on selline väide puhtalt demagoogiline. Kuna OÜ-l Ranna Arendus nii vara kui töötajad

puudusid, ei saanud OÜ Aura Viis neid ka üle võtta. Lisaks märgib vastustaja, et OÜ Aura Viis

pangalaenu tagatiseks on OÜ Ranna Arendus endiste juhatuse liikmete Peeter Metsari ja Jaanus

Paasi käenduslepingud. Asjaolu, et müüja käendab ostja laenu, et müüjal oleks võimalik vara

võõrandada just sellele kindlale ostjale, ei ole kindlasti äris tavaline. Tähelepanu vääriv on ka asjaolu,

et pooled märkisid lepingusse lepingust taganemise õiguse juhul, kui ostueesõigust omav isik

kasutab ostueesõigust ning esitab ostueesõiguse teostamise avalduse. Eeltoodust nähtuvalt tegid

pooled kõik selleks, et tehing toimuks just OÜ Ranna Arendus ja OÜ Aura Viis vahel. Vastustaja

hinnangul viitab poolte teadlik tegutsemine eesmärgil, et just konkreetne äriühing saaks ostjaks olla,

ettevõtte üleminekule. Seda eriti juhul, kui kinnistute võõrandaja ja omandaja juhatuse liikmete

vahel on tihedad ärialased sidemed.

8. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks maksuhaldur kohaldanud käesolevas

haldusasjas vaidluse all olevas maksuotsuses MKS § 84, on ekslik. Vastates OÜ Aura Viis

eriarvamusele selgitas maksuhaldur, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus üks ettevõte

võõrandas teisele ettevõttele kogu oma likviidse vara, millest tulenevalt on maksuhaldur asunud

seisukohale, et tegemist on ettevõtte üleminekuga, mistõttu MKS §-le 84 viitamine ei ole vajalik.

Maksuseaduse õige, rakendamisele kuuluva normi leidmine ei tähenda veel tehingu ümberhindamist

MKS §-de 83 ja 84 mõttes. Vara võõrandamine võib olla maksustatud käibemaksuseaduse erinevate

sätete alusel, kuigi võõrandamise kui tehingu olemus tsiviilõiguslikus mõttes jääb samaks.

Maksuhaldur ei vaidlusta asjaolu, et toimunud on vara müük, kuid on seisukohal, et vara müük

toimus ettevõtte ülemineku käigus ning sellest tulenevalt ei ole tegemist käibega. Vastustaja on

seisukohal, et tulenevalt tihedast ärialasest seotusest oli OÜ Aura Viis teadlik OÜ Ranna Arendus

majanduslikust olukorrast ning on koos OÜ-ga Ranna Arendus tegutsenud sihiteadlikult,

eesmärgiga säilitada kontroll Hiiumaa kinnistute üle.

9. Eeltoodule tuginedes on Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus seisukohal, et OÜ

Aura Viis kaebus ei ole põhjendatud. Vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud ning

puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

11. Asjas ei ole vaidlust selles, et käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 2 p 1 kohaselt ei loeta

ettevõtte või selle osa üleandmist käibeks KMS tähenduses. Seega ei saa müüja lisada sellele

tehingule käibemaksu ning ostja ei saa seda sisendkäibemaksuna maha arvata. Maksuhaldur ei

vaidlusta asjaolu, et toimunud on vara müük, kuid on seisukohal, et vara müük toimus ettevõtte

ülemineku käigus ning sellest tulenevalt ei ole tegemist käibega. Maksuotsusega määratud

käibemaksu summa üle pooltel vaidlust ei ole, kuid kaebaja leiab, et maksuhaldur on kontrollitud

tehingute majandusliku sisu ümber kvalifitseerinud ilma õigusliku aluseta ega pole maksu määramist

piisavalt põhjendanud. Samuti väidab kaebaja, et maksuhaldur pole nõuetekohaselt tuvastanud kõiki

asjaolusid, mis tõendaksid ettevõtte üleminekut.

12. Kohus leiab, et OÜ Ranna Arendus ja Aura Viis OÜ vahel 21.06.2010 sõlmitud kinnistute

müügitehingu tegelik sisu on käsitletav ettevõtte üleandmisena võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS)

tähenduses. Seega puudus Aura Viis OÜ-l alus sisendkäibemaksu summas 1 600 000 krooni (OÜ

Ranna Arendus poolt 21.06.2010 väljastatud arve) maha arvata.

13. Vaidlusalune maksuotsus on vajalikul määral põhjendatud ja kohtu poolt kontrollitav.

Vaidlusaluses maksuotsuses pole MKS §-dele 83 või 84 küll viidatud, kuid tegemist on vormiveaga,

mis maksuotsuse sisulist õiguspärasust ei mõjuta ning seetõttu ka selle tühistamist kaasa ei too

(HMS § 58). Käesolevas asjas omab määravat tähtsust MKS § 83 lg 4. MKS § 84 sätestab

üldpõhimõtte, mille kohaselt tehingu maksustamisel on määrav tehingu majanduslik sisu, seda

sõltumata sellest, kas tehingu juriidiline vorm on tegelik või teeseldud. MKS § 83 lg 4 aga sätestab,

kuidas toimida tehinguga, milles näidatud õigusi ja kohustusi pole tehingus näidatud viisil tegelikult

soovitud tekitada ja mille nii õiguslik vorm kui ka majanduslik sisu seega erinevad poolte vahel

tegelikult kehtivatest õiguslikest ja majanduslikest suhetest. Selline tehing kui õiguslikku ja

majanduslikku sisu mitteomav tuleb maksustamisel kõrvale jätta ja lähtuda varjatud ning tegelikult

asetleidnud tehingust. Sisuliselt on maksuhaldur asunud seisukohale, et tegelikult toimus poolte

vahel mitte üksikute varade võõrandamine ettevõtluse käigus, vaid ettevõtte üleandmine. Kohus

nõustub maksuhalduriga.

14. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks

soetatud kauba või teenusega. Kuna maksumenetluses tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid

kinnitavad, et vara võõrandamise ja soorituste lõppeesmärgiks oli majandustegevuse suunamine

OÜ-st Ranna Arendus Aura Viis OÜ-sse, so ettevõtte üleandmine, siis sellistelt tehingutelt käivet ei

tekkinud ning käibemaksu lisamisel oli tegemist kaebaja maksukohustuse kokkuleppimisega tema

enda poolt. Kohtu hinnangul oli eelpoolnimetatud tehingute puhul tegemist MKS § 83 lg 4 mõttes

näilike tehingutega, varjamaks ettevõtte üleminekut ning eesmärgiga tehingutest tulenevate arvete

esitamisel maha arvata sisendkäibemaksu, milleks õiguslik alus puudus.

15. Ettevõtte mõiste oli kuni 01.07.2009 antud äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 5 lg-s 1 – ettevõte on

majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb; alates 01.07.2009 on sama mõiste antud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-s 661, mille kohaselt ettevõte on majandusüksus,

mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte ülemineku all tuleb mõista tervikliku majandusüksuse või selle

organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekut. Ettevõte on oma olemuselt vara ning VÕS § 180 lg-st

2 tuleneb, et ettevõtte koosseisu kuuluvad nii ettevõtte majandamist teenivad kui ka muul viisil

ettevõttega majanduslikult seotud õigused ja kohustused. Ettevõtte koosseisu juures on oluline

silmas pidada ka ettevõtte ülemineku eesmärki - üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama

ettevõtte tegevuse jätkamise. Maksuotsuses viidatud direktiivi 2001/23/EÜ art 1 lg 1 p b järgi on

ettevõtte üleminek üldjuhul oma identiteedi säilitava majandusüksuse üleminek, vastav

majandusüksus tähendab ressursside organiseeritud koondatust majandustegevuse elluviimise

eesmärgil.

16. Maksuhaldur on rajanud oma järeldused ettevõtte ülemineku osas õigetele asjaoludele. Asjas

kogutud tõendid näitavad üheselt OÜ Ranna Arendus maksejõuetust enne kinnistute müüki. Seega

oli olemas äriühingu juhtide huvi jätkata tegevust teise äriühingu nime all. Kuivõrd mõlema

äriühingu tegevusalaks oli projektipõhine kinnisvaraarendus, siis moodustasid 21.06.2010

müügilepingu objektiks olnud kinnistud enamiku äriühingute põhivarast, kuna sel hetkel OÜ-l

Ranna Arendus muid varasid ei olnudki. Nimetatud kinnistud olidki eelduseks OÜ Ranna Arendus

ja hiljem Aura Viis OÜ majandustegevuse toimumiseks, kuna tol hetkel teisi kinnisvaraprojekte

käsil ei olnud ja muudesse kinnisvaraarendustesse ei olnud investeeritud. Vahetult peale

müügitehingut lasi OÜ Ranna Arendus algatada enda suhtes pankrotimenetluse. Seega jätkas

majandustegevust kinnistud omandanud Aura Viis OÜ.

17. Kuivõrd Aura Viis OÜ võttis üle OÜ Ranna Arendus kohustused panga ees ning Jaanus Paasi

ees ning Peeter Metsariga seotud äriühingute ees, toimus ka valdava osa kohustuste üleminek Aura

Viis OÜ-le. Kohustuste, mille kandmisest Aura Viis OÜ ei olnud huvitatud (eelkõige

maksukohustused), kaks äriühingut omavahel kokku ei leppinud.

18. OÜ Aura Viis pangalaenu tagatiseks on OÜ Ranna Arendus endiste juhatuse liikmete Peeter

Metsari ja Jaanus Paasi käenduslepingud. Asjaolu, et müüja käendab ostja laenu, et müüjal oleks

võimalik vara võõrandada just sellele kindlale ostjale, ei ole kindlasti äris tavaline. Käenduse korral

on võlga võimalik nõuda sisse käendajalt niisamuti kui võlgnikult (VÕS § 145 lg 1), mistõttu

käenduse andmine ärilistes tehingutes ja eriti veel füüsilise isiku poolt saab olla mõeldav vaid väga

isiklike seoste olemasolu korral käendaja ja käendatava vahel. Kohtu hinnangul on nimetatud

käendused antud vaidluses ilmekaimaks tõendiks selle kohta, et endised OÜ Ranna Arendus juhid

olid edaspidi huvitatud Aura Viis OÜ majandustegevusest, mis viitab otseselt seostele nende kahe

äriühingu vahel. Nii ei saanud olla kuidagi tegu pelgalt tavapärase kinnistu müügilepinguga

omavahel mitteseotud osapoolte vahel, nagu seda soovib näidata kaebaja, kuna poolte huvi ei

piirdunud vaid kinnistute võõrandamisega, vaid kogu .

19. Peale kinnistute müügitehingut jätkas Aura Viis OÜ soetatud Hiiumaa kinnistute arendamist.

Seejuures ei ole olulised muudatused äriplaanis, kuna selliste muudatuste tegemine on majanduses

tavapärane ega tähenda kuidagi ettevõtte järjepidevuse kadumist. Samamoodi saaks oma äriplaane

muuta üks ja sama äriühing.

20. Kaebuse esitaja märgib, et ei ole saanud lubamatut maksueelist 21.06.2010 kinnistute

müügilepingu alusel. Kohus sellega ei nõustu. Ettevõtte ülemineku puhul on eeldus, et tegevus

lõpetav ja tegevust ülevõttev äriühing on omavahel seotud, mistõttu kulu, mida reaalselt ei kanna

tegevust lõpetav äriühing, on automaatselt tegevust ülevõtva äriühingu tuluks. Käesoleval juhul

seisnes kaebaja maksueelis selles, et käibemaksu tasumise kohustus summas 1 600 000 krooni

suunati tegevust lõpetavasse äriühingusse, sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse sai aga

tegevust jätkav Aura Viis OÜ.

21. Seega on maksuhaldur maksuotsuses õigesti leidnud, et tegemist oli OÜ Ranna Arendus

ettevõtte üleandmisega Aura Viis OÜ-le. Arusaadavalt oli seejuures tegemist ettevõtte varjatud

üleminekuga: ettevõtte üleminekut oli vaja OÜ Ranna Arendus juhtidel varjata esiteks maksueelise

saamiseks (Ausa Viis OÜ võimalus arvata maha sisendkäibemaksu kinnistute ostutehingult,

olukorras, kus OÜ Ranna Arendus jätab selle riigile tegelikkuses tasumata) ja teiseks OÜ Ranna

Arendus võlakohustuste Aura Viis OÜ-le ülemineku vältimiseks. Maksuotsuses on õigesti leitud, et

Aura Viis OÜ juhtide eesmärgiks oli viia OÜ Ranna Arendus majandustegevust üle OÜ-sse Aura

Viis selliselt, et varad ning kohustused, mille täitmine oli vajalik, läheksid uude äriühingusse üle ning

kohustused, mille täitmisest ei olnud ettevõtet ülevõttev äriühing huvitatud, jääksid OÜ-sse Ranna

Arendus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kui poolte tegevus on suunatud sellele, et

ettevõtte üleminekut varjata ja sellega kaasnevat kohustuste üleminekut vältida, siis ei saa ettevõtte

ülemineku hindamisel lähtuda sellest, kas kõigi ettevõttega seotud kohustuste üleminek on

nõuetekohaselt vormistatud või mitte. Ettevõtte varjatud üleminekul on tehingupoolte eesmärgiks

vältida ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist.

22. Kaebaja on väitnud, et antud asjas on 21.06.2010 sõlmitud üksnes käsutustehingud OÜ Aura

Viis ja OÜ Ranna Arendus vahel kinnistute omandi üleandmise kohta. OÜ Ranna Arendus ei ole

üle andnud OÜ-le Aura Viis mingisuguseid teisi õigusi või kohustusi, rääkimata töölepingute,

vallasvara, klientide või intellektuaalse omandi üleandmisest, mida võiks käsitleda ettevõtte osana.

VÕS tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerivatest normidest järelduvalt on ettevõtte

üleminekuks vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata ühe korraga ja ühe

tehingu alusel. Vaidlust ei ole selles, et töötajad OÜ-l Ranna Arendus sootuks puudusid, samuti ei

olnud kliendibaasi, kuna äriühing valmistus müüma välja arendatud kinnisvara, kuid seda ei olnud

veel jõutud teha. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja, milline vallasvara või intellektuaalne omand

kuulus OÜ-le Ranna Arendus ning sellest ja muudest tõenditest järeldab kohus, et seda ei olnudki.

Seega on kaebaja väited otsitud ja alusetud. Kuna 21.06.2010 lepingu esemeks olnud kinnistud

moodustasidki tol hetkel OÜ Ranna Arendus tegevuse tuuma, läks nende kinnistute

võõrandamisega teisele äriühingule samadel eesmärkidel arendamiseks üle ka kogu ettevõtlus. Sel

põhjusel on asjakohatu ka kaebaja väide, et antud juhul puudus 21.06.2010 kinnistute müügilepingu

sõlmimise hetkel OÜ-l Ranna Arendus selline toimiv, terviklik ning majanduslikult ühtselt

funktsioneeriv majandusüksus, mida üle anda saaks. Kõik see, mis OÜ-l Ranna Arendus

majandustegevuses 2010 suvel oli, saigi Aura Viis OÜ-le üle antud, ning alusetu oleks väita, et kuna

üleantavat oli vähe, siis ettevõtte üleandmist ei toimunudki. Üleantav majandusüksus säilitas oma

identiteedi, kuna üle ei saa anda rohkem, kui üleandjal endal oli.

23. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks väita, et peale nimetatud

müügitehingut jäi veel OÜ-sse Ranna arendus mingit majandustegevust. Vastupidi, vahetult peale

kinnistute müüki lasti algatada pankrotimenetlus ja sisuline majandustegevus oli seega kinnistute

müügiga lõppenud. Aura Viis OÜ-s aga enne kinnistute ostu majandustegevust ei olnud ja see sai

alguse nimelt 21.06.2010 kinnistute ostuga.

24. Kohus leiab, et maksuhaldur ei ole maksumenetlust läbi viies rikkunud uurimispõhimõtet ning

on asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid hinnanud objektiivselt ja põhjalikult.

25. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud

enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik