2-09-24432/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS ( Tagaseljaotsus) Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. O. K. hagi V. K.´i vastu rahuldada.

2. Välja mõista V. K.`ilt (IK xxx) elatis igakuise elatusrahana O. K. (IK xxx) kasuks K. K.´i (IK xxx) ülalpidamiseks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti ja D. K.´i (IK xxx) ülalpidamiseks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti alates 26.05.2009.a kuni K. K.´i ja D. K.´i täisealiseks saamiseni s.o. kuni 29.03.2020 või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses V. K.´i kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-09-24432 Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuli 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

O. K. hagi V. K.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 2502,18 eurot

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

O. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

V. K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 255,64 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud 29.03.2002.a. kaksikud pojad K. K. ja

D. K.. Perekonnasuhted on lõppenud. Lapsed on hageja ülalpidamisel ja kostja materiaalselt lapsi ei toeta. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis laste ülalpidamiseks summas 2x 2175 krooni kuus.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kostja esitas 11.08.2009 kohtule vastuse, milles pole hagiga nõus, kuna poolte vahel on vaidlus laste elukoha suhtes ning abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõue. Kostja palus liita asjad ühte menetlusse.

30.11.2010 esitas kostja kohtule menetluse peatamise taotluse kuni tsiviilasja nr 2-09-24432 menetluse lõppemiseni.

01.12.2010 kohtuistungil avaldas kostja esindaja kompromissi sõlmimise soovi.

13.12.2010 esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, reguleerimaks menetluse ajaks kostjapoolset ülalpidamiskohustuse täitmist.

Viru Maakohtu 13.12.2010 määrusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ning kohustati kostjat tasuma hagejale menetluse ajal elatist kummalegi lapsele 2175 krooni kuus.

27.06.2011 kohtuistungile kostja ei ilmunud ning ei teatanud kohtule mitteilmumise põhjusest. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 3-4) nähtub, et alaealiste laste K. K.´i ja D. K.´i ema on O. K. ja isa on V. K., seega on O. K. oma alaealiste lase seaduslikuks esindajaks.

Vastavalt PkS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PkS § 97 lg 1). Tulenevalt PkS § 120 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PkS § 100 lg 1 ja 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (PkS § 101 lg 1 ja 2). Kuupalga alammäär on 278,02 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited

Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama.

Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole laste vajaduste eraldi tõendamine vajalik.

Kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsusega hagi rahuldamist.

Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus O. K. hagi V. K.´i vastu.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Helgi Vinni Kohtunik