2-11-1135/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-11-1135

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. juuni 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-1135

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Andres Vingi

vastu 635,53 euro nõudes

Tsiviilasja hind

413,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn),

esindaja juhatuse liige Kristjan Vahar (postiaadress Tartu

mnt 24-20,

10115

Tallinn,

telefon

644 4490;

e-post

kristjan@tallinnlaw.ee);

kostja Andres Vink

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Andres Vingi vastu.

2. Välja mõista Andres Vingilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 487 (nelisada

kaheksakümmend seitse) eurot ja 32 senti, millest 186,94 eurot on tagastamata

laenusumma, 113,44 eurot intress ja 186,94 eurot viivis.

3. Jätta poolte menetluskulud Andres Vingi kanda.

4. Välja

mõista

Andres

Vingilt

Era

Liisingu

Inkassoteenused AS-i

kasuks

menetluskulud 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot ja 47 senti.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

2(5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Era Liisingu Inkassoteenused AS (hageja) esitas 12.01.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (tl 4-6), millele Andres Vink (kostja) esitas 14.02.2011 vastuväite (tl 7-

8).

2. 02.03.2011 määrusega (tl 9) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 23.03.2011 esitas hageja kohtule hagi (tl 15-19).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 17.02.2008 interneti vahendusel

teenuste kasutamise lepingu nr 154873, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 19.05.2008 esitas

kostja laenutaotluse 7000 krooni (447,38 euro) saamiseks 90-neks päevaks intressiga

1775 krooni (113,44 eurot) laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati ja SMS Laen OÜ kandis

19.05.2008 kostja kontole 7000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma

hiljemalt 17.08.2008. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt

meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata.

SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, lepingu nr 154873 p-st 12 ja

nõude loovutamise lepingust nr 061206 tulenevate õigustega.

Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist. Kuna kostja on sooritanud kolm

tagasimakset kogusummas 225,29 eurot, mis hageja arvestas põhisumma katteks, siis võlgneb

kostja hagejale laenu põhiosana 222,09 eurot. Hageja käsitleb kostja lepingulise kohustusena

kohustust tasuda hagejale intress 90 päeva eest summas 113,44 eurot. Viivise arvutamisel on

hageja lähtunud lepingus fikseeritud määrast 0,5% kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist

tagastamata laenusummalt 222,09 eurolt alates 18.08.2008 kuni 16.03.2011, saades võlgnetava

viivise suuruseks 1044,93 eurot, mida hageja vähendab 300 euroni. 16.03.2011 seisuga

moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 635,53 eurot (222,09 + 113,44 + 300), mille

väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 17.02.2008 lepingust nr 154873 (tl 20-

28), 19.05.2008 pangakonto väljavõttest taotletud laenusumma kostja kontole kandmise kohta

(tl 29), laenu raportist (tl 30), lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 31) ning

06.12.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingust koos lisadega (tl 32-34).

4. 25.04.2011 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 42-43), milles märgib, et tunnistab

võlgnevust 186,94 euro ulatuses, kuna laenatud 447,38 eurost on tagastatud 260,44 eurot. Kostja

ei ole nõus maksma hagejale intressi ega viiviseid, sest leping on kehtetu kohustusliku

vorminõude täitmata jätmise tõttu. Kostja leiab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, mis peab

olema sõlmitud kirjalikus vormis, kuid kostjale kui tarbijale ei ole antud allkirjastatud

laenulepingu koopiat. Samuti ei teavitatud kostjat enne lepingu sõlmimist taganemisõigusest.

Samas märgib kostja ka seda, et on nõus maksma hagejale lisaks laenule intressi seadusjärgses

määras, arvestades asjaolu, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Kostja on nõus maksma hagejale ka viivist mõistlikus määras ning hageja tõendatud kulud, mis

ta on teinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Menetluskulud on kostja nõus võtma enda kanda.

Kostja lisas vastusele koopia maksekorraldusest nr 23751 laenusumma kostja kontole kandmise

kohta (tl 44) ning maksekorraldustest nr 190, 204 ja 29 laenusumma osalise tagastamise kohta

(tl 45-47).

5. 26.05.2011 esitas hageja oma kirjaliku arvamuse kostja vastusele (tl 50-53) koos

kompromissilepingu projektiga (tl 54-55). Hageja hinnangul ei ole tegemist tühise lepinguga.

Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, mille kohaselt peab

tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ning sisaldama tehingu teinud

isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Lepingu

nr 154873 sõlmimisel 17.02.2008 on pooled nimetatud nõudeid järginud. Hageja märgib lisaks

3(5)

veel seda, et esialgne võlausaldaja teavitab kõiki laenuvõtjaid lepingust taganemise õigusest ja

kostja sellise väite puhul, et ta ei olnud taganemisõigusest teadlik, on tegemist pahatahtliku

väitega, millega kostja soovib kohut eksitada. Pealegi on kostja käesolevaks ajaks kaotanud

lepingust taganemise õiguse. Kuna leping, milles lepiti kokku intressis 113,44 eurot

laenuperioodi eest, kehtib ja kostja ei ole intressi tagasi maksnud, siis on hagejal õigus nõuda

kostjalt intressi 113,44 euro ulatuses. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas

laenusumma tähtaegselt tagastamata jätmise tõttu. Hageja on nõus vähendama viivist

186,94 euroni.

Hageja esitab kostjale omapoolse kompromissi ettepaneku, kuid juhul, kui kostja keeldub

kompromissi sõlmimisest, siis palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja

487,32 eurot, millest laenu põhiosa on 186,94 eurot, intress 113,44 eurot ja viivis 186,94 eurot.

6. 20.06.2011 esitas kostja vastuse hageja arvamusele (tl 61-62). Vastuse kohaselt sai kostja

laenulepinguga tutvuda alles kohtumenetluse ajal, enne ei ole kostjale lepingudokumenti või

selle koopiat antud. Kuna hageja ei olnud lepingu sõlmimise juures, siis ei ole ta teadlik sellest,

kas kostjat lepingust taganemisõigusest teavitati või mitte. Seega ei saa hageja väita, et tegemist

on kostja eksliku väitega mitteteavitamise kohta. Hagejal on õigus saada laenult intressi, kuid

tehingu kehtetuse tõttu mitte lepingus sätestatud intressimääras. Kuivõrd viivis ei tohi ületada

laenusummat, siis on kostja nõus viivisega summas 186,94 eurot. Kostja on valmis sõlmima

kompromissi tingimustel, et põhivõla ja viivise suuruseks on 186,94 eurot ja intressi määraks

30% aastas. Kostja soovib võlgnevuse ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust tasuda

maksegraafiku alusel igakuiselt 5 euro kaupa, kuna rohkem ei ole kostjal võimalik maksta.

7. Hageja esitas 27.06.2011 arvamuse kostja vastusele (tl 64-66), jäädes oma seisukohtade

juurde. Hageja märgib, et leping on sõlmitud elektrooniliselt arvutivõrgus, mistõttu ei

allkirjastata lepingu teksti füüsiliselt ega anta lepingudokumenti lepingupoolele üle. Lepingu

tekst säilitatakse ja kostjal on olnud kogu aeg võimalus sellega tutvumiseks, logides end sisse

talle antud paroolidega SMS Laen OÜ kodulehel www.smslaen.ee. Kostja on laenupakkuja

tingimustega nõustunud, mida kinnitab lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat. Kostja ei ole

tõendanud asjaolu, et teda ei ole lepingust taganemisõigusest teavitatud. Kehtiva lepingu korral

tuleb kostjal maksta intressi vastavalt kokkulepitud määrale. Kuna kostja on nõustunud tasuma

viivist summas 186,94 eurot, siis on kostja viivise nimetatud suuruses omaks võtnud ja hageja

palub kostjalt välja mõista viivise katteks 186,94 eurot. Hageja ei nõustu sõlmima kostjaga

kompromissi kostja poolt pakutud tingimustel.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole.

Pooltele on kätte toimetatud 31.05.2011 kohtumäärus (tl 56-57) hagi menetlemise kohta

lihtsustatud korras (tl 59, 60). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu

asub kohus seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Samuti ei ole pooled esitanud

kohtule kinnitamiseks nende poolt allkirjastatud kompromissilepingut.

9. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on tunnistanud põhinõuet (tagastamata laenusumma)

summas 186,94 eurot (tl 42) ja nõustunud tasuma hagejale viivist põhinõude ulatuses (tl 62).

Seega on kostja võtnud hagi õigeks 373,88 euro ulatuses, mistõttu tuleb selles osas hagi

rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 186,94 eurot tagastamata laenusumma ja

4(5)

186,94 eurot viivise katteks. Ka hageja on nõustunud laenu põhiosa ja viivise väljamõistmisega

summas 186,94 eurot kummagi nõude katteks (tl 53, 66).

Hageja nõuab kostjalt lepingu nr 154873 p 4 järgi kokkulepitud määras intressi väljamõistmist

summas 113,44 eurot. Kostja väitel on leping kehtetu kirjaliku vorminõude täitmata jätmise

tõttu. Samuti on leping tühine põhjusel, et kostjat kui tarbijat ei teavitatud õigusest lepingust

taganeda. Kostja on vastuses hagile märkinud (tl 43), et on nõus maksma hagejale seetõttu

intressi seadusjärgses määras.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid 17.02.2008 interneti

vahendusel lepingu nr 154873 (tl 20-28), mis võimaldas kostjal 19.05.2008 võtta kiirlaenu

7000 krooni (tl 29). Vaidlus puudub ka selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes

oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides

tarbijaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuse võtmiseks olema kirjalikus vormis.

Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 78 lg 1 näeb ette, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument

olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Vastavalt TsÜS § 80 lg-le 1 loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu

elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

peab tehing elektroonilise vormi järgimiseks olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt

elektrooniliselt allkirjastatud. Eelpool nimetatud tingimused on antud juhul täidetud. Hageja

poolt esitatud laenu raport (tl 30) ja lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat (tl 31, 67)

võimaldavad kostja allkirja tehinguga seostada. Seega saab asuda seisukohale, et on järgitud

tehingu kirjalikku vormi.

VÕS § 404 lg 2 kohaselt peavad tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud p-

des 1-10 nimetatud andmed, muu hulgas ka tarbija taganemisõigus (p 9). Samas näeb VÕS § 408

lg 2 ette, et VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Vaidlust ei ole selles, et

kostja on laenu kätte saanud (tl 29, 44). Järelikult ei ole vaidlusalune leping tühine ka põhjusel,

et kostjat ei teavitatud lepingust taganemise õigusest.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. SMS Laen OÜ ja

kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjal laenusumma ja intressi tagasi maksmise kohustus,

mida kostja on rikkunud. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos

kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada,

kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingut

interneti vahendusel sõlmides oli kostjal võimalik valida laenusummat ja selle tagasimakse

tähtaega, sellega aga kujundada ka intressimäära. Lepingu p-st 4 nähtub, et laenu intress oli

7000 krooni suuruse laenusumma puhul 90-ne päevase maksetähtaja korral 1775 krooni, mis on

113,44 eurot. Kostja on laenu taotledes selliste tingimustega nõustunud. Lepinguvabaduse

põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

Kuna kostja on rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, siis on hageja

intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 113,44 eurot.

5(5)

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla

487,32 eurot, millest 186,94 eurot on tagastamata laenusumma, 113,44 eurot intress ja

186,94 eurot viivis.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162

lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud

kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 89,47 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud

41,54 eurot).

Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses

sätestatud määras, siis on põhjendatud määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

89,47 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele.

Kohtunik