2-11-25642/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-25642

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-25642 Tsiviilasi Gxxxxxx Sxxxxxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Gxxxxxx Sxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ja anda Gxxxxxx Sxxxxxxxxx riigi õigusabi esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

2. Gxxxxxx Sxxxxxxxx esindava advokaadi nimetab Eesti Advokatuur. Määrus saata teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja esitas 01.06.2011.a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos majandusliku seisundi teatisega. Taotluse kohselt palus avaldaja määrata endale riigi kulul esindaja esindamiseks kohtueelses ja kohtumenetluses seoses vajadusega esitada lähenemiskeelu avaldus. Avaldaja märkis, et kasvatab üksi poega ja lähenemiskeeld on vajalik kodurahu tagamiskes.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada, kuid mitte täies ulatuses. TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ja sama sätte p 4 kohaselt võib menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt TsMS § 180 lg 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi (riigi õigusabi) eest tasumisel TsMS-s sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (edaspidi RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui:

1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi;

2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;

3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud sama seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara;

4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluasemeja transpordikulud; 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, 6) seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi;

7) vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi;

8) seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevad õigused;

9) seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada;

10) seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks;

11) õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel;

12) taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

Kostja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema sissetulekuks töötasu 353 eurot kuus ja lastetoetus 19.18 eurot. Avaldaja perekonda kuulub alaealine poeg. Taotluse kohaselt on kostja igakuisteks vältimatuteks kuludeks ühes kuus umbes 450 eurot, s.h eluasemele 150 eurot ja transpordile 10 eurot. Avalaja ülalpidamisel on laps ja taotluse kohaselt lapse ema elatist ei tasu. Avaldajale kuulub korter asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on ühisvara Gxxxxx Sxxxxxxxxxja mida pere kasutab eluruumina. Avaldajal on sõiduautoxxxxxxxx, väärtusega 1000eurot ja pangakonto, mille jääk seisuga 13.05.2011.a oli xxxxx eurot, säästud ja muu vara puuduvad. Avaldajal on täitmata kohustusi järgmiselt: väikelaen AS SEB Panga ees summas 2880 eurot, kuumakse 64 eurot; kahju tasumise kohustus IF Kindlustuse ees summas 1390 eurot, mida ta täidab osadenakuumakse 64 eurot; võlg tasumata kommunaalarvete eest summas 337.82 ja viivis 160.04 eurot ja kohustus tasuda Rahandusministeeriumile menetluskulud 521 eurot, mida ta täidab samuti osadena -igakuiselt 47 eurot. Hinnanud avaldaja sissetulekut ja tema kohustusi, leiab kohus, et avaldaja sissetulekust ei piisa tema kohustuste täitmiseks. Kui avaldajal ei oleks muid kohustusi (laen ja võlad), ei piisaks tema sissetulekust ka igapäevasteks kulutusteks eriti olukorras, kus tema kasvatada on alaealine laps. Avaldaja vara –korter ja autoon vajalikud igapäevaseks eluks ja tööl käimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja sissetulek ja vara ei ole piisav, et tasuda õigusabi kulud. Kohus leiab, et ei esine ühtegi eelnimetatud õigusabi andmisest keeldumise alustest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale anda õigusabi riigi kulul ning määrata talle esindaja esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Lähtudes RÕS § 18 lg 1 nimetab kostja esindava advokaadi Eesti Advokatuur. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16. RÕS § 8 sätestab riigi õigusabi andmise viisid. Kohus leiab, et lähtudes vaidluse sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast, tuleb talle vastavalt RÕS § 8 p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

Maimu Laumets Kohtunik