2-11-6646/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2011. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-11-6646 Tsiviilasi

S. M. avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: S. M. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isikud:

N. S. (IK xxx, viibib xxx)

tema esindaja advokaat Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, irina.gromtsev@gmail.com )

Kohtla Vallavalitsus (asukoht: Järve küla 2-10, Kohtla vald 30331, Ida-Virumaa, kohtlavv@kohtlavv.ee )

Kohtuistungi toimumise aeg staatus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. S. M. avaldus rahuldada.

2. Anda S. M.`le nõusolek piiratud teovõimega eestkostetava N. S. (IK xxx) nimel tehingu tegemiseks, milleks on eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr 245708) müük.

3. Kohustada S. M.t:

paigutama korteri müügist saadud raha kas N. S. arveldusarvele või avama krediidiasutuses eraldi arveldusarve;

käsutama korteri müügist saadud raha, sh 03.03.2011. a saadud käsiraha 3 500 eurot eestkostetava huvides;

esitama kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja müügihinna tasumist ostja poolt aruanne, milles näidata müügitehingu väärtus, ostja andmed, krediidiasutuse andmed, kuhu raha paigutati.

4. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. 17.02.2011. a esitas S. M. Viru Maakohtule avalduse nõusoleku andmiseks piiratud teovõimega isiku (eestkostetav N. S.) nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja oma ema eestkostja. Eestkostjaks on ta määratud Viru Maakohtu 15.12.2010. a kohtumäärusega. Eestkostetav viibib alates 01.10.2009. a Jõhvi Hooldusmajas. Eestkostetaval on korter xxx, mille ülalpidamiskulud kannab avaldaja (keskmiselt 1 000 krooni kuus). Ema ülalpidamine hooldusmajas maksab 7 900 krooni kuus. Ema pension on 5 400 krooni ja ravimitoetus 600 krooni, kokku 6 000 krooni. Igakuuliselt maksab avaldaja oma sissetulekutest ülalpidamise ja korteri eest juurde 3 000 krooni, mis on avaldajale suureks kuluks. 2009. a oktoobrist kuni 2011. a märtsini kulutas avaldaja enda vahenditest 37 352 krooni ja 563,24 eurot. Avaldaja vajab vahendeid enda korteri ülalpidamiseks ja tasu maksmiseks hooldusmajale. Ema pensionist ülalpidamiskulude katmiseks hooldusmajas ei jätku. Avaldaja on ema korterile ostja leidnud, ostja on maksnud käsiraha ja teeb korteris remonti. Kokkulepitud müügihind on 8 000 eurot.

2. Kohtla Vallavalitsus esitas kohtule seisukoha avalduse suhtes. Vallavalitsus leidis, et avaldus on põhjendatud, sest N. S.`le on tagatud ravija sotsiaalteenused hooldusmajas. Eestkostetava korteri müümine ja raha paigutamine eestkostetava arvele ning sellest rahast eestkostetava ülalpidamiskulude katmine on mõistlik.

3. N. S. esindaja esitas kohtule arvamuse. Arvamuse kohaselt on N. S. pension ja toetus kokku ühes kuus 365,89 eurot, ülalpidamise eest hooldekodus tuleb maksta 505 eurot kuus. Suurem osa eestkostetava ülalpidamiskuludest tasutakse eestkostetava pensioni arvelt, avaldaja maksab juurde umbes 140 eurot kuus. Eestkostetava korteri eest on vaja tasuda keskmiselt 65 eurot kuus. Esindaja leiab, et kinnisasja võõrandamine on eestkostetava huvides ja sellega ei rikuta eestkostetava õigusi.

N. S. ei suuda oma kõrge vanuse ja tervisliku seisundi tõttu oma elu korraldada väljaspool hooldusasutust, tema pension läheb hooldekodus elamise katteks, lisaks maksab puuduoleva summa hooldekodule avaldaja. Korteri hoolduseks on vaja regulaarselt tasuda kommunaalkulude eest, milleks eestkostetaval raha ei jätku. N. S. korterile on seatud hüpoteek ning kui avaldaja ei jõua tasuda laenumakseid, võidakse korter panna sundmüüki. Esindaja arvates kindlustab vara müük eestkostetavale jätkuva sotsiaalteenuse turvatud ja hooldatud keskkonnas ning parema raviteenuse ja hoolduse. Eestkostja lähtub eestkostetava huvidest ja õiguste kaitsest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud.

5. Kohus loeb esitatud dokumentidega tõendatuks, et avaldaja on piiratud teovõimega täisealise isiku N. S. eestkostja. N. S.`le kuulub korteriomand xxx. N. S. on oma tervisliku seisundi tõttu (dementsus Alzheimeri tõvest) ööpäevaringsel hooldusel Jõhvi Hooldusmajas. Eestkostetava pension läheb hooldusmajas elamise katteks ning sellest ei jätku täies ulatuses hoolduskulude katmiseks, samuti ei jätku pensionist korteriga seonduvate kulude katmiseks. Puuduoleva summa tasub omadest vahenditest eestkostetava tütar S. M.. N. S. esindaja arvamuse kohaselt pole N. S. iseseisvaks eluks väljaspool hooldekodu suuteline.

6. Perekonnaseaduse (PkS) § 207 lg 1 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, ta peab kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ja huve (PkS § 206 lg 1). Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. PkS § 183 lg 1 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema. PkS § 187 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

7. Kohus nõustub avaldaja, eestkosteasutuse ja puudutatud isiku esindaja seisukohtadega, et eestkostetava vara võimaldab tasuda puuduoleva osa eestkostetava hooldusteenuse eest hooldekodus, sellisel viisil varahooldus ja vara säilitamine, kus eestkostetava pensionist ei jätku hooldusteenuse eest tasumiseks, seda enam korteriga seotud kulude kandmiseks, ei ole mõistlik. Puudutatud isikule N. S.`le on tagatud igapäevane hooldus, ravi ja muud sotsiaalteenused hooldekodus. Korteriomandi müük ja sellest müügitulu saamine võimaldab eestkostjal edaspidigi tasuda N. S. inimväärse hooldamise kulusid.

8. Kohus leiab eeltoodu alusel, et avaldus tuleb rahuldada ning avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

Kohtunik