2-11-4202/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-4202

Tsiviilasi

IS(pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi hagi

RSvastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 47 294,62

euro saamiseks

Tsiviilasja hind

47 294,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja IS(pankrotis, isikukood XXX) pankrotihaldur

Urmas Tross

Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja RS(isikukood XXX elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada kehtetuks IS(pankrotis) ja RSvahel sõlmitud kinkeleping, mille alusel

IS(pankrotis) tasus 16.11.2007 AS-ile UM RSesitatud arve summas 740 000

krooni.

3. Välja mõista RS 47 294,62 (nelikümmend seitse tuhat kakssada üheksakümmend

neli eurot) 62 senti IS(pankrotis) kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta RS kanda.

2. Välja mõista RS menetluskulu 5 678,59 (viis tuhat kuussada seitsekümmend

kaheksa eurot) 59 senti IS(pankrotis) kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB

Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank

AS-is, viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

IS(pankrotis) pankrotihaldur Urmas Tross esitas 01.02.2011 hagi RS vastu tehingu kehtetuks

tunnistamiseks ja 47 294,62 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus IS(pankrotis)

16.11.2007 AS-ile UM RS väljastatud arve summas 740 000 krooni. Nimetatud summaga

tasuti arve, millega osteti RS sõiduk BMW. Hageja leiab, et nimetatud tehinguga kahjustati

IS(pankrotis) võlausaldajate huve.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse esitamise nõue on 11.05.2011 kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata

jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel

tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des

110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti

väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt

tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne ajutise

halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; või

enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise

halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei

tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise

tõttu. PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik

kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt füüsilisest

isikust võlgniku lähikondsed on võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.

PankrS § 118 lg 1 sätestab, et tagasivõitmine toimub hagi esitamisega kohtule ja

tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Tagasivõitmise nõude võib esitada kolme

aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab

tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse

tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

Kohus leiab, et tuleb tunnistada kehtetuks IS(pankrotis) ja RSvahel sõlmitud kinkeleping,

mille alusel IS(pankrotis) tasus 16.11.2007 AS-ile UM RS esitatud arve summas 740 000

krooni ning välja mõista RS 47 294,62 eurot IS(pankrotis) kasuks.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 5 678,59 eurot

järgmiselt: 4 154,25 eurot riigilõivu hagi esitamisel ja 1 524,34 eurot õigusabikulusid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse

kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 1 524,34 eurot, mille tõendamiseks on

hageja kohtule esitanud vastava arve. Kohtu hinnangul on õigusabikulud 1 524,34 eurot

mõistlikud ja põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 4 154,25 eurot ja õigusabikulud 1 524,34 eurot, kokku 5 678,59 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson