3-11-356/55 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2011, Tallinn

Haldusasja number

3-11-356

Haldusasi

I.K.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 29. novembri 2010 vastutusotsuse nr 13-

7/79-8 osalise tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 25. mail 2011

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.K.

Esindaja: adv. Siret Saks

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskus

Esindaja: Martin Aas

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.K.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg

4 ja lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. 19. mail 2010 tegi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi ka maksuhaldur

või vastustaja) OÜ-le LinnaServis maksuotsuse nr 12.2-3/90-17, milles tuvastas, et ajavahemikul

2007. aasta veebruarist kuni 2008. aasta märtsini väljastas LinnaServis OÜ-le fiktiivseid arveid

OÜ-le Levadia Group ning OÜ-le Fertum Holding kokku summas 2 986 050 krooni ning

deklareeris sellest tulenevalt alusetult tasumisele kuuluvat käibemaksu 537 489 krooni. Samuti

tuvastas maksuhaldur, et samal perioodil deklareeris OÜ LinnaServis OÜ-lt Belenga saadud

fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu summas 1 123 846 krooni.

Maksuhaldur asus nimelt seisukohale, et reaalselt ei osutanud OÜ LinnaServis teenuseid OÜ-le

Levadia Group (kraana tehniline teenindamine, abihoone ehitamine objektil Maardu Vana-

Narva mnt 24a) ja OÜ-le Fertum Holding (ehitus-, pinnase- ja heakorratööd objektidel Rae

vallas Kesk tee 14a, Tallinnas Suur-Sõjamäe 24 ning Maardus Vana-Narva mnt 24a) ega

soetanud neil objektidel ise teenuseid OÜ-lt Belenga. Neid seisukohti põhjendas maksuhaldur

järgnevalt:

Puuduvad usutavad dokumendid OÜ LinnaServis poolt OÜ-le Levadia Group järgmiste teenuste

osutamise kohta objektil Maardus Vana-Narva mnt 24a: varumistsehhi varuseinte ja ventilatsiooni

agregaadi paigaldus, tootmisjaoskonna kompressori ruumi valmistamine ja monteerimine, kraana

tehniline teenindamine ja abihoone ehitus. Samamoodi puuduvad tõendid OÜ-le Fertum Holding

teenuste osutamise kohta objektidel Rae vallas Kesk tee 14a (tee-ehitus), Tallinnas Kesk-Sõjamäe 24

(territooriumi korrastamine ja teeehitus) ning Maardus Vana-Narva mnt 24a (tee-ehitus);

OÜ LinnaServis juhatuse liikmed andsid üldsõnalisi, vastuolulisi ja eksitavaid selgitusi tööde ja

teenuste müügi kohta, esitatud dokumentidest ei nähtu, millal tööd tehti, kelle poolt oli materjal, kuidas

kujunes hind, ei esitatud lepingus ettenähtud arvestust tehtud tööde kohta;

OÜ LinnaServis ei esitanud dokumente, kust nähtuks kulutused tööde teostamisel vajalike

materjalide soetamise kohta;

OÜ LinnaServis töötajad kinnitasid, et tegelesid ainult metallkonstruktsioonide montaažiga ja

muid ehitus- ja teetöid nemad teinud ei ole;

OÜ Belenga, kellelt OÜ LinnaServis väidetavalt alltöövõttu tellis, puudus tööde tegemiseks

vajalik tehnika ja töötajaskond, samuti pole OÜ Belenga raamatupidamises kajastatud dokumente

ehitus-, pinnase-, heakorrastuse ja tee-ehitustööde alltöövõtukorras saamise kohta. OÜ Belenga puhul

on tegemist reaalset majandustegevust mitteomava äriühinguga;

Kraana tehnilise teenindamise kohta objektil Maardus Vana-Narva mnt 24a, väitis OÜ

LinnaServis juhatuse liige I.K., et vaja oli kraanat remontida, juhatuse liige A.K. aga, et tegu polnud

kraana, vaid kraana teede parandusega, lepingus on aga loetletud ka otseselt kraanaga seotud tööd.

Ütlused on vastuolulised ka kraanade arvu osas;

OÜ Levadia Group esindaja E. P. andis erinevatel intervjuudel vastukäivaid ütlusi seoses sellega,

mida kraanade juures parandati ning mitu korda seda tehti. A. K., I.K.i ning E. P. poolt antud

selgitused on üksteisele vastukäivad ega ühti ka asjassepuutuva lepingu sätetega;

OÜ-l LinnaServis ja väidetaval alltöövõtjal, OÜ-1 Belenga, puuduvad kraanade remondiks

vajaliku kvalifikatsiooniga töötajad;

Vana-Narva mnt 24a laohoonesse abihoone ehitamise osas puuduvad dokumendid tööde ja

materjalide arvestuse kohta. A. K. seletus tööde kestuse kohta on vastuolus lepinguga ja I.K.i

seletusega. I.K. väitis, et ehitati uus kontoriruum, E. P. aga, et naiste riietusruum koos duširuumi ja

WC-ga. E. P. kinnitas, et tööde tegemist jälgis A. K., kes aga ise neist töödest midagi ei mäletanud, OÜ

Belenga selgitused tööde kohta on dokumentaalselt tõendamata ning teada pole konkreetne isik, kes

töid tegi;

OÜ Fertum Holding andis väidetavalt OÜ-lt LinnaServis saadud teenuste kohta üldsõnalisi

vastuseid, esitas vastuolulisi dokumente, jättes esitamata tööde aktid, ehituspäevikud ning saatelehed

materjalide saamise kohta OÜ-st LinnaServis;

AS Balti Mööbel Grupp esitatud dokumentide kohaselt osales OÜ Fertum Holding nii ZIP

mööblilao, kui ka selle ümbruse korrastamisel, mitte aga OÜ LinnaServis ega OÜ Belenga;

Objekti Kesk tee 14a osas ei osanud I.K. näidata, milliseid töid OÜ Fertum Holding nendelt tellis

ja millistes mahtudes, OÜ LinnaServis arvel ei ole kajastatud materjale, mida I.K. näitas maksuhaldurile

vaatluse käigus ja mis väidetavalt toodi OÜ Belenga poolt eelnimetatud objektile;

AS Balti Mööbel Grupp omanik/aktsionär M. P.-V. kinnitas, et Kesk tee 14a objektil teostas tee-

ehitustöid OÜ Fertum Holding, kasutades enda sümboolikaga masinaid;

A. K. väitis, et ei tea Kesk-Sõjamäe 24 objektist midagi, mis on OÜ LinnaServis töötajate arvu ja

objekti maksumust arvestades ebareaalne;

TÜ Viirond väitel tegi Kesk-Sõjamäe 24 objektil tee-ehitustöid ainult OÜ Fertum Holding,

kasutades enda sümboolikaga autosid;

OÜ Fertum Holding esitas TÜ-le Viirond arve tunduvalt varem, kui OÜ LinnaServis selle OÜ-le

Fertum Holding esitas;

Vana-Narva mnt 24a tee-ehitustööde kohta väitis OÜ Belenga töötaja O. K., et tema andis

autodele korralduse, kuhu liiv ja killustik maha panna, samas kui juhatuse liige J. M. selgitas, et andis

töö teha Janekile kui eraisik ning et OÜ Belenga töötajad nende teenuste osutamisel ei osalenud;

O. K. kinnitas, et Vana-Narva mnt 24a tee-ehitustöödel teisi OÜ Belenga töötajaid peale tema ei

olnud ning tema pidas materjaliarvestust, samas I.K. kinnitas, et seal oli J. M. ning veel umbes 5

töötajat, kuid seda, et keegi materjalide arvestust peaks, ta ei näinud;

E. P. ei tundnud esitatud fotodelt ära J. M. ega O. K.t, mistõttu ei ole usutav O. K. väide, et ta

viibis kogu aeg objektil;

E. P. kinnitas vaatluse käigus, et Vana-Narva mnt 24a tee-ehitustöid teostas ainult OÜ Fertum

Holding ning autodel oli viimase sümboolika;

OÜ Fund Ehitus juhatuse liige T. L. seletas, et tee-ehitustööd Vana-Narva mnt 24a objektil

toimusid tunduvalt varem, kui OÜ LinnaServis poolt arvetel kajastatud tööd;

Tööde tegelik teostaja oli OÜ Fertum Holding, kus töötas 2007. aasta oktoobrist 2008. aasta

veebruarini 28-29 töötajat ning kellele kuulus hulgaliselt ehitustehnikat;

OÜ Belenga väide, et ta kasutas OÜ-le LinnaServis teenuste osutamisel Poola päritolu ajutisi

töötajaid, on kontrollimatu, samuti ei ole tööde teostamine tundmatute füüsiliste isikute poolt käsitletav

tööde teostamisena OÜ Belenga poolt;

OÜ-lt LinnaServis ehitustöid tellinud äriühingud ei olnud teadlikud väidetavast alltöövõtjast OÜ-

st Belenga;

Ükski OÜ Belenga töötajatest ei ole osutanud kraana tehnilise teenindamise, pinnase ja

metallkonstruktsioonide paigaldamise töid;

OÜ Belenga arvetest ega tööde aktidest ei selgu, milliseid materjale, seadmeid ja transporti,

millistes kogustes on OÜ Belenga ostnud/rentinud teenuste osutamiseks, tööde aktidele pole lisatud

saatelehti, ostuarveid või muid kuludokumente;

OÜ Belenga raamatupidamises puuduvad väidetavate teenuste osutamisega seotud kulutused

(kraana varuosad, ehitus- ja pinnasematerjalid) ja kulutused alltöövõtule;

OÜ Belenga arvelduskontodele laekunud summad võetakse kõik koheselt sularahaautomaatidest

deebetkaardiga välja või kantakse üle teistele reaalselt mittetegutsevatele äriühingutele, kust see

omakorda sularahas välja võetakse. Kulude tegemist peale füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ei

nähtu;

OÜ LinnaServis poolt antud selgitustest ei selgu, mis töid, millal ja mis tehnikaga on OÜ Belenga

teinud;

OÜ LinnaServis raamatupidamise dokumentidest nähtub, et erinevatel objektidel vajaminevate

materjalide (metallkonstruktsioonid, keevitamiseks vajalikud seadmed, töövahendid jne) ja tehnikaga

seotud kulutusi on teinud OÜ LinnaServis, mis viitab sellele, et tööd tegi OÜ LinnaServis ise;

OÜ LinnaServis müüb osa väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud teenustest ja materjalidest edasi

tööde tellijatele varem, kui need teenused on OÜ-le LinnaServis üle antud/müüdud;

OÜ LinnaServis endised töötajad väitsid, et tegid töid objektidel Peetri külas Läike tee põik 6 ja

Reti tee 4 ning Vana-Narva mnt 24a (laohoone metallkonstruktsioonide paigaldamine) ning tööd

polnud piisavalt, mis välistab teenuse tellimise vajaduse OÜ-lt Belenga.

2. Maksuotsuses leiti, et OÜ LinnaServis oli teadlik, et OÜ Belenga ei olnud teenuse tegelik

osutaja ning seega ei saa ta väita, et tegutses heas usus. Eeltoodust tulenevalt kohustati

maksuotsusega OÜ-d LinnaServis tasuma käibemaksu 586 357 krooni. Maksuhaldur asus ka

seisukohale, et OÜ LinnaServis poolt OÜ-le Belenga tehtud väljamaksete näol on tegemist

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mistõttu pandi kaebuse esitajale maksuotsusega

kohustus tasuda ka tulumaksu 1 171 829 krooni.

3. 29. novembril 2010 koostas maksuhaldur vastutusotsuse nr 13-7/79-8, millega kohustas A.

K. ja I.K.i tasuma OÜ LinnaServis maksuvõla summas 1 906 549 krooni. Vastutusotseses

kirjeldatakse eeltoodud asjaolusid ning märgitakse, et maksuvõla sissenõudmise toiminguid OÜ

LinnaServis vastu pole tehtud, kuna maksuvõla sundtäitmine peatati seoses OÜ LinnaServis

pankrotiavalduse menetlemisega ning vastutusotsuse tegemise ajaks oli pankrotimenetlus

raugemise tõttu lõpetatud. Vastutusotsuses leitakse, et OÜ LinnaServis maksuvõlg on tekkinud

maksupettuse tagajärjel ning juhatuse liige I.K. osales teadlikult maksupettuses, mis seisnes

fiktiivsete arvete tasumises, nende alusel sisendkäibemaksu maha arvamises ning fiktiivsete

arvete väljastamises teistele äriühingutele. Vastutusotsuses on leitud, et I.K. oli samuti OÜ

LinnaServis esindajaks fiktiivsete tehingute vormistamisel ning tema tegevuse tulemusena jättis OÜ

LinnaServis täitmata deklareerimiskohustuse ega taganud seeläbi OÜ LinnaServis majandustegevuse

organiseerimisel tegevuse vastavust seadustele. Samuti tuuakse vastutusotsuses välja, et reaalset

majandustegevust mitteomava äriühingu, OÜ Belenga, juhatuse liige J. M. ja OÜ LinnaServis

juhatuse liikmed I.K. ja A. K. on ammused tuttavad, kes tegutsesid eelneval kokkuleppel ja

teadmisel, kasutades seejuures sama raamatupidaja teenuseid.

KAEBUSE ESITAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. I.K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 29. novembri 2010 vastutusotsuse nr 13-7/79-8 tühistamist. Esmalt ei nõustu

kaebuse esitaja maksuhalduri seisukohaga, et OÜ LinnaServis suhtes läbi viidud kontrolli

käigus on tuvastatud I.K.i teadlik osalemine maksupettuses ning heidab maksuhaldurile ette, et

viimane on lugenud endise juhatuse liikme suhtes tuvastatuks juba maksuotsuses tuvastatud

asjaolud, ilma, et kaebuse esitaja oleks üldse saanud maksuotsusega tuvastatud asjaolude osas

oma seisukohta väljendada või OÜ-le LinnaServis tehtud maksuotsust vaidlustada.

5. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et puudub ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 40

sätestatud alus vastutusotsuse tegemiseks, kuna vastutusotsuse tegemine eeldaks juhatuse

liikme kahjulikku tegu, kahjulikku tagajärge, kui ka põhjuslikku seost, mis viib kahju

tekkimiseni. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuvastanud ega tõendanud kaebuse

esitaja konkreetset tegevust või tegevusetust, mis oleks põhjuslikus seoses maksuvõla

tekkimisega. Samuti viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas 3-3-1-41-05 ning

leiab, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur tuvastanud iga juhatuse liikme süüd eraldi, olles

jätnud tuvastamata, mille eest vastutab üks või teine juhatuse liige.

6. Vana-Narva mnt 24a objektil kraanade tehnilise teenindamisega seotud tööde kohta kinnitab

kaebuse esitaja, et need tööd on tehtud, OÜ Levadia Group tellis need OÜ-lt LinnaServis ning

viimane ostis kraanade parandustööd allhanke korras OÜ-lt Belenga. Kaebuse esitaja hinnangul

on maksuhaldur asjassepuutuvaid tõendeid hinnanud valikuliselt ning teinud neist valed

järeldused. Kaebuse esitaja selgitab, et kraanadega seotud tööde teostamise kohta oli OÜ-l

LinnaServis ja OÜ-l Levadia Group sõlmitud kaks lepingut ning kolmas suuline kokkulepe,

kusjuures vormistatud on ka tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kaebuse esitaja hinnangul

ei ole maksuhaldur aga arvestanud asjaoluga, et töid tehti kolme eraldi kokkuleppe alusel ega

ole analüüsinud tehingute majanduslikku sisu. Kaebuse esitaja viitab sellele, et vastutusotsuse

lehekülgedelt 4 ja 5 nähtub, et kahtlus on tekkinud vaid nende tööde osas, mis on tehtud

lepingu nr 8.18 alusel ning ka vastutusotsuses on käsitletud üksnes seda lepingut, ent samas on

maksuhaldur teinud järelduse, et ka lepingus nr 8.15 tehtud töid tegelikult ei teostatud.

Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole tõendanud, et töid tegelikult ei tehtud ning samas

jätnud arvestamata asjaolu, et tehingu mõlemad pooled tehingu toimumist kinnitanud on.

Tehingupoolte kinnistuste osas viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-18-10 ning

asjaolule, et OÜ Belenga juhatuse liige J. M. on kirjalikult kinnitanud tööde teostamist, samuti

on seda teinud tellija OÜ Levadia Group. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et maksuhalduri läbi

viidud vaatlus kinnitab, et töid kraanade teenindamisel oli teostatud. Samas leiab kaebuse

esitaja, et mõningad puudused dokumentatsiooni koostamisel ning võimalikud OÜ Belenga

poolsed rikkumised ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et teenust ei ole osutatud.

7. Kaebuse esitaja leiab samuti, et vastuolud erinevate isikute ütlustes on tingitud sellest, et

maksuhaldur ei ole endale selgeks teinud erinevate lepingute ja nende alusel tehtud tööde sisu

ning samuti sellest, et maksuhaldur on esitanud asjakohatuid küsimusi ning küsitletud isikuid

eksitanud. Siinkohal toob kaebuse esitaja näite, kus maksuhaldur esitas küsimuse arve nr BE

10/07-081 kohta, samas kui sellist arvet ei ole kaebuse esitaja OÜ-le Levadia Group kunagi

esitanud, vaid tegemist on arvega, mille OÜ Belenga esitas kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja

leiab, et OÜ Levadia Group esindaja ei saanudki teada, mis on kaebuse esitaja ja OÜ Belenga

vahelise tehingu ja konkreetse arve sisuks ning seetõttu ei saanud temalt eeldada ka täiesti

õigete selgituste andmist.

8. Vana-Narva mnt 24a objektil ehitustööde läbiviimise osas leiab kaebuse esitaja samuti, et

maksuhalduri seisukoht, et arvel näidatud töid pole tehtud, ei ole põhjendatud. Tööde tegemist

kinnitab kaebuse esitaja hinnangul leping, üleandmis- vastuvõtmisakti ning OÜ Belenga

kinnituskiri tööde teostamise kohta, samuti asjaolu, et tööde eest on tasutud. Ka toob kaebuse

esitaja välja, et nii I.K. kui A. K. kinnitasid, et ehitati abihoonet või abiruumi. Abihoone

ehitamist OÜ LinnaServis poolt kinnitas ka tellija, Levadia Group OÜ tehniline direktor J. P.

ning kõnealune abihoone on ka reaalselt olemas. Kaebuse esitaja heidab ette, et

vastutusotsusest ei selgu, milles seisneb esitatud lepingu, üleandmis-vastuvõtmise akti ning OÜ

Belenga juhatuse liikme kinnituskirja ebausaldusväärsus. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole

maksuhaldur põhjendanud, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes saab väita, et

ehitusteenuseid ei osutatud. Kindlasti ei saa kaebuse esitaja väitel selleks olla asjaolu, et

mingisugustes dokumentides on aadress märgitud mõnevõrra valesti. Kaebuse esitaja toob ka

välja, et maksuhaldur ei ole kunagi vaidlustanud kahe esimese OÜ LinnaServis ja OÜ-le

Levadia Group vahelise tehingu toimumist. Kaebuse esitaja toob välja, et maksuhaldur ei ole

vaidlustanud tehingute, mille alusel on väljastatud arved nr 122 ja 126, toimumist ning

vastutusotsuse koostamisel ei oleks tohtinud määrata täiendavat maksu juhatuse liikmetele

eeltoodud tehingutelt.

9. Kesk-tee 14 objektil tehtud tööde osas selgitab kaebuse esitaja, et OÜ Fertum Holding

juhatuse liige R. A. on kinnitanud, et kasutas sel objektil OÜ LinnaServis teenuseid, samuti on

tööd reaalselt teostatud ning esitatud arvete alusel on tööde eest tasutud. Kaebuse esitaja viitab

objektil läbi viidud vaatlusele, mille käigus I.K. selgitas, milleks kasutati materjali ja kus

mingisuguseid töid tehti. Seetõttu peab kaebuse esitaja põhjendamatuks maksuhalduri väidet, et

töid pole teostatud. Samuti viitab kaebuse esitaja sellele, et AS Balti Mööbel Grupp aktsionär

M. P.-V. kinnitas, et Fertum Holding OÜ teostas töid Kesk-tee 14a ehitusel ning OÜ Fertum

Holding OÜ kinnitas, et kasutati alltöövõtjana OÜ LinnaServis ning OÜ LinnaServis ja OÜ

Belenga vahel tehtud tööde kinnitamiseks on esitatud nii lepingud, üleandmise- vastuvõtmise

aktid, kui ka arved. Lisaks kinnitavad kõik osapooled, et tööd on teostatud täpselt nii nagu

eelnevalt selgitatud. Seetõttu peab kaebuse esitaja alusetuks vastustaja väiteid, et OÜ

LinnaServis ei oleks oma alltöövõtja kaudu nimetatud töid saanud teostada. Kaebuse esitaja

märgib, et vastutusotsus on Kesk-tee 14a objekti osas segane ja raskesti jälgitav ning sellest ei

selgu, mida heidab maksuhaldur konkreetselt I.K.ile ette.

10. Kesk-Sõjamäe 24 objektil tehtud tööde kohta märgib kaebuse esitaja, et OÜ Fertum

Holding esindaja on kinnitanud oma kinnituskirjaga, et tööd on tehtud. Sellegi objekti osas

võetud maksuhalduri seisukohtade kohta leiab kaebuse esitaja, et need on sedavõrd

ebamäärased ning arusaamatuks jääb maksusumma määramise alus, et vastutusotsuse

konstruktiivne ning efektiivne vaidlustamine on halduri poolt tehtud äärmiselt keeruliseks, ent

maksuhalduri väited tehingute mittetoimumise kohta on põhjendamata.

11. Vana-Narva mnt 24 objektil tehtud ehitustööde osas märgib kaebuse esitaja, et sealgi

kinnitab tööde teostamist tehingupartneri, OÜ Fertum Holding esindaja kinnituskiri. Siingi

peab kaebuse esitaja maksuhalduri seisukohti ja põhjendusi segasteks ja naiivseteks ning leiab,

et ei selgu, mida maksuhaldur I.K.ile ette heidab. Mis puudutab vastustaja kahtlusi seoses

asjaoluga, et sel objektil alustati laohoone ümbrise haljastamist oluliselt hiljem kui laohoone

ehitamist, siis selgitab kaebuse esitaja, et on tavapärane, et laohoonet ehitatakse mõni kuu kuni

pool aastat ning ehitusobjekti ümbruse korrastamine toimub pärast tööde lõpetamist ehitusel.

12. Esitatud kohtuvaidluse teesides viitas kaebuse esitaja lisaks veel Riigikohtu lahendile nr

3-3-1-41-05 ning rõhutas, et käesoleval juhul ei ole maksuhaldur I.K.i süüd eraldi tuvastatud

ning viitab selles osas ka kohtuistungil antud vastustaja selgitusele. Samuti viitab kaebuse esitaja

Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-03, kus kirjeldatakse erinevaid asjaolusid, mis viitava

maksupettuse toimepanemisele, ent märgib, et käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid

tuvastatud, samuti pole tuvastatud, et OÜ LinnaServis oleks saanud sellest majanduslikku kasu.

Siinkohal viitab kaebuse esitaja maksuhalduri poolt kohtuistungil antud selgitusele, et mingeid

otseseid seoseid vaidlusaluste tehingute osaliste vahel pole tuvastatud. Kaebuse esitaja

hinnangul on absurdne väita, et eesmärgiks oli maksta ära 120 000 eurot ning saada selle eest

õigus käibemaksu tasa arvestada 20 000 krooni ulatuses, kui ülejäänud 100 000 on kadunud

väidetavalt tegemata tööde eest väidetava riiulifirma taskusse.

13. Kaebuse esitaja toob ka välja, et kõiki tehtud töid ei oleks OÜ LinnaServis saanud teostada

oma töötajatega, keda oli 4-5. Samuti ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et OÜ Belenga näol oli

tegemist riiulifirmaga. Kaebuse esitaja toob välja, et OÜ Belenga maksis oma töötajatele

muuhulgas ka ametlikku palka ning teostas töid United Motors AS-ile kuuluvas angaaris, mida

samuti ehitas peatöövõtjana OÜ LinnaServis.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

14. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus peab I.K.i kaebust põhjendamatuks ning

taotleb selle rahuldamata jätmist. Esmalt selgitab vastustaja, et vastutusotsuse adressaadil on

õigus vaidlustada ka faktilisi asjaolusid, mis on varem tuvastatud maksuotsuses ning seega ei

oma antud juhul tähtsust see, et I.K.il ei olnud võimalust OÜ-le LinnaServis maksuotsuse

koostamise menetluse käigus oma selgitusi anda või maksuotsust vaidlustada.

15. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et väidetavate tööde tellijatele väljastatud arvete alusel ei

ole OÜ LinnaServis OÜ-le Levadia Group objektil Vana-Narva mnt 24a ning OÜ-le Fertum

Holding objektidel Kesk tee 14a, Kesk-Sõjamäe 24 ja Vana-Narva mnt 24a teenuseid osutanud

ei ise ega ka saanud väidetavalt alltöövõtjalt OÜ-lt Belenga. Samuti on vastustaja endiselt

seisukohal, et OÜ LinnaServis osales tahtlikult maksupettuses, mis seisnes süstemaatilises

fiktiivsete ostuarvete alusel käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu suurendamises ning

fiktiivsete müügiarvete väljastamises teistele äriühingutele. Vastustaja rõhutab, et tegemist oli

osalemisega maksupettuses, mitte aga hoolsuskohustuse rikkumisega ning seetõttu on

asjakohatud kaebuse esitaja viited Riigikohtu lahenditele, mis puudutavad hoolsuskohustust.

16. Vana-Narva mnt 24a teostatud kraana hooldustööde kohta märgib vastustaja, et ei ole

jätnud tähelepanuta lepingut nr 8.15, kuid menetluse käigus otsustati isikutelt küsimusi esitada

esmalt lepingu nr 8.18 kohta, ent neile küsimustele saadud vastustest selgus, et isikud annavad

maksuhaldurile kraanadega seotud töid puudutavates küsimustes vastakaid ütlusi ning samuti

ilmnes, et OÜ LinnaServis ega ka OÜ Belenga raamatupidamises ei ole tehtud kulutusi

eelnimetatud tööde käigus vajaminevate materjalide ostmisele ega ole tehtud makseid

väidetavalt töid teostanud tundmatule isikule. Samamoodi märgib vastustaja, puutuvalt Vana-

Narva mnt 24a teostatud ehitustööde kohta, et nende puhul ei ole maksuhaldur jätnud mitte

ühtegi esitatud dokumenti tähelepanuta, vastutusotsuses on põhjalikult käsitletud nii abihoones

kui ka kompressoriruumis väidetavalt teostatud töödega seonduvat. Vastutaja selgitab

täpsustavalt, et ei ole eluliselt usutav, et töö tellija ei tea, mis töid teostati, samuti ei klappinud

kompressoriruumi tegelik asukoht ning üleandmise aktil kajastatu.

17. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja väidetega, mis puudutavad pinnasetöid ning leiab, et

kõik kogutud tõendid viitavad selgelt sellele, et ei OÜ LinnaServis ega ka OÜ Belenga

pinnasega seotud töid ei teostanud. Nii toob vastustaja välja, et I.K. ei osanud vaatluse käigus

teostatud tööde kohta adekvaatseid selgitusi anda ning viitas vaatlusel objekti ümber paiknevale

materjalile, kui nende poolt ehitustööde teostamisel tekkinud ülejäägile, mis tegelikult seda ei

olnud. Vastustaja viitab ka sellele, et töid objektil tehti Fertum Holding märgistusega tehnikaga

ning et OÜ Fertum Holding esitas objekti omanikule teostatud tööde eest arve tunduvalt

varem, kui OÜ LinnaServis selle temale esitas. Vastustaja hinnangul on selline käitumine

ebaloogiline.

18. Objekti Kesk-Sõjamäe 24 osas selgitab vastustaja, et jällegi ei ole kaebuse esitaja ühtegi

sisulist vastuväidet maksuhalduri poolt tuvastatule esitanud ning on jätnud tähelepanuta

asjaolu, et tööde teostajana on viidatud tundmatule Janekile Poolast, tööde tellija kinnitab, et

kõik lepingus märgitud tööd teostati OÜ Fertum Holding tehnikaga ega suutnud fotodelt

tuvastada ühtegi väidetava alltöövõtja esindaja isikut ning OÜ Fertum Holding on tellijale arve

väljastanud tunduvalt enne arve saamist OÜ-lt LinnaServis.

Vana-Narva mnt 24a teeehitustööde osas viitab vastustaja OÜ Fund Ehitus juhatuse liikme

selgitusele, mille kohaselt teostati väidetavalt OÜ LinnaServis poolt teostatud tööd tegelikult

tunduvalt varem, kui OÜ LinnaServis poolt esitatud arvel kajastatud. Samuti toob vastustaja

välja asjaosaliste vastukäivad ütlused ja töö tellija ning peatöövõtja selgitused, mis annavad

aluse järeldada, et tegelikuks tööde tegijaks oli OÜ Fertum Holding, kusjuures tööd tehti tema

enda tehnika ning tööjõuga.

19. Vastustaja leiab, et vastutusotsuses on väga põhjalikult motiveeritud kõigi OÜ LinnaServis

juhatuse liikmete individuaalse vastutuse eeldusi. Vastustaja selgitab, et MKS § 40

kohaldamiseks tuleb tuvastada juhatuse liikmete süü tahtluse vormis, juhatuse liikmete

õigusvastane käitumine ning põhjuslik seos juhatuse liikmete õigusvastase käitumise ja

maksuvõla tekkimise vahel. Süü määratlemise osas viitab vastustaja võlaõigusseaduse §-le 104

ning Riigikohtu lahendile 3-3-1-74-09, kus leiti, et tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks

oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud

tõenditest, kusjuures arvesse tuleb võtta nii subjektiivseid kui objektiivseid asjaolusid. Samuti

viitab vastustaja MKS seletuskirjale, kus tuuakse välja, et vastutusotsuse aluseks on isiklik

vastutus ehk asjaolu, et neile isikutele olid pandud seadusega kohustused, mida nad ei täitnud

ning selle tulemusel muutuvad maksukohustuse täitmise eest isiklikult vastutavaks. Vastustaja

selgitab, et juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte töö selliselt, et tegevus vastaks

õigusaktides sätestatud nõuetele ja ettekirjutustele (äriseadustiku § 180 lg 1). Viidates Riigikohtu

lahendile 3-2-1-41-03, märgib vastustaja, et majanduslikult kõige otstarbekam käitumine

tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt

informeeritud ega tohi võtta põhjendamatuid riske. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul on

tegemist olukorraga, kus kaebuse esitaja, kinnitades, et osales igapäevaselt äriühingu juhtimises

ning oli kõigi otsuste vastu võtmise juures, ei täitnud kohustust tegutseda majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil; veelgi enam aga osales kaebuse esitaja otseselt maksupettuse

toimepanemises, milline tegevus saab olla üksnes tahtlik. Vastustaja selgitab, et kuna OÜ

LinnaServis OÜ Belenga arvetel kajastatud teenuseid ei osutanud, siis määras maksuhaldur

äriühingule täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse kokku summas 1 758 186 krooni, ent OÜ

LinnaServis maksuvõlga ei tasunud ja esitas avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Vastustaja

leiab, et kaebuse esitaja oli niisiis äriühingu maksuvõla tekkimise ning likvideerimise

põhjustajaks ning seega on tuvastatud ka põhjuslik seos tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise

vahel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

20. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et I.K.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.

Maksuhaldur on õigesti tuvastanud OÜ LinnaServis maksuvõla ning leidnud põhjendatult, et

maksuvõlg tekkis seetõttu, et I.K. OÜ LinnaServis juhatuse liikmena rikkus maksukorralduse

seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 sätestatud kohustust tagada esindatava maksukohustuste tähtaegne

ja täielik täitmine ning selle tõttu vastutab I.K. OÜ LinnaServis maksuvõla eest vastavalt MKS

§ 40 lõikele 1.

21. MKS § 40 lõikes 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise

või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 96 lg 1

kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes

seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama

paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise

aegumistähtaja jooksul ning näiteks juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda,

kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lõike 1

punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse

nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. MKS § 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine

on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg

maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata

maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku

juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see juhatuse liige on tahtlikult või

raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning

selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud

võimalikuks.

22. Esindajale vastutusotsuse tegemise esmaseks eelduseks on esindatava maksuvõla

olemasolu. OÜ LinnaServis maksuvõla olemasolu on maksuhaldur tuvastanud 19. mail 2010

tehtud maksuotsuses nr 12.2-3/90-17. Siinkohal ei saa põhjendatuks pidada kaebuse esitaja

etteheidet, et maksuhaldur on vastutusotsuse tegemisel tuginenud varasemas maksuotsuses

tuvastatud asjaoludele, mille kohta kaebuse esitajal, kes OÜ-le LinnaServis maksuotsuse

tegemise ajal enam selle juhatuse liige ei olnud, ei ole olnud võimalik esitada oma seisukohti ega

vastuväiteid. Maksuotsuse näol on küll tegemist kehtiva haldusaktiga, mida selle adressaat ega

ükski teine isik ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud, ent kuivõrd endisele

juhatuse liikmele adresseeritud vastutusotsuse tegemise aluseks olevad asjaolud, eelkõige OÜ

LinnaServis maksukohustuste nõuetekohane täitmata jätmine, on tuvastatud maksuotsuses, mis

eraldivõetuna I.K.i subjektiivseid õigusi ei rikkunud, saab ta vastutusotsuse peale esitatud

tühistamiskaebuses sisuliselt vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. Selles mõttes

ei ole OÜ-le LinnaServis tehtud maksuotsuse näol tegemist käesoleva vaidluse esemeks oleva

vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiga, millega oleks siduvalt kindlaks tehtud vastutusotsuse

tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Vaidlustades vastutusotsuse, saab selle adressaat

vaidlustada ka äriühingule varem tehtud maksuotsuses tuvastatud asjaolud, ilma et tal pruugiks

või et ta saakski vaidlustada maksuotsust kui kehtivat haldusakti. See tähendab muuhulgas, et

kui kohus peaks vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel leidma, et maksuotsuse

aluseks olevad asjaolud on valesti tuvastatud või maksuhalduri seisukohad ebapiisavalt

tõendatud ning tuvastatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei saanuks maksukohustust tekkida,

saab selle tagajärjeks olla vastutusotsuse tühistamine, samas kui maksuotsuse kehtivust see

tagantjärele ei mõjuta. Seega pole õige kaebuse esitaja seisukoht, et tal pole võimalik

maksuotsuses tuvastatud asjaolusid vaidlustada. Neid saab ta vaidlustada käesolevas

menetluses, osas, milles need mõjutavad vastutusotsuse õiguspärasust ning see, et kaebuse

esitajale ei tagatud ärakuulamisõigust OÜ-le LinnaServis maksuotsuse tegemise menetluses (nt

ei antud talle kui selleks ajaks enam juhatusse mitte kuuluvale isikule tutvumiseks kontrollakti),

ei kahjusta kuidagi kaebuse esitaja õigusi.

23. Järgnevalt käsitleb kohus kaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad OÜ LinnaServis

maksuvõla olemasolu. OÜ LinnaServis maksuvõlg, mille tasumist vaidlusaluse vastutusotsusega

kaebuse esitajalt ja A. K.lt nõutakse, määrati kindlaks eelviidatud maksuotsusega, milles

tuvastati, et OÜ LinnaServis esitas teistele ettevõtjatele fiktiivseid müügiarveid, ilma et arvetel

kajastatud tehingud tegelikult toimunud oleksid ning kajastas samamoodi oma raamatupidamis-

ja maksuarvestuses OÜ Belenga nimel talle väljastatud fiktiivseid ostuarveid. Selle tulemusena

vähendati maksuotsusega fiktiivseteks tunnistatud müügiarvetel kajastatud käibemaksusumma

võtta OÜ LinnaServis poolt deklareerimisele ja tasumisele kuuluvat käibemaksu ning

fiktiivsetel ostuarvetel näidatud käibemaksusumma võrra sisendkäibemaksu, mis OÜ-l

LinnaServis oli lubatud tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.

24. Kohus leiab, et vastutusotsuse adressaadi õigus vaidlustada maksuotsusega tuvastatud

asjaolusid ei ole siiski absoluutne, vaid piirdub vastutusotsuse tühistamise taotlusega. Kuna

OÜ-le LinnaServis tehtud maksuotsus jääb kehtima sõltumata sellest, milline kohtuotsus

tehakse vastutusotsuse peale esitatud kaebuse kohta, siis saab I.K. vaidlustada käesolevas

menetluses üksnes neid asjaolusid, millest ripub ära see, kas OÜ-l LinnaServis oli vähemalt nii

suur maksuvõlg, mille tasumist vastutusotsuse adressaadilt nõutakse. Vastutusotsuse

tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel ei teosta kohus varem äriühingule tehtud

maksuotsuse täielikku kohtulikku kontrolli, vaid kontrollib vaid neid asjaolusid, millele

maksuotsusega võrreldes teistsuguse hinnangu andmine tooks kaasa tõdemuse, et summas,

mida vastutusotsuse adressaadilt nõutakse, on maksuvõla olemasolu valesti tuvastatud. Seetõttu

ei oma vastutusotsuse vaidlustamise seisukohast tähtsust need maksuotsusega tuvastatud

asjaolud, mis OÜ LinnaServis maksukohustust vähendasid. Sellisteks asjaoludeks on antud

juhul need, mille pinnalt leidis maksuhaldur, et OÜ LinnaServis väljastas teistele isikutele

fiktiivseid müügiarveid. Maksuhalduri seisukoht, et OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum

Holding esitatud arved olid fiktiivsed ning neil kajastatud tehinguid tegelikkuses aset ei leidnud,

vähendas OÜ LinnaServis käibemaksukohustust, mitte ei suurendanud seda. Tõdemus, et need

arved ei olnud fiktiivsed ning OÜ LinnaServis siiski osutas enda poolt väljastatud arvetel

näidatud teenuseid, ei muuda OÜ LinnaServis maksuvõlga olematuks vähemalt maksuotsuses

tuvastatud suuruses. Maksuotsusest nähtuvalt tekkis OÜ LinnaServis maksuvõlg ennekõike

OÜ Belenga nimel väljastatud arvete alusel lubamatult maha arvatud sisendkäibemaksust ning

nende arvete alusel välja makstud summade lugemisest tulumaksuga maksustamisele

kuuluvateks ettevõtlusega mitteseotud kuludeks. Seega tuleb vastutusotsuse õiguspärasuse

hindamiseks kontrollida ennekõike seda, kas maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et OÜ

LinnaServis ei soetanud OÜ-lt Belenga viimase nimel väljastatud arvetel kajastatud teenuseid.

Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust, kas OÜ LinnaServis

müügiarved olid fiktiivsed või mitte. Seda, kas OÜ LinnaServis osutas maksuhalduri poolt

fiktiivseteks loetud arvetel nimetatud teenuseid OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum

Holding tuleb vaadelda üksnes määral, milles maksuhaldur on OÜ-le Belenga teenuste

mitteostmist põhjendanud sellega, et samu teenuseid ei müüdud ka edasi.

25. Eestis tekkinud maksustatava käibe (käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1) puhul on

KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks

käibemaksusummaks maksustamisperioodil maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt

või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks

[…]

kasutatava

kauba

või

teenuse

sama

maksustamisperioodi

sisendkäibemaks.

Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on

tähtis

selle

lõike

esimene

punkt,

mille

kohaselt

on

sisendkäibemaksuks

teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu

ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi 2. lõike punktide 3-5 kohaselt on

ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub

raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti

kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või

ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus

eelkõige selles, kas OÜ LinnaServis on teinud tehinguid OÜ-ga Belenga või mitte. Kuivõrd

käibe- ja tulumaksuarvestusele esitatavad nõuded on erinevad, siis on vajalik vaidluse

lahendamiseks hinnata esiteks seda, kas OÜ Belenga on kaebuse esitajale esitatud arvetel

näidatud kaupu ka tegelikult kaebuse esitajale müünud. Kui vastus selle küsimusele on eitav,

tuleb järgnevalt käibemaksu puhul kontrollida seda, kas kaebuse esitaja on heauskselt eeldanud,

et müüjaks on arvel märgitud isik ning on seejuures olnud müüja isikusamasuse tuvastamisel

nõutavalt hoolas ega ole oma käitumisega andnud alust põhjendatud kahtluseks maksupettuses

osalemise kohta ning tulumaksukohustuse puhul tuleb kontrollida, kas kaebuse esitaja teadis

või pidi teadma, et arve esitanud isik ei ole kauba müüja. Seejuures on Riigikohus haldusasjas

nr 3-3-1-50-03 asunud seisukohale, et juhul kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja

osaleb maksupettuses, ei laiene ostja heausksuse eeldamise põhimõte ning sarnase kahtluse

korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel

märgitud müüjaga siiski tegelikult toimunud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et OÜ

LinnaServis ei saanud OÜ-lt Belenga viimase nimelt väljastatud arvetel kajastatud teenuseid.

Maksuhalduri kahtlus, et OÜ LinnaServis osales maksupettuses ning kuivõrd OÜ LinnaServis

ei esitanud maksumenetluses ning kaebuse esitaja ei ole esitanud ka käesolevas menetluses

täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist, et tõusetu küsimust OÜ

LinnaServis hoolsuskohustuse täitmisest ehk sellest, kas OÜ LinnaServis võis OÜ Belenga

arvetel näidatud teenused saada mõnelt tundmatult kolmandalt isikult ilma, et ta seda ise

teadnud oleks, olles samas olnud nõuetekohaselt hoolas.

26. Haldusasjas nr 3-06-1941 tehtud otsuses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et selleks, et

näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises käibemaksupettuses,

peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses väljatoodud asjaolud, mille põhjal on

tehtud järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam

vastupidisest. Sellisele nõudele vastava maksuotsuse puhul läheb kohustus enda heausksust

tõendada MKS § 150 lg 1 kohaselt üle maksukohustuslasele. Samas märkis ringkonnakohus, et

ekslik on arusaam, nagu peaks maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses,

tõendama otseste tõenditega ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva

tegevuse faktilised asjaolud. OÜ LinnaServis osalemist maksupettuses on maksuhaldur

järeldanud iseäranis järgmistest asjaoldusest: arved väljastanud OÜ-l Belenga puudusid töötajad

arvetel näidatud teenuste osutamiseks; OÜ Belenga väidetava alltöövõtja, Poolast pärit Janeki,

kohta puuduvad igasugused andmed (sh perekonnanimi), mis võimaldaksid kontrollida, kas

selline isik üldse olemas on; OÜ LinnaServis juhid ei ole teadlikud sellest, kes väidetavaid töid

tegelikult teostas; arvete alusel OÜ Belenga pangakontole kantud raha võetakse kohe suurtes

summades sularahana välja; OÜ Belenga ei tasunud arvetel näidatud käibemaksu; OÜ Belenga

raamatupidamisarvestuses ei kajastu kulutusi, mis eelduslikult peaksid olema seotud väljastatud

arvetel näidatud teenuste osutamisega, samuti ei nähtu väljamakseid väidetavalt alltöövõtjale;

OÜ Belenga juhatuse liige J. M. ning OÜ LinnaServis juhatuse liikmed I.K. ja A. K. olid

isiklikult tuttavad ning nimetatud äriühingud kasutasid sama raamatupidajat; väidetavalt OÜ-lt

Belenga ostetud teenuste kohta on OÜ LinnaServis vormistanud kas fiktiivsed

edasimüügiarved või on OÜ Belenga arvetel kajastatud tööd teinud oma tööjõuga. Kaebuse

esitaja näib seevastu leidvat, et tehingute toimumine on tõendanud eelkõige sellega, et

tehingute objektiks olnud tööde kohta on sõlmitud lepingud ja vormistatud tööde üleandmise

aktid ning nõuetekohased arved, mis on tasutud pangaülekandega, nii OÜ LinnaServis kui OÜ

Belenga juhid on kinnitanud tehingute toimumist, samuti nagu on seda kinnitanud isikud,

kellele OÜ LinnaServis väidetavalt OÜ-lt Belenga soetatud teenused edasi müüs (OÜ Fertum

Holding ja OÜ Levadia Group) ning et puuduvad tõendid selle kohta, et arvetel nimetatud töid

ei oleks reaalselt tehtud, nagu ka selle kohta, et arvete alusel OÜ Belenga pangakontole

makstud raha oleks tagasi jõudnud OÜ LinnaServis või selle juhtide kätte. Kohus leiab,

viidates juba eeltoodud ringkonnakohtu otsusele haldusasjas 3-06-1941, et olukorras, kus

eelpool välja toodud asjaolud, millele maksuhaldur oma kahtluse rajanud on, on piisavalt

tõendatud ning isik, kes soovib väita vastupidist, ei ole esitanud täiendavaid usaldusväärseid

tõendeid tehingute toimumise kohta, ei saa nõuda, et maksuhaldur esitaks veel otsesed tõendid

müüjale tasutud raha OÜ-le LinnaServis või selle esindajale üleandmise kohta või selle kohta, et

arved esitanud OÜ Belenga oleks tegutsenud OÜ LinnaServis esindajate juhtimisel ja kontrolli

all. Tuleb rõhutada, et OÜ-l LinnaServis oli ostjana majanduslik huvi maksupettuses osaleda,

sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha

arvatud sisendkäibemaksust ning arvel näidatud väljamakselt tulu maksukohustusest

kõrvalehoidumisest. On ilmne, et sarnase pettuse toimepanemisel varjatakse suure hoolega just

arve väljastanud isiku pangakontolt välja võetud raha edasist liikumist ning maksuhalduril on

selle tuvastamine tagantjärele sisuliselt võimatu.

27. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki sisulist vastuväidet maksuhalduri poolt tuvastatud

asjaoludele, et OÜ-l Belenga puudusid arvetel näidatud tööde tegemiseks vajalikud töötajad,

küll on aga nii kaebuse esitaja kui ka A. K. kinnitanud, et nad ei tea, kes arvetel näidatud töid

reaalselt tegid. Arvestades, et tegemist oli ehitus- ja remonditöödega või pinnasetöödega, mis

eeldasid mehhanismide kasutamist ja ilmselgelt mingit kindlat kvaliteeti, ei ole eluliselt usutav,

et ettevõtja, kes ise ei ole lõpptellija, ei tunne huvi ega tea, kes ja kuidas alltöövõtja nimel neid

töid tegelikult teeb. Erinevalt J. M., kes kõneles tundmatust Poola päritolu Janekist ja tema

brigaadist, ei osanud OÜ LinnaServis juhid nimetada sedagi nime. Kohus nõustub

maksuhalduri seisukohaga, et mingisugust Janekit ega tema meeskonda OÜ Belenga tööde

teostamiseks ei kasutatud ning tegemist on üksnes väljamõeldud isikuga. Ei ole võimalik, et

OÜ LinnaServis juhid, olles tellinud OÜ-lt Belenga arvetel näidatud tööd, ei käinud tööde

teostamist objektidel kontrollimas ega kohtunud isikutega, kes reaalselt töid juhtisid. Samas on

nii A. K. kui I.K. maksuhaldurile antud selgitustes kinnitanud erinevatel objektidel kohapeal

viibimist. Tähelepanuväärne on ka see, et kumbki OÜ LinnaServis juhatuse liige ei mäletanud

maksuhaldurile selgitusi andes ühegi tehingu üksikasju, peale nende, mis kajastusid ka kirjalikes

dokumentides. Maksuhaldur on erinevatel objektidel tehtud tööde osas välja toonud mitmed

vastuolud erinevate isikute ütlustes, mis puudutavad tehtud tööde sisu. Kaebuses on I.K.

esitanud neile vastuoludele viidates üldsõnalisi etteheiteid, nagu poleks need arusaadavad ja

piisavad, viitamata siiski konkreetsele tõenditele, mis kinnitaksid, et maksuhalduri poolt välja

toodud vastuolusid erinevate isikute selgitustes tegelikult ei esine või et need vastuolud ei oleks

asjakohased. Väide, et maksuhaldur on isikuid (nt E. P.t (kd II, tl 100 jj) eksitanud, viidates

arvele, mille OÜ Belenga esitas OÜ-le LinnaServis ning seetõttu võisid isikud anda

ebakorrektseid vastuseid, ei ole tõsiseltvõetav. Suuliste selgituste protokollides kajastatud

küsimused on arusaadavad ning protokollidest ei nähtu, et selgitusi andnud isikud poleks

nendest aru saanud või oleksid pidanud vajalikuks mingisuguseid täiendavaid selgitusi

protokollile enne selle allkirjastamist lisada.

28. OÜ LinnaServis ja OÜ Belenga vahelisi tehinguid ei saa tõendatuks lugeda lepingute,

üleandmise-vastuvõtmise aktide, arvete, või väidetavate tehingupoolte kinnitustega. Vaidlust

pole selles, et asjassepuutuvad arved vastavad formaalselt käibemaksuseaduses esitatud

nõuetele ega ka selles, et tehingute sisu ei olnud selline, mis nõudnuks seadusest tulenevalt

tehinguga seotud asjaolude vormistamist kuidagi täiendavalt. Eeltoodud asjaolud ei kinnita aga

usaldusväärselt tehingute toimumist. OÜ LinnaServis juhid olid huvitatud käibemaksupettuses

osalemisest ning nende kinnitusi tehingute toimumise kohta ei saa seetõttu usaldusväärseks

pidada, samuti nagu näilike tehingute kajastamiseks vormistatud lepinguid, akte ja arveid.

Tehingute teise poole, OÜ Belenga, juhatuse liikme J. M. kinnitus tehingute toimumise kohta

on täiesti ebausaldusväärne tehingute sisu kohta antud selgituste üldsõnalisuse tõttu. Asjaolu, et

J. M. ei teadnud isegi väidetavalt töid reaalselt teinud Janeki perekonnanime ega esitanud

maksuhaldurile, vaatamata lubadustele, selle isiku kontaktandmeid, tõendab üheselt, et tal

polnud õrna aimugi neist töödest, mille tegemist ta maksuhaldurile ometi kinnitas ega nende

tegijatest. Lisaks sellele, et OÜ LinnaServis juhid ei teadnud, kes OÜ Belenga nimel töid

reaalselt teostas, nähtub objektidel töid OÜ-lt LinnaServis tellinud isikute (OÜ Levadia Group

esindaja E. P.) või objektide peatellijate esindajate (OÜ Balti Mööbel Grupp esindaja M. P.-V.,

TÜ Viirond esindaja V. E., OÜ Fund Ehitus juhatuse liige T. L.) selgitustest, et ka J. M. ei

tuntud, mis viitab sellele, et ka M. ei viibinud objektidel kohal. Isegi kui pidada teatud juhtudel

usutavaks, et ettevõtja usaldab lihtsamate ja erikvalifikatsiooni mittenõudvate ning

müügigarantiiga mittetagatavate tööde reaalse teostamise talle mittetuntud isikutele, siis ühelgi

juhul ei ole usutav, et ta laseks neid töid teha ilma, et ise seda kontrolliks. Pole ühtegi tõendit,

mis kinnitaks usaldusväärselt, et J. M. oleks OÜ Belenga esindajana vaidlusalustel objektidel

töid juhtinud, kontrollinud või reaalselt neid vastu võtmas ja üle andmas käinud. See tähendab,

et J. M.l puudub nende objektidega tegelikult igasugune puutumus, välja arvatud see, et ta on

OÜ Belenga nimel esitanud fiktiivseid arveid neil objektidel tehtud tööde kohta. Lisaks nähtub

haldusasja toimikus olevatest materjalidest, et J. M. andis maksuhaldurile selgitusi 5. detsembril

2008 ning 12. mail 2009 kinnitas maksuhaldurile esitatud avalduses, et OÜ Belenga

raamatupidamisdokumente ei ole võimalik esitada, kuna need varastati O. K. autost 16.

jaanuaril 2009. Seega maksuhaldurile suuliste selgituste andmisel ajal oleksid pidanud

asjassepuutuvad dokumendid olemas olema. Väitesse dokumentide sõidukist varastamise kohta

tuleb kahtlustavalt suhtuda juba pelgalt seetõttu, et mingisuguste vajalike dokumentide

puudumise põhjendamiseks on sarnase väite esitamine laialt levinud. Samuti tuleb eeldada, et

mõistlikult käituv ettevõtja saab aru raamatupidamisdokumentide väärtusest ning teab enda

kohustust neid dokumente säilitada, mistõttu ei ole usutav, et ta jätaks sellised dokumendid

kotiga sõiduki salongi, samas kui on üldteada, et sõidukitest kottide ja muu vara varastamine on

levinud kuriteoliik. Eeltoodud asjaoludel tuleb nõustuda maksuotsuses väljendatud

seisukohaga, et raamatupidamisdokumentide esitamata jätmise põhjuseks ei olnud mitte nende

varastamine, vaid pigem asjaolu, et OÜ-l Belenga mingisuguseid tehingute tegemisega seotud

dokumente ei olnud. Seejuures on J. M. ise maksuhaldurile kinnitanud, et väidetava Janekiga

ajas ta asju kui eraisik ning maksis talle osaliselt oma rahast. See väide on jällegi eluliselt täiesti

ebausutav ning üksnes kinnitab seda, et mingisugust Janekit olemas pole olnud. Seda, et OÜ

Belenga neid töid tegelikult ei teinud, kinnitavad ka OÜ Belenga töötaja O. K. selgitused.

Väidetavalt tegeles K. OÜ-s Belenga dokumendihaldusega ja oli juhi abi, samas ei teadnud ta

konkreetselt mitte midagi ühegi tehingu kohta. OÜ Belenga töötajate vähesust ning O. K.

juhiabi ülesandeid arvestades on see ebareaalne ning viitab sellele, et neist töödest ei teadnud

isik midagi pelgalt seetõttu, et neid töid OÜ Belenga ei teinud.

29. OÜ LinnaServis osalemist maksupettuses ning teenuste mittesoetamist OÜ-lt Belenga

kinnitab ka see, et OÜ Belenga arvetel kajastatud teenuste väidetava edasimüügi osas on

maksuhaldur põhjendatult leidnud, et OÜ LinnaServis kas ei ole neid teenuseid edasi müünud

või on need tööd teinud oma töötajatega. Siinkohal tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja ei ole

esitanud konkreetseid vastuväiteid maksuhalduri seisukohale, et objektidel Läike tee põik 6 (AS

Lokman ladu) ja Reti tee 4 (AS United Motors), samuti teatud tööde osas objektil Vana-Narva

mnt 24a (laohoone metallkonstruktsiooni paigaldustööd) tegid töid OÜ LinnaServis enda

töötajad. Vastutusotsuses on selles osas viidatud OÜ LinnaServis töötajate seletustele ning

maksuhaldur on oma järeldust piisavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Kaebuse esitaja ei ole

esitanud põhjendatud vastuväiteid, mis sunniksid maksuhalduri seisukohta ümber hindama.

Kaebuse esitaja leiab aga ekslikult, nagu kinnitaks asjaolu, et maksuhaldur ei ole kahtluse alla

seadnud BMW Keskuse ehitustööde teostamist, tööde tellimist OÜ-lt Belenga. Erinevalt OÜ-

le Levadia Group (v.a mõned tööd) ja OÜ-le Fertum Holding esitatud arvetest, mille

maksuhaldur fiktiivseteks tunnistas, leides et neid töid ei ole teinud OÜ LinnaServis, asus

maksuhaldur seisukohale, et ülejäänud tööd on OÜ LinnaServis küll teinud, ent need tegi ta ise,

mitte ei tellinud OÜ-lt Belenga. Nii Vana-Narva mnt 24a metallkonstruktsioonide

paigaldustööde, kui ka Reti tee 4 ja Läike tee põik 6 objektidel tehtud tööde puhul on

maksuhaldur tuvastanud, et OÜ-l Belenga ei olnud nende tööde tegemiseks vajalikke töötajaid,

samas kui on tuvastatud, et neil objektidel töötasid OÜ LinnaServis enda töötajad. Asjaolu, et

OÜ LinnaServis on oma töötajate poolt tehtud töö edasi müünud, ei kinnita kuidagi seda, et

see töö osteti OÜ-lt Belenga, vaid otse vastupidi. Maksuhaldur on teinud OÜ LinnaServis

töötajate selgitustest ka põhjendatud järelduse, et kaebuse esitaja on andnud maksuhaldurile

tehingute ebatõest informatsiooni.

30. Kohtu hinnangul on maksuhaldur on vastutusotsuses ja varem OÜ-le LinnaServis

adresseeritud maksuotsuses piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et OÜ LinnaServis poolt

OÜ-le Levadia Group ja OÜ-le Fertum Holding väljastatud müügiarved olid fiktiivsed ning

neil kajastatud teenuseid OÜ LinnaServis tegelikult ei osutanud. Nagu juba eelpool märgitud, ei

suurendanud fiktiivsete müügiarvete olemasolu OÜ LinnaServis maksuvõlga, vaid vähendas

seda. Seetõttu ei ole vajalik kontrollida üksikasjalikult seda, kas iga konkreetse OÜ LinnaServis

poolt väidetud müügiarve alusel on teenuseid osutatud või mitte. Juba asjaolu, et mõningate

väidetavalt OÜ-lt Belenga ostetud tööde kohta on OÜ LinnaServis väljastanud fiktiivseid

müügiarveid, kinnitab veendumust, et OÜ LinnaServis osales maksupettuses ning seab

iseenesest kahtluse alla ka muude sama skeemi järgi vormistatud teenuste osutamise. Seetõttu ei

saa maksuhaldurile ette heita seda, et OÜ-le Levadia Group osutatud kraanade teenindamise

tööde osas ei ole maksuhaldur maksu- ega vastutusotsuses kajastanud eraldi iga kõiki kolme

kokkulepet, mille alusel väidetavaid töid tehti. OÜ LinnaServis juhtide ning OÜ Levadia Group

töötaja lahknevad selgitused kraanade juures tehtud tööde iseloomu ja vastavate teenuste

osutamise kordade kohta seavad põhjendatult need tehingud kahtluse alla. Seejuures ei saa

unustada, et kaebuse esitaja väitel töid teostanud OÜ Belenga esindajad ei osanud nende tööde

kohta anda ühtegi konkreetset selgitust. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kraanadega

seotud töid ei saanud teha OÜ Belenga, kellel polnud selleks töötajaid, samuti ei ole tuvastatud,

et neid töid oleksid teinud OÜ LinnaServis töötajad. Seega isegi kui kõnealuseid kraanasid

keegi kunagi parandas ja hooldas, ei ole teada, kes see oli ja milliseid töid tegelikult tehti. Kuna

OÜ LinnaServis ega kaebuse esitaja ei ole aga esitanud täiendavaid usaldusväärseid tõendeid

nende tehingute kohta, tuleb lugeda tuvastatuks, et neid töid kaebuse esitaja ei ostnud OÜ-lt

Belenga ega müünud ka edasi. Sama seisukoht on võimalik võtta ka Vana-Narva mnt 24a

objektil tehtud ehitustööde kohta, mille osas maksuhaldur samuti leidis, et OÜ LinnaServis

neid ei ostnud ega müünud.

32. Nii kraanade hooldamise ja remondiga seotud tööde kui Vana-Narva mnt 24a abihoone

ehitamise tööde osas on tähelepanuväärne, et puuduvad väidetavate tehinguosaliste vahel

kokkulepped materjalide, kraana varuosade jms üleandmise vms kohta. Samuti on maksuhaldur

põhjendatult välja toonud selle, et OÜ LinnaServis juhtide selgitused eelnimetatud objektil

tehtud ehitustööde kohta on vastuolulised. Kaebuse esitaja ei ole neid vastuolusid ümber

lükanud ega veenvalt selgitanud, rääkimata tehingute tegemist kinnitavate täiendavate tõendite

esitamisest. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et OÜ LinnaServis ei

teostanud ka OÜ-le Fertum Holding väljastatud arvetel näidatud töid. Jällegi ei ole kaebuse

esitaja esitanud konkreetseid vastuväiteid, vaid üksnes üldsõnaliselt märkinud, et maksuhalduri

seisukoht ei ole põhjendatud. Nagu kohus eelpool märkis, et saa maksupettuse kahtluse korral

usaldusväärseteks tõenditeks pidada asjaosaliste kinnitusi, arveid jm dokumente, mis ilmselgelt

on koostatud maksupettuse toimepanemise huvides. Siinkohal ei oleks põhjendatud korrata

vastutusotsuses välja toodud maksuhalduri järeldusi. Kohus nõustub nendega. Olulisimaks, mis

kinnitab, et OÜ LinnaServis ega OÜ Belenga ei olnud OÜ-le Fertum Holding esitatud arvetel

näidatud töödega tegelikult seotud, on see, et isikud, kes tellisid töid OÜ-lt Fertum Holding (st

AS Balti Mööbel Grupp, TÜ Viirond ja OÜ Levadia Group) kinnitasid, et vaidlusaluseid töid

tehti OÜ Fertum Holding kirjasid kandvate masinatega. Samuti on maksuhaldur välja toonud,

et OÜ-l Fertum Holding oli arvestatav hulk töötajaid ja autoregistrisse kantud ehitusmasinaid,

millega vastavaid töid teostada, samal ajal kui selliseid töötajaid ega masinaid ei olnud ei OÜ-l

LinnaServis ega OÜ-l Belenga. Siinkohal tuleb korrata, et mingisugust Janekit, kes saabus

Poolast suure brigaadi ja masinatega, pole olemas. Seega on usutav, et objektidel, mille eest

esitas OÜ LinnaServis arved OÜ-le Fertum Holding, tegid arvetel näidatud tööd tegelikkuses

ära OÜ Fertum Holding oma töötajad ning tõenäoline on, et OÜ Fertum Holding kasutas

OÜ-lt LinnaServis saadud fiktiivseid arveid samamoodi nagu OÜ LinnaServis kasutas

fiktiivseid arveid OÜ-lt Belenga. Täiendavalt on maksuhaldur õigesti välja toonud ka selle, et

kaebuse esitaja poolt antud selgitused Kesk tee 14a objektil kasutatud materjali kohta on

vastuolus muude kogutud tõenditega, eelkõige objekti lõpptellija AS Balti Mööbel Grupp

esindaja selgitustega. Nimelt nähtub, et I.K. andis objekti vaatluse käigus selgituse, et hoone

taga olev pinnasetäitematerjal on seesama, mille sinna tõi OÜ Belenga, samas kui AS Balti

Mööbel Grupp esindaja lükkas selle väite ümber. Seejuures pole ühtegi põhjust, miks

viimatinimetatud isik pidanuks andma maksuhaldurile väärinfot. Samuti on maksuhaldur välja

toonud erinevused OÜ LinnaServis ja OÜ Belenga arvetel näidatud materjalide liikides ja

kogustes. Ka neid erinevusi ei ole kaebuse esitaja kuidagi selgitanud. Eeltoodud põhjustel leiab

kohus, et maksuhaldur on olulises osas tõenditele tuginedes tuvastanud, et teenuseid, mida OÜ

LinnaServis väidetavalt soetas OÜ-lt Belenga, ei ole ta tegelikult edasi müünud ning on

edasimüügi kohta koostanud fiktiivsed arved. See kinnitab, kõrvuti muude, juba eelkäsitletud

asjaoludega, et OÜ LinnaServis neid teenuseid OÜ-lt Belenga ei soetanud ning oli sellest ka

täiesti teadlik, osaledes maksupettuse toimepanemises. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kaebuse

esitaja seisukoht, nagu pole OÜ LinnaServis maksuvõlg nõuetekohaselt tuvastatud, on

põhjendamatu. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud asjaolud, mis on olnud aluseks OÜ-le

LinnaServis maksuotsuse tegemisel ning mida on kajastatud ka vaidlusaluses vastutusotsuses.

33. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei ole tuvastanud tema isiklikku süüd OÜ

LinnaServis maksuvõla tekkimises. Ka selle seisukohaga kohus ei nõustu. Nii vastutusotsuses,

iseäranis aga vaideotsuses on maksuhaldur toonud konkreetselt välja asjaolud, mis viitavad

sellele, et kaebuse esitaja, kes oli kontrollitaval perioodil OÜ LinnaServis juhatuse liige, oli

teadlik sellest, et OÜ LinnaServis käibemaksuarvestuses kajastati OÜ-lt Belenga saadud

fiktiivseid arveid. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile antud selgitustes kinnitanud, et nad

juhtisid koos A. K. OÜ-d LinnaServis kahekesi, kohtuistungil kinnitas I.K. vande alla, et tema

tegeles töötajate ja alltöövõtjate otsimisega. Samuti kinnitas ta, et raamatupidajale andsid

korraldusi mõlemad juhatuse liikmed. Neil asjaoludel on välistatud, et I.K. ei olnud teadlik

fiktiivsete arvete kasutamisest maksuarvestuses. OÜ LinnaServis suurust arvestades ei ole

võimalik, et üks juhatuse liige, kes aktiivselt ettevõtte juhtimises osales, ei teadnud, et

mingisuguseid teenuseid, mille kohta on olemas raamatupidamisdokumendid, tegelikult ei

ostetud ega müüdud edasi. Maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et OÜ LinnaServis osales

maksupettuses, ei ole OÜ LinnaServis ega käesolevas menetluses kaebuse esitaja, suutnud

tehinguid kinnitavate täiendavate tõenditega ümber lükata. OÜ LinnaServis maksuvõlg tekkis

seetõttu, et oma maksuarvestuses kajastati fiktiivsete arvete alusel sisendkäibemaksu. Seda, et

OÜ LinnaServis juhatuse liikmena oli I.K. fiktiivsetest arvetest teadlik, kinnitab juba see, et ta

on maksuhaldurile andnud teadlikult väärinfot ja kinnitanud tehinguid, mida tegelikult ei

toimunud. Kaebuse esitaja ei ole toonud välja mitte ühtegi asjaolu ega usaldusväärset tõendit,

mis annaks alust kasvõi arvata, et I.K. fiktiivsetest arvetest teadlik ei olnud. Äriühingu juhatuse

liikmel

on

kohustus

äriühingut

juhtida,

korraldada

selle

kohustuste,

sealhulgas

maksukohustuste nõuetekohane täitmine ning korraldada äriühingu majandustegevus

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Olles teadlik sellest, et äriühingu maksuarvestuse

aluseks olevad dokumendid ei kajasta majandustegevuse tegelikku sisu õigesti või täielikult ning

selle tulemusena jäävad maksukohustused nõuetekohaselt täitmata (sh jäävad maksud

maksmata või nõutakse riigilt tagasi maksusummad, mille tagasi nõudmiseks pole seadusest

tulenevat alust), on äriühingu juhatuse liige jätnud täitmata MKS §-s 8 sätestatud kohustuse.

Kuivõrd maksuhalduri poolt kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et I.K. oli fiktiivsete arvete

olemasolust teadlik, tuleb tema isiklik süü maksuvõla tekkimisel nõuetekohaselt tuvastatuks

lugeda.

34. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole enda

kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetluskulude nimekirja kohtule

esitanud, jäävad menetlusosaliste kulud poolte endi kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik