2-11-9202/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-9202

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi SBvastu 63 911,65

euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

50 475,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

Eesti

Krediidipank

(registrikood

10237832, asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja Triinu T

Kostja SB(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SB 63 911,65 (kuuskümmend kolm tuhat üheksasada üksteist eurot)

65 senti Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank nõue mõista SB välja viivis

0,02% päevas täitmata põhivõlgnevusest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SB kanda.

2. Välja mõista SB menetluskulu 4 154,35 (neli tuhat ükssada viiskümmend neli

eurot) 35 senti Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606 Swedbank AS-is;

10220034796011 AS-is SEB Pank; 17001577198 Nordea pangas; 333416110002 Danske Bank

AS-is, viitenumber 3100057358.

Selgitus

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

Aktsiaselts Eesti Krediidipank esitas 04.03.2011 hagi SBvastu 63 911,65 euro ja viivise

saamiseks. Nõue tuleneb hageja ja EGOÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX

ning hageja ja kostja vahel 30.04.2007 sõlmitud käenduslepingust. Vastavalt nimetatud

käenduslepingule kohustus kostja vastutama hageja ees laenusaaja EGOÜ (pankrotis)

laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt laenusaajaga, s.h

tasumata võlasumma, intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete eest, kuid mitte

rohkem, kui 63 911,65 euro ulatuses.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse esitamise nõue on 02.05.2011 kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja vastust

tähtajaks ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja ja EGOÜ (pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingust nr XXX ning hageja ja kostja

vahel sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja §

82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud

tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1

p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 145 lg 1

kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja

kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on põhikohustuse ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud kõrvanõuete osas õiguslikult põhjendatud ja kostjalt

kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 63 911,65 eurot.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise 0,02% päeva põhinõudest alates 01.03.2011 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Kohus

leiab, et nimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte vahel

30.04.2007 sõlmitud käenduslepingu kohaselt on kostja vastutuse rahaline maksimumsumma

63 911,65 eurot. Lepingust ei nähtu, et rahaline maksimumsumma hõlmaks vaid

põhikohustust, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Seega ei ole põhjendatud kostjalt lisaks

63 911,65 euro väljamõistmisele nõuda viivise tasumist. Vastasel juhul oleks rahalise

maksimumsumma kokkulepe ainetu.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele põhikohustuse ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete osas, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4 154,35 eurot,

mis seisnes hagi esitamisel tasutud riigilõivus.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 4 154,35 eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Viivi Villemson