Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-33273/25 AI generated

2-10-33273/25 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-10-33273/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

07. 2010 esitas I P maakohtule hagi A Õ vastu lastele elatise nõudes kahele alaealisele lapsele –O Õ ja K Õ summas 3630 krooni lapse kohta kuus (s.h. tulumaks 630kr.). Laste vajaduste rahuldamiseks vajaliku summana on hageja märkinud 6000 krooni kuus lapse kohta. Hagi põhjusena on hageja toonud, et kostja ähvardab elatisraha mitte maksta. Ka leiab hageja, et elatis tuleb välja mõista põhjusel, et pere eluasemele tuleb teha remonti ja seda peaks samuti rahastama kostja. Samuti on laste vajadused suuremad kui seda võimaldab makstav elatis. Hageja on oma avalduses viidanud ka kaasomandile tehtavatele kuludele laenu tagastamisena, mille on arvanud laste ülalpidamiseks tehtavate kulude hulka.

Legislator headnote

AI generated

2-10-33273/25 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Keywords

AI generated
medical care requirements living expenses removal expenses reimbursement of transport costs reduction of child maintenance right to higher insurance cover
AI generated
2-05-23949/6
Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 PK’ilt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista PK’ilt igakuiselt elatusraha 3075.00 krooni KK ja 3075.00 krooni J-SK ülalpidamiseks. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 900 krooni K ja 600 krooni J-S ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et nimetatud kohtuotsusega väljamõistetud elatis on ilmselgelt ebapiisav laste ülapidamiseks, kuna hinnatase, laste vajadused ja seega ka kulutused on võrreldes oluliselt kasvanud. Hageja arvestuste kohaselt on KK igakuised vajadused kokku 10230 krooni kuus ja J-SK igakuised vajadused kokku 8430.00 krooni kuus. Hageja on seisukohal, et kostja peaks kandma poole nimetatud summadest, so 5115.00 krooni kuus K puhul ja J-S puhul 4215 krooni. Samas mõistab hageja, et nimetatud summas elatise maksmine ei ole kostjale jõukohane ja seetõttu palub kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks 2500 krooni, millele lisanduks tulumaks. Hageja töötasu oli enne üle 8000 krooni kuus, kuid alates viibib hageja sünnituslehel.
2-10-2237/3
Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 2.02.2010 a.
2-21-616/5
V. (hageja) esitas 14.01.2021. a Tartu Maakohtule hagi oma isalt Y. V. ilt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja oma emaga, hageja isa ei ole hagejat alates XX.XX.XXXX. a rahaliselt toetanud. Hageja igakuised püsikulud on 589 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse perioodi 14.01.2020. a – 13.01.2021. a eest summas 3504 eurot ning igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 14.01.2021. a.
2-06-10118/1
1 500 krooni igakuiselt, alates avalduse kohtusse esitamise päevast ning kohtukulud jätta kostja kanda.
2-06-31899/8
30. oktoobril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Kostja toetas hagejat materiaalselt kuni hageja 18-aastaseks saamiseni. Hageja õpib Tallina Tööstushariduskeskuses III kursusel. Kostja vabatahtlikult hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palus vastavalt PKS § 60 lg 2, § 61 lg 4 mõista kostjalt välja elatis enda ülalpidamiseks summas 1 500 krooni kuus. KOSTJA VASTUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-33273

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

07. juuni 2011.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-33273

Tsiviilasi I P hagi A Õ vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 O Õ ( Hageja 2 K Õ ( hagejate esindaja I P ( ) Kostja A Õ ( Esindaja Nigul Saar Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate esindaja I P loobumine hagist A Õ vastu lastele elatise nõudes ja lõpetada tsiviilasja nr. 2-10-33273 menetlus.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates märruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, määruse teinud kohtu kaudu.

Asjaolud

12. 07. 2010 esitas I P maakohtule hagi A Õ vastu lastele elatise nõudes kahele alaealisele lapsele –O Õ ja K Õ summas 3630 krooni lapse kohta kuus (s.h. tulumaks 630kr.). Laste vajaduste rahuldamiseks vajaliku summana on hageja märkinud 6000 krooni kuus lapse kohta.

Hagi põhjusena on hageja toonud, et kostja ähvardab elatisraha mitte maksta. Ka leiab hageja, et elatis tuleb välja mõista põhjusel, et pere eluasemele tuleb teha remonti ja seda peaks samuti rahastama kostja. Samuti on laste vajadused suuremad kui seda võimaldab makstav elatis. Hageja on oma avalduses viidanud ka kaasomandile tehtavatele kuludele laenu tagastamisena, mille on arvanud laste ülalpidamiseks tehtavate kulude hulka.

Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et täidab kohustust lapsi ülal pidada vabatahtlikult. Alates juunist 2009 on kostja maksnud elatist 4350 krooni kuus. See tähendab, et kostja ei ole

2-10-33273

täitmata kohustust ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Lisaks igakuulisele elatise maksmisele on kostja ostnud lastele vajalikke asju ja võimaluste piires ka raha andnud.

30. mail 2011 esitas hageja kohtule avalduse, milles loobub hagist põhjusel, et on saavutanud kostjaga kohtuvälise kokkuleppe ja palub menetluse lõpetada.

Kohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (TsMS § 206). Seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

Külli Mõlder kohtunik