3-11-1362/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-1362 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus loa saamiseks A.S.’i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur Esindaja: Taavet Liira Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.S.

Kohtuistungi toimumise aeg

3. juuni 2011 RESOLUTSIOON Anda luba A.S.’i (sünd. xx xx xxxx Aserbaidžaanis) paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 03. augustini 2011.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. 02. juunil 2011 Tallinna Halduskohtule esitatud taotlusega taotleb Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur luba A.S.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Taotluses on toodud välja järgmised asjaolud:

• 23. mail 2005 pidas politsei Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiva A.S.’i kinni ning järgmisel päeval koostati talle lahkumisettekirjutus nr 1008120387, mille sundtäitmise tähtpäevaks määrati 22. mai 2005. A.S. Eestist ei lahkunud.

• 9. juunil 2005 paigutati A.S. väljasaatmisekskusesse.

• Kodakondsusja Migratsiooniamet pöördus Välisministeeriumi kaudu korduvalt Aserbaidžaani ametivõimude poole andmete saamiseks seoses A. S.’i isikut tõendavate dokumentidega. Aserbaidžaani ametivõimud ei ole enamasti pöördumistele vastanud. 01. novembril 2006 vastas Aserbažaani Suursaatkond Lätis, et A.S. ei ole Aserbaidžani Vabariigi kodanik. 6. veebruaril 2007 toimunud kohtumisel selgitas Aserbaidžaani Suursaatkonna konsul Riias, et A.S.’il on õigus taotleda endale Aserbaidžaani kodakondsus, milleks tuleb esitada Aserbaidžaanis koha peale taotlus.

• Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1970 karistati A.S.’it 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega ning isik viidi väljasaatmiskeskusest karistust kandma vanglasse.

• 1. juulil 2010 väljastati A.S.’ile ajutine reisidokument ning Politseija Piirivalveameti ametnik täitis tema eest ankeedi ning edastas selle koos reisidokumendiga Välisministeeriumile, palvega osutada abi A.S.ile Aserbaidžaani Suursaatkonnas viisa taotlemisel.

• 3. juunil 2011 vabanes A.S. vanglast. Tall puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibida.

ISIKU, KELLE SUHTES LUBA TAOTLETAKSE, SEISUKOHT Kohtuistungil vaidles A.S. Politseija Piirivalveameti taotlusele vastu, leides, et kuna teda on varasemalt juba väljasaatmiskeskuses kinni peetud juba kaks aastat, ent seaduse kohaselt ei tohi isikut kinni pidada rohkem kui 18 kuud. Samuti selgitas A.S., et tal on Eestis vend, kelle juures ta saaks elada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et loa andmaine A.S.’i väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

5. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. A.S.’il ei ole Eestis elamisluba ega elamisõigust, samuti mitte ühtegi välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud alust Eestis ajutiseks viibimiseks. Seega puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks.

6. VSS § 18 lg 1 kohaselt viikase väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Samas sätestatakse VSS §-s 23, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. A.S.’i väljasaatmine ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna hetkel ei ole tuvastatud isiku kuulumine ühegi riigi kodakondsusesse, samuti ei ole isikul kehtivat reisidokumenti. Kohtu hinnangul on aga tõenäoline, et vabadusse pääsedes hakkab isik väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. See on tõenäoline, arvestades asjaolu, et isik ei täitnud talle tehtud lahkumisettekirjutust ning on pannud toime kuriteo, mille eest kandnud pikaajalist vanglakaristust.

7. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näiks perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine Põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud õigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. Politseija Piirivalveameti selgitustest nähtuvalt on A.S.ile väljastatud ajutine reisidokument ning alustatud menetlust, mille eesmärk on saada isikule Aserbaidžaani viisa. Saades õiguse viisa alusel Aserbaidžaani Vabariiki siseneda, on isikul õigus taotleda endale kodakondsust. Kuigi taotluses välja toodud faktilistest asjaoludest näib, et Aserbaidžaani Vabariik ei ole märkimisväärselt huvitatud A.S.i saabumisest või kaasa aitamisest selleks, et isik oleks võimalik Eestist välja saata, ei saa eeltoodud asjaoludel siiski väita, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. A.S.il ei ole Eestis tihedaid perekondlikke sidemeid ega ülalpidamiskohustusi, mis välistaksid tema paigutamise väljasaatmiskeskusesse. Väljasaatmiskeskusse paigutamist ei välista ka asjaolu, et isik soovib jääda Eestisse elama. A.S. on 2005. aastal taotlenud Eesti elamisluba, ent elamisloa andmisest keelduti.

8. A. S. väide, et isikut ei tohi väljasaatmiskeskuses kinni pidada üle 18 kuu, on iseenesest õige. Vastav piirang tuleneb VSS § 24 lõikes 11 ning jõustus 24. detsembril 2010. Käesoleval juhul pole see aga kohaldatav, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole pärast eelnimetatud sätte jõustumist väljasaatmiskeskuses viibinud. Ta viibis väljasaatmiskeskuses 09. juunist 2005 kuni 05. juunini 2007. Sel ajal ei olnud VVS-is sätestatud väljasaatmiskeskuses kinnipidamise lõpptähtaega. Samuti tuleb silmas pidada seda, et isiku väljasaatmise perspektiivikus võib olla vahepealsel ajal muutunud. Politseija Piirivalveamet selgitas ka kohtuistungil, et isikule taotletakse hetkel viisat Aserbaidžaani Vabariiki sisenemiseks. Kui Aserbaidžaani ametivõimud talle viisat ei anna, tuleb Politseija Piirivalveametil A.S.i väljasaatmise perspektiiv ümber hinnata ning juhul kui seejärel leitakse, et väljasaatmine on perspektiivituks muutunud, tuleb isik väljasaatmiskeskusest vabastada. Käesoleval ajal ei saa aga väita, et väljasaatmine oleks perspektiivitu, kuni pole teada, millise vastuse annavad Aserbaidžaani ametivõimud esitatud viisataotlusele. Samuti märgib kohus, et väljasaatmise täideviimise võimaluse tekkimise korral, tuleb isik samuti viivitamatult väljasaatmiskeskusest vabastada

9. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada A.S. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 03. augustini 2011.

Kristjan Siigur Kohtunik