Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-10-65222/8 AI generated

2-10-65222/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-10-65222/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

250 074,11 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank AS, Eesti filiaal (rk: 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, krista.arraste@julianus.ee) Kostja: ML(ik. XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja : Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, Hermanni 2-21 Tallinn, riho@lepitaja.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2011 ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Danske Bank AS, Eesti filiaal hagi MLvastu võla ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, Tsiviilasi nr.2-10-65222

Legislator headnote

AI generated

2-10-65222/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja väitel muutus nõue sissenõutavaks 16.07.2007, seega oli hagi esitamise ajaks möödunud sellest enam kui 3 aastat. Kostjale jääb arusaamatusk nõude arvestuslik kujunemine, põhivõla suurus ja viivise arvestus. Kostja oleks saanud asja ise müües kõrgema hinna, sõiduki turuhind oli kostja hinnangul 100 000 krooni. Müügihind ei kajasta sõiduki tegelikku väärtust. Kostja on püsivalt töövõimetu, tema ülalpidamisel on alaealine laps.

Keywords

AI generated
knee injury benefits medical expenses disability-related expenses goodwill indemnity deportation despite health issues case of extreme hardship
AI generated
2-24-7819/7
10 436,27 eurot Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa; Kostja: W.N (isikukood XXX ).
2-05-14389/1
Välja mõista AV´lt riigilõiv 1400,00 (üks tuhat nelisada krooni ja 00 senti) krooni Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest TsMS
2-04-1205/1
Hageja ja kostja vahel oli 12.02.2004 a.
2-06-17911/1
september 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-17911 Tsiviilasi AS hagi VTi vastu 16 345,07 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja esindaja O-JL Kostja VTi Resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Mõista välja VTi’ilt AS kasuks 16 345,07 (kuusteist tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 07 senti) krooni. Mõista välja VTi’ilt AS kasuks viivis protsendina osaliselt põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates .a. (EKP intress+7% aastas, hetkel määr 0,0267% päevas). Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
2-13-57998/6
aprill 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-57998 Tsiviilasi XXXhagi Swedbank Liising AS vastu kahju nõudes Tsiviilasja hind 4 814,25 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Külli X(e-post: XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-65222 Tsiviilasi Danske Bank AS, Eesti filiaal hagi ML vastu võla ja viiviste nõudes Tsiviilasja hind

250 074,11 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Danske Bank AS, Eesti filiaal (rk: 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, krista.arraste@julianus.ee) Kostja: ML(ik. XXX, elukoht: XXX) Kostja esindaja : Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, Hermanni 2-21 Tallinn, riho@lepitaja.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2011 ja kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Danske Bank AS, Eesti filiaal hagi MLvastu võla ja viiviste nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, Tsiviilasi nr.2-10-65222

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja kostja sõlmisid 26.05.2006 kapitalirendilepingu nr 260526LM sõiduki Land Rover Range Rover, registrimärgiga XXXkasutamiseks. Vara maksumuseks oli lepingu järgi 360 000 krooni ning lepingu pikkuseks 60 kuud (25.06.2011) Kostja kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule rendimakseid ja sõlmima lepingu ning tasuma liiklusja kaskokindlustuse eest.

Lepingu esemega toimus liiklusõnnetus, liiklusõnnetuse põhjustaja oli alkoholijoobes ning Parex Kindlustuse Eesti filiaal otsustas kahju hüvitamisest keelduda.

Hageja realiseeris pärast lepingu lõpetamist vara ning esitas kostjale 16.07.2007 nõude hüvitada lepingust ja lepingu lõpetamisest tulenevad täitmata kohustused. Kostja kohustuse suuruseks oli tasumata kuumaksed summas 13 212,54 krooni, vara realiseerimise kulud 16 211,85 krooni, tasumata kindlustus 325,09 krooni, sõiduki realiseerimise väärtuse ja vara soetusmaksumuse vahe220 324,63 krooni, intress 6631,87 krooni ja viivis 44 088,83 krooni. Viivise suuruses on pooled lepingus kokku leppinud 5,266 % aastas e 0,014 % päevas. Hageja arvestab viivist alates 16.07.2007 kirjas märgitud tähtajast so alates 25.07.2007 kuni 16.12.2010. Hageja nõue ei ole aegunud, tegemist on kokkulepitud tasu nõudega, mille puhul aegumise kulgemine hakkab aasta lõpust, mil nõue muutus sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 250 074,11 krooni, intress 6631,87 krooni ja viivis 44088,83 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis lepingus kokku lepitud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. Hageja väitel muutus nõue sissenõutavaks 16.07.2007, seega oli hagi esitamise ajaks möödunud sellest enam kui 3 aastat. Kostjale jääb arusaamatusk nõude arvestuslik kujunemine, põhivõla suurus ja viivise arvestus. Kostja oleks saanud asja ise müües kõrgema hinna, sõiduki turuhind oli kostja hinnangul 100 000 krooni. Müügihind ei kajasta sõiduki tegelikku väärtust. Kostja on püsivalt töövõimetu, tema ülalpidamisel on alaealine laps.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.

Pooled ei vaidle hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle va sõiduki müügihind. Kohtule esitatud kapitalirendilepingust nähtub, et pooled sõlmisid lepingu sõiduki Land Rover Range Rover, registrimärgiga XXXkasutamiseks. Vara maksumuseks oli lepingu järgi 360 000 krooni ning lepingu pikkuseks 60 kuud. Parex Kindlustuse 27.06.2006 kirjast nähtub, et sõidukiga toimus liiklusõnnetus, mille põhjustaja oli õnnetuse toimumise ajal joobes ning kindlustus keeldus kahju hüvitamast. OÜ M 25.06.2007 arvest nähtub, et sõiduk võõrandati 30 000 krooni eest. Sõiduki müügiks ettevalmistamise kulud kandis hageja OÜ R 08.05.2007 ja OÜ KG 10.04.2007 arve järgi. Kapitalirendija kindlustusmaksete arved esitas hageja kostjale perioodil 25.10.-25.12.2006.

Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Hageja esitatud nõuded tuginevad erinevatele õiguslikel alustele, seega on ka aegumise tähtaeg nõuete puhul erinev. Asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada, mis liiki nõuetega on tegemist.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat ning kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab TsÜS § 146 lg 3 järgi selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kapitalirendija kindlustusmaksete puhul on tegemist arve alusel sissenõutavaks muutuvate kohustustega. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja kapitalirendilepingust tuleneva kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2007 kell 00.00.

Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31. detsembril 2009 kell 24.00. Hagi on esitatud kostja vastu 21.12.2010, seega on hageja nõue kapitalirendilepingust tulenevate rendija kindlustusmaksete tasumiseks aegunud. Koos põhinõudega aeguvad ka põhinõudega seotud kõrvalnõuded TsÜS 144 järgi. Kohtu arvates on hageja rendija kindlustusmaksetega seotud intressi ja viivise nõue samuti aegunud. Hageja ütles lepingu üles, mille üle vaidlust ei ole ning realiseeris vara. Lepingu osaks olevate üldtingimuste p 10.6 järgi oli kostjal kohustus hüvitada vara realiseerimisel soetusmaksumuse ja müügihinna vahe ning müügiga seotud muud kulud.

Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-153-10 ja 3-2-1-95-08 asunud seisukohale, et lepingu üles ütlemisel, juhul, kui ei ole võimalik määrata muud nõude sissenõutavaks muutumise aega, muutus lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõue VÕS § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest, st ülesütlemisteate kostjani jõudmisest. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kogu lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude suurus oli hagejale teada hiljemalt 25.06.2007 ning nõue esitati kostjale 16.07.2007, nõude täitmise tähtajaks oli märgitud 25.07.2007. Kohus asub seisukohale, et hageja nõude aegumise kulgemine algas seega 26.07.2007 ja lõppes 25.07.2010. Hagi esitati 21.12.2010, seega oli hagi esitamise ajaks hageja nõue aegunud. Koos põhinõudega aeguvad ka põhinõudega seotud kõrvalnõuded TsÜS 144 järgi. Kohtu arvates on hageja lepingu lõpetamisest tulenevate nõuetega seotud viivise nõue samuti aegunud.

Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei hakka kohus analüüsima kostja vastuväiteid müügihinna suuruse ja nõude põhjendatuse kohta. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud sh kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS õ 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude summalise kindlaksmääramise avaldus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Kohtunik