2-11-5158/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

1.juuni 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-11-5158 Tsiviilasi

KK avaldus hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX);

Puudutatud isikud: AA(isikukood XXX, elukoht XXX); AA´a lepinguline esindaja: Helen Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn, tel 669 1840, e-post: helen.tomberg@tibar.ee); KK(isikukood XXX, elukoht XXX); KKesindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Alas (Kentmanni Advokaadibüroo, Kentmanni 15, 10116 Tallinn, e-post: andres@kentmanni.ee); Eestkosteasutusena Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu Rae Vallavalitsuse esindaja: lastekaitsespetsialist Kohtuistungi toimumise aeg

30. mail 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Avaldaja: KK

• Puudutatud isik: AA

• Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Helen-Lumelille Tomberg

• KKesindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Andres Alas

• Eestkosteasutuse esindaja: lastekaitsespetsialist

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KK´i (avaldaja) ja AA´a (puudutatud isik) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 KKja AAlepivad kokku, et neil on ühine hooldusõigus KK´i suhtes.

1.2 KKvõtab lapse KK´i nii neljapäeval kui ka reedel peale tööd KK´i kodust asukohaga XXX ja toob pühapäeval hiljemalt kell 19:00 koju tagasi.

1.3 Alates 01.09.2011.a on laps KK kalendriaasta lõikes paaritud nädalad AA´aga ja paaris nädalad KK´iga (01.09.2011.a on 35. nädal).

1.4 Koolivaheaegadel on laps KKvõrdselt nii AA´a kui ka KK´iga.

2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-5158.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

Käesolevas tsiviilasjas esitas KKHarju Maakohtusse 08.02.2011.a avalduse KK´i suhtes hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks. Avalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 25.05.2010.a tsiviilasjas nr 2-09-49675 KK´i ja AA´a vahel sõlmitud kompromissi, millega määrati KK´i elukohaks AA´a elukoht. Ühtlasi määrati kindlaks KK´i ja KK´i suhtluskord. Seega kuulus KK´i suhtes hooldusõigus AA´ale. Seoses sellega märkis avaldaja, et kuivõrd avaldajal puudub hooldusõigus oma alaealise lapse KK´i suhtes, on see tekitanud äärmiselt raske olukorra avaldaja ja AA´a vahel, kusjuures peamiseks kannatajaks on KK. Seetõttu leidis avaldaja, et tekkinud olukorra parimaks lahenduseks on ühise hooldusõiguse taastamine hooldusõiguse osalise üleandmise teel KK´ile.

Kohus võttis avalduse 17.02.2011.a määrusega menetlusse määrates KK´ile esindaja riigi õigusabi korras ning kaasas arvamuse andmiseks eestkosteasutusena Rae valla Rae Vallavalitsuse kaudu.

Puudutatud isik AAvastas avaldusele 24.03.2011.a. Oma vastuses vaidles AAavaldusele vastu ning leidis, et hooldusõiguse osaline üleandmine KK´ile on vastuolus lapse huvidega. Muu hulgas märkis ta, et ei soovi KK´i isa KK´i hoida eemal lapsest ega piirata teda. Juhul, kui kohus peab võimalikuks isale osalise hooldusõiguse üleandmist palus AAkohtul anda koolivaliku tegemise osas otsustusõigus talle, sest vastasel juhul võib tekkida olukord, et pooled ei suuda nimetatud asjaolude osas kokkulepet saavutada ning seda peab sel juhul lahendama järgmine Harju Maakohtu kohtunik.

KKjäi 11.04.2011.a seisukohas oma avalduse juurde. Täiendavalt lisas, et AAon oma vastuses esitanud hulgaliselt vääraid ja kohut eksitavaid väiteid, mille eesmärgiks on näidata avaldajat negatiivses valguses ja ennast kannatanu rollis.

Käesoleva tsiviilasja menetlusse kaasatud eestkoste asutus esitas omapoolse esialgse arvamuse 26.04.2011.a. Rae Vallavalitsus toetas KK´i õppima asumist kodukohajärgses koolis – Jüri Gümnaasiumis. Lisaks asus eestkosteasutus seisukohale, et AAja tema elukaaslane Andres Suppi tulevad igati toime KK´i kasvatamisega ja ei tee mingeid takistusi KK´ile KK´iga kokkusaamiseks ning kokkulepete tegemiseks kasvatusküsimustes, mistõttu ei ole KK´i avaldus hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks KK´i suhtes põhjendatud.

19.05.2011.a esitas eestkoste asutus teistkordselt omapoolse seisukoha KKavalduse suhtes. Arvamuses palus eestkosteasutus võtta kohtul arvesse 19.05.2011.a esitatud arvamus, sest lisainformatsiooni saamisel said eestkosteasutusele teatavaks faktid, mis viitavad sellele, et KKei saa vajalikul määral AA´aga kokkuleppeid sõlmida viimase hea tahte puudumise tõttu, mistõttu ei saa avaldaja vajalikul määral seista oma lapse huvide eest ja see omakorda kahjustab KK´i huve. Seetõttu leidis Rae Vallavalitsuse, et KK´i avaldus on põhjendatud.

KK´i esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Alas toetas 30.05.2011.a arvamuses KK´i avaldust ning leidis, et KK´i avaldus tuleb rahuldada ja anda talle üle KK´i hooldusõigus AA´aga võrdsetes osades (ühine hooldusõigus).

30.05.2011.a kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes tingimustes: Isa KKvõtab lapse KK’i nii neljapäeval kui ka reedel peale tööd kodust ja toob pühapäeval hiljemalt kell 19.00 koju tagasi. Kalendriaasta lõikes alates 1.09.2011 on paaritud nädalad laps KKema AA’aga ja paaris nädalad isa KK’iga. (35. nädal on 1. september) Koolivaheaegadel on laps KKvõrdselt nii emaga kui ka isaga. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise võimalusest. Pooled paluvad menetlus lõpetada. Menetluskulud jätavad pooled enda kanda.

Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 01.06.2011.a kell 16:00, mis saadetakse pooltele elektrooniliselt, mille kättesaamist peavad lahendi saajad kinnitama.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises.

Fred Fisker Kohtunik