2-10-62828/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2011.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-10-62828 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur RS´a hagi ME´a vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Tallinna kohtutäitur RS (aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (epost karl.haavasalu@varul.ee) Kostja: ME (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Marina Valge (e-post marina@valgejauiga.ee ) Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RS Hageja esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada ME´i poolse 05.01.2009.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.

3. Lõpetada kohtutäitur RS´a ja ME´i vahel sõlmitud 05.01.2009.a. tööleping alates 30.11.2010.a.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses ME´i kanda. Edasikaebamise kord

1. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

2(3)

3. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034796011) või AS Swedbank (arve nr 221023778606) märkides viitenumbriks 3100057358.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud ja menetluse käik 14.12.2010.a. esitas Tallinna kohtutäitur Harju Maakohtule hagi ME vastu kostja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja tööandjana ning kostja töötajana 05.01.2009.a. töölepingu, mille alusel võttis hageja kostja tööle kohtutäituri abilisena. 15.11.2010.a. esitas kostja hagejale 05.01.2009.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seonduvalt asjaoluga, nagu oleks kostja tööandjana korduvalt viivitanud tööja puhkusetasu maksmisega. Hageja leiab, et ta ei ole oluliselt viivitanud töötasu ja/või puhkusetasu väljamaksmisega kostjale ning märgib, et ajaliselt enne 15.11.2010 ülesütlemisavalduse esitamist ei olnud kostja esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni seonduvalt töötasu väljamaksmisega mitmes osas ja/või seonduvalt puhkusetasu väljamaksmisega pärast puhkuse lõppu. Samuti leiab hageja, et kostja ei ole töölepingut erakorraliselt üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast väidetavalt ülesütlemise aluseks olevateks asjaoludest teadasaamist või teada saama pidamist. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja tuvastada kostja poolse 05.01.2009.a. töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ning lõpetada kohtutäitur RS´a ja ME´i vahel sõlmitud 05.01.2009.a. tööleping alates 30.11.2010.a.

16.05.2011.a toimunud istungile kostja esindaja ei ilmunud, kuigi olid istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjustest kostja esindaja kohut ei teavitanud. Kostja esindajat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse.

Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja poolt esile toodud asjaolu, et ole kohtu hinnangul mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks. Kostja esindaja ei ole kohtule teatanud oma mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kostja esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist 14.03.2011. a.

3(3) Töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 ning lg 2 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning seega on kostja poolse 05.01.2009.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine ning hageja ja kostja vahel sõlmitud 05.01.2009.a. tööleping tuleb lõpetada alates 30.11.2010.a.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Karin Sonntak Kohtunik