2-10-37404/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - tegemise aeg ja koht

30. mai 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-37404 Tsiviilasi Osaühingu P hagi OÜ KTvastu võla väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagi hind Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja Osaühing P (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja Marge S kostja OÜ KT(registrikood XXX, asukoht XX), esindajad vandeadvokaat Vladimir Sadekov ja Anastassia Bobrova 627,84 eurot (9 823,62 krooni) 11.05.2011.a, avalik kohtuistung hageja esindaja Marge S , kostja esindajad vandeadvokaat Vladimir Sadekov ja Anastassia Bobrova RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud Osaühingu P kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 30.09.2010.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule.

19.10.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ PG ja kostja 17.02.2010.a lepingu, mille alusel valmistas OÜ PG kostjale karpe kogumaksumusega 11 766 krooni. OÜ PG on karbid valmistanud, kuid kostja on nende eest tasunud üksnes osaliselt. Tasumata on põhivõlgnevus 9823,62 krooni, millele lisanduvad viivised 0,5 % tasumata summast päevas. 22.03.2010.a loovutas OÜ PG nõude kostja vastu hagejale.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 9823,62 krooni, viivised 9823,62 krooni ja võla sissenõudmiskulud 2357,60 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Leping ei sõlmitud mitte 17.02.2010.a, vaid 04.06.2009.a. Lepingu kohaselt pidi OÜ PG valmistama 10 000 karpi 2009.a juulikuu jooksul. 25.06.2009.a sai kostja esimesed 1000 karpi ja 11.12.2009.a teised 1000 karpi. Kostja tagastas karbid puuduste kõrvaldamiseks ning puudused ka kõrvaldati. OÜ PG 17.02.2010.a arve on kostja tasunud osaliselt, summas 2 766 krooni, s.o 2000 karbi eest. Siiani on kostjal saamata 8000 karpi. Seega ei ole OÜ PG oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Pooled ei ole leppinud kokku viivises 0,5 % päevas.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 04.06.2009.a e-kirjaga tellinud OÜ-lt PG 10 000 karpi. Seega on ebaõige hageja väide, et leping sõlmiti 17.02.2010.a. Nimetatud kuupäeval on OÜ PG esitanud kostjale arve 10 000 karbi eest summas 11 766 krooni. 22.03.2010.a on OÜ PG loovutanud nõude kostja vastu hagejale.

Kostja väitel on temale üle antud 2000 karpi. Seda kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud OÜ PG juhatuse liige GV, kelle ütluste kohaselt anti kostjale üle 2000 karpi. Kostja esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostja 17.03.2010.a tasunud OÜ-le PG 2766 krooni. Seega on kostja temale üleantud 2000 karbi eest tasunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Käesoleval juhul ei ole töövõtja 8000 karpi kostjale üle andnud ning kostjal ei ole olnud võimalust nimetatud 8000 karpi ka üle vaadata. Kuna OÜ PGei ole 8000 karpi kostjale üle andnud, siis ei saa ka väita, et kostja oleks töö vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei ole töövõtja tasunõue 8000 karbi eest muutunud sissenõutavaks.

Tunnistaja GV ütluste kohaselt oli kostjaga kokkulepe, et ülejäänud karbid saab kostja siis, kui arve on täies ulatuses makstud. Kohus leiab, et tunnistaja GV ütlused ei tõenda piisavalt väidet, et OÜ PG ja kostja vahel oli kokkulepe selles, et kostjale antakse karbid pärast arve tasumist. Kostja on sellist kokkulepet eitanud. Ka OÜ PG ja kostja varasem käitumine lepingu täitmisel ei kinnita tunnistaja öeldut. Nimelt tasus kostja 2000 karbi eest pärast karpide saamist, mitte ennem karpide saamist.

Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna OÜ PG ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, siis ei ole hagejal õigust nõuda ka tasu 8000 karbi eest. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik