2-10-57893/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-57893

KOHTUMÄÄRUS

2-10-57893

23. mai 2011, Narva kohtumaja

Viru Maakohus

Aarne Lõhmus

Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja ametiaja

pikendamiseks

Eestkostja ametiaja pikendamine

Avaldaja: Narva linn Sotsiaalabiameti kaudu

Avaldaja esindaja: Jelena Valliste (volikirja alusel)

Puudutatud isikud: O J (1K XXX)

L E (IK XXX)

Eestkostetava

Vandeadvokaat Sergei PolitSev

esindaja:

RESOLUTSIOON

1. Narva linna avaldus rahuldada.

2. Pikendada O J üle 29. novembri 2001 Narva Linnakohtu otsusega seatud eestkostet.

3. Pikendada O J eestkostja L E ametiaega viieks aastaks.

4. Eestkostja ülesandeks on eestkostetava kõigi asjade ajamine ja tehingute tegemine.

5. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 23. mail 2016.

6. Tunnistada O J valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, O J on kaotanud hääleõiguse.

7. L E on O J seaduslik esindaja ning on kohustatud kaitsma O J varalisi ja isiklikke

õigusi ning huve, hoolitsema selle eest, et O J saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid.

8. O J ei või ilma L E nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud,

millest ei teki O J otseseid tsiviilkohustusi või kui O J täitis tehingu vahenditega, mille

andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või

viimase nõusolekul kolmas isik.

1(6)

Kohtuasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohus

Kohtunik

Kohtuasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja esindajad

2-10-57893

9. L E peab hoidma oma vara eraldi O J varast ega tohi kasutada O J vara oma huvides.

10. Kui L E saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest

teatama kohtule ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis

võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

11. L E on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

12. L E on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande O J vara kohta

seisuga 23. mai 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara

koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul

alates kohtumääruse jõustumisest.

13. L E on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande O J vara

valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 23.

maiks. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada

kulutusi tõendavad dokumendid.

14. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest L E 'le.

15. Jätta riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad eestkostetav, eestkostja, samuti eestkostetava otseliinis sugulane, isiku

enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määniskaebust ei saa esitada pärast

viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Narva linn esitas 22. novembril 2010 Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja

ametiaja pikendamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Narva linna avaldus on põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele.

Avaldaja taotleb täisealisele isikule eestkoste pikendamist. Avalduse kohaselt eestkostet vajav isik

põeb orgaanilist dementsust krambihoogudega. Eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Avaldaja on

2(6)

2-10-57893

avaldusele lisanud dokumendid, mis kirjeldavad eestkostet vajava isiku tervislikku seisundit: SA

Narva Haigla psühhiaatri tõend (t.l. 4). Isikule oli määratud eestkoste 29. novembri 2001 Narva

Linnakohtu otsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 alusel eestkostja ülesannete ringi muutmisele Ja

uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja

määramise kohta sätestatut.

TsMS § 522 lg 1 alusel kui kohtul on andmeid isiku vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse kohta või

sellekohane kahtlus, määrab kohus ekspertiisi eestkostja määramise vajalikkuse kohta. Ekspert peab

isiku enne arvamuse koostamist isiklikult läbi vaatama või teda küsitlema. Eksperdiks võib olla

üksnes psühhiaater või muu pädev arst.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendid ei kajasta piisavalt eestkostet vajava isiku tervislikku

seisundit ning määras eestkostet vajava isiku suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.

Eksperdiarvamuse kohaselt kannatab O J raske vaimse alaarengu all. Tal esinevad epilepsia hood.

Vaimse seisundi tõttu ei ole O J võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima,

seisund on kestva iseloomuga. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil, ta ei suuda oma tahet

kohtule avaldada, teda pole võimalik ära kuulata ka tema tavalises keskkonnas. Eksperdi arvates

vajab isik eestkostet. Eestkostja peab tema igapäevaelu korraldama (riietama, süüa tegema, pesema,

puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid,

kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab O J oma elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole

võimalik. Seisund võib isegi halveneda,

Eestkostet vajavale isikule oli riigi õigusabi korras määratud esindaja. Esindajaks nimetas

Advokatuur advokaadi Sergei Politšev. Esindaja tutvus menetlusdokumentidega ja vestles O J ja L

E. Ärakuulamise käigus esindaja vahetu mulje põhjal veendus, et O J vajab jätkuvalt eestkostet.

Käesoleval ajal elab ta koos emaga. Esindajaga rääkida ei soovinud. Esindaja toetab Narva linna

avaldust. Esindaja on veendumusel, et eestkoste seadmine vastab O J huvidele.

TsMS § 525 lg-te 2 ja 3 alusel kohus küsib menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist

menetletahe, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna

liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse

küsimist vajalikuks. Eestkostet vajava isiku taotlusel võib arvamust küsida ka muult lähedaselt

isikult, kui see ei venita oluliselt menetlust. Kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku,

kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku

avaldaja.

Puudutatud isik L E esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles teatab, et on nõus olema oma tütre O J

eestkostjaks tähtajaga viis aastat.

TsMS § 524 lg 1 alusel kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates

asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Sama

paragrahvi lõike 5 kohaselt kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: sellest

võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt

tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed ja kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei

ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama,

3(6)

2-10-57893

Kohus ei kuulanud ära eestkostet vajavat isikut, kuna eksperdiarvamusest selgus, et ärakuulamine ei

ole võimalik O J seisundi tõttu. Kohus ei pea võimalikuks eestkostet vajava isiku ärakuulamist ning

tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes

vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või

neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet

reguleerivaid sätteid, kui settest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti, PKS § 203

lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema,

abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle

eestkostja.

Kohus leiab, et eestkostja seadmise tingimused on täidetud. Kogutud tõenditest järeldab kohus, et

eestkostet vajaval isikul esineb vaimuhaigus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda

oma tegudest aru saada või neid juhtida. O J eestkostja ametiaega tuleb pikendada, eestkostja

ülesandeks peab olema eestkostetava kõigi asjade ajamine ja tehingute tegemine.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus

hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja

määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui

kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt

laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, toetakse lisaks, et eestkostetav on

tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 23. mail 2016. Eestkostet vajav isik

tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta on kaotanud hääleõiguse.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse Juüsiline isik, kes oma isikuomaduštelt ja

võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, Eestkostjat määrates

arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku

eestkostjaks määrata tema nõusolekut.

Avaldaja palus pikendada eestkostja L E ametiaega. L E on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku

olla eestkostjaks. Esindaja toetas Narva linna avaldust ning palus määrata eestkostjaks L E.

Kohus leiab, et O J eestkostja L E ametiaega tuleb pikendada. Kohus ei tuvastanud L E osas PKS §

204 lg 2 märgitud asjaolusid, mis ei võimalda tal eestkostja ülesandeid täita. Kohtu arvates vastab L

M PKS § 204 lg 1 sätestatud omadustele.

Vastavalt PKS § 207 lg 1, eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Lähtuvalt TsMS § 206 lg 1 ja lg 2, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning

huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija

sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab

ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis

võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise,

piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava

avalduse alusel.

4(6)

2-10-57893

Kuna isik kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, tuleb O J eestkoste pikendada

viieks aastaks ning eestkostjale anda esindusõigus kõigi toimingute tegemiseks. Eestkostja L E

ametiaega tuleb pikendada, eestkostja on eestkostet vajava isiku seaduslik esindaja ning on

kohustatud kaitsma eestkostet vajava isiku varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, hoolitsema selle

eest, et eestkostet vajav isik saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

Kui L E saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule

ja Narva linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid

piirata või laiendada.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 I g 3 p l j a p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku

tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema

heakskiiduta» kehtib, kui tehingust ei teki isikute otseseid tsivülkohustusi või isik täitis tehingu

vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja

või viimase nõusolekul kolmas isik,

Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud,

millest ei teki eestkostetavale otseseid tsivülkohustusi vöi kui eestkostetav täitis tehingu

vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja

või viimase nõusolekul kolmas isik.

Lähtuvalt PKS § 183 lg 3, eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi

kasutada eestkostetava vara oma huvides.

L E peab hoidma oma vara eraldi eestkostet vajava isiku varast ega tohi kasutada eestkostet vajava

isiku vara oma huvides.

Vastavalt PKS § 193 lg 1, kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab

kohtule oma elukoha muutusest,

L E on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.

PKS § 184 lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha

järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste

määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus

toimunud muutuste kohta,

L E on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta

seisuga 23. mai 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus

toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest.

Vastavalt PKS § 194 lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema

ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise

kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud

kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

L E on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku

vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta 23. maiks.

Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad

dokumendid.

5(6)

2-10-57893

Lähtuvalt TsMS § 531 lg 1 ja lg 4, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja

määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi

muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

Kohus teatab määrusest teistele kohtutele ja ametiasutustele, kui see on eestkostetava, kolmandate

isikute või avalikkuse huvides ilmselt vajalik. Vajaduse korral avaldab kohus teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse.

Viru Maakohtu 23. novembri 2010 kohtumäärusega määrati eestkostet vajavale isikule esindaja

riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasuja -kulu.

Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase

isikuÖiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi

kanda

Eestkostet vajava isiku esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud

avaldaja kanda.

6(6)